Muud › Muud hagiasjad

2 – 09 – 22448 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja poolt esitatud asjaolud Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule hagiavalduse N. R.i vastu järgmiste nõuetega: 1) tunnistada kehtetuks OÜ Select Oil NV (pankrotis) poolt N. R.ile rahalise kohustuse täitmine dividendide maksmise näol ning mõista N. R.ilt välja 891,023.42 EUR (13,941,487.00 EEK); 2) alternatiivselt tuvastada OÜ Select Oil NV (pankrotis) poolt N. R.ile dividendide väljamakse tühisus ning kohustada N. R.i 891,023.42 EUR (13,941,487.00 EEK) OÜ-le Select Oil NV (pankrotis) tagastama ning 3) jätta menetluskulud N. R.i kanda. Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja palub kohtul kehtetuks tunnistada hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmise dividendide maksmise näol ning mõista kostjalt välja 891,023.42 EUR (13,941,487.00 EEK). Hageja poolt kostjale dividendide maksmise näol on tegemist rahalise kohustuse täitmisega võlausaldajale, s.o. PankrS § 113 nimetatud toiminguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-07 selgitanud, et PankrS § 113 näeb pankrotimenetluses ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimalused raha pankrotivarasse tagasisaamise eesmärgil ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata. Hageja tegi kostjale dividendide väljamakse summas 13,941,487.00 krooni 14.11.2008.a., seega vähem kui 4 kuud enne ajutise halduri nimetamist (4.03.2009.a.). PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Seega kuulub rahalise kohustuse täitmine tagasivõitmisele, kui: 1) maksega kahjustati võlausaldajate huve ja; 2) makse tehti võlgniku lähikondsele ja; 3) makse tehti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Kostjal on makse kehtetuks tunnistamise vältimiseks võimalik tõendada, et võlgnik oli makse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et makse tehti võlgniku lähikondsele kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Kostja on seisukohal, et dividendide väljamaksmisega ei kahjustatud võlausaldajate huve ning OÜ Select Oil NV (pankrotis) oli väljamaksete tegemise ajal 14.11.2008.a väidetavalt maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks dividendide väljamaksmise tagajärjel. Hageja kostjaga ei nõustu. OÜ Select Oil NV (pankrotis) 1.05.2007-30.04.2008 majandusaasta aruande kohaselt moodustasid 30.04.2008.a seisuga hageja varad kokku 129,232,217.00 EEK ning kohustused kokku 113,596,730.00 EEK.

2 – 09 – 22448 Majandusaasta aruandes on varade koosseisus (müügiootel põhivarana) kajastatud Aseri sadama kinnistu hoonestusõigust bilansilise maksumusega 60,000,000.00 krooni. Kostja on esitanud 15.06.2008.a vastuse hageja bilansi ja kasumiaruande 30.11.2008.a seisuga. Kõnealustest dokumentidest nähtuvalt moodustasid seisuga 30.11.2008.a hageja varad kokku 118,744,088.00 EEK ning kohustused kokku 116,844,218 EEK. Varadest moodustab müügiootel põhivara 60,000,000.00 EEK. Hageja ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et „Müügiootel oleva põhivarana märgib võlgnik Aseri Sadama hoonestusõigust. Selle väärtus on võlgniku seisuga 4.03.2009.a bilansi kohaselt 60`000`000 krooni“. Hageja on 9.05.2011.a menetlusdokumendi punktides 2.2.-2.4. selgitanud, et kuivõrd hoonestusõigust on hageja raamatupidamises 2008.a kajastatud müügiootel põhivarana, tuli hagejal hoonestusõiguse kajastamisel lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ punktide 81-83 nõuetest. Nimetatud juhendi p 81 ja 82 kohaselt tuleb müügiootel põhivara kajastada äriühingu raamatupidamises selle bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Seega oli hageja juhatusel kohustus määrata kindlaks hoonestusõiguse bilansiline jääkmaksumus ja hoonestusõiguse turuväärtus ning kajastada hageja raamatupidamises nendest kahest väärtusest madalam väärtus. Hageja on 20.07.2009.a menetlusdokumendi lisana nr 3 esitanud Simus Kinnisvara 28.03.2009.a ekspertarvamuse nr 3890, millise kohaselt oli hoonestusõiguse (registriosa nr 3230308) aadressil xxx Ida-Virumaa turuväärtuseks seisuga 28.03.2009.a 2,000,000.00 – 2,500,000.00 EEK. Kohtu poolt määratud ekspert Tõnu Kuhi (OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Ekspertarvamus 0515/0812 VK) hindas hoonestusõiguse (registriosa nr 3230308) aadressil xxx turuväärtuseks (hoonestusõiguse pindala 88 666 m2) väärtuse kuupäeval september-november 2008.a 310 000 (kolmsada kümme tuhat) eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja poolt 11.05.2010.a menetlusdokumendi lisana esitatud Pindi Kinnisvara 16.09.2009.a hindamisaktis nr 09090212099-462 on hinnatud hoonestusõiguse investeerimisväärtust, mitte turuväärtust. Johtuvalt sellest ei oma kõnealune hinnang käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast mitte mingisugust tähtsust. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ p 81 ja 82 kohaselt tuleb müügiootel põhivara kajastada äriühingu raamatupidamises selle bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. „Õiglane väärtus“ on RTJ 5 kohaselt summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, s.o. turuväärtus. Investeerimisväärtus on Pindi Kinnisvara eksperthinnangu p 4.3. kohaselt väärtus, mida vara omab konkreetse investori või investorite grupi jaoks kindlate investeerimiseesmärkide ja/või –kriteeriumide tõttu ning ei ole turuga seotud. Erinevalt turuväärtusest tuginevad lähteandmed konkreetse investori prognoosile, mitte turu keskmisele hinnangule. Kohtu poolt määratud ekspert Tõnu Kuhi märkis, et hoonestusõiguse (registriosa nr 3230308) investeerimisväärtust OÜ Select Oil NV (pankrotis) jaoks eelpool nimetatud ajavahemikus ja eelpool nimetatud tingimustel ei ole võimalik määrata, kuna hindajal puuduvad vastavad algandmed. Hinnatava objekti potentsiaalsete ostjate hulk on piiratud, ei ole võimalik määrata kindlaks kinnistu potentsiaalsete ostjate ringi, kes oleksid huvitatud hoonestusõiguse (registriosa nr 3230308) ostmisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et Pindi Kinnisvara 16.09.2009.a eksperthinnang ei oma mitte mingisugust tõenduslikku väärtust, kuivõrd hageja juhatus pidi vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile äriühingu raamatupidamises kajastama Aseri sadama kinnistu hoonestusõigust selle õiglases väärtuses. Hageja 1.05.2007 – 30.04.2008 majandusaasta aruannet on auditeerinud AS Deloitte Audit Eesti. Sõltumatu audiitori järeldusotsuses on müügiootel põhivaraga summas 60,000,000.00 EEK seonduvalt avaldatud märkus, millise kohaselt „Me ei avalda arvamust nimetatud varade bilansilise maksumuse kohta tulenevalt ebakindlusest, kuna nende varade väärtus määratakse võimaliku müügitehingu toimumisel tulevikus ning see võib oluliselt erineda nende bilansilisest maksumusest. Samuti juhime tähelepanu, et 30. aprill 2008 ja raamatupidamise aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga on nimetatud põhivarale seatud hüpoteek summas 31,6 miljonit krooni, mis on koheselt ettevõttelt sissenõutav“. Märkuses on tehtud viide RTJ 5, millise kohaselt kajastatakse müügiootel põhivara käibevarana bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulud),

