XXXX hagi XXXX Aktsiaselts vastu nõukogu 1. augusti 2011 otsuse, millega kehtestati „Infovahetuse eeskiri XXXX nõukogus”, tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepingulised esindajad advokaadid Kristjan Tamm ja Urmas Volens Kostja: XXXXAktsiaselts (registrikood XXXX), lepingulised esindajad advokaadid Arne Ots ja Neve Uudelt
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 29. mail 2015, millel osalesid hageja lepingulised esindajad advokaadid Kristjan Tamm ja Urmas Volens ning kostja lepinguline esindaja advokaat Arne Ots
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja XXXX hagi kostja XXXX Aktsiaselts vastu nõudega tuvastada kostja nõukogu 1. augusti 2011. aasta otsuse, millega kehtestati „Infovahetuse eeskiri XXXX nõukogus”, tühisus. Rahuldada hageja 29. mai 2015 taotlus ekspertiisikulu ettemaksu tagastamiseks ja selleks kanda 1 066 eurot Advokaadibüroo SORAINEN AS arveldusarvele nr EE302200221035086933. Jätta kõik seni jaotamata menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXX(isikukood XXXX) kostja XXXX Aktsiaselts (registrikood XXXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis 10 501,20 eurot (sh lepinguliste esindajate tasu 10 317,60 eurot, riigilõiv 75 eurot, päringud registritele 28,60 eurot ja tõlkekulud 80 eurot). Kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt summas 10 501,20 eurot kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Otsuse resolutsiooni punkt 2 on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele (välja arvatud resolutsiooni punktid 2 ja 5) võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX(hageja) esitas 31. mail 2013 kohtule hagiavalduse XXXXAktsiaselts (kostja) vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise, nõukogu liikme kohustuste täitmise mittetakistamise ja lepingu täitmise nõuetega. Kohus võttis hagiavalduse 5. juuni 2013. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 17. detsembril 2013 esialgse vastuse. Hageja täpsustas oma nõudeid 27. jaanuaril 2014 ja seejärel esitas kostja 10. veebruaril 2014 tervikliku vastuse hagile, milles vaidles endiselt kõigile nõuetele vastu. Hageja loobus
2.jaanuari 2015. aasta avaldusega osaliselt hagist ja palus veel lahendada nõude tuvastada kostja nõukogu 1. augusti 2011. aasta otsuse, millega kehtestati „Infovahetuse eeskiri XXXX nõukogus” (edaspidi vastavalt „eeskiri” ja „vaidlusalune otsus”), tühisus. Kohus võttis ülejäänud nõuetest loobumise vastu 13. veebruari 2015. aasta määrusega, millega jättis loobutud nõuetega seonduvad menetluskulud hageja kanda.
2.Menetluse kestel vahetus korduvalt kohtukoosseis maakohtus. Alates hagi esitamisest kuni 2014. aasta lõpuni oli kohtuasi kohtuniku Taimi Kollom menetluses, kes lahkus ametist. Seejärel jätkas asja menetlemist kohtunik Aleksandr Kondrašov, kes asus hiljem ametisse teises kohtumajas. Seetõttu vahetus veel kord asja arutav kohtukoosseis ja asi on alates
6.veebruarist 2015 seda praegu lahendava kohtuniku menetluses. Kohus selgitas pooltele koosseisu vahetumist ja põhjuseid 13. veebruari 2015. aasta määruses. Lisaks selgitas kohus
20.märtsi 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaegade jooksul oma kokkuvõtvad seisukohad.
3.Kohus kuulas pooled ära 30. juuni ja 1. oktoobri 2014 korraldaval istungil ning 29. mai 2015 kohtuistungil. Kohtuistungil esitasid pooled menetluskulude nimekirjad ja kohtu määratud tähtpäevaks neile vastused. Lisaks esitas kostja 19. juunil 2015 täiendava seisukoha.
2 (20)
2-13-27839
POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
4.Hageja nõuab veel menetlusse jäänud nõudega kostja nõukogu vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist. Hageja leiab, et infovahetuse eeskirja kehtestanud otsus on vastuolus aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega ega vasta headele kommetele. Otsuse tühisus tuleneb hageja käsitluse järgi nii äriseadustiku (ÄS) § 322 lg-st 7 kui ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2. Hageja on kostja aktsionär ja saab seetõttu ÄS § 322 lg 6 kohaselt nõuda nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.
5.Hagi alusena toob hageja muu hulgas esile järgmist: − hageja on kostja aktsionär; − alates 2. detsembrist 2009 kuni 2. detsembrini 2014 oli hageja kostja nõukogu liige; hageja kasutuses olid kuni 2011. aasta kevadeni kostja hallatav e-posti aadress, kostja nimele registreeritud mobiiltelefoni number, ametiauto ja tööruum, aga alates nimetatud ajast hagejale nende kasutamist enam ei võimaldatud, samuti piirati tema juurdepääsu kostja ettevõtte territooriumile; − kostja nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu vaidlusaluse otsuse, millega kehtestatud eeskiri sisaldas ka järgmisi reegleid: o nõukogu liige saab tutvuda küsitud infoga üksnes suletud ruumis nõukogu esimehe loal ning kostja töötaja ja turvamehe vahetu järelevalve all (p 5.4.3 ja p 5.3.1); o infoga saab tutvuda üksnes arvuti vahendusel (p 5.2.4); o keelatud on interneti, koopiamasina, fotoaparaadi ja ka interneti kasutamine (p 5.7.5 ja p 5.7.6); o dokumentidest ja infost koopiate tegemine on keelatud, see on võimalik üksnes erandkorras mõjuval põhjusel nõukogu esimehe nõusolekul või käsikirjalise väljakirjutamisena (p 5.8.1 ja p 5.7.4); o inforuumi sisenemist ja väljumist peab nõukogu liige allkirjaga kinnitama (p 5.3.3); o ruumi külastusest tuleb 24 h ette teavitada, (p 5.4.7); o juurdepääs kostja territooriumi muudele osadele on keelatud (p 5.4.10); o koordinaatori või turvamehe nõudel peab nõukogu liige viivitamatult lahkuma (p 5.4.11); o teatud liiki kostja tegevust puudutav informatsioon ja dokumendid on juurdepääsupiiranguga, millele puudub nõukogu liikmetel üleüldse igasugune juurdepääs seni, kuni sellise info esitamist takistavad asjaolud on ära langenud (p 5.6.1). Selliseks infoks on näiteks: info kehtiva hinnakujunduse, sealhulgas allahindluse, boonuste ja müügitingimuste kohta (p 5.6.2. aasta); osalemise kohta hankekonkursil või läbirääkimised klientidega (p 5.6.2.b); info kostja klientide kohta (p 5.6.2.c); kostjaga seotud isikute töötasude kohta (p 5.6.2.d); hinnakujundust puudutavad tulevikuplaanid (p 5.6.2.e); 3 (20)
2-13-27839 klienditöö strateegiat puudutavad tulevikuplaanid (p 5.6.2 f); info toodangu hinnakõikumise kohta (p 5.6.2.g); info kostja tootmis-, tarne- ja hoolduskulude kohta (p 5.6.2.h); o inforuumis sisalduv info ja dokumentatsioon ei pea olema täielik ega ei pea vastama nõukogu liikme poolt taotletud info mahule (p 6.1.1 ja 6.1.2); o kontserni töötajad, agendid, direktorid või aktsionärid ei vastuta selle eest, et inforuumis kättesaadavad dokumendid ja info on täpsed ning täielikud (p 6.1.2.c); − eeskirja kehtestamise eesmärk oli hagejal nõukogu liikme ülesannete täitmise takistamine, ühegi teise nõukogu liikme osas eeskirja järgimist ei nõutud.
