4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Y.A kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 05.02.2018 määrusega välja Y.A (end. B.) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalausi. Tartu Maakohtu 09.12.2019 määrusega lõpetati Y.A pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati võlgnik ise. Määrus jõustus 28.12.2019. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis Y.A-le kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus
2-17-7515
(VangS), sh § 44 ning Y.A-l tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne (1.jaanuaril), kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 15.detsembril. Pärast vangistusest vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas esitada kohtule aruanne (1.juulil ja 1.jaanuaril), mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 2969,04 eurot.
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 15.01.2021, 29.07.2021, 31.12.2021, 17.06.2022, 19.01.2023, 12.06.2023 ja 16.01.2024.
3.Menetluse alguses viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, kust vabanes ennetähtaegselt 30.06.2021. Pärast vanglast vabanemist võttis võlgnik end arvele töötuna. 2022.a jaanuarist detsembrini töötas võlgnik ettevõttes XXX. Seejärel ettevõttes XXX. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töötutoetus, lastetoetus, sotsiaaltoetus, II pensionisamba laekumine, hasartmängutulu ja eraisikute kanded. Võlgnik on võlausaldajate teostanud väljamakseid summas 782,10 eurot.
4.Viis aastat kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus 28.12.2024.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Y.A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse alguses viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, kust vabanes ennetähtaegselt 30.06.2021. Pärast vanglast vabanemist võttis võlgnik end arvele töötuna. Võlgnik töötas 26.01.2022-30.11.2022 ettevõttes XXX ning perioodil 06.12.2022-30.04.2024 ettevõttes XXX. Töötamise registri andmetel on viimane töösuhe lõppenud TLS § 88 2/4
2-17-7515
lg 1 p 3 töökohustuste rikkumise tõttu. Edasised andmed võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta kohtul puuduvad. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta kuni 2024.a jaanuarini. 08.03.2024 toimus võlgniku ärakuulamine. Kohtule on esitamata 01.07.2024 aruanne ja 28.12.2024 lõpparuanne. Kohus on edastanud võlgnikule vastavasisulised meeldetuletused e-posti aadressidele XXX ja XXX ning helistanud 23.08.2024 võlgniku poolt avaldatud telefoninumbritel XXX ja XXX, kuid võlgnik ei olnud kättesaadav. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 10.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töötutoetus, lastetoetus, sotsiaaltoetus, II pensionisamba laekumine, hasartmängutulu ja eraisikute kanded. Võlgnik on võlausaldajate teostanud väljamakseid summas 782,10 eurot. Arvestades kõikide sissetulekute, sh eraisikute kandeid, suurust on võlgniku eraldamiskohustus vähemalt 2857 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 10.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 10.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 ja PankrS §-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule 08.03.2024 ärakuulamisel selgitanud, et kui võlgnik soovib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest menetluse lõpus vabaneda tuleb võlgnikul aasta lõpuks ära tasuda nõuete jääk 1112,78 eurot. Võlgnikule laekunud II pensionisamba väljamakse ja hasartmängutulu on olnud piisavalt suur, et tasuda võlausaldajate nõuded täielikult. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud viimase aasta kohta kohtule aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest 3/4
2-17-7515
sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik ei ole kohtule kättesaadav, viimase aasta kohta andmed kohtul puuduvad, jättes seeläbi enda kohustused täitmata.
13.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Y.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.
14.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Y.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Y.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Y.A kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Y.A vabastada usaldusisiku kohustustest Y.A kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.