28.novembril 2014.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis
Tsiviilasja number
2-14-16076
Tsiviilasi
XXXja XXXhagi XXXvastu elatise suurendamiseks
Hagihind
Hageja I 1255,50 eurot Hageja II 1840,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX), Hagejate seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
Menetluse liik
Kohtuistung 20. oktoober 2014
Resolutsioon
1.XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-1224964 väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja XXX alates 14.04.2014 XXX kasuks igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2014 on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti), kuni XXX täisealiseks saamiseni ning juhul kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
3.Muuta Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-1224964 väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja XXX alates 14.04.2014 XXX kasuks igakuine elatis 203 (kakssada kolm) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse
kehtivast kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks saamiseni ning juhul kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Elatis tuleb maksta XXX kontole nr XXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 5-daks kuupäevaks.
5.Välja mõista XXX riigilõiv 194,50 eurot (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 50 senti) Eesti Vabariigi kasuks. Riigilõiv tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel märkida viitenumber. Menetluskulude jaotus
Jätta XXX menetluskulud 62% ulatuses XXX kanda ja 38% ulatuses XXX kanda ning jätta XXX menetluskulud 58% XXX kanda ja 42% XXX kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Vanemate kooselu lõppes 2011 juuli kuus. Harju Maakohtu 19.01.2012 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt alates 01.11.2011 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuine elatis kummagi hageja kasuks 139 eurot kuus ja Harju Maakohtu 16.08.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-12-24964 mõisteti kostjalt välja elatis kummagi lapse kasuks 145 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused eelmise otsuse tegemise ajast oluliselt kasvanud ning kostja ei nõustu vabatahtlikult rohkem elatist maksma. Hagiavalduse ja 08.10.2014 hagi muudatuse kohaselt on hageja I vajadused kokku 569.02 eurot ja hageja II vajadused 698.95 eurot. Kostja ülalpidamiskohustuse ulatus on pool sellest, seega vastavalt 284.50 eurot ja 349.50 eurot. Praegusesse elatise alammäära suhestuvad need kohustused koefitsiendiga vastavalt 1,60 ja 1,97.
2.Hagejad paluvad elatise väljamõistmist summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi korrutisele alljärgnevalt: 1) muuta Harju Maakohtu 16.08.2012.a. otsuses tsiviilasjas asjas nr.2-12-24964 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja I kasuks alates 14.04.2014.a. kuni tema täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21aastaseks saamiseni, igakuine elatis summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,60 korrutisele, 2) muuta Harju Maakohtu 16.08.2012.a. otsuses tsiviilasjas asjas nr.2-12-24964 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja II kasuks alates 14.04.2014.a. kuni tema täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-
aastaseks saamiseni, igakuine elatis summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,97 korrutisele, 3) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja on kohustatud väljamõistetud mõlema elatise kohustuse kandma XXX kontole nr.XXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 5-daks kuupäevaks ning kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on Juri Kalininil kohustus tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus elatise väljamõistmisega seadusega ettenähtud alammääras, so 177,50 eurot kuus ühele lapsele (kokku 355 eurot) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja sissetulekud, 350 eurot kuus, ei võimalda tasuda elatist hagiavalduses nõutud summas. Kostja saab miinimumpalka, kostja abikaasa on töötu ja kostja kommunaalarveid maksab kostja ema. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud kulud noorema lapse eest on ülemäära suured. Kostja on elatist maksnud kohtutäituri kaudu. Kostja esitas vastuväite, et hageja seaduslik esindaja sõidab iga päev tööle teed pidi, kuhu jääb lasteaed ja XXX tänava korteri arved ei puutu asjasse, kuna kostjale teadaolevalt on vastaspoolel Vormsi tänaval korter ning ta teab, et nad elavad seal. Kostja ei nõustu koefitsiendiga. Kohtuotsuse põhjendused
4.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 355 eurot, millest pool on 177,50 eurot. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.
