Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-14-16076
Määruse tegemise aeg ja koht
12.05.2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet
Kohtuasi
K K ja M K i hagi J K i vastu elatise suurendamiseks
Hagi hind Vaidlustatud kohtulahend
Hageja I - 1255,50 eurot, hageja II - 1840,50 eurot Harju Maakohtu 28.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J K i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Allikvere, Ulvi Loonurm
nende Hageja I K K (IK XXXXXXX) Hageja II M K (IK XXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Tatjana KalininaRussakova ja lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kostja J K (IK XXXXXXX), esindaja RÕA korras adv. Anna Solomko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda J K i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr. 2-14-16076 ja tagastada kaebus apellandile. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajatele. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud K K ja M K esitasid 14.04.2014 hagi Harju Maakohtusse J K i vastu elatise suurendamiseks. Vastavalt hagi asjaoludele on kostjalt hagejate kasuks Harju Maakohtu 19.01.2012 tagaseljaotsusega välja mõistetud igakuine elatis mõlema hageja kasuks 139 eurot kuus ja 16.08.2012 otsusega 145 eurot kuus. Kostja vabatahtlikult elatist suuremas summas maksma ei ole nõustunud. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatis seadusjärgse miinimumsumma ja koefitsiendi hageja I puhul 1,60 korrutisega ning hageja II puhul koefitsiendi 1,97 korrutisega. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja selgitas, et tema sissetulek on 350 eurot, mis ei võimalda tasuda hagejatele rohkem elatist kui seda on seadusega ettenähtud alammäär. Harju Maakohus rahuldas 28.11.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise alates 14.04.2014 hagejale I Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses ehk 177,50 eurot ning hagejale II 203 eurot. Maakohus mõistis J K ilt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 194,50 eurot ning jättis K K menetluskulud 62% ulatuses ja M K i menetluskulud 58% ulatuses kostja kanda. 29.04.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse J K i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-14-16076. Apellant leiab, et maakohus on menetluskulude jaotuse osas ja riigilõivu kostja kanda jättes selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellant tugineb TsMs § 190 lg-le 7, § 162 lg-le 4, § 232 lg-le 1 ja § 436 lg-le 1 ning palub uue otsusega vabastada J. Kalinin riigilõivu tasumise kohustusest Eesti Vabariigi kasuks ning jätta menetluskulud hagejate kanda või alternatiivselt näha ette, et riigilõiv 194,50 eurot tuleb tasuda mitte suuremate osamaksetena kui 10 eurot kuus ning hagejate menetluskulude tasumine sarnaselt eelnevaga, s.t osamaksetena mitte rohkem kui 10 eurot kuus. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagejad esitasid maakohtusse nõude elatise saamiseks, hageja I nõude suuruseks 1255,50 eurot ja hageja II nõude suuruseks 1840,50 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist põhinõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.