6.Käesoleva otsusega lahendatava nõude osas tugineb hageja kolmele kesksele väitele: − eeskirja p-d 5.2.4, 5.3.1, 5.3.3, 5.4.3, 5.4.7, ,5.4.10, 5.4.11, 5.6.1 (koosmõjus p 5.6.2 alapunktidega a–h), 5.7.4 – 5.7.6, 5.8.1, 6.1.1 ja 6.1.2 on vastuolus seadusega (ÄS § 316 ja § 317 lg-d 1, 6 ja 7), mis on kehtestatud aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu ja mis toob kaasa otsuse tühisuse ÄS § 322 lg 7 teise alternatiivi järgi (hageja esimene väide); − vaidlusalune otsus ei vasta headele kommetele, mis toob kaasa tühisuse ÄS § 322 lg 7 kolmanda alternatiivi järgi (hageja teine väide); − on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, mis on tühisuse alus TsÜS § 87 järgi (hageja kolmas väide).
7.Vastuolu aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete (esimene väide) ning seadusest tuleneva keeluga (kolmas väide) näeb hageja järgnevas: − nõukogu liige peab olema ametitegevuses sõltumatu ja lähtuma aktsiaseltsi huvidest. Eeskiri lähtub vastupidi eeldusest, et nõukogu liige on allutatud nõukogu esimehe suvale, kes otsustab, kas ja millist teavet nõukogu liikmele antakse. Kuivõrd eeskirja kohaselt ei pea nõukogu liikmele antav info olema tõene ning selle eest kostja juhtkond ei vastuta, siis muudab eeskiri nõukogu liikme ametikohustuste nõuetekohase täitmise võimatuks; − kostja nõukogu töökorralduses peaks olema iseenesest mõistetav, et nõukogu liikmetele edastatakse nõukogu tööks vajalikud materjalid mõistlikul ajal enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmed saaksid teavet analüüsida, kaasates selleks vajadusel ka spetsialiste ning võtta vastu motiveeritud ja kaalutletud otsuseid. Mõistlik ei ole puuduliku teabe esitamine suletud ja valve all olevas inforuumis, kus on keelatud kasutada internetti ja saada dokumentidest koopiaid. Kirjeldatud piirangud ei võimalda nõukogu liikmel kanda tema ametiga kaasnevat vastutust; takistavad ÄS § 321 lg-s 1 ette nähtud koosolekul arutatavast ülevaate omamist ja ÄS § 322 lg 1 alusel hääle andmist; − ÄS § 316 ja ÄS § 317 lg-d 1, 6 ja 7 on kehtestatud aktsiaseltsi võlausaldajate või muu avalikku huvi kaitseks ÄS § 322 lg 7 tähenduses ning need sisaldavad ühtlasi seaduses sätestatud keeldu TsÜS § 87 tähenduses. Avalik huvi seisneb muu hulgas selles, et aktsiaseltsi nõukogu liime tuumikpädevust ei saa seltsi sisese töökorraga moonutada.
8.Eeskiri ja seda kehtestav otsus ei vasta headele kommetele (teine väide), sest: − otsuse vastuvõtmise ja eeskirja kehtestamise motiiv ning tegelik eesmärk oli soov takistada hagejal kui ainsal vähemusaktsionärist nõukogu liikmel ametiülesannete täitmist ja ligipääsu kostjat puudutavale teabele;
4 (20)
2-13-27839 − eespool p 5 teises taandes märgitud asjaolud ilmnesid koheselt, kui kostjat praegu juhtivad enamusaktsionärid olid omandanud häälteenamuse ja vaidlusalune otsus võeti vastu lühikese aja jooksul pärast seda; − lisaks eespool p 5 viimases taandes märgitud asjaolule ei olnud hagejal reaalselt võimalik inforuumis teabega tutvuda.
9.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitise summas 37 208,41 eurot (sh õigusabikulu 35 315,60 eurot 263,9 h eest keskmise tunnihinnaga 133,82 eurot ( ≈ 35315,6 : 263,9), riigilõiv 625 eurot, ekspertiisitasu 1 066 eurot ning tõlke, registripäringu ja teenustasu kulu 201,81 eurot). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta ning kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub talle tagastada ekspertiisikulu ettemaksu summas 1 066 eurot.
10.Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja osaliselt vastu. Kahe esindaja kulu hüvitamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole kohane tunnitasumäär 170–205 eurot. Kohus märgib hageja konkreetsed vastuväited otsuse põhjendavas osas. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise taotlusega ei saa saavutada eeskirja kehtetust, sest otsusega eeskiri üksnes kinnitati (kostja esimene väide); − hagejal kostja aktsionärina puudub õigus ja huvi nõukogu otsuse vaidlustamiseks (kostja teine väide); − vaidlusalune otsus ega eeskiri ei ole vastuolus aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega ning need vastavad headele kommetele, samuti ei riku otsus ja eeskiri ühtegi seadusega ette nähtud keeldu. Isegi kui selline vastuolu või rikkumine esineks, siis ei saa eeskiri takistada seadusest tuleneva õiguse teostamist (kostja kolmas väide).
12.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt mõista välja 41 676,10 eurot (sh õigusabikulu 41 572,50 eurot (232,70 h tunnihinnaga ca 171,76 eurot – kokku 39 967,50 eurot ja lisaks 8 h tunnihinnaga ca 200,63 eurot – kokku 1 605 eurot); riigilõiv 75 eurot ja päringute kulu 28,60 eurot). Kostja taotleb kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta ja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Seni jaotamata menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab menetluskulud kindlaks rahaliselt.
14.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult. Eelkõige jättis kohus kirjeldavas osas märkimata poolte väited ja seisukohad, mis ei seondu käesoleva otsusega lahendatava nõudega.
