Asjaõigus › Omandiasjad

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-7). Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga XXXX. Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa eelpool nimetatud kinnistust. Kaasomandis olev kinnistu on algselt kuulunud hageja vanematele ning on olnud hageja lapsepõlvekodu. Kuivõrd hageja kostja vahel on tekkinud erimeelsused kaasomandi valdamisel ja kasutamisel, siis palub hageja kaasomand lõpetada. Hageja palub lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt anda kinnistu üle hagejale, kuid samuti leiab hageja, et kuna tal puuduvad rahalised vahendid, et jätta kinnistu tema ainuomandisse ja maksta kostjale välja tema osa rahas, siis tuleb müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 86-89). Kostja on seisukohal, et hageja on põhjendamatult pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kostjal ei ole vastuväiteid asjaolule, et kaasomand lõpetada poolte kokkuleppel ja jätta kinnistu hagejale ning hageja hüvitab kostjale temale jääva kostja osa eest rahas, kuid sellekohast ettepanekut ei ole hageja enne kohtusse pöördumist kostjale esitanud. Kostja võtab haginõude kaasomandi lõpetamiseks koheselt õigeks. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole talle teinud kaasomandi lõpetamise ettepanekut ja kostja on hagi kohe õigeks võtnud, siis tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule kaasomandi lõpetamise nõude. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõiked 1 ja 2, mis võimaldavad kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohtule ei ole teada, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud. Seega ei ole kaasomandi lõpetamiseks vaja olulist põhjust. Asjas puudub vaidlus selles, et kinnistu asukohaga XXXX on poolte kaasomandis võrdsetes osades. Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa eelpool nimetatud kinnistust. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 35-36) nähtuvalt on D.S. kuuluv mõtteline osa koormatud hüpoteegiga summas 200 000 krooni Swedbank AS kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti nähtub kinnisturaamatu väljavõttest, et 08.05.2013.a on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud keelumärge D.S. kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks. AÕS § 77 lõike 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus otsustada kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

Arvestades, et kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, et kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele ning et kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega hageja poolt pakutud viisil, siis tuleb kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt. Kohus selgitab, et avalik enampakkumine korraldatakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab kohtutäitur TMS § 23 järgi korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades. Avaliku enampakkumise läbiviimiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kostjalt välja mõista kinnistu hindamisega seotud eksperdikulu summas 480 eurot (tl 119) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot (tl 71). Kostja palub hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud summas 642 eurot. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda kuna kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on olnud nõus kaasomandi lõpetamisega, ei ole kostja oma käitumisega menetluses näidanud, et ta seda tõesti soovib. 10.11.2014.a toimunud kohtuistungil ei olnud kostja nõus sõlmima kompromissi ega avaldanud kohtule kõiki tähtsust omavaid asjaolusid tema kaasomandi kohta, mis tingis menetluse venimise. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub antud juhul TsMS § 162 lg 1, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 eurot ja ekspertiisikulu summas 480 eurot, kokku 730 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.