VD avaldus lapse MD ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha ning hariduse ja tervisega seonduvates küsimustes temale üle andmiseks ja AD-le lapsega suhtlemise korra määramiseks AD vastuavaldus lapse MD ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha ning hariduse ja tervisega seonduvates küsimustes temale üle andmiseks ja VD-le lapsega suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. mai 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AD määruskaebus VD määruskaebus AD vastumääruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
VD (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Puudutatud isik I: AD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Helen Hääl, vandeadvokaat Liis Tedder, Kuldar Kirt Puudutatud isik II: MD (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Mägi Eestkosteasutused: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu VD määruskaebusest loobumine ja sellega seoses lõpetada VD määruskaebuse ja AD vastumääruskaebuse menetlus tsiviilasjas nr 2-15-9854.
Harju Maakohtu 3. mai 2016. a määrus jätta muutmata ja AD määruskaebus rahuldamata.
3.Puudutatud isiku I taotlus lapse ärakuulamiseks jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud jätta nende endi kanda, puudutatud isiku II menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Harju Maakohtule esitasid VD (avaldaja; ema) avalduse ja AD (puudutatud isik I; isa) vastuavalduse nende ühise lapse MD (puudutatud isik II; laps) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha ning hariduse ja tervisega seonduvates küsimustes ühele vanemale üle andmiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks.
2.Avaldaja oli seisukohal, et hooldusõigus peaks jääma avaldajale ning pärast vanemate lahutust peab laps elama rahulikus keskkonnas koos emaga, säilitades isaga regulaarse suhtlemise.
3.Puudutatud isiku I leidis, et lapsel on tema juures elades paremad tingimused, tal on vaimne, emotsionaalne ning materiaalne valmisolek lapse eest hoolitseda ja last kasvatada.
4.Lapsele menetluses määratud esindaja oli veendunud, et lapse heaolu ja huvid seaduse mõtte kohaselt on hetkel kõige paremini tagatud, kui vanemad jätkavad lapse suhtes ühist hooldusõigust kuni vähemalt lapse kooliminekuni. Vanemad võiksid läbida programmi perelepitaja juures, kuna rahumeelsed lahendused vastavad lapse parimatele huvidele.
5.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond vestles lapse vanematega ja tegi koostööd Maardu linna lastekaitse spetsialistiga. Eestkosteasutus leidis, et lapsele parima lahenduse leidmiseks on osapooltel vaja esmalt pöörduda perelepitaja poole nõustamisele, et välja selgitada, kas tegemist on abielu lõppemise või ületatava perekriisiga ja abistada osapooli lapsesse puutuvates küsimustes kokkuleppele jõudmisel.
6.Maardu Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti hinnangul on mõlemad vanemad võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema ning mõlemal on soov tegelda lapse kasvamisega ja arenemisega. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei oleks lapse huvides.
7.Mustamäe Linnaosa Valitsus selgitas välja, et mõlemad vanemad saavad hakkama lapse hooldamise ja kasvatamisega ning abielu ajal tegelesid mõlemad vanemad lapse kasvatamisega. Juhul kui vanemad kokkulepet ei saavuta, võiks kohus ema avalduse rahuldada osaliselt selles osas, mis puudutab otsustusõigust. Koolieelses eas olev laps vajab enam ema tähelepanu ja hoolt. Vastuavalduse osas võiks kohus kaaluda suhtluskorra reguleerimise rahuldamist nii, et laps viibiks lahus elava vanema juures kahel nädalavahetusel kuus. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 3. mai 2016. a määrusega rahuldamata nii ema avalduse kui isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes ühele vanemale üle andmiseks. Maakohus määras, et lapse viibimiskoht on kuni kooli minekuni vaheldumisi avaldaja ja puudutatud isiku I juures kaks järjestikust nädalat korraga. Maakohus määras, et laps käib lasteaias „XXX“ kuni kooli minekuni, kui vanemad ei otsusta ühiselt lapse üle viimist teise lasteaeda. Lapse sünnipäeva korraldavad lapse vanemad ühiselt. Puudutatud isiku I määruskaebus
9.Puudutatud isik I esitas 17. mail 2016. a määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse lasteaia valiku osas. Lapse parema arengu ja tulevikus heasse kooli saamise eeldusena peaks laps käima lasteaias „XXX“, mis oli lapse esimene lasteaed ja kust ema ta isa nõusolekuta ära võttis. Lisaks asub see lasteaed peaaegu võrdsel kaugusel mõlema vanema elukohast. Avaldaja määruskaebus
10.Avaldaja esitas 18. mail 2016. a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 3, 4 ja 5 ning osaliselt p 6. Avaldaja leidis, et määrus ei vasta lapse huvidele ja vastuolus PKS § 123 lõikega 1. Ühise hooldusõiguse jätkumine ei ole võimalik vanemate vaheliste lahkhelide tõttu. Asja lahendamisel tuleb kohaldada PKS § 119 ja § 137 lg 1 ja 3. Suhtluskorra määramine ei ole hooldusõiguse piiramise vahendiks PKS § 134 mõistes ning seega on maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-2 ja 3-8 omavahel vastuolus.
11.Suhtlusaja määramine võrdsetes osades vanemate vahel ei ole lapse huvides ja on vastuolus PKS § 123 lõikega 1. Olukorras, kus vanemad elavad erinevates linnades, peab laps veetma isa juurest lasteaeda sõites 40-60 min autos. Kindla elukoha vajadust ühe vanema juures rõhutasid ka eestkosteasutused. Suhtluskord peaks tagama reeglid, mis tagavad lapse huvid parimal viisil, mitte seadustama vahepealset olukorda.