5.Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et hagejate isaks on kostja, et hageja I on sündinud 28.04.2004 ning hageja II on sündinud 01.09.2009. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete
suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
6.Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-24964 on tõendatud, et hageja I ülalpidamiseks mõisteti kostjalt välja elatis 145 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 01.09.2027. Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-24964 on tõendatud, et hageja II ülalpidamiseks mõisteti kostjalt välja elatis 145 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 01.09.2027. Nimetatud otsuse alusel on hagejate kasuks välja mõistetud miinimumelatis. Käesolevaks ajaks on muutunud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäär, mis on 355 eurot kuus ja millest pool on 177,50 eurot. Seega on oluliselt muutunud PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, mis on aluseks TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497 kohaldamisel ja elatise suuruse muutmisel.
7.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kulub hageja I ülalpidamiseks 569,02 eurot, mis sisaldab toidukulusid 100 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 84 eurot, eluasemekulusid 89,38 eurot, transpordikulusid 15 eurot, kulusid hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, raamatutele jm arendavatele trükistele ning mänguasjadele 15 eurot, üritustele (teater, kino jms) 20 eurot, taskurahale ja kaaslaste sünnipäevadele 35 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiukuludele 7 eurot, mööblile jms (voodi, tekk, padi, arvuti, koolilaud, tool) 18,65 eurot, huviringidele (keelte kool, teater, taekwondo treening) 105,17 eurot, suvelaagrile 22,50 eurot, mobiilile, internetile ja tahvelarvutile 33,57 eurot.
8.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kulub hageja II ülalpidamiseks 698,95 eurot, mis sisaldab toidukulusid 100 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 65 eurot, eluasemekulusid 89,38 eurot, transpordikulusid 15 eurot, kulutusi hügieenile 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, mänguasjadele, raamatutele 15 eurot, üritustele (teater, kino jms) 20 eurot, taskurahale ja kaaslaste sünnipäevadele 35 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiukuludele 7 eurot, mööblile jms (voodi, tekk, padi, arvuti, koolilaud, tool) 18,65 eurot, lasteaiale 182 eurot, logopeedile, psühholoogile 99 eurot, huviringidele (taekwondo treening) 29,17 eurot.
9.Toidukulude tõendamiseks esitati kohtule hageja II ühe nädala menüü ja Prisma Peremarketi Selveri, Rimi, Saku Läte OÜ kviitungid perioodi 23.09.2014-04.10.2014 eest. Kohus ei arvesta toidukulude hulka Saku Läte OÜ arvet summas 9,72 eurot vee eest, kuna kraanist tulev vesi on joogikõlbulik, mistõttu eraldi vee tellimine ei ole põhjendatud. Samuti ei arvesta kohus toidupoest ostetud tööstuskaupu (žileti varuterad, suuvesi, šampoon, võimlemissussid, naiste sokid jms) toidukulu hulka. Hagejad on kviitungitega tõendanud, et kulutused toidule 1 inimese kohta kuus on keskmiselt 100 eurot.
10.Riietele ja jalanõudele tehtud kulutuste tõendamiseks on hageja I esitanud arveid ja kviitungeid perioodist 2013 märtsist kuni 2014 oktoobrini (k.a) summas 1158,42 eurot, mis teeb keskmiselt ühes kuus 58 eurot (1158,42/20 kuuga). Hageja II on esitanud riietele ja jalanõudele tehtud kulude tõendamiseks arveid ja kviitungeid 2013 veebruarist kuni 2014 oktoobrini (k.a) summas 1281,28 eurot, mis teeb keskmiselt ühes kuus 61 eurot (1281,28/21 kuuga).