2 – 09 – 22448 sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Seega pidi vastava majandusaasta aruande allkirjastanud hageja juhatusele ning nõukogule juba 18.09.2008 (aruande allkirjastamise kuupäev) olema selge, et Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtus on äriühingu raamatupidamises kajastatud ebaõigesti. Hageja 28.09.2010.a menetlusdokumendile on lisatud OÜ Accounting Audiitorbüroo (juhtivaudiitor P. P.i isikus) 28.05.2010 aruanne. Nimetatud aruandest nähtuvalt „dividendide väljamaksed perioodil 30.11.2007 kuni 14.11.2008 olid tehtud osanikule eeldusel, et müügiootel põhivara väärtus on 60 000 000 krooni. 28.03.2009 (ehk neli ja pool kuud peale viimaseid dividendiväljamakseid summas 13,94 miljonit krooni) on AS Simus Kinnisvara hinnanud nimetatud hoonestusõiguse ja lõpetamata sadamaehitise väärtuseks 2-2,5 miljonit krooni. See tähendab, et dividendide väljamaksmise ajal pidi osanik (kes oli ühtlasi ka nõukogu esimees) olema teadlik asjaolust, et müügiootel põhivara on bilansis väga tugevalt üle hinnatud ning kasumi selline väljamaksmine on ettevõttele kahjulik. Seda et see nii ka tõesti oli, näitab sündmuste edasine käik – OÜ Select Oil NV tunnistatu püsivalt maksejõuetuks“. Aruandes on ka välja toodud, millisel põhjusel ei saa hoonestusõiguse väärtuse tuvastamisel lähtuda N. R.i poolt tellitud AS Pindi Kinnisvara hindamisaktist nr 090902-12099-762. Nimelt on kõnealuses hindamisaktis kasutatud tellija (R.) poolt esitatud algandmeid hoonestusõiguse investeeringuväärtuse leidmiseks. Aruande kohaselt: „Kuna tellija on isiklikult huvitatud, et objekti väärtus oleks vähemalt 60 miljonit krooni, ei saa esitatud algandmeid käsitleda eksperdi poolt esitatud andmetena ja väärtus, mis saadakse erapooletu eksperdi algandmetega, võib olla erinev sellest väärtusest, mida sai Pindi Kinnisvara 16.09.2009 väljastatud eksperthinnangus“. Hageja rõhutab, et kostja pöördus AS Pindi Kinnisvara poole hoonestusõiguse investeeringuväärtuse hindamiseks peale dividendide väljamaksmist 14.11.2008.a. ega saanud seega hoonestusõiguse väärtuse kajastamisel äriühingu raamatupidamises kõnealusest (ebaõigest) hinnangust lähtuda. OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihaldur on palunud OÜ Accounting Audiitorbüroo juhtivaudiitor P. P.il vastata täiendavatele küsimustele seonduvalt OÜ Select Oil NV (pankrotis) raamatupidamisega. 14.12.2010.a esitas audiitor vastused pankrotihalduri küsimustele, millistest nähtuvalt asus audiitor järgmistele seisukohtadele: 1) Juhul, kui OÜ Select Oil NV (pankrotis) raamatupidamisdokumente ei ole rohkem, kui need, mis nimekirja alusel pankrotihaldurile üle anti, siis ei ole Select Oil NV (pankrotis) raamatupidamist peetud kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ja Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. 2) Raamatupidamise korraldamise punktis 1 kirjeldatud registrite ja raamatupidamise sise-eeskirjade puudumine viitab rikkumisele raamatupidamise korraldamises ja raamatupidamisdokumentide säilitamisel. Kohustus raamatupidamise säilitamise eest on ettevõtte juhatusel ja juhatus on kohustatud raamatupidamise esitama pankrotihaldurile. Vastavalt audiitorile edastatud dokumentidele ei sisalda pankrotihaldurile üleantud OÜ Select Oil NV (pankrotis) arvutid raamatupidamist elektroonilisel kujul. 3) OÜ Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise algus on seotud Aseri sadama kinnistu (hoonestusõigus kinnistule Mere 17, Aseri) teise poole maksmise kohustuse tekkimisega 20.03.2008, milline kohustus tulenes nimetatud kinnisasja soetamisel 07.08.2006 sõlmitud notariaalsest lepingust. Peamine küsimus siinkohal on – kas omanik võib võtta äriühingust dividende olukorras, kus samaväärne summa (31,6 miljonit krooni oli kohustus tasuda ja dividendid koos tulumaksuga perioodil 2007-2008 moodustasid 29,8 miljonit krooni) kuulub tasumisele põhivara eest /.../ Kuna OÜ Select Oil NV (pankrotis) kasum maksti välja dividendidena, millele lisandus ka dividendide tulumaks, ei olnud ettevõttel võimalik tasuda teist osamakset põhivara eest. 4) Kuna olulises osas maksti dividende ka peaaegu 4 kuud enne põhivara ostmise teise makse tähtaega ja üks miljon krooni kaks nädalat peale nimetatud tähtaja saabumist, mõjutasid ka need dividendide väljamaksed maksejõuetuse tekkimist, kuna seetõttu jäeti tasumata põhivara eest 31,6 miljonit krooni, mille tähtaeg oli 20.03.2008.a.. 5) 20 päeva pärast seda, kui läbirääkimiste tulemusel sai selgeks, et Aseri sadama kinnistu (hoonestusõigus kinnistule xxx) teise poole maksmise kohustuse tekkimise (20.03.2008) tähtaja edasilükkamise suhtes kokkuleppele ei jõutud ning võõrvahendeid kaasata ei ole plaanis või ei õnnestu. 6) Omanikule dividendide maksmise eeltingimus on vaba omakapitali olemasolu. OÜ Select Oil NV (pankrotis) vaba omakapitali olemasolu sõltus sellest, kas müügiootel põhivara väärtus on tema soetamismaksumus või on see väärtus vahepealse aja jooksul vähenenud. Juhul,

2 – 09 – 22448 kui see väärtus on vähenenud, tuleb vastav vara vähenemine läbi kasumiaruande kajastada ka kasumi ehk vaba omakapitali vähenemisena. Nõukogu liikme vastutus taandub asjaolule, et allkirjastades 18.09.2008 OÜ Select Oil NV (pankrotis) 2007-2008 aasta aastaaruannet, pidi nõukogu olema teadlik asjaolust, et müügiootel põhivara väärtus vastavalt audiitori järeldusotsuses avaldatud märkusele võib erineda sellest, mis on bilansis kajastatud. Samuti nõuab nõukogu hoolsuskohustus omanike teavitamist asjaoludest, et ettevõtte varade väärtus võib olla teatud asjaoludest (majandussurutis, ettevõtluskeskkonna tingimuste muutumine jms) tingituna vähenenud ning selliselt kujunenud omakapital ei võimalda maksta välja dividende. Kuna müügiootel põhivara väärtuse hindamine tugines ainult eeldataval äriplaanil, siis oleks nii nõukogu kui ka juhatus pidanud äriplaani eelduste muutudes tellima uue hinnangu või muul viisil selgitama müügiootel põhivara hariliku väärtuse. Seda ei tehtud ning sellele juhtis tähelepanu ka audiitor oma järeldusotsuses 2007-2008 aasta aastaaruande kohta. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kostja oli OÜ Select Oil NV (pankrotis) nõukogu esimehena teadlik, et äriühingu raamatupidamises kajastatud Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtus ei vasta selle tegelikule turuväärtusele. Samuti oli kostja OÜ Select Oil NV (pankrotis) nõukogu esimehena teadlik, et hoonestusõiguse teise osamakse tasumiseks summas 31,6 miljonit krooni (tähtaeg 20.03.20008) puuduvad äriühingul rahalised vahendid, mistõttu oli dividendide väljamaksmine keelatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-03 märkinud, et „Kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Sellise teadliku valiku eeldamine on ka põhjenduseks, et lähikondsetega tehtud tehinguid saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda pikema aja eest“. Hageja on seisukohal, et OÜ Select Oil NV (pankrotis) oli püsivalt maksejõuetu juba 1.05.2007 – 30.04.2008 majandusaasta lõppedes, kuivõrd juhul, kui äriühingu raamatupidamises oleks hoonestusõiguse väärtust kajastatud selle õiglases väärtuses, oleksid OÜ Select Oil NV (pankrotis) kohustused ületanud äriühingu vara juba 2008.a kevadel (30.04.2008.a seisuga Hageja varad kokku 129,232,217.00 EEK, sellest müügiootel põhivara 60,000,000.00 EEK, millise tegelik väärtus oli vastavalt ekspert Tõnu Kuhi arvamusele 310,000.00 EUR, s.o. 4,850,446.00 EEK ning kohustused kokku 113,596,730.00 EEK. Seega ületasid seisuga 30.04.2008.a Hageja kohustused varasid 39,514,067.00 EEK võrra). Siinkohal tuleb ka arvestada, et 2008.a aprillis võõrandas hageja suurema osa talle kuulunud põhivarast kosja omandis olevatele äriühingutele OÜ Sivellon ja OÜ Select Service, peale millist pidurdus tuntavalt ka hageja majandustegevus, sisuliselt jätkati tegevust Osaühingute Sivellon ja Select Service kaudu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-49-11 püsiva maksejõuetuse tuvastamisega seonduvalt märkinud, et „Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt“. Käesoleval juhul, kui hageja raamatupidamises oleks kajastatud Aseri sadama kinnistu hoonestusõigust selle tegelikus väärtuses, oleks hageja netovara olnud alla seaduses lubatud piiri juba 30.04.2008.a. Hageja rõhutab, et kostja teadmine või teadma pidamine hageja maksejõuetusest, hoonestusõiguse tegelikust turuväärtusest või dividendide väljamaksmisega võlausaldajate huvide kahjustamisest ei oma PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohast mitte mingisugust tähtsust. Johtuvalt eeltoodust on ainetud ka kostja vastuses tehtud viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11507, kuivõrd selles käsitletakse tagasivõitmist § 113 lg 1 p 2 alusel (....“samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma“). Samuti on sisutud kostja väited, justkui „R.il puudus temal SONV kohta oleva informatsiooni põhjal alus arvata, nagu oleks SONV-l mis tahes makseraskused“. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel

