Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2015 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.09.2014 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palub kohustada kostjaid tagastama hagejale sõiduk BMW X5, reg.märk XXXXXX; juhul, kui seda ei ole võimalik tagastada, siis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sõiduki mittetagastamisega tekitatud kahju sõiduki turuväärtuses 9000 eurot, menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hagejale kuuluv sõiduauto BMW X5 (reg märgiga XXXXXX) on üle antud kostja II kätte ja viidud kostja I poolt 04.08.2012 Vene Föderatsiooni territooriumile ega ole tänaseni tagastatud. Hageja andis nimetatud sõiduki kostja II kasutusse kaks päeva enne selle väljaviimist Eestist. Vastavalt kokkuleppele kostjaga II pidi viimane tagastama sõiduki nädala jooksul. Hageja on korduvalt palunud sõiduk tagastada, kuid kostja II ei ole sõidukit tagastanud.
3.12.09.2013 pöördus hageja avaldusega Politsei- ja Piirivalveameti sõiduauto asukoha tuvastamiseks. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 03.10.2013 kirjale on sõiduk BMW X5 Eesti –Vene piiri ületanud 04.08.2012 ja pole Eestisse naasnud. Piiri ületamisel viibisid sõidukis AK ja BR. Antud informatsiooni kinnitas ka SanktPeterburgi Loode operatiivtolliameti kiri, millest nähtub, et sõiduk BMW X5 ületas 04.08.2012 Eesti-Vene piiri ega ole tänaseni naasnud. Sõiduki roolis viibis kostja I isiklikult.
4.Hageja leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud, et sõiduk BMW X5 on või vähemalt oli kostja I valduses. Sellest tulenevalt kostja I peab teadma sõiduki asukohta. Ühtlasi kinnitab hageja, et ei ole kostjale I sõidukit andnud ning kinnitab, et kostjal I puudub igasugune õigus nimetatud sõidukit vallata. Kostja I võis kasutada kunagi temale väljastatud volikirja, mis hagejale teadaolevalt ei tohiks hetkel kehtiv olla. Kostja I ei ole tõendanud väidet sõiduki üleandmisest hagejale.
5.Hageja kinnitab, et ei kostja I, kostja II ega keegi kolmas ei ole sõidukit BMW X5 hagejale tagastanud.
6.Kostja II oma vastuses märgib, et talle ei ole keegi vaidlusaluseks oleva sõidukit üle andnud. Antud juhul on hageja seisukohal, et Kostja II valetab. Hagejal puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid hageja väidet, et kostja II on võtnud sõiduki ega ole seda tänaseni hagejale tagastanud. Samas sõiduki võtmed olid hageja ja kostja II käes. Samuti esineb hageja ja kostja II kirjavahetus SMS-de teel, millest kaudselt on
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57842 võimalik järeldada, et kostja II ei soovi tagastada sõidukit ning ütleb, et hageja ei saa seda kunagi. Kostja I vastuväited
7.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Hagejale kuuluv sõiduk ei ole kostja I valduses ning hageja ei ole kostja I puhul sõiduki valdust millegagi tõendanud. Isegi juhul, kui sõiduk oleks kostja I valduses, on hageja nõutav summa üle paisutatud. Nimetatud sõiduk on olnud kostja I ja AK kasutuses korduvalt vastavalt hageja enda loale ärasõitude eesmärgil EL ja VF territooriumil. Kui hageja ja kostja II kooselu oli lõppenud, anti sõiduk hageja nõudmisel isiklikult hagejale kätte, mida võib kinnitada AK. Kostja II vastuväited
9.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Hageja nõude eeldused on need, et hageja omand on teise isiku valduses ning teine isik ebaseaduslikult valdab hageja omandit. Hageja peab tõendama, et sõiduk on kostja II valduses. Hagiavaldusest tulenevalt hageja andis nimetatud sõiduki kostja II kasutusse kaks päeva enne selle väljaviimist Eestist. Kostjale II ei ole keegi mitte kunagi nimetatud sõidukit üle andnud. Seega hageja väide on selles osas põhjendamata ja tõenditega kinnitamata.
11.Hagiavaldusest tulenevalt ületasid sõidukiga BMW X5 04.08.2012 Eesti-Vene riigipiiri AK ja BR. Üldteadaolevalt Eesti-Vene piiri saab sõidukiga ületada isik, kes on kantud tehnilisse passi omanikuna või kasutajana või kui isikul on olemas vastavasisuline volitus. Kuna AK ja BR on Eesti–Vene piiri sõidukiga BMW X5 ületanud, siis hageja kui sõiduki omanik on andnud sõiduki AK ja BR valdusesse volituse andmise teel (tehnilisest passist nähtuvalt sinna on kantud ainult omaniku kanne). Seega hagejal võib ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõude olla suunatud ainult AK ja BR vastu.