11.Hagiavalduse kohaselt on mõlema hageja eluasemekulud ühes kuus 89,38 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks on esitatud korteriomandi XXX Tallinn laenumaksed,
kommunaalteenuste arved ja elektrikulu arved. Kostja esitas vastuväite, et XXX tänava korteri arved ei puutu asjasse, kuna kostjale teadaolevalt on vastaspoolel Vormsi tänaval korter ning nad elavad seal. Kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Hagejad on hagiavalduses märkinud elukohaks XXX Tallinn ning ka 24.09.2014 kohtuistungil kinnitanud, et nad elavad nimetatud aadressil neljakesi (hagejad, ema ja abikaasa). Kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu kohus arvestab korteriomandi XXX Tallinn seotud eluasemekulusid. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud igakuised laenumaksed 178.50 eurot, korteriühistu XXX 8 arvetega on tõendatud igakuine keskmine kommunaalteenuste kulu summas 144.24 eurot ja Eesti Energia arvetega on tõendatud igakuine keskmine elektri kulu summas 34,77 eurot. Kõik eluasemekulud kokku on 357,51 eurot kuus (178.50+144.24+34,77). Arvestades, et korteris elab 4 inimest on kummalegi lapsele kuuluv osa kõikidest eluasemekuludest 89,38 eurot.
12.Kulud laste transpordile summas 15 eurot on tõendamata. Asjaolust, et ema kasutuses on auto, ei tulene automaatselt, et ka kütusekulu kannab ema, mistõttu ei ole kütusekulu põhjendatud.
13.Kuigi hagejad ei ole tõendanud kulutusi hügieeni- ja pesemistarvetele, peab kohus kulutusi isiklikule hügieenile ja hooldusele vajalikeks ja põhjendatuteks ning arvestades jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikuks 10 eurot kuus.
14.Hagiavalduse kohaselt on õppetarvete kulu ühes kuus 5 eurot. Selle kinnituseks on esitatud Prisma Peremarketi, Abakhani, Rahva Raamatu, Hammond OÜ jms kviitungid. Kohus peab õppevahendite kulu 5 eurot ühes kuus põhjendatuks ja vajalikuks. Hagiavalduse kohaselt kulub trükistele ja mänguasjadele 15 eurot kuus, mis on põhjendatud ja vajalik laste arenguks. Kulud on tõendatud XS Mänguasjade, Sipsik, Juku Mänguasjakeskus kviitungitega.
15.Hagiavalduses on märgitud, et ürituste peale kulub mõlema lapse kohta 20 eurot kuus. Kohtule on esitatud kviitungeid kokku summas 108,36 eurot. Kohus ei arvesta ürituste kulude hulka 17.09.2013 Juku Tähesaju kviitungit (ostetud on mänguasi), 22.10.2013 Tähesaju City kviitungit (ostetud on mänguasi), Piletilevi 12.01.2013 teatripileteid, kuna lisatud kviitungist pole võimalik aru saada, millisele kontserdile või etendusele on pilet ostetud ning mitu piletit ost sisaldas, Playlandi Tähesaju sünnipäevamakset, kuna sünnipäeva kulud on hagis märgitud eraldi kulukirjena. Arvestades esitatud tõendeid ja asjaolu, et viimane tõend pärineb 13.01.2014, on kohtu hinnangul põhjendatud igakuine ürituste kulu 5 eurot ulatuses mõlema lapse kohta.
16.Hagis märgitult kulub kummalegi lapsele taskuraha 15 eurot kuus, millele lisandub sõprade sünnipäevakulud 20 eurot kuus ja lapse enda sünnipäev 8,75 eurot kuus. Hageja II on eelkooliealine laps, mistõttu ei ole usutav ega põhjendatud, et ta omab taskuraha 15 eurot kuus. Eelkooliealised lapsed tavapäraselt ei teosta iseseisvalt oatutehinguid ning neil puudub selleks ka vajadus. Hageja I on koolilaps ja taskuraha 15 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu. Sõprade sünnipäeva kulu ühe lapse kohta 10 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Sünnipäeva pidamine mängutubades on ca 100 eurot ühe korra kohta, seega on põhjendatud lapse enda sünnipäeva kulu 8,75 eurot kuus.
17.Hagiavalduse kohaselt on kulutused tervishoiule keskmiselt kuus 7 eurot, mis on tõendatud Lasnamäe Centrum apteegi, Magdaleena apteegi, Tõnismäe apteegi jt apteekide kviitungitega.
