Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Viimase istungi aeg
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 06.02.2025, Tallinn 2-23-14531 P Ri (R) hagi Saare Golf OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks 15 598,38 eurot nende Hageja P R (isikukood xxx) Kostja Saare Golf OÜ (registrikood 12461806), lepinguline esindaja I K 02.12.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P Ri hagi.
2.Tuvastada 03.07.2023 P Ri ja Saare Golf OÜ vahel 01.07.2020 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada P Ri ja Saare Golf OÜ vahel 01.07.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.08.2023.
4.Mõista Saare Golf OÜ-lt P Ri kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 7000 eurot (bruto).
5.Mõista Saare Golf OÜ-lt P Ri kasuks välja puhkusehüvitis 5098,38 eurot (bruto).
6.Jätta menetluskulud Saare Golf OÜ kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.P R (hageja/töötaja) esitas 27.07.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Saare Golf OÜ (kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Töötaja palus mõista tööandjalt välja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 10 500 eurot, puhkusetasu 5250 eurot, tasu ületunnitöö eest 2145 eurot ja kahjuhüvitise töö kaotamise eest 21 000 eurot. Töötaja palus tuvastada töötamise registrisse kantud lepingu alguse kuupäev ning muuta töösuhte alguse kuupäevaks 01.07.2020 ning ametinimetuseks töölepingu järgi peaväljaku juht.
2.TVK rahuldas 28.08.2023 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 03.08.2023. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 7000 eurot (bruto), puhkusehüvitise 5098,38 eurot (bruto), kahjuhüvitise 7000 eurot. TVK jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest. TVK kohustas kostjat parandama töötamise registris kannet hageja tööle asumise aja ja ametinimetuse kohta, märkides töösuhte alguseks 01.07.2020 ning ametinimetuseks peaväljakumeister.
3.Tööandja esitas 12.10.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 05.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 28.11.2023) paludes tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 7000 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise 5098,38 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle peaväljakumeistri ametikohale. Kostja ütles 03.07.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu ülesütlemine on tühine, sest hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Töötaja ei ole tööandjale peale surunud golfiväljaku hooldamist töötaja abikaasa firma poolt. Hageja on väljakut nõuetekohaselt hooldanud. Kostja vastupidised väited on alusetud. Tööandja ei ole mitte kunagi väljaku väidetavalt ebarahuldava seisu tõttu töötajale hoiatusi teinud. Ebaõige on kostja väide, et väljaku meeskond oli piisavalt suur. Meeskond oli aastaid alamehitatud. Meeskonnas olid ka alaealised, kes ei tohi väljakul hooldustöid teha. Neil puudus kvalifikatsioon ja väljaõpe golfiväljakul töötamiseks. Vaatamata hageja korduvatele teadetele ei ole tööandja taganud tingimusi, et hageja saaks tööülesandeid täita. Alusetud on kostja etteheited, et hageja ei ole logiraamatut pidanud. Töötajale ei ole tehtud märkusi ega hoiatusi raamatu mittetäitmise tõttu. Alusetu on kostja väide, et tema üritas hagejaga 2023. a juulis enne töölepingu lõpetamist ühendust võtta. Hoopis kostja juhatuse liige ei ole hageja kõnedele vastanud. Hageja ei ole kostja sõnumeid WhtatsAppi programmis saanud. Pooled ei ole kokku leppinud, et tööalane suhtlemine toimub rakenduses WhtatsApp. Kostja ei ole hagejale töölepingu lõpetamisel teist tööd pakkunud. Pärast lepingu ülesütlemist võttis kostja tööle uue töötaja. Hageja oleks võimeline uue töötaja tööülesandeid täitma.
