Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-17716/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.02.2025
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 1993

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu80003596(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-17716

Määruse tegemise aeg ja koht

7.veebruar 2025.a, Jõhvi

Kohtunik

Olev Mihkelson

Tsiviilasi

M. P. avaldus Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: M. P. (isikukood: XXX, elukoht XXX, epost: XXX), lepinguline esindaja: M. F., e-post XXX Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu (registrikood 80003596, asukoht Humala 5, 30722 Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, e-post: XXX), seaduslik esindaja: L.B., e-post XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. P. avaldus.

2.Maakohus tuvastas, et Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu nõue M. P. vastu perioodi eest 01.01.2016. a. – 31.10.2021. a. on aegunud.

3.Maakohus tunnistab Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu 02.06.2024 üldkoosoleku otsuse p.3 (pakkuda korteri omanikule tõestada kohtu korras, et tal ei olnud võlga korteriühistu ees ...) on tühine, sest on vastuolus heade kommetega.

4.Jätta avaldaja M. P. menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu kanda. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistult avaldaja M. P. kasuks menetluskulud 1130 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Muud

1.M. P. esitas 22.11.2024 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu liige. 1. KÜ Humala 5 02.06.2024.a. üldkoosolekul tehti teatavaks, et korteri nr. X omanikul on 28.02.2023.a. seisuga võlgnevus summas 1080,88 eurot ja 30.04.2024.a. seisuga võlgnevus 993,45 eurot. 02.06.2024.a KÜ Humala 5 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et korteri omanik peab pöörduma kohtusse ja tõestama, et tal ei ole korteriühistu ees võlgnevust. Avaldaja kinnitab, et tal puudub võlgnevus korteriühistule. Vähemalt viimase 9 aasta jooksul maksab korteri omanik korralikult, seaduse ja korteriühistu põhikirjaga kehtestatud korras ja tähtaegadel korteriühistu poolt esitatud arveid. Seega ei ole korteri nr. X omanikul korteriühistu ees võlgnevusi, vähemalt jooksvate arvete tasumise osas. Avaldaja on teadlik, et 16.11.2015.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus tsiviilasjaga nr. X-XX-XXX seotud kohtukulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel. Kuigi vastavalt 16.11.2015.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsusele jaotada tsiviilasjaga nr. X-XX-XXX seotud kohtukulud seitsme korteriomaniku vahel, jääb arusaamatuks, kuidas arvestati korteri nr. X omaniku osa suurust summas 548,42 eurot. Avaldaja leiab, et vastuvõetud otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr. X-XX-XXX saavutasid pooled kompromissi, vastavalt millele kohustus korteriühistu kui kostja hüvitama hagejale menetluskulud summas 1974 eurot. Tsiviilasjas nr. X-XX-XXX kohustas kohus korteriühistut tasuma menetluskulud summas 655,00 eurot. Avaldaja arvates ei ole põhjendatud siduda nimetatud vaidluste tulemust mõningate korteri omanikega justkui nendevaheliste erimeelsustega tekitatud kahjudega. Isegi korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korral on korteriühistu menetluskulude arvestamine avaldaja arvates tõendamata ja ebaselge. Avaldaja palus:

5.Korteriühistu nõue avaldaja vastu perioodi eest 01.01.2016. a. – 31.10.2021. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Maakohus tuvastas, et 16.11.2015 arutas korteriühistu R.H. poolt korteriühistule tekitatud kahju hüvitamist. Häältega 8 poolt häält ja 7 vastuhäält otsustati: - kogu korteriühistule tekitatud kahjust nõuda esialgu korteriühistu kasuks sisse kohtuasjaga nr X-XX-XXX seotud kulud suurusjärgus 1974 eurot; - võtta arvesse 04.11.2015 kuupäevaga avaldus, millele on alla kirjutanud juhatuse esimehe väljavahetamise initsiaatorite poolt segadusse aetud korteriomanikud; -jagada kohtukulude summa proportsionaalselt ülejäänud korteriomanike vahel, lähtudes iga korteri üldpinna ruutmeetrite arvust; -ülejäänud korteriomanikud hüvitavad tehtud kahju vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele. Nimetatud otsus on raskesti mõistetav- aru on saada, et tsiviilasjas X-XX-XXX sõlmisid korteriomanik L. S. ja korteriühistu Humala 5 kompromissi, kus korteriühistu tunnistas täies ulatuses hagi nõudeid (KÜ Humala 5 11.02.2015 üldkoosoleku kehtetuse kohta) ja korteriühistu kohustus hageja L. S. hüvitama 1974 eurot. Absoluutselt arusaamatu on korteriühistu 16.11.2015 otsustus, et osa korteriomanikke peab nimetatud kulud hüvitama ja osa korteriomanike hüvitavad kahju vastavalt neile esitatud arvetele. Selgust ei toonud kahjuks ka kohtuistungil avaldaja ja korteriühistu esindaja küsitlemine. Kohus saab aru, et avaldaja kuulub nende isikute hulka, kes pidi korteriühistu 16.11.2015 otsuse alusel 31.12.2015 esitatud arve järgi tasuma mingi võlgnevuse summas 548,42 eurot. Millest see võlgnevuse koosneb korteriühistu esindaja ei selgitanud. Igal juhul on nimetatud 16.11.2015 korteriühistu üldkoosoleku otsusest tulenev võlgnevuse nõue avaldaja vastu ja perioodi eest 01.01.2016.a. – 31.10.2021 esitatud majandamiskulude nõuded TsÜS § 154 alusel aegunud ning selles osas on avaldus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

