2-15-6442
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2015, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-6442
Kohtuasi
L J hagi M N tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
L J (ik xxx)
Kostja:
M N (ik xxx)
vastu
kaasomandiõiguse
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
L J esitas 28.04.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse M N vastu kaasomandiõiguse tunnistamise nõudes. Viru Maakohus leidis, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda hagiavalduse menetlusse võtta ning 14.05.2015 määrusega jättis hagiavalduse käiguta. Kohus andis 1(3)
2-15-6442 hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte 18.05.2015. Ta esitas 01.06.2015 kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Peale taotlust ei ole ta ühtegi dokumenti esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses on hageja palunud tuvastada, et talle kuulub mõttelise osana 1⁄2 korteriomandist asukohaga xxx ning tuvastada kostja kohustust andma nõusoleku kinnistusraamatusse tehtud omanikukande muutmiseks ja hageja kandmiseks korteriomandi kaasomanikuna. Nõue on põhjendatud sellega, et vabaabielu ajal soetasid pooled ühiselt korteri, tasudes ostuhinda eest võrdsetes osades. Pärast erastamist kanti kinnistusraamatusse ainuomanikuks sisse kostjat. Muid põhjendusi ega tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus leidis, et lähtuvalt hageja esitatud asjaoludest on nõue perspektiivitu ning jättis hagiavalduse käiguta. Hagi käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest, et korter on omandatud vabaabielus, on nõude aluseks vara omandamine seltsingu lepingu alusel. Hageja ei ole esitanud andmeid, millal oli korter omandatud. Kohus märgib, et kui korter oli omandatud kuni 01.07.2012 siis toimus omandamine ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse ajal. Riigikohus oma 20. detsembri 2005 otsuses nr 3-2-1-142-05 märkis, et “kaasomandi tekkimiseks TsK § 440 lg 2 alusel vajalik, et isikud oleksid sõlminud ühise tegutsemise lepingu. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg 1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on TsK § 440 lg 2 kohaselt nende kaasomandis. Ühise tegutsemise lepingu korral võib lepinguosaline nõuda ka oma omandiõiguse tunnustamist ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud varale. Kuna tsiviilkoodeks ühise tegutsemise lepingule kohustuslikku vormi ette ei näinud, võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Samas peab vallasasjast korteri võõrandamise leping asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping“. Kohus selgitas, et hagiavalduses ei ole hageja esitanud andmeid, et tema ja kostja vahel oleks ühise tegutsemise leping (seltsinguleping) sõlmitud, mistõttu ei näe kohus väljavaateid kaasomandiõiguse tunnistamise nõude rahuldamiseks.
2(3)
2-15-6442 Kohus andis hagejale tähtaja et täpsustada nõuet ja täiendada põhjendusi. Hagejal tuli märkida, millele ta tugineb korteriomandi suhtes kaasomandiõiguse tunnistamise nõude esitamisel. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud. Ta ei ole esitanud andmeid, et poolte vahel oleks sõlmitud seltsinguleping ega oma nõuet täiendavalt põhjendanud. Kohus leiab, et hageja nõue on perspektiivitu ning menetlusse võtmisele ei kuulu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuivõrd kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, et võta kohus seisukoha menetlusabi taotluse osas.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.