2 – 09 – 22448 dividendide väljamakse kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada üksnes asjaolu, et makse tehti lähikondsele 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning makse tegemisega kahjustati võlausaldajate huve. Kostjal on võimalik tõendada, et võlgnik oli makse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Vastupidiselt kostja poolt väidetule ei oma kostja teadmine hageja majanduslikust olukorrast PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tehingu tagasivõitmisel mitte mingisugust tähtsust. Arvestades asjas kogutud tõendeid hoonestusõiguse tegeliku turuväärtuse kohta, on ilmne, et hageja oli maksejõuetu juba 2007-2008. majandusaasta lõppedes 30.04.2008.a; dividendide väljamaksmine 14.11.2008.a üksnes süvendas hageja maksejõuetust ning kahjustas teiste võlausaldajate huve, kuivõrd dividendidena väljamakstud summa arvel ei ole võimalik rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et kostja püüab kohut eksitada, tehes ebatäielikke viiteid Riigikohtu lahenditele, millistel puudub käesoleva vaidlusega ka igasugune puutumus. Lahendites nr 3-2-1-58-03 (p 8) ja nr 3-2-1-43-07 (p 9) on küll märgitud, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees ei ole käsitletav võlausaldajate huvide kahjustamisena PankrS § 109 mõistes, kuid selgitatud, et ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees on lubatav vaid juhul, kui makse on oluline võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Dividendide väljamaksmine seda vaieldamatult ei ole. Kostja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-58-03 on kohus üheselt mõistetavalt selgitanud, et „Lisaks eelnimetatule tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Kui PankrS § 45 alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid. Seega pole tuvastatud asjaolude kohaselt kolleegiumi arvates asjas toimunud teiste võlausaldajate kahjustamist /.../ Teiste võlausaldajate kahjustamine võib kolleegiumi meelest toimuda siiski ka korrapärase majandustegevuse raames“ (p 9, 11). Lahendis nr 3-2-1-63-09 märkis Riigikohus, et „Samas, kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingutest, mis on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt“. Lahendis nr 3-2-1-45-03 selgitas Riigikohus, et „Osaühingu juhatuse poolt maksete tegemist võlgade katteks tuleb kohustuste rikkumise tuvastamiseks hinnata ja kaaluda. Kui juhatuse liige valib kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada osaühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks“. Seega tuleb äriühingu juhatusel makseraskuste ilmnemisel väga hoolikalt kaaluda, kas need maksed, mis tehakse, aitavad kaasa võlgniku maksevõime taastumisele ning on vajalikud majandustegevuse jätkamise seisukohalt (elekter, valve, töötasud jms) või eelistatakse ühe võlausaldaja nõude rahuldamisega teda põhjendamatult teiste ees, millisel juhul kuulub makse tagasivõitmisele. Dividendide väljamaksmine ei olnud vaieldamatult vajalik OÜ Select Oil NV (pankrotis) majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Vastupidi – kõnealune makse üksnes süvendas hageja juba väljakujunenud püsivat maksejõuetust, millisele seisukohale on asunud ka hageja ajutine haldur ning audiitor P. P. Samuti ei olnud täidetud nõue rahuldamata nõuetest varasemas rahuldamisjärgus (s.o. tagatud nõue, milline oleks pankrotimenetluses rahuldatud esimeses järgus). Hageja rõhutab hagiavalduses, et asjaolu, mille kohaselt oli hageja püsivalt maksejõuetu juba 2007-2008 majandusaasta lõppedes 30.04.2008.a., kinnitab ka audiitor P. P.. 5.11.2012.a on Accounting Audiitorbüroo OÜ juhtivaudiitor P. P.i isikus vastanud OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri täiendavatele küsimusele. Audiitori arvamusest nähtuvalt: „Lähtudes asjaolust, et bilansis seisuga 30.04.2008 oli kajastatud hoonestusõiguse väärtuseks 60 000 000 krooni, ekspertarvamuse kohaselt oli aga hoonestusõiguse harilik väärtus septembris-novembris

2 – 09 – 22448 4 850 446 krooni, oli seisuga 30.04.2008 Select Oil NV OÜ omakapital bilansis kajastatust 55 149 554 krooni võrra väiksem ehk negatiivne summas 39 514 067. Lähtudes asjaolust, et seisuga 30.04.2008 hoonestusõigust õiglases väärtuses kajastades oleks Select Oil NV OÜ omakapital negatiivne, ei oleks tohtinud ainuomanik otsustada ega välja maksta dividende“. Audiitori arvamuse kohaselt, lähtudes asjaoludest, et Select Oil NV OÜ omakapital oleks pidanud novembris 2008 olema negatiivne ja ettevõte ei olnud suutnud tasuda OÜ-le T.R. Tamme Auto lepingust tulenevat kohustust summas 31,6 miljonit krooni, mille tasumise tähtaeg vastavalt lepingule oli 20.03.2008, võib järeldada, et Select Oil NV OÜ oli novembris 2008 maksejõuetu ja see maksejõuetus ei olnud ajutine, kuna vara väärtus ei katnud sel hetkel kohustuse väärtust. Hagejal oli seisuga 6.11.2012.a kohustusi võlausaldajate ees kokku summas 3 478 289,03 EUR. Juhul, kui hageja ainuosanik ei oleks otsustanud vaidlusalust väljamakset teha, oleks võlausaldajad saanud enda nõuded hageja pankrotimenetluses rahuldatud 891,023.42 EUR (13,941,487.00 EEK) võrra suuremas ulatuses, vastavalt võlausaldajate nõuete suurusele ning nende rahuldamisjärkudele. Lahendis nr 3-2-1-87-08 on Riigikohus märkinud, et „Ka pandilepingu tagasivõitmise esimeseks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. See eeldus on täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust“. Lahendis nr 3-2-1-39-08 selgitas Riigikohus, et võlausaldajate kahjustamisega on tegemist ka siis, kui tehing tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Arvestades, et hageja majanduslik olukord 2008.a sügisel ei võimaldanud kasumit jaotada, esitab hageja käesolevaga alternatiivse nõude tuvastada OÜ Select Oil NV (pankrotis) poolt N. R.ile dividendide väljamakse summas 13,941,487 EEK, s.o. 891,023.42 EUR tühisus. TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja palub rahuldada tema nõue tuvastada OÜ Select Oil NV (pankrotis) poolt N. R.ile dividendide väljamakse summas 13,941,487 EEK, s.o. 891,023.42 EUR tühisus üksnes juhul, kui kohus ei tunnista kõnealust makset tagasivõitmise korras kehtetuks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 157 lg 3 sätestab, et osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. ÄS § 158 lg 1 tuleneb, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Osaühingu pankrotimenetluses võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (§ 158 lg 3). Kuivõrd asjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli hageja netovara väiksem osakapitali ja reservide kogusummast juba 2007-2008 majandusaasta lõppemisel 30.04.2008.a. ning hiljemalt väljamakse tegemise ajal oli välja kujunenud hageja püsiv maksejõuetus, siis oli kostjale dividendide väljamaksmine ÄS § 157 lg 3 tulenevalt keelatud. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 158 lg 1, milline on erinorm alusetu kasumieraldise saamise puhuks, sätestab alusetu väljamakse saamise tagajärjena samuti saadu tagastamise kohustuse. ÄS § 158 lg 2 sätestab, et kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd hageja on püsivalt maksejõuetu, on ilmne, et väljamakse tagastamine on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks hageja pankrotimenetluses. Lisaks, nagu eelnevalt selgitatud, oli kostja hageja ainuosaniku ning nõukogu esimehena teadlik hageja majanduslikust olukorrast. Kostja käitumine juba alates 2007. aastast (dividendide väljamaksmine kokku summas 23 536 325,25 EEK, hoonestusõiguse väärtuse teadlik ülehindamine, maksete

