Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk
Harju Maakohus 01.06.2026 Tallinnas 1-25-3554 Piret Liivo Cristhine Kõrge Ingrid Oja ja Eevi Pant
Kriminaalasi
Andrei Vesselkov süüdistuses KarS § 117 lg 2 järgi ja Andivest Grupp OÜ süüdistuses KarS § 117 lg 2, 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Deniss Medvedev
Süüdistatavad
Andrei Vesselkov, ik 37003170294; kodakondsuseta; emakeel vene keel; xxxharidus; töökoht Andivest Grupp OÜ; elab xxx; kriminaalkorras karistamata; tõkend - ei kohaldatud. Andivest Grupp OÜ; registrikood: 12335616; asukoht: Peterburi tee 30, Tallinn; juhatuse liige Andrei Vesselkov, esindaja emakeel vene keel; kriminaalkorras karistamata; tõkend - ei kohaldatud.
Kaitsja
Andrei Vesselkovi ja Andivest Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaat Liis Suik.
Kannatanute esindaja
Vandeadvokaat Raiko Paas
Menetluse liik
Üldmenetlus
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-st 126 lg 3 p.p 1, 4; § 309 lg 2, § 310 lg 2; § 311, § 312 ja § 314 kohus otsustas:
1.Õigeks mõista Andrei Vesselkov temale KarS § 117 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.
2.Õigeks mõista Andivest Grupp OÜ temale KarS § 117 lg 2, 3 järgi esitatud süüdistuses.
3.Juhindudes KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanute A, B ja C poolt Andrei Vesselkovi ja Andivest Grupp OÜ vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõuetes läbi vaatamata.
4.Asitõendid: - 06.04.2024 sündmuskoha vaatlusel aadressil XXX, Tallinn kaasa võetud tsellofaankott õhuprooviga nr 1, tsellofaankott õhuprooviga nr 2 (pakend nr 2) ja klaasanum õhuprooviga nr 3 (pakend nr 3), mis hoitakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti 15.05.2024 nr 24ATH29944 alusel - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. - 28.05.2024 Tallinnas XXX asuvas korteris kannatanu C poolt PPA Põhja prefektuurile üle antud gaasiveesoojendi Bosch, mille üleandmise kohta on vormistatud 06.01.2025 õiend ja 28.05.2024 käsikirjaline dokument. Gaasiveesoojendi hoitakse praegu PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 26.03.2025 nr 25ATH34115 alusel - anda gaasiveesoojendi Bosch ajutiselt üle Osaühingule ROBERT BOSCH (registrikood 10826273) mõistlikuks ajaks, mille täpse pikkuse lepib nimetatud osaühinguga kokku PPA Põhja prefektuur, ning gaasiveesoojendi PPA Põhja prefektuurile tagastamise järel hävitada gaasiveesoojendi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. - 03.07.2024 asitõendi vaatlusel võetud kolm tolmuproovi gaasiveesoojendi segukanaliavadelt, mis hoitakse PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 03.10.2024 nr 24ATH31922 alusel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
5.Juhindudes KrMS §-dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Andrei Vesselkovil kohtueelsel ning kohtulikul uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 4489.66 eurot jätta riigi kanda.
6.Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Andivest Grupp OÜ kohtueelsel ning kohtulikul uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 3536.86 eurot jätta riigi kanda.
7.Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 ekspertiisikulud kogusummas 2576.88 eurot ning Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku südamiku vahetamise kulu summas 237.90 eurot jätta riigi kanda.
8.Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu B kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga, milline kanda Bl arvelduskontole nr
XXXXXXX.
9.Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu C kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga), milline kanda C arvelduskontole nr
XXXXXXX.
10.Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu Al kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga), milline kanda A arvelduskontole nr
XXXXXXX.