12.Hageja peab tõendama, et sõiduk asub kostja II valduses ebaseaduslikult. AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Isegi kui eeldada, et hageja on andnud sõiduki kostja II valdusesse, siis valdus tuleb lugeda seaduslikuks, kuna hagiavaldusest tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et sõiduk võib olla kostja ebaseaduslikus valduses. Hagiavalduses on paljasõnaline viide, et kostja II pidi sõiduki nädala jooksul tagastama. Nimetatud asjaolu ei ole millegagi tõendatud. Seega isegi, kui eeldada, et sõiduk on kostja II valduses, siis sel juhul on tõendamata valduse ebaseaduslikkus. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus tegi 16.02.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Kohus märgib, et asjas puudub vaidlus, et hageja omandisse kuulub sõiduauto BMW X5 registrimärgiga XXXXXX. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-11 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on ka kohus hagejale selgitanud, et just hageja tõendamiskoormus on tõendada, et hagejale kuuluva sõiduauto valdus on kostjatel ning see valdus on ebaseaduslik.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57842
15.Antud juhul on hageja esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 02.10.2013 kirja selle kohta, et hagejale kuuluv sõiduk on ületanud Eesti-Vene piiri 04.08.2012 ning sõidukis viibis muuhulgas kostja I. Samuti on hageja esitanud Föderaalse tolliteenuse 18.10.2013 teate selle kohta, et hageja sõiduk on toodud 02.08.2013 kostja I poolt Venemaa Tolliliidu territooriumile ajutise sisseveo tähtajaga kuni 02.11.2013. Venemaa Sankt-Peterburgi Loode operatiivtolliameti teatest ilmneb, et kostja I on hagejale kuuluva sõiduki toimetanud 30.01.2014 Eestisse.
16.Kohus märgib, et nimetatud tõenditest ilmneb, et hagejale kuuluv sõiduauto BMW X5 on olnud 04.08.2012, 02.08.2013 ja 30.01.2014 olnud kostja I valduses. Samas nähtub, et hageja sõiduk on 30.01.2014 toodud tagasi Eestisse ning kostja I kinnitusel on ta sõiduki valduse hagejale tagasi andnud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on esitanud tõendi üksnes selle kohta, et hageja sõiduki valdus kuulus kostjale I viimati 30.01.2014, kuid ei ole tõendanud, et sõiduki valdus oleks ka pärast seda jäänud kostjale I, et see valdus oleks ebaseaduslik ning kostja I sõidukit hagejale ei tagastanud, puudub kohtul alus AÕS § 80 lg 1 alusel hageja nõude rahuldamiseks kostja I suhtes. Kohus selgitab, et hageja väited, et kostja I on vallanud ka pärast 30.01.2014 hageja sõidukit hageja tahte vastaselt, ei ole kohtu jaoks veenvad ka lähtuvalt asjaolust, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks pärast 30.01.2014 kuupäeva möödumist esitanud kostjale I nõudeid tema valduses oleva hageja sõiduki tagastamiseks.
17.Seoses kostjaga II märgib kohus, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hagejale sõiduk on üldse kunagi kostja II valduses olnud ning see valdus oleks ebaseaduslik. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte väidetavalt hageja ja kostja II vahel saadetud sõnumisest, kuid nimetatud sõnumitest ei ilmne, et kostja II kinnitaks, et kostja II valduses on hagejale kuuluv sõiduk BMW X5. Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud oma väited selle kohta, et kostja II valduses on hagejale kuuluv sõiduk, tuleb hageja nõue ka kostja II osas rahuldamata jätta.
18.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude kostjatelt kahju hüvitise välja mõistmiseks 9000 euro ulatuses. VÕS § 1042 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus märgib, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid hagejale kuuluva auto omandit või valdust rikkunud, puudub alus ka hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, rahuldada hagi ja kohustada kostjaid hagejale tagastama sõiduki või alternatiivselt kostjatelt välja mõista hagejale tekitatud kahju summas 9000 eurot, menetluskulud jätta kostjate kanda.
20.Apellant on seisukohal, et maakohtu otsus tsiviilasjas ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ning põhjendamatult lugenud tõeseks vastustajate paljasõnalised väited.
21.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi sisustades vääralt apellandi tõendamiskoormuse ning menetlusõiguse normi kuivõrd otsuse põhjendus ei vasta tõendamist leidnud asjaoludele. Kohus oleks pidanud välja selgitama, kellel on mille osas tõendamiskoormus, mitte lähtuma pealiskaudselt AÕS § 34 lg 2 sõnastusest, et valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57842 Maakohus ei ole arvestanud kohtupraktikaga tõendamiskoormuse jagamisel ega hinnanud reaalset olukorda, mida üldse võib olla võimalik tõendada.