2 – 09 – 22448 tegemine kostja ainuomandis olevatele äriühingutele kogusummas 45 165 048,81 EEK, OÜ-le Select Service 291 838,10 EEK suuruse nõude loovutamine kõigest 20 000 EEK eest, hageja sissenõutavaks muutunud kohustuste tahtlik täitmata jätmine jne) viitab üheselt kostja kavatsusele tema omandis olevast äriühingust vara välja viia ning OÜ Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetuks muuta. On ilmne, et kostja hageja ainuosaniku ning nõukogu esimehena oli nimetatud tehingutest ja toimingutest teadlik ning kõik kostja vastupidised väited on nii ebausutavad kui ka absurdsed. Muuhulgas on kostja hageja nõukogu esimehena allkirjastanud hageja 2007-2008. majandusaasta aruande, millises sisaldub audiitori märkus hoonestusõiguse väärtuse ebaõige kajastamise kohta. ÄS § 316 sätestab, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. ÄS § 306 lg 3 tuleneb, et juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Kostjal hageja nõukogu esimehena lasus seadusest tulenev kohustus äriühingu majandusliku olukorraga kursis olla, igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid heaks kiita, raamatupidamist kontrollida, majandusaasta aruandeid heaks kiita jne, mistõttu on ilmne, et kostja pidi teadma, et hagejal puudus alus 14.11.2008 dividendide väljamaksete tegemiseks. Johtuvalt eeltoodust palub hageja juhul, kui kohus peaks mingisugusel põhjusel asuma seisukohale, et dividendide väljamaksmisega ei kahjustatud teiste võlausaldajate huve või et hageja ei olnud 14.11.2008.a maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks dividendide väljamakse tagajärjel, tuvastada väljamakse tühisus ning kohustada kostjat alusetult saadu hagejale tagastama. Kostja poolt esitatud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule kostja, N. R., haginõudega ei nõustunud, kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning asub seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt selgitab kostja, et 23. detsembri 2008. a esitas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ pankrotiavalduse OÜ Select Oil NV pankroti väljakuulutamiseks. 30. detsembril 2008. a esitas OÜ T.R. Tamme Auto pankrotiavalduse SONVi pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavaldused menetlusse ja liitis nad ühte menetlusse. 04. märtsi 2009. a kohtumäärusega algatas kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel SONV-i pankrotimenetluse. Kohus jättis Tamme Auto pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamata. 22. aprillil 2009. a kuulutas Viru Maakohus välja SONV-i pankroti. 12. mail 2009. a esitas SONV-i pankrotihaldur SONV-i nimel N. R.i vastu hagiavalduse, milles taotles muu hulgas SONV-i poolt R.ile rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamist ja R.ilt 13 941 487 krooni väljamõistmist. Hagiavalduses taotles pankrotihaldur ka hagi tagamist. Kostja asus seisukohale, et hageja on püüdnud võlausaldajate huvide kahjustamise eelduse täidetust põhistada hagiavalduse punktis 3 väites, et kostja oli teadlik SONV-i makseraskustest ja püüdis väljamaksete saamisega jätta võlausaldajad ilma nende nõuete rahuldamiseks vajalike likviidsete vahenditeta. Kostja otsustas kogu hagejal olemasoleva raha endale väljamaksmise olukorras, kus ta teadis, et kohustusi tuleb lähiajal juurde ja SONV-I puuduvad muud varad kohustuste täitmiseks. Kui poleks tehtud väljamakseid, siis oleks SONV-i võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik oluliselt suuremas ulatuses. Dividendide maksmine on seotud äriühingu hea majandusliku olukorraga, mida hageja arvates ei saanud tekkida olukorras, kus SONV-I oli võetud mitmeid märkimisväärse suurusega kohustusi. Kostja soovib esmalt juhtida kohtu tähelepanu hageja väidete paljasõnalisusele - esitamata ühtegi konkreetset tõendit SONV-l makseraskuste esinemise kohta 18. septembril 2008. a (juhatuse ettepanek jaotamiskõlbuliku kasumi jaotamiseks dividendideks), 12. novembril 2008. a (kasumi jaotamise otsus) ega ka 14. novembril 2008. a (väljamaksete tegemise päev) väidab hageja, et kostja oli sellel ajal teadlik SONV-i „makseraskustest". Hagiavalduses räägitakse umbmääraselt ka

2 – 09 – 22448 märkimisväärse suurusega kohustustustest, kuid jällegi ei selgu, millised on sellised kohustused. Kostja on seisukohal, et eelkirjeldatud umbmääraseid selgitusi ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamise põhistuseks. Hageja ei ole suutnud täita seadusest tulenevat tõendamiskoormist. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada PankrS § 113 alusel tagasivõitmise eelduse olemasolu. Kuna ei ole tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine, siis on tegemist piisava alusega hagi rahuldamata jätmiseks ning kohtul puudub lähtuvalt PankrS-st ja selle asjakohastele sätete Riigikohtu poolt antud tõlgendustest vajadus analüüsida kostja teadmist või teadmatust SONV-i väidetavast maksejõuetusest. Hageja ei ole suutnud tõestada SONV-i võlausaldajate huvide kahjustamist. Riigikohus on kohtulahendis nr 32-1-115-07 punktis 15 sedastanud, et „Kolleegium rõhutab, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on ka PankrS § 113 järgi PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Praegusel juhul on see asjaolu jäänud kohtute poolt tuvastamata. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, kas makse tegemine kahjustab võlausaldajate huve. Ainuüksi asjaolu, et makse tehti lähikondsetele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu järeldused on seejuures vastuolus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktikaga. Kolleegium on 9. mai 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-43-07 leidnud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde". On ilmne, et Hageja ei saa oma väidetes tugineda PankrS § 110 Ig-le 2, kui võlausaldajate huvide kahjustamise eeldusele ja peab oma väiteid põhistama. Enamgi veel, hageja, olles võimetu oma väiteid usutavalt esitama, püüab kasutada võlausaldajate huvide kahjustamise tõestusena 14. novembril 2009. a väljamaksete tegemise fakti. Hageja eelpoolviidatud seisukoha põhjendamatust kinnitavad mitmed Riigikohtu lahendid. Juba 2003. aastal on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-58-03 punktis 8 märkinud, et Kolleegium leiab, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg. Kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks". Riigikohus on oma eelpoolviidatud positsiooni üle kinnitanud ka kohtulahendis nr 3-2-1-43-07, mille punktis 9 on sedastatud, et Ringkonnakohus on ebaõigesti põhjendanud hageja võlausaldajate kahjustamise tuvastamist sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Kolleegium jääb 3. juunil 2003. a kohtuasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse (RT iil 2003, 21, 210) p-s 8 esitatud seisukoha juurde, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks". Kostja arvates on ilmne, et hageja poolt võlausaldajate huvide kahjustamist väidetavalt tõendavad väited on sisutud. Hageja ei ole viidanud isegi sellele, milliseid võlausaldajaid on kostja väidetavalt ebavõrdselt kohelnud ja milliseid kohustusi mittetäitnud. Hageja ei ole täitnud talle seadusega sätestatud tõendamiskoormist. Kohtulahendi nr 3-2-1-115-07 punktis 16 on Riigikohus sedastanud, et asja uuel arutamisel peab maakohus kõigepealt tuvastama, kas asjas on tõendatud võlausaldajalt K. Kaasilt PankrS §113 alusel soorituse alusel tagasivõitmise eelduste olemasolu, sh kas vaidlustatud sooritus kahjustas võlausaldajate huve. Kui PankrS § 113 alusel tagasivõitmise aluste olemasolu leiab asja uuel läbivaatamisel tõendamist, peab maakohus hindama, kas kostja kolmanda isikuna täitmise vastuvõtmise ajal teadis või pidi teadma PankrS §113 alusel tagasivõitmise aluste olemasolust. Eelnevaga on Riigikohus selgelt väljendanud PankrS § 113 rakendamise eelduseks olevate asjaolude põhistamise järjestust - esmalt peab hageja tõendama, et vaidlustatud sooritus kahjustas võlausaldajate huve ja alles seejärel saab kohus asuda hindama ja kostja asuma põhistama, kas kostja teadis või pidi teadma PankrS § 113 alusel tagasivõitmise aluste olemasuolust. Hageja on menetluses püüdnud välja tuua võlausaldajate huvide kahjustamist kasutades põhjendust, et „{...] dividendide väljamaksmisele järgnenud 3 kuu jooksul vähenes võlgniku vara bilansiline väärtus ca kaks korda". Jääb taaskord arusaamatuks Hageja üldsõnaline

