Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlgniku vara koosneb füüsilistest isikutest võlgnike vastu olevatest nõudeõigustest, mille osas toimuvad täitemenetlused. Pankrotihaldur on teinud teadaolevate täitemenetluste osas kohtutäituritele päringuid, mille osas on teatatud, et võlgnikul on nõudeõigusi täitmisel 42 642,05 eurot, millest on pankrotivara hulka laekunud 3257,05 eurot. Välistada ei saa, et võlgnikul on tegelikkuses nõudeõigusi suuremas ulatuses, kuivõrd võlgnik ei ole pankrotihaldurile esitanud andmeid ja täpseid arvestusi nõuete osas. Pankrotihaldur on tegelenud peamiselt võlgnikule kuuluvate nõudeõiguste väljaselgitamise ja täitemenetluste jätkamisega. Pankrotimenetluses on tunnustatud üks nõue, Defektor OÜ teise järgu nõue 11 050,71 eurot, mille osas väljamakseid ei ole tehtud. Hagiavaldusi ei ole pankrotimenetluses esitatud ja lõpparuande esitamise hetke seisuga hagide esitamise kavatsust ei ole. Kohtukulud ning vajalikud kulutused pankrotiseaduse tähenduses menetluses puuduvad. Võlgnik leidis, et halduri tasu saab välja mõista juhul, kui halduri tegevuse tulemusena on tekkinud pankrotivara. Praeguses menetluses ei ole pankrotivara tekkinud ega moodustunud halduri tegevuse tulemusena, mille alusel saaks haldurile tasu välja mõista. Haldur selgitas, et võlgniku arvelduskontole on laekunud 2943,18 eurot. Võlgnik leidis, et nimetatud summa ei ole pankrotivara, kuna nõudeõigused kolmandate isikute vastu on loovutatud ning nende nõuete eest laekuv raha ei kuulu võlgnikule. 02.03.2015 kohtule esitatud seisukohas leidis haldur, et tema poolt esitatud taotlus tasu määramiseks on põhjendatud PankrS § 65 lg 6 alusel. See tähendab, et selliste menetluste puhul võib pankrotivara olla veel müümata, esitamata veel tagasivõitmise hagid jms. Kohtule on antud diskretsioon tasu määramiseks, võttes arvesse ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur esitas tööaja arvestuse, mille kohaselt on halduri poolt tehtud toimingutele kulunud aega 25,50 tundi. Sellest lähtudes on halduri tasu suuruseks ühes tunnis 78,43 eurot. Menetlus on olnud tavapärasest keerukam põhjusel, et võlgnik ei täitnud teabeandmise kohustust, mis omakorda on tinginud täiendava töömahu. Pankrotivara arvelt haldur pankrotimenetluses kulusid ei ole kandnud ja tehtud kulud, sh büroo, side ja muud vajalikud kulutused, kannab haldur enda taotletavast tasust. Praegune menetluslik olukord on võlgniku enese tekitatud ning asjaolu, et võlgnikul on õnnestunud võlausaldajatega kokkulepped saavutada nõuetest loobumise osas, millest on tekkinud alus menetluse lõpetamiseks seoses maksejõuetuse puudumisega, ei võta ära halduri õigust tasu taotleda. Maakohtu määrus 20.03.2015 määrusega lõpetas Harju Maakohus PharmaInvest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse pankrotialuse äralangemise tõttu. Kohus vabastas pankrotihalduri Kristo Tederi pankrotihalduri kohustustest ja määras halduri töötasuks 2000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 660 eurot. Kohus jättis pankrotimenetluse kulud PharmaInvest OÜ kanda. Kohus leidis, et pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele ei ole esitatud vastuväiteid. Võlgniku ainus pankrotimenetluse võlausaldaja Defektor OÜ avaldas, et on nõus PharmaInvest OÜ pankrotimenetluse lõpetamisega. Kuivõrd pankrotimenetlus tuleb lõpetada PankrS § 159 lg 1 alusel pankrotialuse äralangemise tõttu, siis tuleb juriidiline isik