18.Hagiavaldusest nähtub, et hagejad vajavad voodit, tekki, patja, koolilauda, -tooli ja arvutit. Lisatud on väljatrükid Dormeo ja Klick Eesti AS lehelt ning turvatooli ja 2 töötooli kviitungid.
Kuivõrd hageja II on hetkel eelkooliealine, siis ei ole usutav ega põhjendatud, et talle osteti 31,90 eurot või 64,90 eurot maksev töötool. Kohus möönab, et nii mööbel kui voodipesu on vajalikud, kuid neid saab osta ka soodsamalt kui lisatud tõenditest nähtub, mistõttu peab kohus põhjendatud kuluks 10 eurot kuus.
19.Hageja II igakuine lasteaia tasu on 182 eurot, mis on tõendatud MTÜ XXX arvetega. Logopeedi ja psühholoogi külastused on tõendatud MTÜ XXX arvetega. Arvetest nähtub, et hageja II käis logopeedi vastuvõtul 11 kuu jooksul 63 korral, mis teeb keskmiselt kuus 6 korda ja psühholoogi vastuvõtul 6 kuu jooksul 8 korda, mis teeb kuus keskmiselt 2 korda. Seega peab kohus põhjendatud logopeedi ja psühholoogi kuluks 56 eurot (6*6 eurot+2*10 eurot) ühes kuus. Hageja II huviringi (taekwon-do treening) kulu 29.17 eurot on tõendatud XXX kirjaga.
20.Hageja I huviringide, laagritasu, mobiili, interneti ja tahvelarvuti kulusid ühes kuus kokku summas 161,24 eurot tõendavad hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõtted, arved, maksekorraldused.
21.Kohus on seisukohal, et hageja I ühe kuu kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele 58 eurot, eluasemele 89,38 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, trükistele ja mänguasjadele 15 eurot, üritustele 5 eurot, taskuraha ja kaaslaste sünnipäevadele 35 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiule 7 eurot, muud kulud (voodi, tekid, padjad, arvuti, koolilaud ja tool) 10 eurot, huviringidele ja sidele 161,24 eurot, kokku 504,37 eurot.
22.Kohus on seisukohal, et hageja II ühe kuu kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele 61 eurot, eluasemele 89,38 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolitarvetele 5 eurot, trükistele ja mänguasjadele 15 eurot, üritustele 5 eurot, sünnipäevadele 20 eurot, lapse enda sünnipäevale 8,75 eurot, tervishoiule 7 eurot, muud kulud (voodi, tekid, padjad, arvuti, koolilaud ja tool) 10 eurot, lasteaiakulud ja huviring 267,17 eurot, kokku 598,30 eurot.
23.Kui jagada kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I kulutusi 252,19 (504,37 /2) eurot kuus ja hageja II kulutusi 299,15 (598,30/2) eurot kuus.
24.Hageja I taotleb täpsustuse kohaselt elatise väljamõistmist summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,60 korrutisele ja hageja II summas, mis vastab elatise seadusjärgse alammäära ja koefitsiendi 1,97 korrutisele. Kohus leiab, et kuna koefitsiendi arvutamisel on lähtutud hagejate praegustest vajadustest, siis ei saa eeldada, et kulude koosseis säilib muutumatuna hagejate täisealiseks saamiseni. Arvestades asjaolu, et hagejate kulude koosseisus moodustavad märkimisväärse osa huviringide ja lasteaiaga seotud kulud, mis tulevikus võivad muutuda või langevad üldse ära, siis ei pea kohus elatise väljamõistmist koos koefitsiendi rakendamisega põhjendatuks. Kui hagejate vajadused oluliselt muutuvad, siis saavad nad uuesti esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.
25.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lastele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga
kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamisekohustuse ulatus olla erinev.