2 – 09 – 22448 lähenemine väidetavale võlausaldajate huvide kahjustumisele - ei ole mõeldav, et PankrS §-i 113 kohaldamise eelduseks on esiteks tõendamata väited ning teiseks arusaamatu majanduslik lähenemine, mille kohaselt vara bilansilise väärtuse vähenemise tõttu toimub automaatselt võlausaldajate huvide kahjustumine. Seega on selge, et hageja ei ole suutnud tõendada PankrS § 113 alusel tagasivõitmise ühe eelduse, võlausaldajate huvide kahjustamise olemasolu. R.il puudus võimalus teada SONV-i olematust maksejõuetusest. Kostja on käesolevas menetluses juba põhjendanud ja tõendanud, et SONV oli dividendide jaotamise ettepaneku ning kasumi jaotamise otsuse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud kasumi väljamaksete tõttu maksejõuetuks. Kostja jääb menetluses esitatud tõendite ja seisukohtade juurde. R. teeb siinkohal viite Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2012, a määrusele, millega lõpetati kriminaalmenetlus R.i suhtes. Riigiprokuratuuri määruse p-i 3.1 kohaselt, Riigiprokuratuur hinnangul näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid selgelt, et SONV püsiv maksejõuetus ei ole ühelgi ajahetkel, sh pankroti väljakuulutamisel, olnud ilmne. Puhtalt bilansi järgi otsustades oli SONV-i isegi pankroti väljakuulutamise hetkel vara rohkem kui omaniku väliseid võlgu. Sellist majandusseisu ei saa Riigiprokuratuuri hinnangul pidada äriühingu ilmselgeks pankrotiks. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et ajutine pankrotihaldur hindas Aseri Sadama hoonestusõiguse väärtuseks Simus Kinnisvara OU hindamisaktile tuginedes 2 kuni 2,5 miljonit krooni. Nimetatud hindamine viidi läbi pankrotimenetluse käigus, mistõttu ei saa selle alusel teha etteheiteid pankrotimenetluse eelse ajal tehtud otsuste kohta. Seda ja reaalset ostuhinda arvestades on alusetu väita, nagu oleks Aseri Sadama hoonestusõigus bilansis ebarealistlikult ülehinnatud. Lisaks sedastab Riigiprokuratuur oma määruse p-s 3,3, et kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et SONV juhtkond ei tunnustanud TR Tamme Auto OÜ nõuet ja oli esitanud hagi Aseri Sadama Hoonestusõiguse ostulepingust taganemiseks. Riigiprokuratuuri hinnangul oli tegemist realistliku hagiga, s.t hagi esitamise hetkel oli põhjust arvata, et see rahuldatakse ja tehing tunnistatakse kehtetuks. Seda tõendab kas või Viru Maakohtu 08.09.2010 otsus, milles kohus sedastab, et nimetatud müügitehing oli seadusega vastuolus ja seega algustest peale tühine. Rõhutame, et antud juhul ei ole oluline mitte see, kuidas antud tsiviilvaidlus tegelikult lõppes, vaid see, kas SONV juhtkonna arusaam ettevõtte majandusseisu parandamise võimalustest ja selleks astutud sammud oli realistlikud (s.t edu-tuua-võivad). Kui ka tsiviilkohus on hiljem tõdenud müügilepingu tühisust, siis on väga raske väita, et tegelikult said juhatuse liikmed siiski aru SONV majandusseisu lootusetusest ja hagi esitamise mõttetusest. Sellise väite esitamiseks peaksid olema kaalukad tõendid, mida aga antud juhul ei ole. Seega, isegi kui asuda seisukohale, et SONV oli mingil ajahetkel ilmselt pankrotis, pole tõendatud, et SONV juhtorganite liikmed sellest aru said ja seda ükskõikselt möönsid". Niisamuti põhjendatakse Riigiprokuratuuri määruse p-s 4, et „Nagu nähtub SONV majandusaasta aruandest maksti dividende äriühingusse kogunenud kasumi arvelt, mistõttu see oli igati õiguspärane. Väitmaks, et dividendide maksti teadvalt põhjendamatult, tuleb tõendada, et SONV juhtorgani liikmed olid teadlikud Aseri Sadama hoonestusõiguse väiksemast väärtusest. Seda kinnitavaid tõendeid aga kriminaalasjas ei ole. AS Pindi Kinnisvara hindas nimetatud objekti väärtuseks isegi aasta pärast dividendide maksmist 60-65 miljonit krooni. Kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis näitaksid, et SONV juhtorganite liikmed ei lähtunud oma otsuste tegemisel just analoogsetest hinnangutest". R. nõustub eelnevalt viidatud Riigiprokuratuuri määruses toodud põhjendustega, kuna ei esine mingisugust põhjust kahelda määruse objektiivsuses. R. lisab, et hageja soov omistada R.ile teadmist SONV-i (olematute) makseraskuste kohta dividendide väljamaksmisele eelnevalt on täiesti sisutühi ning ebaloogiline järgnevatel põhjustel. Esiteks selgitab R., et tal ei olnud ega saanudki olla ettekujutust hoonestusõiguse teistsugusest väärtusest kui see oli kajastatud SONV-i bilansis väljamaksete tegemise ajal. R. esitas käesolevas tsiviilasjas 11. mail 2010. a kohtule menetlusdokumendi, mille lisaks nr 4 oli notar Ülle Mesi poolt koostatud ja tõestatud leping T.R. Tamme Auto OÜ ja SONV-i vahel muuhulgas hoonestusõiguse (Aseri alevikus Mere tn 17 asuvat kinnistut nr 258208 koormav hoonestusõigus) müügiks (edaspidi HÕ leping). HÕ lepingu p-de 3.1 ja 4.1 kohaselt kohustus SONV ostma eelnevalt viidatud hoonestusõiguse 62 880 000 krooni eest. HÕ lepingu p-i 4.3 kohaselt kohustus SONV tasuma hinnast 31 586 800 krooni hiljemalt 20.

2 – 09 – 22448 märtsiks 2008. a. HÕ lepingu allkirjastas SONV-i poolt juhatuse liige T. H.. Muuhulgas mõistlikust loogikast lähtuvalt on selge, et hoonestusõiguse võõrandamisel kokkulepitav tasu pidi tuginema selle väärtusele. HÕ lepingu sõlminud T. H.i poolt 11 aprillil 2011. a Viru Maakohtus antud tunnistaja ütluste kohaselt „Minu hinnangul hoonestusõigus maksis 60 miljonit". SONV-i juhatuse liige on seega leppinud kokku lepingu tingimustes, pidades lepingu eseme väärtuseks 60 miljonit krooni. Kostja toob siinkohal ka välja, et HÕ lepingu p-i 4.2 kohaselt kinnitasid lepingu pooled, et SONV on enne HÕ lepingu allkirjastamist tasunud lepingu eseme hinnast 31 293 200 krooni. Kostja selgitab, et niivõrd märkimisväärse hinnaga lepingu sõlmimine ning lisaks ka SONV-i poolne faktiline täitma asumine (ehk üle 30 miljoni krooni tasumine) ilmselgelt tõendab asjaolu, et pooled on hinnanud hoonestusõiguse turuväärtuseks vähemalt 60 miljonit krooni. Seda on kinnitanud kohtus tunnistajana ka HÕ lepingu sõlminud SONV-i juhatuse liige T. H.. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hoonestusõigus on väärt vähem, kui see on sätestatud HÕ lepingus, siis on selge, et T. H. SONV-i juhatuse liikmena on T.R. Tamme Auto OÜ (T. Tamme) poolt tahtlikult viidud nimetatud tehinguga eksitusse temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel. Ei saa esineda mõistlikult muid seletusi niivõrd märkimisväärse summaga lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Väitmaks, et hoonestusõigus on väärt vähem kui ligikaudu 60 miljonit krooni, tuleb asuda seisukohale, et R.ile kui SONV-i ainuaktsionärile on tekitatud väga suures ulatuses kahju. Kostja selgitab, et äriseadustiku §-i 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. SONV-i 2007-2008. a majandusaasta aruande juurde kuuluva audiitori järeldusotsuse kohaselt vastutab juhataja raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse eest, ühtlasi kuulub juhataja kohustuste hulka ka sellise sisekontrolli süsteemi kujundamine, kehtestamine ja haldamine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse ilma pettustest või eksimustest tulenevate oluliste vigadeta. Juhataja kohustus on ka asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine ning põhjendatud raamatupidamisse hinnangute andmine. R.il ei olnud ega ole mingisugust põhjust eeldada või kahelda, et SONV-i juhatus on näiteks eksinud SONV-i bilansis põhivara kajastamisega. Lisaks on ka Riigiprokuratuur uurimise käigus jõudnud järeldusele, et on alusetu väita, nagu oleks hoonestusõigus bilansis ebarealistlikult ülehinnatud. Enamgi veel, ka Riigiprokuratuuri hinnangul ei saa asuda seisukohale, et näiteks juhatuse liige T. H. või R. pidid mingil põhjusel eeldama hoonestusõiguse teistsugust väärtust, kui see oli bilansis kajastatud. R. lähtus igati õigustatult ja seadusele tuginedes juhatuse poolt esitatud informatsioonile SONV-i majandusliku seisu kohta. 11. aprillil 2011.a toimunud kohtuistungil on T. H. tunnistajana kinnitanud, et R.il finantsidest eriti arusaamu ei olnud". Lisaks selgitas ta, et „Kord kvartalis esitasin nõukogule majandusaruandeid. Igapäevase majandustegevusega tegeles peale minu ja raamatupidaja S. N.. Dividendide maksmine oli juhataja otsus s.o. minu otsus. Minu poolt oli tehtud kasumi jaotamise ettepanek, samuti esitasin majandusaasta aruande. Dividendide väljamaksmise hetkel pidasin ärihingu seisu rahuldavaks". Kostja on seisukohal, et on piisavalt põhjendanud ja tõendanud, et R.il puudus mistahes arusaam SONV-i olematust „makseraskusest". Kostja rõhutab siinkohal, et prokuratuur on läbi viinud kriminaalmenetluse muuhulgas R.i ja T. H.i suhtes seoses väidetava SONV-l raamatupidamise kohustuste rikkumisega ning Riigiprokuratuur on oma määrusega menetluse lõpetanud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. On selge, et prokuratuuril on menetluse juhina rohkem võimalusi uurida ja teostada toiminguid faktiliste ja õiguslikku lähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks võrreldes kohtuga tsiviilkohtumenetluse raames. Väärib esiletõstmist, et Riigiprokuratuur on oma määrusega lõpetanud kriminaalasja ka juhatuse liikme T. H.i suhtes, kellel ainsana SONV-is lasus seadusest otseselt tulenev kohustus äriühingu raamatupidamist korraldada ning vastutus raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse eest. Kostja on seisukohal, et kuna esineb olukord, kus ettevõtja osanik on juhatuse poolt saadud ülevaate ning audiitori poolt kontrollitud majandusaasta aruande põhjal saanud kinnituse, et ettevõtja on maksejõuline ega esine mingisuguseid takistusi dividendide väljamaksmisele, siis on täiesti põhjendamatu heita R.ile ette mistahes minetusi äriühingu maksevõime hindamisel. Lisaks, ÄS 157 lg 1 sätestab, et «Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel. ÄS § 157 lg 3 sätestab omakorda, et osanikele ei tohi teha