PharmaInvest OÜ jätta lõpetamata. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku poolt esitatud vastuväide halduri tasu taotlusele ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik on oma vastuväites tuginenud PankrS § 65 lg-le 2, haldur on aga palunud tasu välja mõista PankrS § 65 lg 6 alusel, mis on erisätteks. Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu vaatamata asjaolule, et pankrotimenetlus lõpetatakse selle aluse äralangemise tõttu. Kohus leidis, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh seisukohtade ja teabenõuete koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks) täitmiseks 25,5 tundi. Määruskaebus Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras halduri tasu ja selle väljamõistmise võlgniku vara arvelt. 17.01.2015 esitatud halduri tasu taotluses palus haldur välja mõista tasu PankrS § 65 lg 6 alusel, kuid palus tasu välja mõista pelgalt välja toodud summa suuruses, põhjendamata oma ülesannete mahtu ja keerukust. Haldur ei lisanud tunnitasu arvestust või pankrotivara suurusest protsentarvutust. Haldur on vaid selgitanud, et on tegelenud vara osas peamiselt võlgnikule kuuluvate nõudeõiguste väljaselgitamise ja täitemenetluse jätkamisega ning esitas aruande, milles on selgitanud, et võlgniku vara koosneb füüsilistest isikutest võlgnike vastu olevatest nõudeõigustest, mille osas toimuvad täitemenetlused. Vastavalt halduri aruandele on täitemenetluste raames laekunud võlgnikule kuuluvate nõudeõiguste eest 3257,05 eurot, mis ei vasta tegelikkusele. Seesugused nõudeõigused PharmaInvest OÜ-l puuduvad ja halduri nimetatud nõudeõigused ei kuulu PharmaInvest OÜ-le, vaid nõuded on loovutatud vastavalt 16.07.2013 sõlmitud notariaalsele kokkuleppele Mardna Invest OÜ-le. Seega ei ole pankrotivara moodustatud halduri tegevuse tulemusena, s.t ei ole müüdud pankrotivara ega tagasivõitmise tulemusena ei ole tekkinud vara, vaid summad on laekunud varasemalt tekkinud nõudeõiguste alusel, mis kuuluvad Mardan Invest OÜ-le. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. PankrS § 651 lg 1 ja lg 2 kohaselt on halduri tasu arvutamise aluseks pankrotivara suurus, seega kui haldur ei selgitanud enda ülesannete keerukust ja mahtu ega selgitanud missuguste füüsiliste isikute nõudeõiguste sissenõudmisega on tegelenud, ei olnud põhjendatud halduri tasu välja mõistmine vaatamata sellele, et haldur taotles tasu pankrotiseaduses toodud erisätte alusel. Seda enam, et võlgnikul puuduvad füüsiliste isikute vastu nõudeõiguseid. Nõudeõigused on küll varasemalt eksisteerinud, kuid need on loovutatud. Seega halduri tasu oleks saanud välja mõista juhul, kui halduri tegevuse tulemusena on tekkinud pankrotivara. Juhul kui halduri tegevuse tulemusena ei ole moodustatud pankrotivara, ja haldur taotleb oma töö eest tasu, tuleb analoogia korras kohaldada PankrS § 23 lg 2 ja haldur peab esitama tunnitasu arvestuse vastavalt PankrS § 23 lg-le 2, mis tööd ta on teinud pankrotimenetluse jooksul.