15.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja on kostja aktsionär (I kd tl 22–24 ja II kd tl 117–119);
5 (20)
2-13-27839 − alates 2. detsembrist 2009 kuni 2. detsembrini 2014 oli hageja kostja nõukogu liige (I kd tl 25–34); hageja kasutuses olid kuni 2011. aasta kevadeni kostja hallatav e-posti aadress, kostja nimele registreeritud mobiiltelefoni number, ametiauto ja tööruum, aga alates nimetatud ajast hagejale nende kasutamist enam ei võimaldatud, samuti piirati tema juurdepääsu kostja ettevõtte territooriumile; − kostja nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu vaidlusaluse otsuse ja sellega kehtestatud eeskiri (I kd tl 42–52, tõlge samas tl 53–64) sisaldab eespool p 5 kolmandas taandes märgitut.
16.Hageja nõude õiguslik alus on eelkõige ÄS § 322 lg 7, mille kohaselt nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Lisaks tugines hageja algselt TsÜS § 38 lg 2 esimesele lausele, mis sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Siiski ei ole TsÜS § 38 lg 2 käesolevas asjas kohaldatav, sest ÄS § 322 lg 7 on selle suhtes erinorm – selles on pooled praeguseks ka üksmeelsed. Samuti näeb võimaliku tühisuse ette TsÜS § 87, mille järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
17.Kostja esimene väide käsitleb küsimust, kas hagiga on õiguslikult üldse võimalik saavutada sellega taotletavat tulemust, st kas äriühingu juhtorgani otsusega kehtestatud korda saab vaidlustada nõudes seda kehtestava otsuse tühisuse tuvastamist. Sisuliselt vaidlevad pooled aktsiaseltsi nõukogu töökorra kehtestamise piiride lubatavuse üle. ÄS § 317 lg 11 näeb ette, et nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Kohus lähtub sellest, et vaidlusalune otsus on töökorda ette nägev nõukogu otsus. Kostja leiab, et tühisuse tuvastamise nõude puhul tuleb eristada vaidlusalust otsust ja sellega kehtestatud eeskirja. Hageja väited on aga peamiselt suunatud sellele, et just eeskirja vastuolu seaduse või heade kommetega tingib otsuse tühisuse. Kohtu hinnangul moodustavad vaidlusalune otsus ja eeskiri terviku, mida tuleb hinnata koos. Niisugust arusaama kinnitab nt Riigikohtu 3. juuni 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, milles sisuliselt tõdeti, et juriidilise isiku organi otsust saab kohtus hinnata tervikuna lähtudes selle sisust ja sellega taotletavast õigusmuudatusest (p 31 esimene lõik). Järelikult on aktsiaseltsis kehtestatud teatava töökorra vaidlustamise üks kohane õiguskaitsevahend korra kehtestanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamine. Seetõttu ei ole kostja esimene väide edukas.
18.Kostja teisele väitele vastamiseks tuleb lahendada küsimus, kas hageja kostja aktsionärina saab vaidlustada nõukogu otsust. Juriidilise isiku organi tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kes saavad esitada otsuse kehtetuks tunnistamise hagi, kusjuures tühisuse tuvastamisele suunatud nõude puhul võib huvitatud isikute ring olla pigem laiem (Riigikohtu
14.oktoobri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21 esimene lõik). ÄS § 322 lg 6 esimene lause sätestab, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Kohus tõlgendab viidatud normi sel viisil, et sõnadele „juhatus või aktsionär” ei laiene hilisem kõrvallause, mis algab sõnadega „kui otsuse täitmisega”, sest muidu puuduks vajadus kõrvallausele eelnevas loetelus sõna „samuti” kasutamiseks. Kohtu hinnangul kinnitab sellist käsitlust ka Riigikohtu 29. oktoobri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, kus seltsi juhtorgani otsuse vaidlustamist peeti aktsionäri oluliseks õiguseks 6 (20)
2-13-27839 (p 20 esimene lõik). Kohtu tõlgenduse järgi on aktsionäril õigus vaidlustada seltsi nõukogu otsust, sh taotleda selle tühisuse tuvastamist. Neil kaalutlustel ei ole ka kostja teine väide edukas ja kohus saab lahendada poolte vaidluse sisuliselt, st kontrollib järgnevas kostja kolmanda vastuväite alusel hageja väidete edukust.
19.Hageja esimese väite järgi ei ole eeskirja p-d 5.2.4, 5.3.1, 5.3.3, 5.4.3, 5.4.7, 5.4.10, 5.4.11, 5.6.1 (koosmõjus p 5.6.2 alapunktidega a–h), 5.7.4 – 5.7.6, 5.8.1, 6.1.1 ja 6.1.2 kooskõlas ÄS-s sätestatud nõukogu liikme õiguste ja kohustustega, millega hageja heidab eelkõige ette vastuolu ÄS §-ga 316 ning § 317 lg-tega 1, 6 ja 7. Hageja väidetest nähtub nagu takistaks eeskiri nõukogu liikmel ka vastutuse kandmist, st kohus saab lisaks hinnata vastuolu ÄS § 327 lg-ga 1.
20.Esmalt tuleb eristada nõukogu kui organi ja selle üksikute liikmete pädevust, õigusi ja kohustusi. Nimelt reguleerivad ÄS § 316 ning § 317 lg-d 1 ja 6 nõukogu kui organi tegevust, aga ÄS § 317 lg 7 selle teise lause tõttu eraldi nõukogu iga liikme õigusi, samuti näeb ÄS § 327 lg 1 ette individuaalse vastutuse. Hageja ei ole toonud esile, et eeskiri takistaks otseselt nõukogu kui organi tööd muul viisil, kui ÄS § 321 lg-s 1 ette nähtud koosolekul arutatavast ülevaate omamise ja ÄS § 322 lg 1 alusel hääle andmise võimaliku takistatuse tõttu. Kohtu hinnangul tuleneb eeskirja olemusest ja ÄS § 317 lg-st 11, et kui eeskiri ehk nõukogu töökord (vt eespool p 17) takistab nõukogu kui terviku tööd, siis on nõukogul võimalus oma vaidlusalust otsust muuta ja kehtestada teistsugune eeskiri. Sellest järeldab kohus, et vaidlusalune otsus ei ole vastuolus ÄS §-ga 316 ega § 317 lg-tega 1 ja 6, samuti muud nõukogu kui kollektiivse organi tööd reguleerivate normidega, sest eeskiri nõukogu tööd sisuliselt ei takista. Kollektiivse organina saab nõukogu ÄS § 322 lg 1 alusel võtta vastu ka selliseid otsuseid, millega kõik nõukogu liikmed ei nõustu ja selles ei näe kohus põhimõttelist vastuolu seadusega.