26.Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras. Kostja esitas vastuväite, et tema sissetulekud ei võimalda tasuda elatist hagiavalduses nõutud summas. Kostja töötab firmas XXX OÜ netopalgaga 350 eurot. Kostja pangakonto on arestitud kohtutäituri poolt, mille tõenduseks on esitatud kostja pangakonto väljavõte, sissetuleku (töötasu) arestimise aktid hagejate kasuks ja tööandja XXX OÜ kontoväljavõte. Kostja eluaseme kommunaalteenuste eest maksab tema ema, mille tõendamiseks on esitatud kostja ema konto väljavõte ning tema abikaasa on töötu, mille tõendamiseks on esitatud Töötukassa tõend. Hagejad esitasid kohtule kohtutäituri tõendid, millest nähtub, et 2014 oktoobri seisuga on kostja elatise võlgnevus hageja I osas 1504,61 eurot ja hageja II osas 1266,90 eurot, kokku 2771,51 eurot. Kinnistusregistri e-päringust nähtub, et kostjal puudub kinnisvara.
27.Hagejate ema on esitanud oma sissetuleku tõendamiseks tööandja tõendi, millest nähtub, et hagejate ema keskmine brutosissetulek on 840 eurot kuus (netosissetulek 667 eurot kuus arvestades maksuvaba miinimumi, töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni). Kinnisturegistri e-päringu andmetel kuulub hagejate emale korteriomand Tallinnas XXX .
28.Kostja ei ole kohtule esitanud muud tõendit oma sissetulekute kohta, kui tööandja XXX OÜ pangakonto väljavõtte. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja saaks 350-st eurost suuremat töötasu. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel ei tohi panna kostjat olukorda, kus tal endal elatusvahendeid ei jää, mistõttu kohus tuvastab kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse. Kuna hagejate emale kuuluvat korteriomandit kasutatakse eluasemena, siis kohus välistab selle ja võtab proportsiooni arvestamisel aluseks vanemate keskmise netosissetuleku. Kostja sissetulek moodustab 34% mõlema vanema sissetulekust [350 *100%/(667+350)]. Võttes aluseks laste vajadused ja kostja sissetuleku on kostja ülalpidamise ulatus hageja I osas 171 eurot (504*34%/100%) ja hageja II osas 203 eurot (598*34%/100%).
29.Arvestades asjaolu, et vanemal on kohustus last ülal pidada seaduses sätestatud miinimummääras ja ka seda, et kostja võimalused last ülal pidada on väiksemad kui hagejate emal, siis kuulub hageja I kasuks väljamõistmisele igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses ja hageja II kasuks summas 203 eurot, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Elatis mõistetakse välja kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
30.TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest, so 14.04.2014.
31.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad esitasid taotluse, et kostja
kannaks elatise hagejate ema pangakontole iga jooksva kuu 5-ndaks kuupäevaks ja kohtuotsuse täitmisega viivitamisel on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. TsMS § 445 lg 1 tuleneb, et otsuse täitmist saab tagada mõne hagi tagamise abinõuga. Hagi tagamise abinõud on toodud TsMS § 378 lg-s 1 ja viivist selles nimetatud ei ole. Kohus jätab hagejate taotluse kohtuotsuse täitmisega viivitamisel kohustada kostjat maksma viivist rahuldamata, kuna viivis ei ole hagi tagamise abinõu. Kohus rahuldab hagejate taotluse määrata kindlaks elatise maksmise kuupäev ja pangakonto number.
32.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja I sai menetlusabi riigilõivu tasumisel 150 eurot ja hageja II sai menetlusabi riigilõivu tasumisel 175 eurot. Vastavalt menetluskulude proportsioonile, tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista riigilõivu kokku 194,50 eurot, hageja I osas 93 (150*62%/100%) eurot ja hageja II osas 101,50 (175*58%/100%) eurot. Menetluskulude jaotus
33.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätta hageja I osas 62% ulatuses kostja kanda ja 38 % ulatuses hageja I kanda ning hageja II osas jätta 58% kostja kanda ja 42 % ulatuses hageja II kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.