Võttes arvesse asja mahtu ja halduri poolt esitatud andmeid, dokumente ning koostatud seisukohti, leiab määruskaebuse esitaja, et 25,5 töötundi on ebamõistlikult palju ning hindab halduri mõistlike töötundide arvu kokku 13,5 töötunni peale. 04.06.2014 on halduril kulunud 1,5 h kohtutäituritele teabenõuete koostamiseks (15 tk) ja edastamiseks seoses võlgnikule kuuluvate nõudeõigustega. Kuivõrd nõuded olid loovutatud juba 16.10.2013 ning halduril oli vastav dokumentatsioon olemas ning nõuete loovutamist on haldur kajastanud 21.10.2014 koostatud hagihoiatuses, ei ole viidatud toiming vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb halduri taotlusest maha arvata 1,5 h. Ühtlasi, mis puudutab täitemenetlusi, on haldur juba oma ajutise halduri ülesannete täitmisel kõik vajalikud päringud koostanud ajutise menetluse raames ning ajutise halduri kulud on välja mõistetud ja tasutud juba võlausaldaja 01.04.2014 ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidist. Viidates eelöeldule ei ole põhjendatud ega vajalik toiming 12.06.2014 kohtutäituritele kirjade edastamine seoses nõuetega ajakuluga 1 h. Seega tuleb halduri taotlusest maha arvata 1 h. 19.06.2014 on haldur valmistunud võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh PankS §-is 127 nimetatud ettekande ja PankrS §-is 126 nimetatud pankrotivara nimekirja koostamine), mille ajakulu on 2,5 h. Nimetatud toimingu vajalikkusele ega ajakulule määruskaebuse esitaja vastu ei vaidle. Samuti ei vaidle määruskaebuse esitaja vastu 20.06.2014 võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimisele ja üldkoosoleku protokolli koostamisele ajakuluga 1,5 h. 20.06.2015 kohtule võlgniku lõpetamise otsuse edastamiseks kaaskirja koostamiseks ja edastamiseks on haldur märkinud ajakuluks 0,5 h. Määruskaebuse esitaja ei saa nõustuda selle toimingu põhjendatuses ja vajalikkuses 0,5 h ajakuluga, mida peaks hüvitama haldurile pankrotimenetluses. 21.07.2014 seisukoha koostamisele võlgniku määruskaebusele ajakuluga 1,5 h määruskaebuse esitaja vastu ei vaidle. 07.08.2014 on haldur märkinud korduva teabenõude koostamise ja esitamiseks Sven Soesonile ajakuluks 1 h. Haldur ei ole selgitanud ega põhjendanud teabenõude koostamise vajalikkust. Kogenud pankrotihalduril ei kulu ühe teabenõude koostamiseks tervet tundi tööpäevast. Sama puudutab 21.08.2014 halduri teabenõude koostamist ja edastamist kohtule. Haldur ei ole selgitanud teabenõude vajalikkust ning otstarvet ja taas ei ole võimalik, et kogenud haldur koostab teabenõuet terve tund. Seega tuleb halduri tasu taotlusest maha arvata 2 h. 01.09.2014 on haldur koostanud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kirja Rigolet Collect OÜ-le ja Aabron OÜ-le. Nimetatud toiminguteks on haldur märkinud ajakuluks 2,5 h. Puuduste kõrvaldamise kiri koos pealkirja, kuupäeva ja muude rekvisiitidega sisaldab ühte lehekülge sisulist teksti. Seega 2,5 h kogenud halduri jaoks lihtsa kirja koostamiseks on ilmselgelt ülepaisutatud ajakulu. Ilmselgelt on halduril olemas ka vastavad põhjad, millel tuleb üksnes mõned andmed vahetada ning mõned andmed lisada. Seega on mõistlik ja põhjendatud ajakulu puuduste kirjade koostamiseks 0,5 h ning halduri tasu taotlust tuleb vähendada 2 h võrra. Määruskaebuse esitaja lisab käesolevale menetlusdokumendile halduri esitatud puuduste kõrvaldamise kirja Aabron OÜ-le, et kohus saaks ise veenduda asjaolus, et nimetatud kahe kirja koostamiseks ei saa kuidagi kuluda halduril aega 2,5 h. 21.10.2014 on haldur koostanud ja esitanud hagihoiatuse Hanna-Helena Kalda-Soesonile. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kulu reaalselt tervet tööpäeva, s.o 8 h hagihoiatuse koostamiseks. Kõiki võlgniku dokumente on haldur analüüsinud juba ajutise menetluse raames. Samuti on ajutises menetluses haldur tutvunud dokumentidega ning seega tuli halduril pelgalt koostada hagihoiatus ja isegi kui tuli dokumente analüüsida, ei ole terve tööpäeva pikkune ajakulu põhjendatud. Mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks hagihoiatuse koostamiseks on 4 h. 04.12.2014 on haldur koostanud ja esitanud kohtule nimekirja menetluses esitatud nõuete osas ajakuluga 1 h. Kuna halduril on teada nii nõuete suurus kui ka võlausaldajad ning haldur on nõudeid kajastanud juba ajutise halduri aruandes, tuli reaalselt halduril kasutada n-ö copy-paste tehnikat nimekirja esitamiseks ja lisada mõned täiendused. Põhjendatud ajakulu menetluses olevate nõuete esitamiseks on määruskaebuse esitaja

