XXXhagi XXXvastu 11 390,19 euro ja korteri valduse üleandmise nõudes
Tsiviilasja hind
14 890,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(XXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja: XXX(isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. mail 2015, millel osalesid hageja XXXja tema lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
RESOLUTSIOON
Hagi korteri valduse üleandmise nõudes rahuldada. Kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) andma hagejale XXX(XXX) üle Harju maakonnas XXX asuva korteri (kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand) valdus. Rahuldada hageja XXXtaotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostjale XXXkohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostja XXXei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud korteriomandit üle andnud, siis tõsta kostja XXXkorteriomandist välja. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks välja menetluskulude hüvitis summas 835,68 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 285,68 eurot).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-9628 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 3. märtsil 2014 kohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu 11 390,19 euro ja korteri (asukohaga XXX, korteriomand kinnistusraamatu registriosas nr XXX, edaspidi „korter”) tagastamise nõudes. Hageja taotleb määrata teise nõude osas kohtuotsuse täitmise viisiks kostja korterist väljatõstmine.
2.Kohus võttis hagiavalduse 7. aprilli 2014. aasta määrusega menetlusse ja rahuldas selle 30. juuni 2014. aasta tagaseljaotsusega mõlemas nõudes. Kostja esitas 4. augustil 2014 kaja, millega taotles menetluse taastamist korteri valduse nõudes ja menetluskulude jaotamise osas. Maakohus taastas menetluse valduse nõudes ja menetluskulude jaotuse otsustamises
10.märtsi 2015. aasta protokollilise määrusega. Sama päeva korraldaval istungil kuulas kohus pooled ära, määras tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning asja kohtuistungil arutamise aja.
3.Kohus arutas asja sisuliselt 12. mai 2015. aasta istungil, kuhu kostja ei ilmunud.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja nõuab kostjalt korteri valdust. Hageja toob esile, et ta on korteri omanik ja ütles
5.jaanuaril 2014 üles kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu, mistõttu kostjal puudub õigus korterit vallata. Hageja ostis korteri kostjalt ja ostmisel lepiti kokku, et kostja võib korterit tasuta kasutada kuni 31. detsembrini 2016, aga peab tasuma sellega seotud kulud. Kostja kulusid ei tasunud, st rikkus tasuta kasutamise kokkulepet ja hageja võis selle üles öelda. Hageja toimetas ülesütlemisavalduse kostjale kätte isiklikult ja avalduse kättesaamist kinnitavad ka kostja enda avaldused võlast teadmise kohta. Korteri müügihind vastas turuhinnale lepingu sõlmimise ajal.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja esitas kaks menetluskulude nimekirja, neist esimese järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja tasu õigusabi eest hagiavalduse koostamisel 250 eurot ning teise järgi tasu õigusabi eest kohtuistungitel osalemisel 450 eurot – kokku taotleb hageja menetluskuluna 1 250 euro hüvitamist.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Korteri müümisel hagejale leppisid pooled kokku, et korter jääb kostja valdusesse kuni 2016. aasta lõpuni. Tegemist on müügilepingu tingimusega, sest korteri müügihind (1 254 000 krooni) oli oluliselt madalam turuhinnast (1 800 000 krooni). Hageja ei saa müügilepingu tingimust ühepoolselt muuta. Samuti ei olnud alust kasutuslepingut üles öelda ja ülesütlemisavalduse kättesaamist kostja omaks ei võta. Järelikult on kostjal õigus korterit kasutada kuni 31. detsembrini 2016.
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda, aga menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja nimekirjadele ei ole kostja esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi korteri valduse üleandmise nõudes tuleb rahuldada. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse 2 (4)
2-14-9628 rahuldab kohus osaliselt. Rahalises nõudes on jõustunud maakohtu 30. juuni 2014. aasta otsus. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
9.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult. Eelkõige ei märkinud kohus neid väiteid ja seisukohti, mis ei puuduta käesolevaga lahendatavat nõuet.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − korter kuulub hagejale, kes omandas selle kostjalt 15. veebruari 2006 müügi- ja asjaõiguslepingu (tl 46–53, edaspidi „leping”) alusel; − lepingus sisaldub kokkulepe, et korteri valduse annab kostja hagejale üle hiljemalt
31.detsembril 2016 (p 4.1); vahepealsel ajal võis kostja korterit ka välja üürida ja saada sellest tulu (p 4.3), aga pidi kandma kõik korteriga seotud kulud (p 4.5); − kulude tasumisega oli kostja viivituses ja 2013. aasta lõpuks oli võlg korteriühistu ees vähemalt 2 500 eurot ning hagejal tuli võla katteks tasuda 2 596,96 eurot (tl 54); − korter on kostja valduses.
11.Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lg-le 2 on omaniku selline nõue ehk vindikatsiooninõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sõnastust vastab korteri tagastamise nõue vindikatsiooninõude ehk valduse üleandmise nõude sisule. Vaidlust ei ole korteri hagejale kuuluvuse ega kostja valduse üle. AÕS § 83 lg 1 võimaldab valdajal asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja tuginebki sellele, et pooled sõlmisid kokkuleppe korteri jätmiseks kostja kasutusse kuni 2016. aasta lõpuni ja kostja hinnangul on kokkulepe kehtiv. Hageja leiab, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga, mille hageja on kehtivalt üles öelnud. Eelneva põhjal sõltub hageja nõude lahendamine vastustest küsimustele, mis liiki kasutuslepingu pooled 15. veebruari 2006 lepingu osana sõlmisid ja kas see on veel kehtiv.