Töötaja ei ole 2022. a ja 2023. a puhkust kasutanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejal on õigus saada hüvitist kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et töölepingu lõpetamine on seaduslik. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles töötaja kohustuste rikkumise tõttu. Hageja ülesandeks oli hooldada golfiväljakut. Hageja tegi oma tööd hooletult, mistõttu muutus golfiväljaku seisund ebarahuldavaks. Kuigi golfiväljak oli heas seisus, oli alasid, mis olid jäänud tähelepanuta ning millest kostja tegevjuht hagejaga ka rääkis. Alusetud on hageja vastuväited, et golfiväljaku halb kvaliteet oli tingitud ebapiisavast meeskonnast. Hooldusmeeskond oli piisav, et väljak korras hoida. Hageja ülesandeks oli juhtida ja kontrollida golfiväljaku hooajatöölisi. Hageja valis ise hooajatöölised ja teadis, et tegemist oli alaealiste töötajatega. Alaealised töötajad tegid tööd, mis ei vajanud kvalifikatsiooni. Vaatamata sellele hakkas hageja oma meeskonda halvustama ja väitma, et meeskond ei olnud piisav kvaliteetseks muru hoolduseks. Tegelikult oli meeskond piisava suurusega. Hageja jättis täitmata logiraamatu muruhoolduse kohta. Raamatus tuli näidata hooldusmeeskonna töötajate, sh hageja tööaega, tehtud tööd, kasutatud tooted, masinad jne. Hageja kandis raamatusse vaid oma meeskonna töötajate tööaja, mitte aga omaenda tööaega. Hageja jättis täitmata kasutatud väetiste ja taimekaitsepäeviku, mistõttu on tagantjärgi raske kindlaks teha mida, kui palju ja millal on väetisi kasutatud. Hageja on otsustanud oma volitusi ületades öelda 2023. a suvel keset kõrghooaega üles kahe hooajatöötajatega sõlmitud töölepingud. Hagejal ei olnud õigust lõpetada töölepinguid. Oli reaalne oht, et kostja võib keset hooaega ilma töötajateta jääda. Kostja üritas hagejaga olukorra lahendamiseks ühendust võtta, kuid hageja vältis seda. Pooled kasutasid tööalaseks suhtlemiseks rakendust WhatsApp, kuid hageja blokeeris tööandja sõnumid, mistõttu ei saanud hageja kostja sõnumeid mitte lõpetada töötajatega lepingud. Lisaks keeldus hageja kostja müügijuhi poolt väljakule toodud telefoniga kostja tegevjuhile tagasi helistamast. Kostja võttis 10.07.2023 poole koormusega tööle naisterahva klubi hoone ümber korrastustöödeks. Enne 10.07.2023 ei olnud kostjal vajadust töötajat sellisele tööle võtta. Kostja ei saanud ja tal puudus kohustus hagejale nimetatud tööd pakkuda, kuna töökoht loodi pärast hageja töölepingu lõpetamist. Lisaks tekkis poolte suhetes usaldamatus, mistõttu ei pidanud kostja hagejale teist tööd pakkuma. Hageja rikkumiste rohkuse tõttu ei olnud kostjal kohustust hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada. Hageja puhkusehüvitise nõue on alusetu, sest hageja on 2022. a ja 2023. a puhkust kasutanud ja kostja on hagejale puhkusetasu maksnud. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 01.07.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle peaväljakumeistri ametikohale (dtl 306-310);
kostja ütles 03.07.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 312).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv ning kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Lisaks on vaidlus selles, kas
hagejal on õigus nõuda hüvitist kasutamata jäänud aegumata 2022. a ja 2023. a põhipuhkuse eest. Esmalt käsitleb kohus töölepingu ülesütlemise seaduslikkust ja hageja nõuet mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel.
9.TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).
10.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud. Kostja ei ole avalduses lepingu lõpetamise põhjuseid välja toonud, kuid selles sisaldub viide TLS § 88 lg 1 p-le 3, mille järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus leiab, et kostja on avalduses töölepingu lõpetamist piisavalt põhjendanud. Seega on tööandja järginud ülesütlemise formaalset eeldust.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Avalduses tugineb kostja TLS § 88 lg 1 p-le 3. Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et töölepingu lõpetamise on tinginud järgmised asjaolud: hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid osta sisse muruhooldusteenus hageja elukaaslase firmalt;
kostja on muutunud hooletuks muruhoolduses, mistõttu on golfiala kvaliteet langenud;
hageja ähvardas lõpetada töölepingud mitme hooldusmeeskonna liikmega golfi kõrghooajal;
hageja eiras vahetu juhi korraldust võtta vastu tööalane kõne.