2 – 09 – 22448 väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Kuna SONV-i viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud aruande põhjal on ilmne, et kasumi jaotamise tagajärjel ei jää ühingu netovara väiksemaks, kui osakapitali ja reservide kogusumma, siis ei rikkunud väljamaksed ka ÄS § 157 Ig-s 3 sätestatud nõudeid. Täiendavalt selgitab R., et antud asjas ei saa tähendust omada hageja poolt tellitud või kohtu poolt määratud ekspertiisis antud hinnang hoonestusõigusele. Riigikohus on oma 28. oktoobri 2011. a lahendis nr 3-1-1-49-11 (p 18) sedastanud, et „Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. Näiteks ei saa võlgniku maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad". Kostja on seisukohal, et hageja saaks käesolevas vaidluses R.ile teha etteheiteid seoses teadmisega SONV-i „makseraskustest" (mida ei esinenud) juhul, kui R. oleks näiteks 18. septembril 2008. a, 12. novembril 2008. a (kasumi jaotamise otsus) või 14. novembril 2008. a (väljamaksete tegemise päev) olnud teadlik sellistest asjaoludest, mis viitaksid SONV-i „makseraskustele". Kostja on tõendanud, et SONV-il ei esinenud „makseraskusi" ning et R.il puudus isegi teoreetiline võimalus selliste „makseraskuste" kahtlustamiseks. Kostja on seisukohal, et R.ile mistahes etteheidete tegemisel seoses hoonestusõiguse bilansilise kajastamisega SONV-i raamatupidamises ei saa tähendust omada ekspertiisid hoonestusõiguse väärtuse kohta, mis on läbi viidud pärast juhatuse ettepanekut või otsust kasumi jaotamiseks. SONV-i juhatus esitas majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku R.ile, mis olid koostatud sellele ajahetkele vastava olukorra põhjal. R. on kogu aeg lähtunud temale juhatuse poolt antud informatsioonist SONV-i majandusliku seisu kohta, seega oma seisukoha saigi R. kujundada vaid sellel hetkel temale teadaolevate asjaolude ning faktilise olukorra põhjal. Kostja parimaks teadmiseks on kogu aeg olnud, et Aseri Sadama hoonestusõigus on väärt täpselt nii palju, kui see on kajastatud SONV-i bilansis. Kostja on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa tugineda tagantjärele antud hinnangutele, vaid hinnata tuleb olukorda sellise informatsiooni järgi, mis oli asjaomastel isikutel kasutada konkreetsel ajahetkel. Kostja rõhutab kirjalikus vastuses, et hageja viited Accounting Audiitorbüroo OÜ dokumentidele on pahatahtlikud ja sisutud. Hageja on oma täiendavate seisukohtade p-s 2,11 teinud hulgaliselt viiteid Accounting Audiitorbüroo OÜ 14.detsembri 2010. a ja 5.novembri 2012. a dokumentidele (edaspidi ühiselt nimetatud P.i vastus). Hageja selgitab, et P.i vastus ei oma käesolevas asjas mingisugust õiguslikku tähendust, kuna selles toodud seisukohad on valed ja põhjendamatud. Esiteks selgitab kostja, et haldurid ei ole P.ile andnud üle raamatupidamisdokumente, kuigi kostja on omalt poolt üle andnud kõik SONV-i raamatupidamisdokumendid haldur Terje Eiprele. On selge, et ilma vajalike alusdokumentideta ei ole võimalik esitada asjakohast arvamust SONV-i raamatupidamise kohta. Kostja on seisukohal, et haldur tegutseb seetõttu pahauskselt. R. selgitab, et pankrotihaldur Terje Eiprele anti SONV-i poolt üle kogu SONV-i raamatupidamine ajavahemiku eest 2004-2009 ning arvutid Ordi Intel Xeon ja sülearvuti Notebook Asus. Teiseks, 19. mai 2010. a istungil on kostja selgitanud, et „Olen kindel, et raamatupidamist oli arvutis Ordi Intel Xeonis ja võis olla ka Notebook Asuses". Seoses eelnevaga, oma väite tõestamiseks, esitas R. samal istungil taotluse pankrotihaldur Eiprele üle antud arvutitele (lauaarvuti Ordi ja sülearvuti ASUS) infotehnoloogilise ekspertiisi teostamiseks. Väide, et Terje Eiprele anti üle nii sülearvuti ASUS kui lauaarvuti Ordi, on tõendatud. Ka 19. mail 2010. a peetud kohtuistungil väitis pankrotihaldur Terje Eipre kohtule, et „arvutid on politseisse üle antud, politsei teeb ekspertiisi seoses kriminaalasja menetlusega R.i kohta". Nähtuvalt Ida Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juhi politseileitnant J. F. üleandmise-vastuvõtmise aktist anti 19. mail 2010. a (s.o samal päeval maakohtu istungiga) politseile üle ainult sülearvuti ASUS. Kostja asus täiendavalt uurima, mis on saanud pankrotihaldur Terje Eiprele üle antud lauaarvutist Ordi.

2 – 09 – 22448 Menetluses on juba eelnevalt tõendatud, et see arvuti müüdi enampakkumisel 2010. aasta märtsikuus. Seda tõendab täiendavalt ka Riigiprokuratuuri määrus, mille punkti 2.2 kohaselt „müüs pankrotihaldur Terje Eipre nimetatud arvuti menetlejale üleandmise asemel 30.03.2010 enampakkumisel A. M.". Seega, pankrotihaldur Terje Eipre valetas kohtule lauaarvuti Ordi üleandmise kohta politseile ning teadlikult võõrandas vähese väärtusega pankrotivara eesmärgiga takistada kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses raamatupidamislike andmetega seotud tõe (sh väidetava maksejõuetuse kohta) väljaselgitamist. Hageja on antud juhul esitanud kohtute audiitori arvamuse (P.i vastus), mis on koostatud puudulikele andmetele tuginedes ning hageja on teadlik asjaolust, et SONV-i endine pankrotihaldur on tahtlikult kõrvaldanud tõendi allika. Kostja on seisukohal, et puudulikele andmetele tuginedes koostatud P.i vastus on täiesti sisutühi, kuna põhineb täielikult oletustel ning kuna hageja on nendest asjaoludest teadlik, on hageja käitunud oma menetlusõigusi kasutades pahatahtlikult - olukorras, kus haldur on hävitanud asjas määravat tähendust omava tõendi, ei ole põhjendatud mistahes etteheidete tegemine R.ile seoses raamatupidamisdokumentidega. Kostja rõhutab, et lisaks eelnevale on hageja täiendavates seisukohtades P.i vastuste väljatoomine põhjendamatu veel ka seetõttu, et P. P. ei ole kohtu poolt määratud ekspert ning tema seisukohti ei saa käsitada eksperdiarvamusena. P.i vastus ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et hageja on palunud P. P.il võtta seisukoht õiguslikes küsimustes, mida on ka tehtud. Kostja rõhutab, et (tsiviil) kohtumenetluses ei ole mõeldav õigusliku seisukoha küsimine isikult, kes ei oma õigusalaseid teadmisi ning teostab asjas mitteõiguslikku ekspertiisi. Veelgi enam, nagu juba öeldud, käesoleval juhul ei ole P. P. teostanud kohtulikku ekspertiisi. R. on seisukohal, et hageja on esitanud kohtule teadlikult kallutatud ning valedele asjaoludele tugineva dokumendi. Kostja rõhutas kirjalikus vastuses veelkordselt, et hageja viited SONV-i juhtkonna „teadmapidamistele" Aseri Sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtuse väidetava ebaõigsuse kohta on põhjendamatud. Hageja on oma täiendavate seisukohtade punktis 2.9 viidanud Kostja 1. mai 2007. a-30. aprilli 2008. a majandusaasta aruannet auditeerinud AS DeSoitte Audit Eesti järeldusotsusele, mille kohaselt (Sirje Taela rõhutusega) „audiitor ei avalda arvamust nimetatud varade bilansilise maksumuse kohta tulenevalt ebakindlusest, kuna nende varade väärtus määratakse võimaliku müügitehingu toimumisel tulevikus ning see võib oluliselt erineda nende bilansilisest maksumusest". Hageja leiab, et (Sirje Taela rõhutusega) kostjale pidi vastava majandusaasta aruande allkirjastanud hageja juhatusele ning nõukogule juba 18.09.2008 (aruande allkirjastamise kuupäev) juba olema selge, et Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtus on äriühingu raamatupidamises kajastatud ebaõigesti". Kordamata siinkohal juba esitatud seisukohti asus kostja esindaja seisukohale, et R.il puudus isegi teoreetiline võimalus (ja põhjus) pidada hoonestusõigust vähemväärtuslikuks kui see oli SONV-i bilansis kajastatud. Lisaks selgitab R., et sellisele seisukohale on ainuõige asuda ka hageja enda seisukohtadest lähtuvalt. Hageja on õigesti viidanud SONV-i auditeerinud AS Delaitte Audit Eesti järeldusotsusele, mille kohaselt ei avaldata arvamust hoonestusõiguse maksumuse kohta, kuna see võib erineda selle bilansilisest maksumusest. R. selgitab, et kui audiitorbüroo arvates on vaid võimalus, et hoonestusõiguse bilansiline väärtus võib erineda vara väärtusest, siis mingil juhul ei pea R. eeldama, et see on bilansis juhatuse poolt valesti määratud. Kui audiitorbüroole oleks olnud selge, et hoonestusõigus on väärt vähem, oleks kindlasti sellekohane seisukoht ka esitatud. R. rõhutab, et kui audiitoritel ei olnud kindlust vara bilansilise väärtuse kohta, siis ei saanud sellekohast selget arusaama olla ka R.il. Liiatigi sõlmis juhatuse liige T. H. HÕ lepingu ning asus seda täitma, makstes ära üle 30 miljoni krooni. Niivõrd märkimisväärse summaga lepingu sõlmimine ja täitmine viitab selgelt kahele võimalusele - hoonestusõigus oligi üle 60 miljoni krooni väärt või HÕ lepingu vastaspool sõlmis HÕ lepingu pettuse abil. Lisaks püüab hageja oma täiendavate seisukohtade punktides 2.9, 2.13 ja 2.20 jätkuvalt omistada osanikule ja nõukogu liikmele kohustusi, mida neile seadusest tulenevalt omistada ei saa. Raamatupidamise korraldamine äriühingus on juhatuse, mitte nõukogu või osanike ülesanne. R. selgitab, et hageja seisukohad on lisaks põhjendamatusele ka vastuolus hea usu põhimõttega võlaõigusseaduse § 6 lg 2 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest tulenevat, kui see õieks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