21.ÄS § 327 lg-s 1 ette nähtud korraliku ettevõtja hoolsust tuleb kohtu hinnangul sisustada sel viisil, et nõukogu liige peab tegutsema aktsiaseltsi põhikirja ning üldkoosoleku ja nõukogu seaduslike otsuste piires (vrd juhatuse liikme kohta Riigikohtu 13. juuni 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-12, p 13 kolmas lõik, ja 18. aprilli 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-21-12, p 13 esimene lõik). Üksnes erandlike asjaoludel, st eelkõige üldkoosoleku või nõukogu otsuse ilmse ebaseaduslikkuse puhul saaks nõukogu liikmele heita ette toimimist kooskõlas sellise otsusega. Niisugust ilmset vastuolu käesoleval juhul ei esine. Vaidlusaluse eeskirja sätted ei takista nõukogu liikmel nõudmast juhatuselt ka teavet, mille esitamine ei ole eeskirjas otseselt ette nähtud. Hageja on teabe nõudmise õigust ka kasutanud (I kd tl 281–282). Kui nõukogu liige teabenõude esitab ja juhatus teabe esitamisest eeskirja alusel keeldub, siis on nõukogu liige järginud korraliku ettevõtja hoolsust ega vastuta ÄS § 327 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole vaidlusalune otsus ega eeskiri vastuolus ÄS § 327 lg-ga 1.
22.ÄS § 317 lg 7 teine lause koosmõjus sama lõike esimese lausega annab nõukogu igale liikmele õiguse nõuda juhatuselt aruannete (tegevusaruanne ja bilanss) ning teabe (aktsiaseltsi tegevuse kohta) esitamist nõukogule. Kuigi kõnealuse lõike teisest lausest ei tulene, et aruanded ja teave tuleks esitada nõude esitanud nõukogu liikmele, siis puudub kohtu hinnangul muu mõistlik võimalus nende esitamiseks kui kõigile nõukogu liikmetele, sest ÄS § 320 esimese lause järgi nõukogu esimees ei esinda nõukogu, vaid üksnes korraldab selle tööd. ÄS § 317 lg 7 esimene lause ei näe ette piiranguid teabele, mille nõukogule esitamist nõukogu liige võib nõuda. Eeskirja p-dest 5.6.1, 5.6.2, 6.1.1 ja 6.1.2 tuleneb teatav piirang aktsiaseltsi tegevust käsitlevale teabele, mille esitamist nõukogu liige võib nõuda, ning p-dest 5.2.4, 5.3.1, 5.4.3, 5.4.11, 5.7.4, 5.7.5, 5.7.6 ja 5.8.1 omakorda piirang viisile, kuidas nõukogu liikmed saavad neile esitatud teabega tutvuda. Erinevalt hagejast ei näe kohus eeskirja p-des 5.3.3, 5.4.7 ja 5.4.10 nende sisu järgi piirangut nõukogu liikme tegevusele, sest
7 (20)
2-13-27839 inforuumi külatuste üle arvestuse pidamine, selle kasutamise eelnev planeerimine ega juurdepääsu piiramine kostja ettevõtte territooriumi muudele osadele ei mõjuta nõukogu liikme tööd. Kohus nõustub hagejaga, et teabe esitamise nõue ÄS § 317 lg 7 alusel kuulub koos samas ette nähtud tegevusaruande ja bilansi koostamise nõuetega aktsiaseltsi nõukogu liikme nn tuumikpädevuse hulka, mis seltsi sisesuhetes tagab ÄS § 316, § 317 lg 1 ja § 306 lg 1 järgse toimimise. Kuna eeskiri piirab nii sisuliselt kui ka vormiliselt ÄS § 317 lg 7 teise lause alusel nõutavat sama lõike esimeses lauses märgitud teavet, siis on eeskirja p-d 5.2.4, 5.3.1, 5.4.3, 5.4.11, 5.6.1 (koosmõjus p 5.6.2 alapunktidega a–h), 5.7.4 – 5.7.6, 5.8.1, 6.1.1 ja 6.1.2 nende normidega vähemalt mingil määral vastuolus.
23.Hageja esimese väite edukuseks peab siiski olema täidetud tingimus, et säte, millega eeskiri on vastuolus, oleks kehtestatud avaliku huvi ja võlausaldajate kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole see tingimus täidetud. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et korteriühistuseaduses sätestatud kulude jaotamise põhimõtet ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu (12. veebruari 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16313, p 13 kolmas lõik, ja selles viidatud 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15 esimene lõik), samuti ei ole otsuse tühisust tingiv avalik huvi kaitstud keeleseaduse sätetega (27. märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 15 kolmas lõik). ÄS § 317 lg 1 sätestab, et nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ja nõusolekuid tehingute tegemiseks, mis väljuvad seltsi igapäevase majandustegevuse raamest. ÄS § 317 lg 2 võimaldab nõukogu pädevust kitsendada ja laiendada põhikirjaga. ÄS § 317 lg 4 kohaselt ei kehti eelviidatud lõigetes sätestatud piirangud kolmandate isikute suhtes. Nende sätete koosmõjust järeldab kohus, et ÄS § 317 lg 7 järgib peamiselt aktsionäride kaitse, mitte aga võlausaldaja või avaliku huvi kaitse eesmärki. Nagu kohus märkis eelmises punktis, teenib kõnealune säte seltsi sisesuhete, sh juhtorganine omavaheliste suhete toimimise tagamise eesmärki. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõukogu liikme nn tuumikpädevuse piiramine oleks vastuolus avaliku huvi või võlausaldajate kaitsega.
24.Kokkuvõtvalt ei ole hageja esimene väide vaidlusaluse otsuse tühisuse kohta ÄS § 322 lg 7 teise alternatiivi alusel edukas, sest kohus tuvastas eeskirja vastuolu üksnes ÄS § 317 lg 7 kahe esimese lausega, aga need normid ei ole kehtestatud avaliku huvi ja võlausaldajate kaitseks.
25.Hageja teise väite järgi on eeskiri vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 1 kohaldub ka juriidilise isiku organi otsustele, aga heade kommete vastasus otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist (Riigikohtu 18. juuli 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, p 13 esimene lõik). Ka sellest aspektist saab juriidilise isiku kollektiivse organi otsust käsitleda tehinguna (vrd eespool p-s 18 viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 32 teine lõik, samuti selles näidetena viidatud 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 20; 1. märtsi 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja 25. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Tehing on Riigikohtu praktika järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (5. märtsi 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22 teine lõik, ja selles viidatud
13.veebruari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt lisaks eelviidatule 21. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23). Heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (30. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 20, ja selles viidatud 23. septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Samuti võib heade kommetega olla vastuolus põhiõigusi lubamatult kitsendav tehing (25. septembri 2013. aasta
8 (20)
2-13-27839 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13, p 17 teine lõik, ja selles viidatud 6. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 17). Hageja on õigesti märkinud, et tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb kohtul arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh nii tehingu sisu kui ka selle sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13, p 14 esimene lõik, ja selles viidatud 29. aprilli 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9, aga ka 10. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11 viies lõik).
