Muud

Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

pensionikonto osakuid ei ole. Pensionifond on realiseeritud 6. mail 2021. Kohtutäiturilt Ivi Kalmetilt saadud teabe järgi on võlgnik kasutanud välismaa arvelduskontosid ja pensionisambast raha kandnud Paysera kontole. Võlgniku töötasu on keskmiselt 1039 eurot kuus (neto). Kohustusi on võlgnikul kokku 14 617 euro 68 sendi väärtuses. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik ei suuda oma sissenõutavaks muutunud kohustusi lähitulevikus täita. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2013. a-l, kui tema suhtes algatati täitemenetlused, mis ei põhinenud väiksematel trahvidel, vaid kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsustel. Selle tulemusel on tekkinud pankrotiseisund, mis ei ole ajutise iseloomuga. Seega ei vasta võlgniku selgitus, et maksejõuetuse põhjuseks on väikelaenud, mida ta ei suutnud tööpuuduse tõttu tagasi maksta, tegelikkusele. Hoolimata algatatud täitemenetlustest ja täitmata kohustustest suutis võlgnik võtta uusi laene ja osta sõiduki. Lisaks suunas ta oma pensioniosakute tagasivõtmisest saadud raha ning töötasud välismaistele kontodele (xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Nende kontode väljavõtetest selgub arvukaid ülekandeid online-kasiinodele ja muudele online-panustele. Selline tegevus on võlgniku pankrotiseisu veelgi süvendanud. Need asjaolud viitavad vara varjamisele, võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele ja vara raiskamisele. Lisaks ei saa võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda tervisekassa 5350 euro 90 sendi suurusest õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku arvates tuleb nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1500 eurot. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Praegusel juhul on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik on suunanud pensioniosakute tagasivõtmisest saadud raha ning töötasu välismaistele kontodele (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) (dtl-d 70–195, 196–426). Kuivõrd samal ajal oli võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused, on välisriigi ja kolmanda isiku kontode kasutamine takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nende kontode väljavõtetest nähtub omakorda ülekandeid online-kasiinodele ja muudele online-panustele, st võlgnik on raha kulutanud hasartmängudele. Seega on võlgnik hasartmängudele raha kulutamisega raisanud oma raha. Eelnevaga on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik ei ilmunud 6. novembri 2024. a istungile (võlgnik sai kohtukutse kätte 26. oktoobril 2024) ega vastanud 19. detsembri 2024. a kohtunõudele, ei ole kohus saanud ka võlgniku põhjendusi oma tegevuse kohta. FIMS § 45 lg 3 punkti 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu arvates on võlgnikul juba maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest ja avaldada teavet, sh ilmuda kohtuistungile ning vastata kohtunõudele oma majanduslikust olukorrast ülevaate saamiseks (PankrS § 85, PankrS § 87). Praegusel juhul ei ole võlgnik kõnealuseid kohustusi täitnud. Kohtu arvates puudub võlgnikul vara raiskamise ja varjamise tõttu igasugune tahe täita enda kohustusi võlausaldajate ees. Teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse rikkumisega ei ole võlgnik avaldanud ka mingit valmisolekut menetluses seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Kohus ei näe kõnealuses olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatada.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Business Law Firm OÜ (11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (EE101793410).

Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Korra § 1 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu piirmääras (s.o praegu 820 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222, p 7). See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks ning pankrotivara suurus on ebaselge, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgnikult.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.