Puudutatud isiku I vastumääruskaebus avaldaja määruskaebusele
12.Puudutatud isik I esitas 1. juunil 2016. a avaldaja määruskaebusele vastumääruskaebuse, millega vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2-6, ning jäi juba esitatud määruskaebuse juurde, millega vaidlustas kohtumääruse resolutsiooni p 7. Puudutatud isik I ei oleks esitanud vastumääruskaebust juhul, kui seda ei oleks teinud avaldaja.
13.Puudutatud isik I kordas hooldusõiguse küsimuses peamiselt maakohtus esitatud seisukohti ning jäi ka suhtluskorra osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
14.Puudutatud isik I taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Samuti soovis, et kohus kuulaks ära ka lapse. Puudutatud isiku I hinnangul on laps piisavalt arenenud ning sotsiaalselt võimeline andma oma selgitusi eelkõige selle kohta, kellega talle meeldib rohkem aega veeta, kelle juures ta sooviks elada. Samuti saab laps anda selgitusi selle kohta, kes viib teda lasteaeda, kui tihti viibib ta erinevate hoidjate juures jne. Asja edasine menetlus
15.Avaldaja vaidles puudutatud isiku I määruskaebusele ja vastumääruskaebusele vastu ning palus jätta need rahuldamata.
16.Puudutatud isik I vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
17.Puudutatud isiku II esindaja palus jätta määruskaebused rahuldamata, kuid samas märkis, et tal puuduvad vastuväited juhuks, kui kohus rahuldab puudutatud isiku I määruskaebuse lasteaia valiku osas.
18.Eestkosteasutused palusid jätta puudutatud isiku I määruskaebused rahuldamata ja avaldaja määruskaebuse rahuldada.
19.Maakohus võttis määruskaebused ja vastumääruskaebuse menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.15. juulil 2016. a esitas avaldaja määruskaebusest loobumise taotluse.
21.Puudutatud isik I toetas 7. augusti 2016. a seisukohas avaldaja taotlust ja nõustus loobuma vastumääruskaebusest, kuid jäi enda määruskaebuses taotletu juurde, s.o lasteaia valiku küsimuses.
22.Lapse esindaja ja Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetasid avaldaja määruskaebusest loobumise taotlust. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning sellega seoses avaldaja määruskaebuse ja puudutatud isiku I vastumääruskaebuse menetlus ringkonnakohtus lõpetada.
24.Ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 659 lg 1). TsMS § 644 lg 1 kohaselt on apellandil õigus apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Avaldaja esitas TsMS § 644 lg 1 kohaselt määruskaebusest loobumise avalduse ja kuna ei esine takistusi määruskaebusest loobumise vastuvõtmiseks, tuleb loobumine vastu võtta ja avaldaja määruskaebuse osas menetlus lõpetada.
25.TsMS 65. peatükk ei reguleeri vastumääruskaebuse esitamist, mistõttu tuleneb vastumääruskaebuse esitamise õigus TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebus tuleb läbi vaadata koos määruskaebusega ning vastumääruskaebuse menetlemine on seetõttu sõltuvuses määruskaebuse menetlemisest (TsMS § 659 koosmõjus §-ga 635 lg-tega 1 ja 4). Pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid TsMS § 635 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse, kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. Eeltoodut arvestades tuleb lõpetada menetlus ka puudutatud isiku I vastumääruskaebuse osas ning ringkonnakohus vaatab läbi üksnes puudutatud isiku I varasema määruskaebuse.
26.Puudutatud isik I vaidlustas 17. mail 2016. a esitatud määruskaebuses maakohtu määrust üksnes osas, mis puudutab lasteaia valikut. Tutvunud toimiku materjaliga, leiab kolleegium, et puudutatud isiku I määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 3. mai 2016. a määrust selles osas muuta. Kolleegium ei nõustu, et vanemate kodude vahemaa võiks praegusel juhul olla maakohtu tehtud lasteaia valiku osas takistuseks. On tavapärane, et Tallinna lähiümbruses elavad lapsed käivad lasteaias või koolis Tallinnas ja seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud väited, et määratud lasteaed asub Maardu linnas asuvast isa elukohast liiga kaugel ja on lapsele ebamugav. Kolleegiumi arvates on vahemaaga võrreldes olulisem ja lapse huvidele enam vastav see, kui lapsele harjumuspäraseks kujunenud lasteaeda ei vahetata. Lapsel rühmakaaslastega ja õpetajatega kujunenud sotsiaalsete sidemete ning harjumuspärase lasteaia keskkonna ja tuttava elurütmi säilitamine kaalub kolleegiumi arvates üles mõnevõrra pikema autosõidu vajaduse. Seda arvestades on maakohus õigesti leidnud, et lapsele on parem jätkata käimist lasteaias „XXX“ ja kolleegium ei pea põhjendatuks maakohtu määrust selles osa muuta. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määruskaebuse väited järeldada, et maakohus oleks lasteaia valikul väljunud kaalutlusotsustuse piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasjade lahendamisel on. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ning võtnud arvesse ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja arvamusi.
27.Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 7 seadnud lasteaia valiku sõltuvusse vanemate ühisest otsusest, st et juhul kui vanemad jõuavad lasteaia valiku osas ühiselt siiski teistsugusele otsusele, ei keela kohtumäärus last teise lasteaeda paigutamast.
28.Menetluskulud tuleb jätta iga menetlusosalise enda kanda, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Kaar
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.