26.Konkreetselt tugineb hageja sellele, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise (ja eeskirja kehtestamise) motiiv ning tegelik eesmärk oli soov takistada hagejal kui ühel nõukogu liikmel ametiülesannete täitmist ja ligipääsu kostjat puudutavale teabele. Eesmärgi tuvastamisel võtab kohus VÕS §-s 29 sätestatud reeglite järgi arvesse eelkõige vaidlusaluse otsuse sisu, aga ka poolte avaldusi ja käitumist nii eeskirja kehtestamise eel kui ka selle täitmisel. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu eesmärgi hindamisel lähtub kohus heade kommete vastasuse üldistest reeglitest, st kontrollib, kas hageja nimetatud eesmärk – kui see leiab tõendamist – eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu või kas seda saab ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi pidada ebamoraalseks ja taunitavaks. Hageja kui toonase nõukogu ühe liikme huvide riivamine või õiguste piiramine – isegi kui see oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise eesmärk – iseenesest ei tähenda vastuolu heade kommetega. Sarnaselt on Riigikohus sedastanud, et mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda kaasomanike otsust vastuolus olevaks heade kommetega (13. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 31 teine lõik). Kohus ei tuvasta, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel, eeskirja kehtestamisel ja täitmisel oleks kostja nõukogu järginud eesmärki takistada konkreetselt hagejal juurdepääsu teabele ja ametiülesannete täitmist. Eeskiri ei erista nõukogu liikmeid ega aseta toona nõukogu liikmeks olnud hagejat võrreldes teiste liikmetega ebasoodsamasse olukorda. Eeskirja kehtestamise motiiv ega täitmine ei sõltunud olulisel määral inforuumi tegelikust kasutamisest, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust vastavad registreerimislehed ega nende ehtsus. Eespool p-s 21 märgitud motiividel ei oma tähtsust, kas kõik nõukogu liikmele huvi pakkuvad dokumendid olid inforuumis kättesaadavad. Eeskirjast ja seega ka vaidlusalusest otsusest ei tulene hagejale ühtegi takistust kostja selliste dokumentidega tutvumiseks, mis võiksid eeldatavasti omada tähtsust nõukogu liikme otsuste vastuvõtmiseks ulatuses, mis vastab ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustundele ja väärtushinnangutele ning õiguse üldpõhimõtetele. Samuti ei saa eeskirja ega vaidlusalust otsust pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseteks ega taunitavaks pelgalt seetõttu, et see on vastu võetud ajal, mil muutus aktsiate enamuse üle kontrolli omavate isikute ring.
27.Eelnevast järeldub, et vaidlusalune otsus ei ole vastuolus heade kommetega ega osutu seega tühiseks ÄS § 322 lg 7 kolmanda alternatiivi alusel. Hageja teine väide ei ole edukas.
28.Hageja kolmas väide lähtub sellest, et eespool p-s 19 viidatud sätted sisaldavad keeldu toimida vastupidiselt neis märgitule. Hageja väite edukus sõltub olulises osas TsÜS § 87 ja viidatud sätete tõlgendamisest. TsÜS § 87 kohaldamisel ei saa kohus eeldada, et iga seadusega vastuolus olev tehing on tühine, vaid tuleb kindlaks teha, kas keelu kehtestamise eesmärgiks oli välistada keeluga vastuolus oleva kokkuleppe kehtivus või kaasa tuua muu tagajärg, mh kas piisavad on muud sanktsioonid (nt kokkuleppe sõlmija karistamine või järelevalve korras tehingutingimusi muutma kohustamine). Kokkulepe ei pruugi olla tühine, kui keelava seaduse eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega üksnes tahetakse takistada mingit käitumist ja selleks on olemas ka vajalik mehhanism (eespool p-s 25 viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 21 teine lõik, ja 22. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 34 teine lõik, ning neis viidatud 5. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 15). Kui tühisus tehingu tagajärjena ei ole seaduses
9 (20)
2-13-27839 sätestatud, siis tuleb analüüsida, kas sama tagajärg võib tuleneda keelu mõttest (vt Riigikohtu
3.veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-11, p 14 teine lõik). Hindamaks sätte imperatiivsust, tuleb esmalt selgeks teha, kas tegemist on keeluga teha normis sätestatust erineva sisuga tehingut (eespool p-s 25 viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 21 teine lõik). Senises kohtupraktikas on esiteks sellest, et keelava seaduse eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega tahetakse takistada käitumist teatud viisil, ja teiseks, et näiteks käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha sama seaduse sätteid rikkuvat tehingut, järeldatud, et viidatud seaduses ette nähtu rikkumise tõttu ei ole kokkulepe veel tühine TsÜS § 87 alusel (eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 15). Juriidilise organi otsus võiks olla tühine TsÜS § 87 alusel eelkõige juhul, kui täitmata on õiguspärase otsuse vastuvõtmise olulised eeldused (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 11 teine lõik).
29.Kohus tuvastas eespool p-des 20–22, et eeskiri ei ole vastuolus muude normidega peale ÄS § 317 lg 7 kahe esimese lause. Kuna kumbki neist lausetest ega ka ÄS muul viisil ei näe ette nende lausete rikkumise tagajärjena ette tühisust, siis tuleb kontrollida, kas samad normid keelavad eeskirja sisule vastava otsuse tegemise. Nähtuvalt ÄS § 317 lg 7 sõnastusest ei ole tegemist keelava normiga. Eelkõige ei tulene selle lõike kahest esimesest lausest sisulist keeldu võtta aktsiaseltsi nõukogus vastu neist erinev otsus vähemalt esimeses lauses viidatud teabe osas. Kuna ÄS teised normid ka ei sisalda otsest keeldu võtta vastu ÄS § 317 lg 7 rikkuvat otsust, siis isegi selle sätte rikkumise tõttu ei ole vaidlusalune otsus tühine TsÜS § 87 alusel. Järelikult ei ole ka hageja kolmas väide edukas ja hagi jääb tervikuna rahuldamata.
30.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata otsuses viitamata tõendid, sest neist ei nähtu otsusega lahendatava nõude osas tähtsust omavad asjaolud.
