Liivi-Laid Jõgi hagi Denis Stetsi vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
0 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Denis Stetsi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. mai 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Denis Stets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja): Liivi-Laid Jõgi (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 otsus osas, millega jäeti menetluskulud Denis Stetsi kanda ning mõisteti Denis Stetsilt Liivi-Laid Jõgi kasuks välja menetluskulude katteks 730 eurot.
2.Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liivi-Laid Jõgi esitas 11.04.2014 maakohtule Denis Stetsi vastu hagiavalduse, milles palus lõpetada X-XX, XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXX) kaasomand viisil, et kinnistu antakse üle hagejale, ning asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu X-XX, XXX. Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Kuivõrd poolte vahel on tekkinud erimeelsused kaasomandi valdamisel ja kasutamisel, siis soovib hageja kaasomandi lõpetada. 27.01.2015 toimunud kohtuistungil palus hageja lõpetada kaasomand viisil, et müüa kinnistu kohtutäituri korraldatud avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2.Kostja võttis hagi õigeks, kuid oli seisukohal, et hageja on pöördunud hagiga kohtusse põhjendamatult. Kostjal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele hageja taotletud viisil, kuid sellekohast ettepanekut ei ole hageja enne kohtusse pöördumist kostjale esitanud. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. veebruari 2015 otsusega hagi ning lõpetas poolte kaasomandi X-XX, XXX kinnistule. Maakohus otsustas müüa X-XX, XXX kinnistu avalikul enampakkumisel ja vara müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1⁄2 osas Liivi-Laid Jõgile ja 1⁄2 osas Denis Stetsile. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis Denis Stetsilt välja 730 eurot LiiviLaid Jõgi kasuks menetluskulude katteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on X-XX, XXX kinnistu poolte kaasomandis võrdsetes osades, kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 35–36) nähtuvalt on kostjale kuuluv mõtteline osa koormatud hüpoteegiga 200 000 krooni Swedbank AS kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 08.05.2013 on Maksu- ja Tolliameti (MTA) avalduse alusel kostjale kuuluvale mõttelisele osale sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti
Vabariigi kasuks. Arvestades, et kohtuistungil jäi hageja nõude juurde lõpetada kaasomand viisil, et kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, ning kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil, siis tuleb kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt. Hageja palus kostjalt välja mõista kinnistu hindamisega seotud eksperdikulu 480 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja õigusabikulu 642 eurot. Kohus leidis, et kuigi kostja on olnud nõus kaasomandi lõpetamisega, ei ole kostja oma käitumisega menetluses näidanud, et ta seda tõesti soovib. 10.11.2014 kohtuistungil ei olnud kostja nõus sõlmima kompromissi ega avaldanud kohtule kõiki tähtsust omavaid asjaolusid tema kaasomandi kohta, mis tingis menetluse venimise. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 250 eurot ja ekspertiisikulu 480 eurot, kokku 730 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Denis Stets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja 730 eurot hageja kasuks menetluskulude katteks, ning vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda, sh asjas tasutud riigilõiv 250 eurot ja kinnistu hindamisega seostud eksperdikulu 480 eurot, ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 642 eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud ringkonnakohtus palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nõustus kostja koheselt hagivastuses kaasomandi lõpetamisega, sh kaasomandi lõpetamise viisi muutmisega; 2) oli 10.11.2014 kohtuistungil hageja pooleks, kes ei soovinud sõlmida kompromissi. Eksperthinnanguga on kindlaks määratud kinnistu turuväärtus 44 700 eurot. Kostja oli nõus sõlmima kompromissi, millega asi jagatakse hageja nõutud viisil, st kostja kaasomandiosa jääb hagejale ja hageja hüvitab kostjale tema osa rahas, s.o 1⁄2 kinnistu turuväärtusest summas 22 350 eurot (44 700:2). Hageja ei olnud nõus tasuma kostjale poolt kinnistu väärtusest, vaid vähem, 19 000 eurot. Põhjendatud ei ole kostjale ette heita mittenõustumist kompromissiga, mis on ilmselgelt kostjale kahjulik ja ei järgi kostja osa kaasomandis; 3) ei ole kostja varjanud mingeid tähtsust omavaid asjaolusid kostja kaasomandi kohta, mis oleks põhjustanud menetluse venimise. Asjakohatu on kohtu seisukoht 27.01.2015 kohtuistungil, et kostja ei juhtinud kohtu tähelepanu, et kinnistusraamatus on keelumärge, mis võib takistada omandi üleminekut. Hagiavalduse lisaks 11 on kinnistu registriosa väljavõte, kust nähtub nii käsutamise keelumärge kostjale kuuluvale mõttelisele osale MTA kasuks kui ka hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 200 000 krooni. Kohus uuendas menetluse seetõttu, et tuvastas vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus lähtus kinnistusraamatu väljavõttest (tl 35–36), mille järgi kostjale kuuluv mõtteline osa on koormatud hüpoteegi ja käsutamise keelumärkega. Järelikult tuvastas kohus vea toimikus oleva dokumentaalse tõendi alusel; 4) ei teinud hageja midagi selleks, et lahendada kaasomandi lõpetamise küsimus kohtuväliselt. Hageja ei nõudnud kostjalt kohtueelselt kaasomandi lõpetamist ega teinud ettepanekut selle lõpetamise viisi kohta, rikkudes AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, et alles siis, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise viisi suhtes, on õigus pöörduda kohtusse. Hageja küll väitis kaasomandi lõpetamise üle läbirääkimiste pidamist, kuid ei esitanud selle tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja kinnitas, et kaasomandi lõpetamiseks ei olnud põhjust kohtusse pöörduda, kuna pooled oleksid eelduslikult võinud kaasomandi lõpetada
