2-24-111134 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R.O V. (R.O) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
85 eurot 10 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: R.O (isikukood XXX )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R.O tagaseljaotsusega.
V.
(R.O) vastu
2.Mõista R.O V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja
eurot 4 senti (sh põhinõue 44 eurot 16 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 3. juuni 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7 eurot 88 senti).
3.Mõista R.O V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt (44 eurot 16 senti) alates 4. juunist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Mõista R.O V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 303 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (303 eurot) tuleb R.O V. tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 22. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.O V. (R.O) (kostja) 101 euro 36 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 24. mai 2024. a määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 3. juunil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 44 eurot 16 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3. juuni 2024. a seisuga 7 eurot 88 senti ning viivised alates 4. juunist 2024 tasumata põhivõlalt 0,05% päevas kuni põhinõude 44 eurot 16 senti täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts (Tele2) 13. märtsil 2023 liitumislepingu nr 855087731, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxxxxxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Tele2 ja kostja 13. märtsil 2023 Mobiil-ID lepingu, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust numbrile xxxxxxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Tele2 esitas kostjale arveid, mille kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata alates 1. mai 2023. a arvest. Tele2 loovutas 1. novembril 2023 nõude kostja vastu hagejale.
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 28. juunil 2024. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (12. juuliks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
7.1.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot, s.o kokku 547 eurot (dtl-d 67).
7.2.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
28.juunil 2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
7.3.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot.
7.4.TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
7.5.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus kohtumenetluses.
Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot (1,5 tundi × 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks 22%. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 303 eurot (100 eurot + 20 eurot + 183), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.