13.Kohus käsitleb kostja etteheidet, et hageja tegi korduvalt pakkumisi osutada golfimuru hooldamise teenust oma elukaaslase ettevõtte kaudu.
13.1.Kostja soovib oma väidet hageja korduvate ettepanekute ja sellega kostjale kaasnenud kahjulike tagajärgede kohta kostja juhatuse liikme 04.07.2023 seletusega (dtl 380) tõendada. Kostja juhatuse liikme kirjalik seletus ei ole tõend (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Vastavale asjaolule juhtis kohus hageja tähelepanu 11.09.2024 istungil (11.09.2024 istungi protokolli ajamärk 01:02:25 (tl 123–125). Kohus ei arvesta vaidluse lahendamisel kostja juhatuse liikme 04.07.2023 kirjalikku seletust.
13.2.Kostja selgitas, et hageja tegi 24.04.2023 kirjas ning 26.06–28.06.2023 kirjavahetuses ettepaneku tellida teenus oma elukaaslase firmalt. Hageja 24.04.2023 e-kirjast kostjale nähtub, et hageja kurdab alamehitatuse üle ning pakub lahendusena ajutise teenuse sisseostu kaheksaks kuuks (dtl 315-316). Kirjast ei nähtu, et hageja pakuks teenusepakkujana oma elukaaslase firmat. 26.06–28.06.2023 kirjavahetuses avaldab hageja rahuolematust alaealiste töötajate tööga ning
märgib 26.06.2023 kirjas järgmist: „Ma tahan, et Q siin teeks punkrid Eesti parimateks, tal on kõik kogemused ja ta on väga kõva töötaja, peame talle lihtsalt lepingut pakkuma“ (tl 141–144). Viidatud kirjavahetuses tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida leping oma elukaaslasega (Q). Kohtu hinnangul ei ole hageja ettepanek hinnatav töölepingu või -kohustuste rikkumisena. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kostjat survestanud oma elukaaslaselt teenust tellima. Tõendamata on kostja väide, et hageja ettepanek oleks häirinud kostja töökorraldust või kurnanud juhatust. Kui hageja soovitus osta muruhooldusteenus kolmandalt isikult sisse häiris kostjat, võinuks kostja hagejale hoiatuse teha ja paluda samasisulisi ettepanekuid rohkem mitte teha. Kostja ei ole hageja hoiatamist tõendanud. Seega ei olnud kostjal õigust tugineda töölepingu lõpetamisel asjaolule, et hageja on teinud kostjale ettepaneku osta kolmandalt isikult sisse muruhooldusteenus.
14.Kohus käsitleb kostja etteheidet, et hageja on muutunud hooletuks muruhoolduses, mistõttu on golfiala kvaliteet langenud, mh hageja ei ole logiraamatut pidanud ja ei ole väetiste kasutamist näidanud.
14.1.Kostja müügi- ja teeninduse juht R R andis 02.12.2024 istungil ütlusi, et hageja ülesandeks oli hoida mänguväljak korras. Väljak kuivas ka eelmisel hooajal ära. 2023. a oli samamoodi. Näiteks olid teatud hetkel fairway alad liiga kuivanud. Hageja ülesandeks oli pidada programmis Punctus logiraamatut, kuhu kantakse andmed selle kohta mida ja millal on tehtud, millised väetamised on tehtud ja millised on tegemata. Logiraamatusse olid märgitud töötunnid, muid asju sisse ei kantud. Kui hageja lahkus töölt, ei saanud kostja logiraamatust vaadata, mida ja millal on väljaku hooldamiseks tehtud (tl 190–193).