22.Apellandi nõue sõiduki välja nõudmiseks vastustajate valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõigus on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks ning käesoleval juhul ei ole apellandi omandiõiguse üle vaidlust.
23.Kohtumenetluse käigus esitati tõendina Venemaa Sankt-Peterburgi Loode operatiivtolliameti teatis, mille kohaselt on kostja I hagejale kuuluva sõiduki toimetanud 30.01.2014 Eestisse.
24.Maakohus, viidates AÕS § 80 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-11 ning tõendamist leidnud asjaoludele, asus lahendi p-des 14-16 seisukohale, et 04.08.2012, 02.08.2013 ja 30.01.2014 on vaidlusalune sõiduk olnud kostja I valduses ning 30.01.2014 on kostja I toonud sõiduki tagasi Eestisse. Maakohus luges usutavaks kostja I väite, et vahetult peale sõiduki Eestisse toomist tagastas ta selle apellandile. Siinjuures heidab maakohus apellandile ette, et viimane ei ole tõendanud, et sõiduki valdus jäi ka peale 30.01.2014 kostajle I, et see valdus on ebaseaduslik ning sõidukit apellandile ei tagastatud.
25.Apellant kohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ega arvestanud asjaoluga, et hagiavalduse esitamise ajal (18.12.2013) ning aasta peale seda, s.o perioodil 04.08.2012 - 30.01.2014 oli apellandile kuuluv sõiduk kostja I poolt viidud välisriiki. Seega oli sõiduk hageja valdusest välja läinud ning sõidukit valdas ebaseaduslikult kostja I. Seega on apellant teinud kõik endast oleneva ning tõendanud, et vähemalt hagi esitamise ajal oli sõiduk tema valdusest väljas, vaidlusaluse sõiduki valdus oli kostjale II üle antud ning üle läinud kostjale I, kelle valduses olles viidi sõiduk välisriiki.
26.Apellant möönab, et andis 02.08.2012 ise sõiduki valduse üle kostjale II ning viimasel oli volitus sõiduki kasutamiseks ühe nädala jooksul. Kostja II ei ole väitnud, et temal oli hagiavalduse esitamisel volitus vaidlusaluse sõiduki kasutamiseks. Isegi kui kohtu hinnangul on apellant kostjale II volituse andud, tuleks hiljemalt hagiavalduse esitamisel lugeda volitus kostja II suhtes tagasi võetuks vastavalt TsÜS § 126 lg-le 1. Hagiavalduse esitamisel ja kostjale kätte toimetamisega on apellant teinud tahteavalduse volituse tagasivõtmiseks, kuivõrd on nõudnud sõiduki tagastamist.
27.Apellant ei saa tõendada negatiivseid asjaolud – sõiduki mitte tagastamine või vastustajatel sõiduki kasutamiseks õigusliku aluse puudumist. Apellant on tõendanud, et kostjate I ja II valdus on AÕS § 34 lg 2 mõistes ebaseaduslik. Sõiduki valdus saab olla seaduslik üksnes juhul, kui sellele on õiguslik alus. Liiklusseaduse tähenduses on sõidukit õigustatud valdama omanik, kelleks on üksnes apellant, või vastutav või volitatud kasutaja, kelle kohta käesoleval juhul sõiduki registreerimistunnistusele märget ei ole. Seega tuleb vastustajatel endil tõendada, millisel õiguslikul alusel nad vaidlusalust sõidukit valdavad ning kasutavad. Seda ei ole kumbki vastustaja käesoleva ajani teinud.
28.Samuti ei ole apellandil võimalik tõendada asjaolu, et kostja I väitel on sõiduk hagejale tagastatud – apellant ei ole sõidukit tänase päevani tagasi saanud, vastustaja I ei ole apellandiga kohtuväliselt ühendust võtnud ning ka menetluse käigus ei kostja I esitanud ühtegi tõendit sellest, et sõiduk on apellandile tagastatud. Apellant ei saa esitada tõendeid selle kohta, et tema valduses vaidlusalune sõiduk ei ole. Kostja I valduses oli sõiduk 30.01.2014. Seega on tõendamist leidnud, et kohtumenetluse ajal puudus apellandil sõiduki üle valdus ning see oli ühe vastustaja käes. Eeltoodust
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57842 tulenevalt peaks kostja I esitama tõendi sellest, et sõidukit enam tema valduses ei ole ja et see on apellandile tagastatud.