TsÜS § 38 lg.2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Maakohus tuvastas järgmist: KÜ Humala 5 korteriomanike 02.06.2024 üldkoosolekul võeti vastu otsus: pakkuda korteri omanikule, et ta peab kohtu kaudu tõestama, et tal ei olnud võlga korteriühistu ees, milleks ta peab esitama kohtusse hagiavalduse (dtl 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg.1 kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhtele on omane kohustuse sisu määratletuse nõue, mis tähendab eelkõige just lepinguliste võlasuhete sisu piisava määratletuse nõuet. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Antud juhul viitab korteriühistu, et avaldaja võlgnevus tuleneb 16.11.2015 korteriühistu otsusest jagada otsuses viidatud viisil tsiviilasjast X-XX-XXX tulenev kohustus ühe korteriomaniku vastu. Maakohus nõustub avaldajaga, et korteriühistu 02.06.2024 otsus ei ole kooskõlas VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja tulenevalt TsÜS § 38 lg.2 on otsus tühine. VÕS § 6 lg.1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et 16.11.2015 korteriühistu otsus kohtumenetlusest tuleneva kohustuse jagamise osas on sedavõrd keeruliselt sõnastatud, et seda oligi keeruline korteriomanikel täita. Korteriühistu 02.06.2024 otsustus soovitada avaldajal kohtust selgust nõuda kas avaldaja on korteriühistule võlgu või mitte, on kahtlemata hea usu põhimõttega vastuolus. Võlausaldaja peab suutma tõendada, et võlgnik on talle võlgu, mitte võlgnik ei pea tõendama, et tal on kohustus võlausaldaja eest. Juhul, kui võlausaldaja suudab oma võlanõuet põhistada, saab võlgnik teha valiku, kas võtab nõude õigeks või vaidleb nõudele vastu. Käesoleval juhul korteriühistu põhistab oma võlanõuet üksnes korteriühistu 16.11.2015 otsusega, millest aga ei selgu, kuidas ja mis alustel on esitatud konkreetne võlgnevus avaldaja vastu. Seega ka selle nõude osas on avaldus põhjendatud.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja esitas 10.01.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1130 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot (9 tundi hinnaga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt olid avaldaja järgnevad: • M. P. avalduse KÜ Humala 5 vastu ettevalmistamine. Tõendite ettevalmistamine – 3,0 tundi, tasu 360 eurot; • 10.12.2024 - KÜ Humala 5 vastusega avaldusele tutvustus. Konsultatsioon avaldajatele – 1,0 tundi, tasu 120 eurot; • 16.12.2024.a Avaldaja seiskoha ettevalmistamine - 1,5 tundi, tasu 180 eurot; • Juristi osalemine 18.12.2024 kohtuistungil tsiviilasjas – 1,0 tundi, tasu 120 eurot; • Juristi ettevalmistamine 18.12.2024 kohtuistungile tsiviilasjas – 0,5 tundi, tasu 60 eurot; • 10.01.2024 - Avaldaja seiskoha tsiviilasjas ettevalmistamine 2,0 tundi, tasu 240 eurot, kokku 9 tundi, tasu 1080 eurot. Avaldaja palub menetluskulud välja mõista puudutatud isikult, samuti viivise menetluskuludelt. Puudutatud isiku esindaja esitas 24.01.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad puudutatud isiku menetluskulud kokku 1684,15 eurot (7 tundi 50 minutit hinnaga 215 eurot tund, sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“ Kohus tutvudes avaldaja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldaja esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud täies ulatuses, so 1080 eurot.