14.2.Kohtu hinnangul ei ole golfiväljaku teatud alade välja kuivamine mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks. Tõendatud ei ole, et väljaku alade kuivamine kahjustaks kostja tegevust või põhjustaks tööandjale negatiivseid tagajärgi. R. R ütlustest nähtub, et juba eelmisel hooajal ehk 2022. a oli golfiväljakuga samad probleemid (mõned alad olid liiga kuivanud) nagu 2023. a. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja oli juba 2022. a teadlik, et väljaku teatud alad võivad olla kuivanud. R. R avaldas kostjale 03.07.2023 esitatud seletuskirjas järgmist: „Sellise tiimiga on võimalik golfiväljakut hoida rahuldavas seisus, mis võimaldab müüa green feed hinnaga mis ei ole väga kõrge. Alati on töid mis ka jäävad sellise tiimi koosseisuga tegemata kuid turunduslikel eesmärkidel tehtud postitustes neid väljapoole ei kuvata. FB uudistes ja mujal ikka räägime ainul headest asjadest“ (dtl 379). Seletuskirjast nähtub, et mänguväljaku teatud osadega on ka varem probleeme olnud, sest R. Ra sõnul on alati töid, mis jäävad meeskonna koosseisuga tegemata. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja hagejale väljaku seisukorra kohta hoiatusi teinud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks muul viisil kui hoiatuste tegemisega juhtinud hageja tähelepanu väljaku puudustele ja palunud tal neid kõrvaldada. Need asjaolud kogumis näitavad, et kostja ise ei pidanud väljaku kuivanud alasid oluliseks puuduseks hageja töös. Isegi juhul, kui lugeda väljaku teatud alade kuivamist hageja töökohustuste rikkumiseks, pidanuks kostja enne töölepingu lõpetamist hagejale rikkumise kohta hoiatuse tegema (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei olnud eriliselt raske kohustuse rikkumisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et eelnevat hoiatamist ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi oodata.
14.3.Kohtu hinnangul ei saa logiraamatu osaliselt täitmata jätmist pidada mõjuvaks põhjuseks, mis annaks tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. R. R ütlustega on tõendatud, et logiraamatu pidamine oli hageja ülesandeks ja et hageja kandis raamatusse vaid töötunde, muid andmeid (nt tehtud hooldustööd, kasutatud väetised jne) hageja sisse ei kandnud. Kohtule on esitatud R. R 03.07.2023 kirjalik seletus, millest nähtuvalt on raamatusse viimastel aastatel sisestatud ainult tööliste töötunnid (dtl 379). Seega on kostja olnud aastaid teadlik, et peale töötajate töötundide ei ole hageja logiraamatusse muid andmeid sisestanud. Vaatamata sellele ei
ole kostja pööranud hageja tähelepanu vajadusele kanda raamatusse ka muid andmeid. Kostja ei ole hagejale teinud hoiatusi logiraamatu puuduliku täitmise kohta. Need asjaolud kogumis näitavad, et kostja ise ei pidanud raamatu mittenõuetekohast täitmist oluliseks puuduseks hageja töös. R. R ütlustest nähtub, et probleemid logiraamatu ja kasutatud väetiste programmi mittetäitmise tõttu on tekkinud alles pärast hageja töölt lahkumist, kuna kostja ei saanud raamatust ja programmist vaadata, milliseid väljaku hooldustöid oli varem tehtud ja milliseid väetisi oli kasutatud. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et logiraamatu ja kasutatud väetiste programmi mittenõuetekohane täitmine ei takistanud kostja tööd ja järelikult ei saa seda ka oluliseks kohustuste rikkumiseks pidada. Isegi juhul, kui lugeda andmete puudulikku sisestamist hageja töökohustuste rikkumiseks, pidanuks kostja enne töölepingu lõpetamist hagejale rikkumise kohta hoiatuse tegema (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei olnud eriliselt raske kohustuse rikkumisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et eelnevat hoiatamist ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi oodata.
15.Kohus käsitleb kostja väidet, et hageja ähvardas lõpetada töölepingud mitme hooldusmeeskonna liikmega ning hageja eiras vahetu juhi korraldust võtta vastu tööalane kõne.