31.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 5. juuni 2013. aasta määrusega. Kohus tühistas siiski juba hagi tagamise 11. juuli 2013. aasta määrusega ja otsuse tegemise ajaks ei ole hagi enam tagatud. Seetõttu puudub vajadus otsustada hagi tagamise seonduvat.
32.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 29. mai 2015 taotlus ekspertiisikulu ettemaksu tagastamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 7 alusel, sest 20. märtsi 2015. aasta määrusega jäi hageja ekspertiisitaotlus rahuldamata. Selles osas on otsus TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetav.
33.Kohus määras hagi menetlusse võtmise staadiumis tsiviilasja hinnaks 7 000 eurot. Hageja loobumine osadest nõuetest asja hinda ei muuda. Käesoleva otsusega lahendatavas nõudes on asja hind TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 järgi 3 500 eurot.
34.Kuna kohus jätab hagi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata, siis jäävad selle nõudega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Varem jättis kohus 13. veebruari 2015. aasta määrusega hageja kanda nende nõuetega seonduvad kulud, millest hageja loobus. Tervikuna kannab hageja kõik menetluskulud.
35.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab õigusabikuluna 41 676,10 euro hüvitamist (õigusabikulu 41 572,50 eurot, mis koosneb õigusabiteenusest 232,7 h ulatuses tunnihinnaga ca 171,76 eurot – kokku 39 967,50 eurot ja lisaks 8 h tunnihinnaga ca 200,63 eurot – kokku 1 605 eurot; riigilõiv 75 eurot ja päringute tasu 28,60 eurot). Riigilõivu ja päringute kulu osas hageja vastuväiteid ei esitanud ning kohtutoimiku materjalide järgi on need põhjendatud ja vajalikud kulud.
10 (20)
2-13-27839
36.Kostja menetluskulude nimekiri on üldjoontes kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindajate tasumäär ja ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja esindajate tasumäär on menetluskulude nimekirja järgi 171,76–200,63 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindajate tasumäär põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on ka hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid p 14 teine lõik). Kohus leiab, et kostja esindajate põhjendatud tasumäär on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kostja kasutas menetluses kaks esindajat ja menetlusdokumentide koostamiseks kulus kostjal keskmisest rohkem aega kui menetluses oli põhjendatud. Kostja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga käibemaksuta. Kostja 19. juuni 2015 seisukohaga kohus ei arvesta, sest see on esitatud hilinenult.
37.Kohtu hinnang kostja esindajate vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta õiguslik analüüs: 0:48 määrus on 3 lk pikk, määruskaebuse 10:00 täitmisteade ja hagi põhjendatud ajakulu ettevalmistamise ja tagamise kohtumäärus on 0,3 h koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu suhtlemine kliendiga 0:30 ei ole õigusteenus, mida tuleks hüvitada on 10 h arvestades positsiooni kujun3:12 ei ole põhjendatud ja selle sisu ja mahtu ning vastaspoole damine vaidlustamiseks vajalik üle 1,5 h seisukohti 11.06.13 määruskaebus 19:12 maksimaalselt 9 h nõukogu koosoleku 4:36 kohus hindab protokolli ja tõlketoiminguid eraldi 0:48 andmestiku tõlked (vt otsuse p 38) 11.06.13 suhtlemine 2:00 suhtlus kliendiga võib kohus hindab kliendiga: hagi ja hagi olla osaliselt põhjen- nimetatud toiminguid tagamise menetlusega datud, kuid ei esitatud koos tabelis nr 1–4 seotud küsimused dokumenti, millest märgituga järelduks, mida arutati ja milline oli tulemus, mistõttu ei saa kulu välja mõista tutvumine kohtutäituri 0:24 dokumendiga on otsusrgs hagi tagamise esindaja juba varem määruse täitmiseks ja tutvunud, kulu ei ole sunniraha määramise põhjendatud otsus (05.06.13 määrus) 12.06.13 nõupidamine 0:06 toimingul puudub seos 0:00 asja käiguga, mistõttu kulu ei ole vajalik 11 (20)
2-13-27839 Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
põhjendatud ega vajalik kulu ei ole esindaja 1 h valmistumine kohtumiseks, samuti vt nr 7
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kohus hindab nimetatud toiminguid tabelis nr 14–15
ajakulu põhjendatud kokku 10 min ulatuses
0:10
04.07.13 vastuse ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4 h põhjendatud toimingud ja ajakulu
4:00
vajalik ja põhjendatud ajakulu on 5 h 1:42 määruskaebuse maht arvestades on 13 lk, põhjendatud dokumentide sisu ja mahtu ning ja vajalik ajakulu analüüsimiseks 0,7 h vastaspoole seisukohti 14.10.13 16:00 vastuse maht 7 lk menetlusdokumendi sisulist teksti, ettevalmistamine: põhjendatud ja vastus määruskaebusele vajalik ajakulu 7 h tutvumine ringkonna0:12 kohtu 07.11.13 määrus
5:00
0:12 0:42 8:36
kostja vastus on 6 lk ja maksimaalne ajakulu 5 h
0:06
0:18
0:06 0:06 0:06
maksimaalselt saab kuluda 0,1 h
0:06 3:36
0:12 0:06
põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla 2 h arvestades, et hagiavaldus on 20 lk taotlust ei rahuldatud, mistõttu ei saa neid kulusid pidada põhjendatuks ja vastaspoolelt välja nõuda
ajakulu põhjendatud 0:10 osaliselt kokku 10 min ulatuses arvestades kirjade sisu ja mahtu põhjendatud ja vajalik 3:36 ajakulu
kohus nõustub hageja vastuväidetega ega mõista nr 27–30 nimetatud toimingute ajakulule vastavat tasu hagejalt välja
0:06 12 (20)
2-13-27839 Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta põhjendatud ja vajalik 0:12 toiming ning ajakulu kohus arvestas eespool 8:00 hagiga tutvumise ajakuluga ja kostja vastus kordab varem esitatud vastuväiteid: ajakulu on seetõttu põhjendatud osaliselt 8 h ulatuses kohus hindab nimetatud toiminguid tabeli nr 39 ja 40 juures põhjendatud ja vajalik 0:24 toiming ning ajakulu