2 – 09 – 22448 Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) lepinguline esindaja, advokaat Katrina Juhkami jäi kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde, palus hagi rahuldada ning menetluskulud panna kostja kanda. Esitas kohtule kirjalikult kohtukõne teesid, mis kohus lisas kohtuistungi protokollile. Kostja, N. R.i, lepingulised esindajad: advokaat Elmer Muna ja advokaat Priit Lember jäid kohtuistungil oma varem avaldatud seisukohtade juurde. Palusid hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Esitasid kohtule kirjalikud kohtukõne teesid, mille kohus lisas protokollile. Kohtu põhjendused Kohus asub uurinud kõiki tsiviilasjas kogutud tõendeid, hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid, aga samuti uurinud toimiku materjale kogumis, asus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 23. detsembri 2008. a esitas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ pankrotiavalduse OÜ Select Oil NV pankroti väljakuulutamiseks; 2) 04. märtsi 2009. a kohtumäärusega algatas kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kostja pankrotimenetluse ning nimetas ajutise halduri; 3) 22. aprillil 2009.a kuulutas Viru Maakohus välja kostja pankroti ning 4) Osaühing Select Oil NV (pankrotis) tegi 14.11.2008.a soorituse, mis seisnes võlgniku lähikondsele, N. R.ile, rahalise kohustuse täitmises dividendide maksmise näol, summas 891,023.42 eurot (13,941,487.00 krooni). Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle kas Osaühingul Select Oil NV (pankrotis) oli õigustatud 14.11.2008.a so vähem kui neli kuud enne ajutise halduri nimetamist maksma välja oma lähikondsele, N. R.ile, dividende, summas 891,023.42 eurot ning kas dividendide väljamaksmisega kahjustati teiste võlausaldajate õigusi või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas dividendide väljamaksmine N. R.ile on pankrotimenetluses tagasivõidetav või mitte. PankrS §109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja esitas kohtule kostjale dividendide, summas 891,023.42 eurot, väljamaksmise kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus asus seisukohale, et hagi on esitatud õigesti. PankrS §110 lg 1 p 2 kohaselt, kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama sätte lõige 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Sama sätte lõige 3 sätestab, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 113 lg 1 p 3 sätetele kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama sätte lõike 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.

2 – 09 – 22448 Kohus asub seisukohale, et kuna PankrS §113 lg.1 p.3 ja lg.2 kehtisid samas redaktsioonis ka N. R.ile dividendide väljamaksmise ajal, siis kuulub see säte kohaldamisele ka käesolevas vaidluses. PankrS §117 lg 2 p 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Sama sätte lg 2 p 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on ka juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Hagiavaldusele lisatud äriregistri kaarti B-osa kohaselt on N. R. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) juhtorgani liige (nõukogu esimees), aga samuti on N. R. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) ainuosanik, millega luges kohus tuvastatuks, et N. R. on Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) (kui võlgniku) lähikondne PankrS §117 lg.2 mõttes. Lahendades küsimust, kas Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) oli õigus N. R.ile välja maksta dividende pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 05.01.2011.a tehtud otsuse p. 46 selgitas, et kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kostja dividendi maksmise otsus ei kehti, tuleb hinnata, kas kostjal on õigus nõuda dividendi tagastamist ÄS § 158 lg 1 (kui VÕS § 1028 erinormi) alusel (vt ka nt Riigikohtu

2 – 09 – 22448 R.ile dividendide väljamaksmine 14.11.2008.a kahjustas äriühingu võlausaldajate huve ja oli otseselt Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotistumist kiirendavaks asjaoluks. Kohus asus seisukohale, et antud olukorras ei oleks Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) tohtinud jaotada kasumit ja maksta välja osanikule dividende, vaid jaotamata kasumi arvelt oleks tulnud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka Rimess OÜ 09.11.2010.a allkirjastatud “Aruanne kokkulepitud protseduuride kohta”, mis ainult kritiseerib erikontrolli tulemusi jõudes subjektiivsele järeldusele, et N. R. ei olnud dividendide väljamaksmise hetkel Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetuse tekkimisest tulevikus. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Aivar Kangust teatab ise, et tema ei ole oma aruande koostamisel tutvunud mitte ühegi asjakohase dokumendiga ning on tutvunud ainult Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) erikontrolli aruandega. Erikontrolli tulemusi toetab ka OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt antud ekspertarvamus nr 0515/0812 VK, milles atesteeritud hindaja asus seisukohale, et Aseri Sadama hoonestusõiguse väärtus väärtuse kuupäeval September-november 2008.a oli 250 000.00 eurot (3 911 650.00 krooni) (ilma käibemaksuta). Väärtuse kuupäeval 29.06.2012 oli sama hoonestusõiguse väärtus 190 000.00 eurot (ilma käibemaksuta) ehk Aseri Sadama hoonestusõiguse väärtus oli langenud. Ekspertarvamuses nr 140206-01A 07.02.2014 asus riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi seisukohale, et Aseri Sadama turuväärust mingil ajahetkel ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna tegemist on mittelikviidse varaga. Eksperdile teadaolevalt ei ole viimastel aastatel sarnaste parameetritega sadama kinnistustega Eestis võõrandamistehinguid teostatud. Ekspert asus seisukohale, et Aseri Sadama hoonestusõigusele on võimalik leida ainult investeeringuväärtust, mis september-november 2008.a. seisuga oli 65 000 000.00 krooni ehk 4 154 000.00 eurot. 12.03.2014.a toimunud kohtuistungil selgitas ekspert Riho Lubi täiendavalt, et investeeringuväärtus on väärtus, mida vara omab konkreetse investor või investorite grupi jaoks kindlate investeerimise eesmärkide ja kriteeriumite tõttu ning ei ole seotud turuväärtusega. See on teadmiseks investorile palju on väärt investeering, millega äriplaane alustada ning see sisaldab endas ka projectile tehtavaid kulutusi. Investeerimisväärtus arvutatakse investori enda poolt esitatud algandmete alusel. Kui palju saab selle vara müügist on hoopis ise küsimus ja investeerimisväärtus ei peegelda selle vara tegelikku turuväärtust. Kohus asus seisukohale, et kuna Aseri Sadama eksperdi poolt leitud investeeringuväärtus ei saa kajastada äriühingu bilansis tema tegeliku väärtusena, siis ei saa investeeringuväärtuse leidmisega tõendada, et Osaühing Select Oil NV (pankrotis) ei olnud maksevõimetuks muutumas N. R.ile dividendide väljamaksmise ajal 14.11.2008.a, aga samuti ei saa investeeringuväärtuse leidmisega tõendada asjaolu, et N. R.ile dividendide väljamaksmine 14.11.2008.a. ei kahjustanud võlausaldaja huve. Kohus asus seisukohale, et Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) dividendide väljamaksmise ajal maksejõulisuse tõendamiseks kostja poolt esitatud Pindi Kinnisvara eksperthinnang nr 09090212099-462 16.09.2009 tuleb jätta tähelepanuta, kuna see kajastab müügiootel põhivara investeeringuväärtust, mida ei saa kajastada äriühingu bilansis vara väärtusena. Arvestada ei saa ka ERNST&YOUNG poolt esitatud täiendava seisukohaga, kuna see põhineb N. R.i esindaja poolt antud taustakirjeldusele ja ei saa olla selle tõttu erapooletu. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) maksejõulisust ei kinnita ka tunnistaja T. H. 11.04.2011.a ütlused, kes põhjendas Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) maksujõulisuse näitajate halvenemist ekspordi äralangemisega, mis oli tingitud asjaolust, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keeldus 2008.a sügisel Osaühingule Select Oil NV (pankrotis) põlevkiviõli müümast, kuna leidis ostja, kes pakkus paremat hinda. Narvas toodetav põlevkiviõli aga ekspordiks ei sobinud. Tunnistaja ütluste