15.1.Kohtule on esitatud hageja ja kostja juhatuse liikme P Ni vahel 26.06–28.06.2023 toimunud kirjavahetus. Hageja selgitas 26.06.2023 kirjas, et kaks meeskonna alaealist töötajat ei ole hageja hinnangul nõuetekohaselt tööd teinud. Vaatamata sellele peab neile tasu topelt maksma. Hageja avaldab soovi lõpetada kahe hooajalise töötajaga sõlmitud lepingud. Hageja teeb kostja juhatuse liikmele ettepaneku avaldada oma mõtteid. Hageja selgitab, et ta ei taha neid kahte poissi, ettevõtte maksab kohutavate tulemuste eest raha, kostjal ja hagejal on hea maine, mida peab hoidma (tl 142, tõlge tl 144). Selle peale P. N vastas järgmist: „Hull, kui me ei saa poisse punkreid riisuma panna, pole ok“ (tl 141 pöördel, tõlge tl 143 pöördel). 27.06.2023 kirjas avaldab hageja, et see ei ole kulutõhus maksta inimestele maine kahjustamise eest. Hageja selgitab, et võimatu on töötada lastega, kes ei tunne huvi golfi vastu ja kellel pole tööeetikat, kes mõnikord tööle ei ilmu. Hageja avaldab, et ta teatab K, et tema leping on lõpetatud ja L, S jäävad palle tegema, niitma jne. Hageja selgitab, et ta vahetab need mõlemad välja usaldusväärse professionaali vastu (tl 141 pöördel, tõlge tl 143 pöördel). Samal päeval vastas P. N hagejale, et hullumeelsus on, kui hageja ei saa poisse lihtsaid töid tegema panna. Selline süsteem on olnud aastaid. Vahel on probleeme olnud, aga töötajate vallandamise ei tohiks olla lahendus (tl 141, tõlge tl 143). Hageja saatis 28.06.2023 P. Nile kirja, kus selgitas, et alaealised töötajad ei anna lisaväärtust, kui meeskond on väike. Tuleb leida inimene, kes lapsi juhendaks, õpetaks ja kontrolliks (tl 141, tõlge tl 143).
15.2.Eeltoodud kirjavahetuses toimub dialoog hageja ja kostja juhatuse liikme vahel. Hageja avaldab arvamust, et alaealised töötajad ei tule tööga toime ja avaldab soovi ühe töötajaga tööleping lõpetada ning panna kaks teist töötajat lihtsamat tööd tegema. Kostja juhatuse liige sellega ei nõustu. Kirjavahetuses ei ähvarda hageja töötajatega töölepingud lõpetada, vaid juhib kostja tähelepanu tekkinud probleemidele ja pakub välja võimalikud lahendused, nt vahetada alaealised töötajad professionaali vastu. Asja materjalide järgi ei ole hageja teatanud töötajatele töölepingute lõpetamisest.
15.3.Kostja selgitab, et tema juhatuse liige pelgas, et hageja vallandab hooajalised alaealised töötajad ning asus hagejaga kontakti otsima. P. N hakkas hagejale rakenduses WhatsApp sõnumeid saatma. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte hageja ja P. Ni vestlusest WhatsApp ́s, millest nähtuvalt saatis kostja juhatuse liige 03.07.2023 hagejale mitu sõnumit (tl 137), kuid hageja ei saanud neid kätte. TVK 28.08.2023 istungil avaldas hageja, et tema blokeeris aprillis tööandja, kui tema saatis öösel sõnumeid (dtl 459–462). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks üritanud hagejaga ühendust võtta alates 27.06.2023 kuni 02.07.2023. Hageja on küll blokeerinud kostja juhatuse liikme WhatsApp ́is, kuid kostjal oli võimalik töötajaga muude
sidevahendite (nt telefon või e-post) kaudu ühendust võtta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja juhatuse liige on intensiivselt e-kirjavahetust pidanud. Kui kostja sai hageja 26.06-27.06.2023 kirjadest teada, et hageja ei ole rahul alaealiste meeskonnatöötajate tööga ja avaldab soovi vähemalt ühe töötajaga tööleping lõpetada, oli kostjal juba alates 27.06.2023 võimalus anda hagejale teada, et tööandja ei aktsepteeri hageja käitumist. Alternatiivselt oli kostjal võimalik hagejat hoiatada. Kui kostja pelgas hageja poolt töötajate vallandamist, oli kostjal võimalik teavitada töötajaid, et hageja potentsiaalsed avaldused hagejate töölepingute lõpetamise kohta ei ole tööandjaga kooskõlastatud ja need ei ole kostja nimel esitatud.