0:06 0:06 0:24 kostja taotlus on 1 lk sisulist teksti, mis ei ole nõudnud põhjalikku analüüsi, mõistlik ajakulu on 0,5 h hageja teada ei esitanud kostja 17.03.14 kaaskirja ja kulu ei saa välja mõista sisaldab 2 lk sisulist teksti, maksimaalne ajakulu on 1,5 h
kohus nõustub hageja 0:30 seisukohaga ja leiab, et põhjendatud ajakulu on 30 min nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku on 2 h arvestades esitatud dokumentide mahukust ja sisu (17.03.14 kaaskiri III kd tl 191)
2:00
põhjendatud toiming ja ajakulu põhjendatud toiming ja ajakulu ajakulu põhjendatud osaliselt 3 h ulatuses arvestades tervikuna poolte märgitud dokumentide mahtu ja sisu
0:06
0:06 0:06 0:06 0:48
0:06 3:00
vastuses on 3 lk sisulist teksti, põhjendatud aeg 2 h
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta nimetatud toimingud 0:10 kokku põhjendatud 10 min ulatuses
taotluses on1 lk taotluse koostamise sisulisest tekstist, mis vajalik ja põhjendatud ei nõua õiguslikku ajakulu on 1 h analüüsi, põhjendatud arvestades selle sisu ja ajakulu on 0,7 h mahtu istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas korraldava istungi ulatuses kui istungi ettevalmistamise kestus (vt nr 55) ajakulu ei ületa 1 h 30.06.14 istung kestis kl 10:00-12:10, seega on ajakulu põhjendatud 2 h 10 min tegemist ei ole põhjendatud kokku põhjendatud 15 min, mis kohtu ajakuluga, sest kostja hinnangul on piisav oleks võinud ise aeg korraldavast istungist osa võtta või istungist ülevaate esindajal oli võimalik andmiseks; kohus võtab arvesse, et selgitada istungil esindaja edastas toimunut telefoni teel, mida esindaja kliendile teadmiseks hiljem ka tegi istungi protokoll, mille abil klient saab istungi käiguga tutvuda põhjendatud toiming ja ajakulu kokku 6 min
dokumendi sisu on alla 1,5 lk sisulist teksti, ajakulu 1 h kulu väljamõistine pole põhjendatud hageja teada kostja ei esitanud 11.08.14 kaaskirja, vt nr 39
nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 3 h arvestades dokumentide sisu ja mahtu
1:00
2:10
2:10
0:15
0:06
3:00
0:06
14 (20)
2-13-27839 Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta põhjendatud ajakulu hagi tagamisele 3:00 1,5 h vastuse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ajakulu põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 3 h 3h arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu, samuti et hagi kostja esindaja tagamise probleõiguslik analüüs ei ole käesoleval juhul maatikat on kostja varem juba mahukalt realiseerunud menetlusdokumendi käsitlenud ning kohus kujul , seetõttu ei saa on seda vajaliku ja pidada menetluskulu põhjendatud ajakuluna suures osas juba väljamõistmist arvesse võtnud (vt vastaspoolelt nr 1–4) põhjendatuks tähtaja pikendamine ei 0:00 ole tingitud hagejast, st ei ole nimetatud kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud põhjendatud ja vajalik 0:12 ajakulu (koos toiminguga nr 76) ei ole põhjendatud 0:00 ajakulud mida mõista vastaspoolelt välja
28.08.14 määrusega tutvumine ja selle edastamine 29.08.14 taotlus info ja dokumentide saamiseks
0:06
29.08.14 e-kirjaga tutvumine: sekretär – eksperditasu maksmine ja suhtlus eksperdiga 02.09.14 vastuväidete ettevalmistamine 26.08.14 hagi tagamise avaldusele
0:06
vt nr 73 ja 74
16:00 kostja esindaja on juba varasemalt menetlusdokumendi koostamisega tegelenud, viimistlemisele ja täiendamisele kuluvaks lisa-ajaks ei saa pidada rohkemat kui 6 h arvestades menetlusdokumendi mahtu ja varasemalt esitatud argumentide kordust
kohus on hinnanud 02.09.14 menetlusdokumendi koostamise ajakulu toimingute nr 68-71 juures
toimikuga tutvumise aja kokkuleppimine toimikuga tutvumine 12.09.14 vastuse ettevalmistamine
0:06
Vastaspoole vastuväited
0:24 2:12
1:42 2:24
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta põhjendatud toiming 0:06 ja ajakulu põhjendatud ajakulu 2:00 kokku 2 h
vastuses on 1 lk sisulist teksti, põhjendatud ajakulu 1 h toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3 h
3:00
vastuses on 1 lk sisulist teksti, põhjendatud ajakulu 1 h ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, mida peaks hüvitama
11.09.14 nõupidamine: 0:12 ülevaade kohtutoimiku sisust hageja 12.09.14 0:06 põhjendatud toiming seisukohaga tutvumine ja ajakulu 12.09.14 0:18 ei ole vajalik toiming kommunikatsioon tutvumine hageja 0:06 põhjendatud toiming 15.09.14 seisukohaga ja ajakulu õiguslik analüüs: 0:36 vt nr 71 kohus nõustub hageja üldised menetlusvastuväidetega ja strateegia küsimused leiab, et need ei ole põhjendatud ega 26.09.14 nõupidamine: 3:12 nõupidamised vajalikud toimingud, klient – kohtuasjaga kliendiga ei ole mida peaks hüvitama seonduv (2 × 1,6 h) hüvitatav kulu 01.10.14 kohtuistungiks 10:12 põhjendatud ei ole ajakulu põhjendatud ettevalmistamine (2 kahe esindaja osaliselt, kuivõrd advokaadi ajakulu) valmistumine üldjuhul ei ole istungiks, kui varem istungiks tehti ettevalmistusi ettevalmistamine menetlusdokumentide suuremas ulatuses kui esitamise näol, istungi pikkus vajalik on ühe põhjendatud ning teise esindaja osalemine esindaja ajakulu istungil ja selle väljamõistmine ei ole esindaja vastaspoolelt ettevalmistust 1 h põhjendatud 01.10.14 kohtuistungil 2:48 põhjendatuks saab 01.10.14 istung kestis osalemine (2 × 1,4 h) pidada ühe esindaja kl 09:30 -11:00, seega osalemist istungil, põhjendatud ajakulu mistõttu teise 1 h 30 min, teise esindaja kulu ei peaks esindaja ajakulu ei ole vastaspool kandma põhjendatud
andmeruumi indeksi tõlge inglise ja vene keelest eesti keelde 100 tõlgete esitamine 101 11.12.14 taotluse ettevalmistamine hagi läbivaatamata jätmiseks
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta nimetatud toimingud 0:15 põhjendatud kokku 15 min ulatuses (vt põhjendus nr 56–58) kohus hindab nimetatud ajakulu koos toiminguga nr 97