2 – 09 – 22448 kohaselt omandas Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) Aseri Sadama hoonestusõiguse ainult selleks, et äriühing saaks ära osta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, mis aga ebaõnnestus, sest eellepingust kaugemale pooled ei jõudnudki. Eriti läksid suhted teravaks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-ga enne 2008.a jõule. Sellises olukorras tegi tunnistaja kasumi jaotamise ettepaneku ja otsustas välja maksta dividende. Finants – ja kinnisvara ekspertiisis antud ekspertarvamuses nr TR 1725/2014 03.12.2014.a asusid riiklikult tunnustatud eksperdid T. R. ja R. L. järgmistele seisukohtadele. Aseri Sadama hoonestusõigus on alates vara soetamisest 07.08.2006.a kajastatud Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) bilansis kirjena “Varud. Müügiootel põhivara” väärtuses 60 000 000.00 krooni. Hoonestusõigust äriühing majandustegevuses ei ole kasutanud, mille tõttu oleks hoonestusõigus tulnud ümber kvalifitseerida kinnisvarainvesteeringuks ning teostada selle ümber hindamine õiglasesse väärtusesse või neto realiseerimisväärtusesse. EV Raamatupidamisseadus ja juhendid RTJ ei käsitle mõistet “investeeringuväärtus”, millest tulenevalt ei ole hoonestusõiguse “investeeringuväärtus” vara bilansis kajastamisel kasutatav. Juhul, kui bilansis müügiootel põhivarana kajastatud hoonestusõiguse väärtus soetusmaksumuses 60 000 000.00 krooni oleks vastanud vara neto realiseerimisväärtusele, siis oleks Osaühing Select Oil NV (pankrotis) muutunud maksejõuetuks 14.11.2008.a toimunud dividendide väljamaksmise tagajärjel. Oma seisukohti kinnistasid riiklikult tunnustatud eksperdid ka 11.02.2015.a toimunud kohtuistungil. Kohus luges ülalnimetatud ekspertarvamusega tuvastatuks asjaolu, et dividendide väljamaksmisega 14.11.2008.a N. R.ile kahjustas Osaühing Select Oil NV (pankrotis) võlausaldajate huvisid. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07 19.12.2007.a tehtud otsuse p.13 asus seisukohale, et PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110 - 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. TsÜS § 6 lg 3 kohaselt on käsutustehinguks tehing, millega antakse üle õigused ja kohustused. Käsutuse aluseks on kohustav tehing. Hagiavaldusest ei nähtu, millise võlaõigusliku tehingu alusel oli hageja kohustatud kostja kasuks käsutust tegema. Kolleegium märgib, et soorituse (teo tegemine) eesmärk on sageli lepingu või muu tehingu täitmine, sh makse tegemine. Sooritus ei ole tehing ning seetõttu ei ole võimalik ega vajalik sooritust tühistada. Just PankrS § 113 näeb pankrotimenetluses erandina ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimalused raha pankrotivarasse tagasisaamise eesmärgil ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata. PankrS § 113 alusel hagi rahuldamine eeldab üldjuhul tagasivõidetava rahalise kohustuse täitmist hageja võlausaldajale. Olemasolevast suhtest tulenevalt võib hageja esitada hagi PankrS § 113 järgi maksmise tagasivõitmiseks K. Kaasi vastu kui esinevad vastavad alused. Maakohtu viide hagi rahuldamata jätmisel VÕS § 79 lg-le 1 ei olnud asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleeribki olukorda, kus kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja. Kui kohustus sellisele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul, siis loetakse kohustus täidetuks. Kolleegium märgib, et ka alusetu rikastumise üldsätted (VÕS 52. ptk) ei võimalda võlausaldaja korraldusel kolmandale isikule kohustuse täitmise korras üleantu tagastamist nõuda kolmandalt isikult (VÕS § 1029). Üksnes juhul, kui kolmas isik täitmist vastu võttes teadis või pidi teadma asjaolust, et sooritus K. Kaasile võidakse tunnistada kehtetuks PankrS § 113 alusel, võib hageja hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6 lg 2) nõuda üleantu tagastamist kostjalt. Sama lahendi p.15 rõhutab kolleegium, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on ka PankrS § 113 järgi PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Praegusel juhul on see asjaolu jäänud kohtute poolt tuvastamata. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, kas makse tegemine kahjustab võlausaldajate huve. Ainuüksi asjaolu, et makse

2 – 09 – 22448 tehti lähikondsele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu järeldused on seejuures vastuolus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktikaga. Kolleegium on 9. mai 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07 leidnud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohaga, et hagi kuulub rahuldamisele PankrS §113 lg.1 p.3 ja lg.2 alusel, sest ei lähikondne ega ka võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) oli 14.11.2008.a N. R.ile dividendide väljamaksmise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse (N. R.i) puhul eeldatakse, et ta Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetust teadis. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetuks muutumine toimus N. R.ile dividendide maksmise tagajärjel, millega kahjustati võlausaldajate huve, on tuvastatud eelkõige Finants ja kinnisvara ekspertiisi ekspertarvamusega nr TR 1725/2014 03.12.2014.a kuid ka kõikide teiste eelpoolviidatud tõenditega. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) kasumi jaotamise otsuse kinnitamisega tekkis N. R.il õigus nõuda äriühingult dividendide väljamaksmist, mille tõttu muutus N. R. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) võlausaldajaks. Kohus asus seisukohale, et N. R. ei ole käesolevas menetluses suutnud veenavalt kohtule usutavaks teha, et dividendide välja maksmine temale ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve, mille tõttu oli temal õigus dividende saada. Ka ei ole ta suutnud ümber lükata seaduses sisalduvat eeldust, et Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) lähikondsena ta teadis äriühingu maksejõuetusest või maksejõuetuks muutumisest, dividendide maksmise tagajärjel. Kohus luges tuvastatuks, et dividendide väljamaksmine N. R.ile ei olnud hädavajalik Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) majandustegevuse jätkamise eesmärgil. Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) majandustegevuse jätkamise eesmärki oleks teeninud hoopiski dividendide maksmata jätmine. N. R.i vastuväited hagile luges kohus mitteasjakohasteks, tõendamatuteks ja paljasõnalisteks. Kohus asus seisukohale, et käesolevas menetluses on rahuldatav ka hageja alternatiivne dividendide tagasinõue ÄS §158 lg.2 ja lg3 alusel, kuid kuna kohus rahuldas põhinõude, siis ta alternatiivset nõude rahuldamist täpsemalt ei analüüsi. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et rahuldamisele kuulub OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri hagi N. R.i vastu 14.11.2008.a N. R.ile rahalise kohustuse täitmine, dividendide maksmise, summas 891,023.42 eurot (13,941,487.00 krooni), tagasivõitmise nõudes. Kohus otsustas tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine N. R.ile ning mõista N. R.ilt välja Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) kasuks 891,023.42 eurot, milline summa tuleb arvata Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotivara hulka. Kohus pidas vajalikuks teha kohtuotsus avalikult teatavaks 15.04.2015.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus rahuldas Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri hagi, siis pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) menetluskulud N. R.i kanda ning N. R.i menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS §174 lg.1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2 – 09 – 22448 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS §174 lg.2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus selgitab, et ta ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna menetluskulude rahaline kindlaksmääramine takistab käesoleva kohtuotsuse tegemist, kuna menetluskulude suurus ei ole veel lõplikult selge. N. R. esitas määruskaebuse riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepa eksperdikulude määrusele, mis on kohtuotsuse tegemise ajaks veel lahendamata. Samuti on läbi vaatamata veel eksperdi Riho Lubi viimane ekspertiisitasu taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.