15.4.Olukord jätkus 03.07.2023, kui kostja saatis hagejale WhatsApp ́is sõnumeid, mida töötaja ei ole kätte saanud. Kostja juhatuse liige üritas hagejaga telefoni teel ühendust võtta, kuid hageja ei võtnud kõnet vastu. Tunnistaja R. R avaldas 02.12.2023 istungil, et kostja juhatuse liige helistas talle 03.07.2023 ja palus hagejale telefoni üle anda, sest P. N tahtis hagejaga rääkida hageja soovist hooajaline alaealine töötaja vallandada. Nii kaua kui tunnistaja hageja juurde läks, kõne katkes. Siis tunnistaja palus hagejal P. Nile helistada. Hageja ei tahtnud seda teha (tl 190– 193). Samal istungil selgitas tunnistaja ka seda, et hageja näitas tunnistajale oma telefoni ja selgitas, et ta oli 03.07.2023 üritanud mitu korda kostja juhatuse liikmele helistada, kuid ei saanud teda kätte (tl 190–193). Tunnistaja selgitus riimub kohtule esitatud hageja telefonikõnde väljavõttega, millest nähtuvalt üritas hageja 03.07.2023 kahel korral kostja juhatuse liikmele helistada (tl 151-152). Kohus möönab, et 03.07.2023 oli tegemist pingelise olukorraga, kus hageja ja kostja juhatuse liige ei saanud kontakti.
15.5.Hinnates 26.06–03.07.2023 aset leidnud sündmusi kogumis on kohus seisukohal, et hageja ja kostja juhatuse liikme vahel on tekkinud kommunikatsiooni probleem, kus töötaja ja tööandja ei saanud pingevabalt lahendada ära tekkinud lahkarvamus küsimuses, kas jätkata tööd hooajaliste alaealiste töötajatega, mida soovis tööandja või lõpetada vähemalt ühe töötajaga sõlmitud tööleping ja suunata teisi lihtsamaid töid tegema ning võtta alaealiste töötajate asemele professionaal, mida soovis hageja. Hageja käitumine tekkinud olukorras ei ole hinnatav töökohustuste rikkumiseks, mis andnuks tööandjale aluse tööleping erakorraliselt üles öelda.
16.Isegi juhu, kui lugeda kostja etteheiteid hagejale kohustuste rikkumiseks, on need sellist laadi, mida oleks saanud selge kommunikatsiooni ning vajadusel ka hoiatus(t)ega lahendada. Kostja etteheiteid hagejale ei saa pidada olulisteks rikkumisteks, mille tõttu saaks töösuhte erakorraliselt ilma hoiatamata üles öelda. Arvestades asjaolu, et hageja oli peaväljakumeister ja seda, et hagejal on pikaaegne kogemus, mida tunnistab ka kostja, on arusaadav kui töötaja juhib juhtkonna tähelepanu puudustele ja teeb parandusettepanekuid. Vastavat tegevust ei ole võimalik töötajale ette heita ja põhjendada sellega töölepingu ülesütlemist.
17.Kohus asub seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 03.07.2023 avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine eeltoodud põhjustel, pole vaja kontrollida, kas kostja pidi enne töölepingu lõpetamist hagejale teist tööd pakkuma (TLS § 88 lg 2).
18.Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu lõpetamise üle.
18.1.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi
lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo 08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).
18.2.Hageja töötas 01.07.2020 sõlmitud lepingu alusel ca kolm aastat. Kostja pidi hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p 2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.07.2023. Kui kostja oleks järginud etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 03.08.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 03.08.2023.
19.Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 7000 eurot (bruto; 3500 eurot x 2 kuud). Kostja ei ole hageja nõutava hüvitise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 7000 eurot. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et muuta hüvitise suurust.