29.Põhjendamatu on kohtu etteheide apellandile, et ta ei ole tõendanud, et oleks pärast 30.01.2014 esitanud vastustajale I nõude sõiduki tagastamiseks. Nimetatud ajahetkel oli apellandil pooleli kohtumenetlus sõiduki tagastamise nõudes või tagastamise võimatuse korral kahju hüvitamiseks. Apellant ei näe põhjust, miks ta oleks pidanud täiendava nõudega vastustaja I poole pöörduma või kuidas võiks sellesisuline pöördumine mõjutada tema õigust saada õiglane kohtulahend.
30.Vastustaja II valdus vaidlusaluse sõiduki üle ebaseaduslik hiljemalt hagiavalduse esitamisest. Kuid arvestades hageja ja kostja II suulist kokkulepet sõiduki tagastamise osas, muutus vastustaja II valdus ebaseaduslikuks juba 10.08.2012, s.o nädal peale sõiduki kasutada andmist kostjale II, millest alates puudus õiguslik alus sõiduki valdamiseks (puudus igasugune volitus sõiduki kasutamiseks). Hageja on sõiduki valduse andmist kostjale II püüdnud tõendada apellandi ja vastustaja II vaheliste sõnumite abil, kuid möönab, et tegemist on kaudse tõendiga. Kohus ei ole nimetatud tõendit hinnanud kogumis teiste tõenditega ega arvestanud asjaoluga, et apellandi ning sõidukit ebaseaduslikult valdava kostja I ainsaks kontaktkohaks on kostja II.
31.Kahju hüvitamise nõude osas jääb apellant oma hagiavalduses esitatud seisukoha juurde. Vastavalt VÕS §-le 1042 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks eelkõige siis, kui see on tekitatud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuivõrd vastustajad on rikkunud apellandi valdust ning selle tulemusena on apellant jäänud ilma vaidlusalusest sõidukist, siis juhul, kui selle tagastamine ei ole võimalik, tuleb vastustajatel hüvitata apellandile sellega tekitatud kahju. Apellant lähtus sõiduki turuväärtuse arvestamisel analoogsete sõidukite turuhindadest Eestis seisuga november 2013 ning leiab, et temale on tekitatud kahju summas 9 000 eurot. Vastustajate seisukohad
32.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
34.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult.
35.Hageja on asjas väitnud, et tema andis sõiduki VF valdusesse. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millisel õiguslikul alusel hageja kostjale sõiduki andis (näiteks, kas poolte vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping vm leping). VF väidab (tlk 40), et
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57842 tema kätte ei ole keegi mitte kunagi vaidlusalust sõidukit andnud. Hageja on väitnud, et sõiduki võtmed olid VF käes. Asjas on esitatud hageja ja VF kirjavahetus, milles on kõne all ka sõidukid. Maakohus leidis, et nimetatud tõenditega ei ole veenvalt tõendatud, et VF käes oli hagejale kuuluv sõiduk BMW X5. Samas ei ole VF nende hageja tõendite kohta mingit seisukohta esitanud ja maakohus ei ole ka ise välja selgitanud, millisest BMW-st hageja ja VF vahel jutt oli.
36.Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiri ületades on BR viibinud vaidlusaluses sõidukis, sh üks kord sõiduki roolis olles. Seega viitavad nimetatud tõendid, et vaidlusalune sõiduk olnud BR valduses. Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas sai BR sõiduki enda valdusesse. BR väidab, et tema kasutas sõidukit hageja loal (tlk 50). Samas on välja selgitamata, millisel õiguslikul alusel BR sõidukit valdas. Maakohtul tuleb välja selgitada kelle käest, millal ja millistel asjaoludel BR sõiduki sai ning kuidas tal oli võimalik seda kasutada, arvestades asjaolu, et kohtutoimikusse lisatud sõiduki registreerimistunnistusele ei ole kumbki kostjatest kasutajana sisse kantud.
37.BR vastusest nähtuvalt on ta (või tema poolt volitatud isik) sõiduki hagejale tagasi andnud. Maakohus on jätnud välja selgitamata kes, kus ja millistel asjaoludel sõiduki hagejale tagasi andis. Hageja soovis auto mittetagastamist tõendada vande all antud seletustega ja BR soovis auto tagasiandmist tõendada tunnistaja ütlustega. Kui kohus leiab, et pooled ei ole asjas esitanud piisavalt tõendeid oma väidete tõendamiseks ja samas on pooled avaldanud et soovivad oma väiteid tõendada vande all antud seletustega või tunnistajate ütlustega, siis ei saa kohus asja õigesti menetledes määrata, et menetleb asja kirjalikus menetluses ning hiljem kohtuotsuses sedastada, et puuduvad veenvad tõendid hagi rahuldamiseks.
38.Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
39.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.