põhjendatud toiming ja ajakulu dokumendi pikkus on vajalik ja põhjendatud 2,5 lk sisulist teksti, ajakulu on 3 h maksimaalselt saab arvestades poolte pidada põhjendatuks esitatud dokumentide ajakulu 2 h sisu ja mahtu (nr 94, 95 ja 97) põhjendatud toiming ja ajakulu pole õigusteenus
0:12 3:00
0:06
kohus hindab tõlketoiminguid eraldi (vt otsuse p 38)
taotlus jäi kohus jättis taotluse rahuldamata, mistõttu 20.03.15 määrusega vastaspool ei pea rahuldamata, seega ei kulu hüvitama ole põhjendatud toiming ja ajakulu, mida vastaspool peaks hüvitama põhjendatud toimingud ja ajakulu
0:00
0:06
0:06
0:06
0:18
0:18
0:06
0:06
0:06
0:06
0:06
0:06
17 (20)
2-13-27839 Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta põhjendatud ajakulu 0:30 on 30 min arvestades vastuse sisu ja mahtu
29.01.15 vastuse ettevalmistamine kolmanda isikuna menetlusse astumise taotlusele 109 30.01.15 määrusega tutvumine 110 menetlusdokumendi ettevalmistamine: kostja seisukohad ja menetluskulude nimekiri (kohtu 28.01.15 nõue)
põhjendatud toiming ja ajakulu kostja seisukohad kostja seisukohtade koosnesid 5 lk koostamise ajakulu on sisulisest tekstist, põhjendatud 3 h menetluskulude ulatuses, nimekirja koostamise menetluskulude kulu kannab iga kindlaksmääramise menetlusosaline ise, avalduse esitamise ja seetõttu saab menetluskulude põhjendatud ja nimekirja koostamise vajalikuks ajakuluks eest kantud pidada 4,5 h menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu
11.novembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-177-14, p 12) ajakulu põhjendatud osaliselt 15 min ulatuses arvestades määruse sisu ja mahtu põhjendatud toiming ja ajakulu
0:00
0:06
tegemist ei ole ajakuluga, mida vastaspool peab kostjale hüvitama nimetatud toimingu ajakulu on hõlmatud istungi ettevalmise ajakuluga (nr 125) ajakulust ei nähtu, kohus nõustub hageja millist menetluslikku vastuväidetega dokumenti või toimingut omavahel arutati, seetõttu ei ole hüvitatav kulu
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 116 hageja 27.02.15 1:12 kohus hindab ajakulu koondseisukohtade koos toiminguga analüüs nr 118 117 02.03.15 e-kirja 0:06 nimetatud toimingu ettevalmistamine: klient ajakulu on hõlmatud – uus kohtuistungi aeg istungi ettevalmise ajakuluga (nr 125) 118 13.03.15 vastuse 5:30 arvestades, et arvestades poolte 3:30 ettevalmistamine seisukohad kordavad esitatud dokumentide hageja 27.02.15 varasemalt avaldatut, sisu ja mahtu ning seisukohtadele on põhjendatud hageja vastuväiteid on ajakulu dokumendi ajakulu põhjendatud koostamiseks 2 h osaliselt 3,5 h ulatuses 119 20.03.15 määruse 1:24 põhjendatud ei ole põhjendatud on ühe analüüs (kahe kahe esindaja ajakulu esindaja ajakulu, mida advokaadi ajakulu) samale toimingule kohus hindab toiminguna nr 121 120 20.03.15 e-kirja 0:18 põhjendamatu on kohus nõustub hageja 0:06 ettevalmistamine: klient 0,3 h ulatuses e-kirja vastuväidetega – 20.03.15 määrus koostamine määruse edastamiseks ja selgitamiseks, põhjendatud on 0,1 h 121 16.04.15 kostja 17:00 põhjendatud ajakulus arvestades poolte 8:00 seisukohtade saab pidada 8 h esitatud dokumentide ettevalmistamine seoses sisu ja mahtu, kohtu 20.03.15 määrusega selgitusi ning hageja väiteid on ajakulu põhjendatud osaliselt 8 h ulatuses 122 07.05.15 vastuse 6:00 põhjendatud ajakulu põhjendatud toiming 6:00 ettevalmistamine 3h ja ajakulu, sest hageja 16.04.15 eeldatavasti tuli kostjal seisukohtadele vastuse koostamiseks eristada senise mahuka vaidluse juures osa, mis hageja seisukohtade põhjal omas veel tähtsust asja lahendamisel 123 hageja 07.05.15 0:12 põhjendatud toiming 0:12 vastusega tutvumine ja ajakulu vahesumma 232:42 83:59 124 menetluskulude 1:00 tegemist ei ole ei ole põhjendatud ega 0:00 nimekirja koostamine kuluga, mida saaks vajalik (vt nr 110) vastaspoolelt välja mõista 19 (20)
2-13-27839 Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
29.05.15 kohtuistungiks ettevalmistamine
6:00
põhjendatud ajakulu on 1,5 h
29.05.15 kohtuistungil osalemine
1:00
vahesumma 8:00 Kokku (tund:minut) 240:42 (tundides) 240,70
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ajakulu põhjendatud 1:00 osaliselt, piisav on istungiks ettevalmistamine istungi kestusega samas ajas 29.05.15 istung kestis 1:00 kl 11:00-12:00, seega on põhjendatud ajakulu 1 h 2:00 Kokku (tund:minut) 85:59 (tundides) 85,98
38.Kostja taotluse tõlkekulude väljamõistmiseks (tabeli nr 5, 6, 99 ja 100) rahuldab kohus osaliselt. Märgitud toimingute juures viidatud lisa nr 6 tõlkimise kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna selle lisa vastuvõtmisest kohus keeldus. Lisade nr 7 ja 8 tõlkimise tunnihind on kohtu hinnangul keskmiselt 20 eurot tunnis. Lisa nr 7 maht on ca 3,5 lk ja põhjendatud tõlkekulu 70 eurot ( = 3,5 × 20) ning lisa nr 8 maht ca 0,5 lk ja põhjendatud kulu 10 eurot ( = 0,5 × 20). Kohus ei pea põhjendatuks mõista vastaspoolelt tõlkekulusid vastavalt advokaadi tunnihinnale, sest kvaliteetset tõlketeenust saab hankida tunduvalt odavamalt. Andmeruumi indeksi tõlgete korraldamise ja kohtule esitamise kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud, kuivõrd neist tõenditest ja nende tõlgetest ei nähtu käesoleva otsusega lahendatava nõude puhul tähtsust omavad asjaolusid ning hageja ei esitanud ka teiste nõuete menetluses vastuväiteid kostja käsitlusele andmeruumis kättesaadava teabe ulatuse kohta.
39.Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 10 501,20 eurot (lepinguliste esindajate tasu 85,98 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis – kokku 10 317,60 eurot, riigilõiv 75 eurot, päringud registritele 28,60 eurot ja tõlkekulud 80 eurot). Rahuldamata jääb kostja taotlus 31 174,90 euro ulatuses ( = 41 676,10 –10 501,20). Kohus leiab, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
40.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise väljamõistmiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.