2-14-62885/29 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.OÜ Eurowood vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Võlgniku vastuväidete kohaselt: a) on pankrotiavalduse lahendamisel oluline tuvastada kõigepealt võlausaldaja selge nõude olemasolu ning võlgniku suutlikkus nõuet rahuldada ja viiviseid maksta. Võlausaldaja on ise maakohtuga nõustunud, et tema nõue ei ole selge; b) ei saa pankrotimenetlust alustada pelgalt teabe kogumiseks nagu seda soovib võlausaldaja; c) on võlgnik esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ajutised makseraskused tekkisid seetõttu, et planeeritud majandustegevuse algus hilines ligi aasta. 2014. aasta lõpus nn Ukraina kriisi mõjud Vene-Eesti kaubavahetusele võlgniku tegevusvaldkonnas vähenesid ning on alustatud reaalset tootmis- ja müügitegevust; d) ei eita võlgnik, et tal on olnud makseraskused, kuid see ei tähenda a priori maksejõuetust. Kuna võlausaldaja on võlgniku osanik ja juhatuse liige, siis saab temalt eeldada ka võlgniku huve järgivat käitumist; e) on võlausaldaja tõlgi nimetamine kohtumääruses avaldaja esindajana tehniline viga, mille võis esile kutsuda asjaolu, et kohtuistungitel esines tõlk pigem esindajana, kui tõlgina; f) on võlausaldaja 19.02.2015. a kohtuistungil esitatud laenudokumendi osapool mitte võlgnik, vaid Venemaa tütarettevõte. Esitatud dokumentidest nähtub, et nõue on tagatud ja sellel ei ole otsest mõju võlgnikule, sest tütarettevõte esitab teenuseid ka kolmandatele isikutele; g) võlgnik on küll esitanud tõendid oma majandustegevuse toimumisest vene keeles, kuid (i) võlausaldaja ei vaielnud TsMS § 33 lg 1 teise lause alusel vastu nende vastuvõtmisele sellistena ning (ii) käesolevas menetluses on lepingute jm esitamise eesmärk majandustegevuse olemasolu tõendamine sellisena, s.o. majandusraskuste ajutisus, mitte kokkulepete jm detailid; h) ei ole saadud laen kuskile ära kulunud, see on investeeritud võlgniku tütarettevõtte tootmisbaasi Venemaal ning see kajastub võlgniku bilansis varana. Võlgnik esitas kaubatarnete jätkuvuse tõendamiseks hiljuti tütarettevõttest saabunud ja edasi müüdud kaubasaadetiste kohta 3 saatelehte.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud käesolevas asjas ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p-i 1 alusel, sest vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 asunud seisukohale, et PankrS § 11 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Võlausaldaja nõude aluseks on 11.11.2011. a sõlmitud laenuleping, mille alusel andis Sergei Bobylev OÜ-le Eurowood laenu summas 10 000 000 Vene rubla. OÜ Eurowood ei ole laenu tagastanud. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides muuhulgas järgmist: pankrotiavalduse esitamine võlgniku suhtes ei ole õiguslikult ega sisuliselt põhjendatud ning puudub alus ajutise halduri nimetamiseks; võlausaldaja nõue on ebaselge ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku väitel on laenulepingu valuuta rubla, kuid võlausaldaja soovib laenu tagasi hoopis eurodes. Võlausaldaja selline nõue ei põhine kokkuleppel ning ei ole majanduslikult teostatav. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole selged nõude kujunemise asjaolud. Võlausaldaja näol on tegemist võlgniku, s.o OÜ Eurowood juhatuse liikme ja osanikuga, kes andis OÜ-le Eurowood laenu. Võlgniku väitel on antud laen investeeritud võlgniku tütarettevõttesse, mis asub Venemaal. OÜ Eurowood vara ja majandustegevus on Venemaal. Ringkonnakohus on seisukohal, et nõuet puudutavad sisulised vaidlused (mis valuutas tuleb laen tagastada; kas nõue on muutunud sissenõutavaks jne) tuleb lahendada hagimenetluse raames. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Ringkonnakohus märgib, et võlausaldaja on määruskaebuses ise nõustunud, et tema nõue ei ole selge. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et ajutist haldurit ei saa nimetada pelgalt teabe kogumiseks, sh tuvastamaks, kas võlgniku maksejõuetus on ajutine või mitte ja kas temal eksisteerivad makseraskused. Ajutise halduri saab nimetada olukorras, kui võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu on tõendatud ning selle kujunemise asjaolud selged. PankrS § 15 lg-s 3 on nimetatud alused, mil ajutine haldur tuleb jätta nimetamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesolevas asjas esineb PankrS § 15 lg 3 p-is 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. TsMS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.