20.Kohus käsitleb hageja nõuet mõista kostjalt välja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis 2022. a 28 kasutama jäänud põhipuhkuse päeva eest ja 2023. a 14 kasutama jäänud põhipuhkuse päeva eest kokku 5259 eurot (bruto).
21.Põhipuhkuse aja määrab tööandja, kes koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta (TLS § 69 lg-d 1 ja 2). Kostja selgitas, et hageja on 2022. a ja 2023. a talvel puhkust ära kasutanud. Hageja on seevastu seisukohal, et tema käis ka 2022. a detsembris ja 2023. a jaanuaris väljakul tööülesandeid täitmas. Kostja esitas R. R 03.07.2023 seletuskirja, mille järgi puhkab kogu tiim igal aastal detsembrist veebruarini vastavalt sellele kui palju puhkusepäevi on kogunenud (dtl 379). Seletuses puuduvad andmed hageja puhkuse kasutamise kohta. Seletus ei tõenda, et hageja kasutas talvel puhkust. R. R selgitas 02.12.2024 istungil, et kõik töötajad puhkavad talvel ja et hageja puhkas samamoodi (tl 190–193). Hageja sai täispuhkust kasutada. Samas ei osanud R. R istungil hageja puhkust 2023. a täpselt öelda. Tunnistaja eeldas, et hageja puhkas 28 päeva (tl 190–193). Tunnistaja seletusest nähtub üldine korraldus puhkuse kasutamise kohta. Tunnistaja ise ei olnud kindel selles, kas hageja kasutas talvel põhipuhkust ära. Tunnistaja üksnes eeldas seda. Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ütlused, et hageja kasutas põhipuhkuse ära.
22.Tööandja kohustuseks on tagada kokkulepitud puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Samas tuleb vaidluse korral tööandja tõenditesse kriitiliselt suhtuda. Oma väite – hageja on põhipuhkuse ära kasutanud – tõendamiseks on kostja esitanud erinevaid tõendeid, nt 11.08.2023 põhipuhkuse tõend (dtl 377), hageja töötasu arvestus 2021. a, 2022 ja 2023. a (dtl 378), hageja tööajaarvestus 2022. a ja 2023. a (tl 136, tl 145). Kohus toob välja, et kostja esitatud 11.08.2023 põhipuhkuse tõend sisaldab vastuolulisi andmeid. Selles märgitakse, et hageja kasutas 27.12.2022–25.01.2023 puhkust, kuid 19.01.2023 viibis töökohustuste täitmisel Saaremaal (dtl 377). Vastuoluliste andmete tõttu ei ole viidatud tõend usaldusväärne ja kohus seda ei arvesta. Kohtul puudub võimalus kontrollida ka muudes kostja esitatud dokumentides (nt tööajaarvestus) esitatud andmete õigsust. Kostja on küll esitanud hageja töötasu arvestuse, kuid see ei tõenda tasu maksmist ja kas hagejale maksti töötasu või puhkusetasu. Kostja ei ole kohtule esitanud puhkuse ajakava, hageja puhkuseavaldusi ja dokumente hagejale puhkusetasu maksmise kohta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamata on, et hageja on 2022. a ja 2023. a põhipuhkuse ära kasutanud.
23.TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt on töötajal õigus saada Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ järgi arvutatud puhkusetasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvestamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu
töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures riigipühad ei lähe arvesse.
24.Arvutamise vajaduse tekke kuuks on juuli, mis tähendab, et keskmise arvutamiseks tuleb võtta jaanuari- kuni juunikuu töötasud. Kohus lähtub puhkusehüvitise arvutamisel hageja töötasust 3500 eurot (bruto). See teeb üheks kalendripäevatasuks 121,39 eurot (6 x 3500 ÷ (181 – 8)), mis tähendab, et 42 kalendripäeva (28 päeva 2022. aastal ja 14 päeva 2023. aastal) eest on avaldajal õigus saada 5098,38 eurot (bruto). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse 5098,38 eurot (bruto).
25.Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.