hinnangul 0,5 h. 15.12.2014 nõuete kaitsmise koosoleku läbi viimisele ajakuluga 0,5 h määruskaebuse esitaja vastu ei vaidle. 17.01.2015 on haldur esitanud kohtule seisukoha võlgniku taotluse osas ja esitanud oma tasu taotluse kohtule ning märkinud nimetatud toimingu ajakuluks 1,5 h. Nimetatud menetlusdokument on kolme leheküljeline, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Seega ei ole põhjendatud küsida tasu 1,5 tunni eest, vaid maksimaalselt võib kuluda kogenud halduril nimetatud dokumendi koostamiseks määruskaebuse esitaja hinnangul 1h. Seega tuleb halduri tasu taotlust vähendada 0,5 h võrra. 06.02.2015 on haldur esitanud seisukoha edasise menetluse osas ja aruande kohtule. Määruskaebuse esitaja nimetatud toimingute tegemisele kulunud 1,5 h vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt oleks halduri põhjendatud ja mõistlik töötasu 1058,80 eurot (13,5 x 78,43 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 349,40 eurot, mida saaks kohtulahendi olemasolul välja maksta deposiidist. Praegune menetluslik olukord ei saa olla võlgniku enda tekitatud, kuna võlgnik ei ole olnud maksejõuetu, vaid tal võisid esineda ajutised makseraskused. Vaidlusi nõuete üle oleks saanud lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Halduri kulude kandmiseks tasus 02.06.2014 OÜ Cosmocomp kohtudeposiiti 1500 eurot, mille sihtotstarve oli üheselt ja selgelt mõistetav - pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud summa väljamaksmist pankrotihaldur ei ole taotlenud. Deposiidi eesmärk oli katta pärast pankroti väljakuulutamist tekkivaid kulutusi, mille arvelt tuli halduril taotleda ka enda tasu hüvitamist. Seega oli deposiiti tasutud summa sihtotstarve justnimelt halduri tasu ja kulutuste katteks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtudeposiiti tasutud summa ei kuulu tagastamisele Cosmocomp OÜ-le, sest koos nõudega on OÜ-le Defektor läinud üle ka kõik nõudest tulenevad võlausaldaja õigused OÜ PharmaInvest pankrotimenetluses. Lisaks on Cosmocomp OÜ teatanud, et tal puuduvad mistahes nõuded PharmaInvest OÜ vastu. Määruskaebuse esitaja leiab alternatiivselt, et kuigi pankrotimenetlus lõpetatakse pankroti aluse äralangemise tõttu, on haldur teinud oma tööd, mistõttu on põhjendatud katta halduri tasu ja kulud nende katteks tasutud deposiidist. Määruskaebuse esitaja on nõus, kui kohus määraks pankrotihaldurile kulude hüvitise 1058,80 eurot (13,5 x 78,43 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, 02.06.2014 tasutud deposiidist, kuivõrd ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Edasine menetluse käik Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu. Võlausaldaja OÜ Defektor palus määruskaebuse rahuldada. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda maakohtu määruse põhjendusi. Maakohus on õigesti PankrS § 65 lg-st 6 lähtudes hinnanud esitatud halduri tasu taotlust ja leidnud, et tasu tuleb välja mõista võlgnikult, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Analoogselt TsMS § 175 lg-ga 1 on ka pankrotihalduri kulude väljamõistmise peamiseks kriteeriumiks nende vajalikkus ja põhjendatus. Halduri töö põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus diskretsioonipiire ületanud. Halduri toimingutele kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla võlgniku arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et pankrotimenetluse kulud tuleks jätta pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. Võlausaldaja esitas maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamiseks põhistatud avalduse, mille kohus menetlusse võttis ja rahuldas. PankrS § 150 lg. 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Arvestades, et käesoleval juhul lõpetati pankrotimenetlus asjaoludel, mis eeldab, et võlgnikul on piisavalt vara, puudub alus PankrS § 150 lg. 2 asemel kohaldada lõikes 3 sätestatut ja kohustada võlausaldajat pankrotimenetluse kulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.