11.Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud Andrei Vesselkov, kellel nõude alus võiks olla, seega kohus selgitab, et kahju saanud isik võib esitada selle taotluse SKHS § 21 lg 1 kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule. Edasikaebamise kord
Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o alates 01.06.2026. I Süüdistus Andrei Vesselkovi süüdistatakse selles, et 07.09.2021 paigaldas ta gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, mille ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus vingugaasiandur. Selliselt toimides rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise ohutusnõudeid, millega ta põhjustas ettevaatamatusest olukorra, kus 06.04.2024 õhtul vannitoas viibinud ja gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y kaotasid vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 07.09.2021 või enne seda telliti gaasitöödega tegeleva Andivest Grupp OÜ ainsalt juhatuse liikmelt ja selles osaühingus gaasiseadmete monteerijana töötavalt Andrei Vesselkovilt gaasiveesoojendi vahetus Tallinnas xxx xx asuvas viiekorruselises korterelamus viiendal korrusel paikneva kolmetoalise korteri nr xx vannitoas. Gaasiveesoojendi vahetuse tellimus hõlmas vana gaasiveesoojendi demonteerimist ja uue gaasiveesoojendi paigaldamist. 07.09.2021, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, demonteeris A. Vesselkov selle korteri vannituppa paigaldatud ja pikaajalises kasutuses olnud vana gaasiveesoojendi, misjärel paigaldas A. Vesselkov uue gaasiveesoojendi, milleks oli lahtise (avatud) põlemiskambriga gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW. Olles demonteerinud vana gaasiveesoojendi oli A. Vesselkov kõrvaldanud ohu, mis tulenes gaasiveesoojendi kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Korteri mittevastavus gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele seisnes muuhulgas korterisse põlemisõhu sattumist tagavate välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis gaasipliidi kohale paigaldatud ja ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud pliidikubu olemasolus ning vannitoas vingugaasianduri puudumises. Paigaldades vana gaasiveesoojendi demonteerimise järel vannituppa uue gaasiveesoojendi, lõi A. Vesselkov uuesti äsja kõrvaldatud ohu, mis tulenes uue gaasiseadme kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Uue gaasiveesoojendi paigaldamisel oli A. Vesselkov teadlik sellest, et korteris puudub selle gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikud välisõhu sissepuhkeavad, köögis on ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu, 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 17 mida ei tohi kasutada üheaegselt kõnealuse gaasiveesoojendiga, ning vannitoas puudub gaasiveesoojendi ohutuks kasutamiseks vajalik vingugaasiandur. Gaasiveesoojendi paigaldamisega nimetatud korterisse rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuded, mille tagajärjel tekkis 06.04.2024 õhtul olukord, kus gaasiveesoojendi töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid inimese tervisele ja elule ohtlikus koguses gaasiveesoojendi põlemiskambrist vannituppa, kus viibisid vanni kõrval madalal toolil istunud xx-aastane X ja veeprotseduuride tegemiseks vannis olnud 8-aastane Y, kes olid gaasiveesoojendit kasutades täitmas vanni sooja veega. Samal ajal põles köögis vähemalt üks gaasipliidi põleti, millel seisval pannil olid praadimas viinerid kartulitega, ning gaasipliidi kohal töötas pliidikubu. Töötav pliidikubu tõmbas ventilatsiooni väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu sissepuhkeavade puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt, sealhulgas ukse all oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas alandama vannitoas õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist vannituppa, mis aga jäi Xile ja Yile märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur. Vannitoas viibinud X ja Y
kaotasid vingugaasi sissehingamise tagajärjel tekkinud vingugaasimürgistuse ehk nn keemilise lämbuse tõttu teadvuse, misjärel vanni kõrval istunud X kukkus peaga üle vanni serva ja tema pea vajus vee alla ning vannis olnud Y samuti vajus peaga vee alla. Teadvuse kaotanud ja peaga üle vanni serva vette kukkunud X suri 06.04.2024 õhtul sündmuskohal vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Sündmuskohale saabunud ja Xi elustada üritanud kiirabibrigaad fikseeris tema surma 06.04.2024 kell 21:33. Teadvuse kaotanud ja peaga vee alla vajunud Y toimetati elustamisvõtete rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt Tallinna Lastehaiglasse, kus ta 06.04.2024 kell 21:55 suri vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud oksemasside aspiratsiooni ja mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi on seade seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 3 lg 1 mõttes ning selle paigaldamine on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes, mis sätestab, et seadmetöö on seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus alljärgnevate gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuete rikkumises. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuded, mis on sätestatud majandus- ja taristuminsitri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 45, mis muuhulgas käsitleb nõudeid ventilatsioonile, millele peab vastama ruum, kuhu paigaldatakse gaasiseade. Määruse nr 87 § 45 lg 1 sätestab, et ruumis, kuhu paigaldatakse gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise. Määruse nr 87 § 45 lg 6 sätestab, et kui põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada ka nende ruumide õhuvahetusega. 