kohtuväliselt ja võimalik oleks olnud ka rahalise hüvitise suuruses kokkuleppele jõuda, kuid kaasomandi lõpetamise nõuet, sh selle viisi suhtes, hageja kostjale teinud ei ole; 6) ei vaielnud kostja vastu ühelegi hageja õiguslikult põhjendatud nõudele, mille alusel saaks hinnata, et kohtuotsus võiks olla tehtud kostja kahjuks ja kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 1. Põhjendatud on muuhulgas lähtuda TsMS § 163 lg-st 2, mille järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kompromissiga, kus ta hüvitab kostjale poole kinnistu turuväärtusest. Kohus määras kostjale omandi kaotamise eest hüvitise proportsioonis nagu kostja soovis kompromissiga vaidlust lahendada (pool kinnistu väärtusest kummalegi kaasomanikule). Asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Liivi-Laid Jõgi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jaotas maakohus menetluskulud õigesti. Hageja püüdis kostjaga korduvalt enne kohtusse pöördumist ühendust saada, kuid kostja ei soovinud hagejaga rääkida. Seega ei saa rääkida ka valmisolekust kaasomand lõpetada. Hageja korraldatud kaasomandi hindamisele kostja ei tulnud, ehkki teadis, et hageja soovib tema osa osta ning hinna määramiseks ja laenu saamiseks on vajalik hindamine; 2) ei ole hageja varjanud mingeid kinnistuga seotud asjaolusid, kinnistu arestimisega seotud asjaolusid pidanuks kohtule selgitama kostja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud D. Stetsi kanda ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud D. Stetsi kanda, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
8.Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja X-XX, XXX asuva kinnistu kaasomandi lõpetamist. Kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega, samuti hageja poolt soovitud kaasomandi lõpetamise viisiga, s.o kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude kostja kanda jätmist sellega, et kuigi kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega, ei ole ta oma käitumisega menetluses näidanud, et ta seda tegelikult soovib. 10.11.2014 kohtuistungil ei olnud kostja nõus kompromissi sõlmimisega ega avaldanus kohtule kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kaasomandi kohta, mis tingisid menetluse venimise. Maakohtu nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas asja materjalidega ja seetõttu ebaõige. Maakohtu 10.11.2014 kohtuistungi protokollist (I kd, t.l 179 ja 179 pöördel) nähtuvalt oli hageja nõus maksma kostjale kompromissi korral 1⁄2 kinnistu väärtuse hüvitamiseks 19 000 eurot, s.o vähem kui pool kinnistu turuväärtusest 22 350 eurot (44 700 : 2 = 22 350). Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et kohus otsustas lõpetada kaasomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel, kusjuures kinnistu müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel
võrdselt vastavalt nende osade suurusele, s.o 1⁄2 osa hagejale ja 1⁄2 osa kostjale. Seega lähtus ka kohus otsuse tegemisel sellest, et poolte osad on võrdsed ning kinnistu müümisel on mõlemal poolel õigus võrdsele osale kinnistu müügist saadud rahast. Kostja mittenõustumist kompromissi sõlmimisega tingimusel, et talle hüvitatakse kinnistu väärtusest vähem kui 1⁄2, ei saa kostjale ette heita. Kostjale ei saa ette heita ka menetluse venimist. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX detailvaatest (I kd, t.l 35-36; hagiavalduse lisa nr 11) on nähtavad kostja mõttelisele osale seatud kitsendus (keelumärge MTA kasuks) ja hüpoteek. Ka menetluse uuendamise määruses (t.l 183) on maakohus nendele asjaoludele viidanud. Maakohtu 27.01.2015 istungi protokollist (II kd, t.l 1) nähtuvalt avastas nimetatud asjaolud kohus pärast eelmist kohtuistungit. Seega ei ole kostja oma käitumisega põhjustanud menetluse venimist. Eelnevast tulenevalt on maakohus kohaldanud menetluskulude jaotusele ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 1.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nõustunud kaasomandi lõpetamisega ja seda hageja soovitud viisil, s.o kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Seega lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist. Riigikohus on 27.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise vaidluse korral on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas vaidluses on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et hageja on kandnud menetluskulusid kokku 730 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 250 eurot ja ekspertiisikulu 480 eurot) ning kostja on maksnud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 50 eurot ja tema põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla kokku suuremad kui 680 eurot (s.o kostja menetluskulud ei saa eelduslikult olla suuremad kui 730 eurot).
10.Apellandi tuginemine TsMS § 168 lg-le 6 ei ole põhjendatud. Nimetatud sätte järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et ta on teinud kostjale suuliselt ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu müümiseks, kuid kostja vastus on olnud ebamäärane ja konkreetse kokkuleppeni ei ole nad jõudnud. Ringkonnakohus leiab, et hageja kinnitus kostjale suulise ettepaneku tegemise kohta kaasomandi lõpetamiseks on usutav ning seetõttu ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et hageja ei ole teinud midagi selleks, et lõpetada kaasomand kohtuväliselt. Kuna kostja ei ole soovinud kaasomandit kohtuväliselt lõpetada, on hagi esitamine hageja poolt õigustatud ning põhjendatud ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 168 lg 6 alusel. Poolte erimeelsustele kaasomandi valdamisel ja kasutamisel viitab ka see, et vaidlus kaasomandi kasutuskorra muutmiseks lahendati D. Stetsi avalduse alusel kohtus (I kd, t.l 93-98).
11.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.