12.Kohus nõustub hagejaga, et lepingu p-des 4.1–4.5 kokkulepitu on tasuta kasutamise leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 tähenduses. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku tasus korteri kasutamise eest ja tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et korteri müügihind erines turuhinnast. Lepingu järgi oli tehinguväärtus võrdne müügihinnaga, st ka pooled lähtusid lepingu sõlmimisel sellest, et korteri väärtus on 1 254 000 krooni. Kuna kostja ei pidanud maksma ega poolte märgitud asjaoludel ka ei maksnud hagejale midagi korteri kasutamise eest, samuti ei teinud mingit muud vastusooritust korteri kasutamise õiguse eest, siis kasutas ta korterit tasuta.
13.Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et hageja on pooltevahelise tasuta kasutamise lepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 394 p 2 näeb ette asja kasutusse andja õiguse tasuta kasutamise leping üles öelda muu hulgas juhul, kui kasutaja kasutab eset vastuolus sama seaduse §-s 392 sätestatuga. VÕS § 392 lg 1 kohaselt võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul tuleb lugeda selles tähenduses kasutusviisiga hõlmatuks ka asja kasutaja kohustus kanda asjaga seonduvad kulud. Lepingu p 4.5 järgi pidi kostja kandma kõik korteriga seotud kulud, aga kostja jättis selle kohustuse täitmata. Tegemist on sellise kohustuse rikkumisega, mille puhul asja tasuta kasutusse andja saab lepingu VÕS § 394 p 2 alusel üles öelda. Kui asuda ka eelnevast erinevale seisukohale ja tõlgendada kasutamise viisi VÕS § 392 lg 1 tähenduses kitsamalt, siis tuleneks ülesütlemise õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 4, § 116 lg-st 1 ja VÕS § 196 lg-st 1. Hageja ei pidanud andma 3 (4)
2-14-9628 kostjale täiendavat tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks VÕS § 196 lg 2 teise lause ning § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 tõttu, sest hagejal oli korteri omanikuna huvi, et korteriga seotud regulaarsed kulutused kantakse kohaselt. Kostja oli olnud tasumisega viivituses juba 2012. aasta veebruaris (tl 193–197) ning kostja rikkumise kestusest ja käitumisest võis mõistlikult järeldada kõnealuse kohustuse edaspidi täitamata jätmist. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja vande all antud ütluste (tl 202 pöördel) põhjal tuvastab kohus, et hageja koostas ja andis isiklikult 5. jaanuaril 2014 kostjale üles kasutuslepingu ülesütlemise avalduse (teine väljatrükk tl 44–45) ja kostja sai selle samal päeval kätte. Seega esines alus tasuta kasutamise leping üles öelda, hageja on vastava tahte väljendanud ja kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud. VÕS § 186 p 6 järgi lõppes tasuta kasutamise leping ülesütlemisega ja kostjal ei ole enam õigust sel alusel korterit vallata.
14.Kohus ei tuvasta, et kostjal oleks hageja suhtes ka mingu muul alusel õigus korterit vallata. Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused on seega täidetud, siis tuleb hagi käesolevaga lahendatavas nõudes rahuldada.
15.Hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel osaliselt täpsustades seda ajavahemikuga, mille jooksul kostjal on võimalik korter vabatahtlikult vabastada. Kohus võtab siinjuures arvesse nii menetluse senist kestust kui ka TMS § 180 lg-s 1 märgitud ajavahemikku. Kohtu hinnangul on kohane tähtaeg otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva.
16.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus tänase otsuse tegemisel arvestamata otsuses viitamata tõendid, sest neist ei nähtu praegu lahendatava nõude osas tähtsust omavad asjaolud.
17.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 124 lg 1, § 128 ja analoogia korras § 132 lg 1 alusel 14 890,19 eurot. Tänase otsusega lahendatava nõude hind on sellest 3 500 eurot.
18.Koos 30. juuni 2014. aasta tagaseljaotsusega kuulub hagi tervikuna rahuldamisele, mistõttu kohus jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kulud kindlaks rahaliselt. Hageja menetluskulude nimekirjade (tl 112–115 ja 200) kohaselt koosnevad kulud riigilõivust 550 eurot ja õigusabikulust 700 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud vastavalt hagi hinnale, see kulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Lepingulise esindaja osutatud õigusabi eest tasutu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvest nr 198 (tl 115) saab järeldada, et esindaja tunnitasu oli 35,71 eurot ( ≈ 250 : 7). Kohtu hinnangul on selline tasumäär mõistlik ja põhjendatud. Hagiavalduse koostamise kulu peab kohus põhjendatuks kolme tunni ulatuses;
10.märtsi 2015 kohtuistungil osalemise ajakulu oli istungi kestuse järgi 1 h 40 min ja sama pika ajaga arvestab kohus istungi ettevalmistamiseks – kokku 3 h 20 min; 12. mai 2015 istung kestis 50 min ja sama pikk oli ka vajalik ettevalmistamise aeg – kokku 1 h 40 min. Kõigi hageja nimekirjades nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu oli seega 8 h, millele vastab tasu 285,68 eurot ( = 8 × 35,71). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 835,68 eurot ( = 550 + 285,68). Rahuldamata jääb hageja taotlus 414,32 euro ( = 1250 – 835,68) saamiseks / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.