Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

jaanuaris 2014, kui suleti võlgniku arvelduskontod. Ajutine haldur on aruande koostamisel aluseks olnud info põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Siiski märgib haldur, et ei saa välistada, et toime on pandud raske juhtimisviga, kuid nimetatu vajab tuvastamist edasises pankrotimenetluses. Võlgniku arvelduskontodelt on tehtud mitmeid kandeid, mille osas ei ole käesolevaks hetkeks olnud võimalik kontrollida, millisel alusel vastavad kanded tehtud on. Ajutise halduri hinnangul vajab võlgniku raamatupidamine revideerimist, et tuvastada võimalikke tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on muuhulgas sissenõudjaks 1 381 täitemenetluses. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, kas nimetatud nõuded on loovutatud. Kui nõuded on loovutatud, siis võib esineda alus selliste loovutuste tagasivõitmiseks. Samuti on vaja tuvastada, kelle arvele on pärast võlgniku arvelduskontode sulgemist jaanuaris 2014 jätkunud laekumised eelnimetatud täitemenetlustest. Juhul kui tegemist on kolmanda isikuga võib võlgnikul olla tagasinõudeid selliste kolmandate isikute vastu. Kuna võlgniku vara koosneb peamiselt erinevatest nõudeõigustest, mille väärtuse ning rahuldamise tõenäosuse kindlakstegemine on käesoleval hetkel raskendatud, teeb pankrotihaldur ettepaneku menetluse raugemiseks. Juhul kui võlausaldaja, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohaseks deposiidi summaks peab ajutine haldur sellisel juhul 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnikule toimetati kohtukutse kätte, kuid võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1728 eurot, sh käibemaks ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 76,80 eurot, sh käibemaks. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur kanda OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Kristo Tederi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul likviidne vara puudub. Ajutine haldur selgitab aruandes, et võlgnikul on nõudeõigused kolmandate isikute vastu, kuid nende reaalset väärtust on keeruline hinnata. Haldur on leidnud, et nõuete ligikaudne väärtus võib olla 50 000 eurot, kuid pole välistatud, et vastav väärtus muutub nõuete põhjalikumal analüüsil. Võlgniku kohustuste suuruseks on ajutine haldur märkinud 443 421,02 eurot, s.h võlgnevus XXX OÜ ees 11 050,71 eurot. Haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul vahendid puuduvad. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tulenevalt eeltoodust tegi kohus ettepaneku võlausaldajale tasuda kohtu deposiidile 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 04.06.2014. Võlausaldaja tasus nimetatud summa 02.06.2014. Kuivõrd võlausaldaja tasus kohtu deposiidile kohtu poolt määratud summa pankrotimenetluse kulude katteks, siis kuulutab kohus XXX OÜ pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, s.h juhatuse tegevuse, kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole ning tasuda see võlausaldaja poolt tasutud tagatise arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja on nõustunud ajutise halduri tasu maksmisega deposiiti tasutud summa arvelt. Arvestades seda, et võlgnikul ei ole vara ajutise halduri tasu hüvitamiseks ning menetlus on algatatud XXX OÜ avalduse alusel, tuleb ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 1804,80 eurot (koos käibemaksuga) tasuda XXX OÜ poolt 01.04.2014 antud tagatise arvelt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks. Ajutise halduri tasust ülejääv osa tagatisest, 195,20 eurot, tuleb XXX OÜ-le tagastada. Kooskõlas PankrS § 150 lg 2 ja lg 1 p 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.