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 18 A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 on põlemisõhku otse ruumist võttev gaasiseade, millel on lahtine (avatud) põlemiskamber, kust põlemisgaasid juhitakse loomuliku tõmbega korstnasse, millega ühendab gaasiseadet suitsulõõr. Tallinnas XXX asuva korteri vannitoa ukse all oli pilu, mis toimis gaasiveesoojendi töötamisel siirdeõhu avana, mille kaudu sattus põlemisõhk vannituppa kõrvalasuvast köögist ja muudest korteri ruumidest. Vannitoa ukse kõrval asuvas köögis paiknes nelja põleti ja ahjuga gaasipliit Indesit võimsusega 10,4 kW, mille kohal oli paigaldatud sundventilatsiooniseade ehk ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu. Korteris oli õhutihe välisuks ja õhutihedad plastikaknad. Eeltoodust tulenevalt ehk arvestades vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi konstruktsiooni ja vannituppa põlemisõhu juurdevoolu viisi, köögis paikneva gaasipliidi ja selle kohale paigaldatud pliidikubu olemasolu, korteri akende ja välisukse õhutihedust ning määruse nr 87 § 45 lõigetes 1 ja 6 sätestatut, pidid köögis või muudes korteri ruumides olema akendele paigaldatavad tuulutusklapid, akendesse ja seintesse paigaldatavad värskeõhuklapid ehk nn fresh-klapid või muud välisõhu sissepuhkeavad, mis oleksid taganud vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikku põlemisõhu ning töötava pliidikubuga väljatõmmatavat õhku asendava välisõhu stabiilse, akende avamisest ja sulgemisest mitteoleneva juurdevoolu korterisse. Välisõhu sissepuhkeavad korteris aga puudusid, millest A. Vesselkov oli gaasiveesoojendi paigaldamise ajal teadlik. Samuti rikkus A. Vesselkov gaasiveesoojendi paigaldamisel määruse nr 87 § 45 lg 11 lauses 1 sätestatud üldteadaolevat ohutusnõuet, mille kohaselt eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Määruse nr 87 § 45 lg 11, mis sätestab vingugaasianduri kohustuslikkust, jõustus 17.03.2017. Samal päeval jõustus ka määruse nr 87 §
70, mille kohaselt tuleb selle määruse § 45 lõikes 11 ettenähtud nõue täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Vannitoas, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021 gaasiveesoojendi, vingugaasiandur puudus, millest A. Vesselkov oli teadlik. Eirates gaasiveesoojendi paigaldamisel eeltoodud ohutusnõudeid, pidas A. Vesselkov võimalikuks, et gaasiveesoojendi ohutusnõuetele mittevastava paigaldamise tulemusena võib tekkida olukord, kus gaasiveesoojendi kasutamisel täitub vannituba ja korteri muud ruumid inimese tervisele ja elule ohtliku värvitu ja lõhnatu vingugaasiga, mida sisse hingates võivad vannitoas ja muudes korteri ruumides viibivad inimesed saada surma. Samas lootis A. Vesselkov oma kohustundetuse tõttu vältida teiste inimeste surma saabumist, sest gaasiveesoojendi paigaldamisel juhtis ta paigaldamise juures viibinud Xi või teiste korterielanike tähelepanu korteri mittevastavusele gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, mis seisnes A. Vesselkovi selgituste kohaselt muuhulgas korteris välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis pliidikubu olemasolus ja vannitoas vingugaasianduri puudumises. Eelkirjeldatud tegevusega pani Andrei Vesselkov toime KarS § 117 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, millega on põhjustatud kahe või enama inimese surm. Andivest Grupp OÜ-d süüdistatakse selles, et 07.09.2021 paigaldas gaasitöödega tegeleva Andivest Grupp OÜ juhatuse liige ja töötaja Andrei Vesselkov gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, mille ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus vingugaasiandur. Selliselt toimides rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise ohutusnõudeid, millega ta põhjustas ettevaatamatusest olukorra, kus 06.04.2024 õhtul vannitoas viibinud ja gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y kaotasid vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 19 alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 07.09.2021 või enne seda telliti gaasitöödega tegeleva Andivest Grupp OÜ ainsalt juhatuse liikmelt ja selles osaühingus gaasiseadmete monteerijana töötavalt Andrei Vesselkovilt gaasiveesoojendi vahetus Tallinnas xxx xx asuvas viiekorruselises korterelamus viiendal korrusel paikneva kolmetoalise korteri nr xx vannitoas. Gaasiveesoojendi vahetuse tellimus hõlmas vana gaasiveesoojendi demonteerimist ja uue gaasiveesoojendi paigaldamist. 07.09.2021, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, demonteeris A. Vesselkov selle korteri vannituppa paigaldatud ja pikaajalises kasutuses olnud vana gaasiveesoojendi, misjärel paigaldas A. Vesselkov uue gaasiveesoojendi, milleks oli lahtise (avatud) põlemiskambriga gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW. Olles demonteerinud vana gaasiveesoojendi oli A. Vesselkov kõrvaldanud ohu, mis tulenes gaasiveesoojendi kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Korteri mittevastavus gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele seisnes muuhulgas korterisse põlemisõhu sattumist tagavate välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis gaasipliidi kohale paigaldatud ja ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud pliidikubu olemasolus ning vannitoas vingugaasianduri puudumises. Paigaldades vana gaasiveesoojendi demonteerimise järel vannituppa uue gaasiveesoojendi, lõi A. Vesselkov uuesti äsja kõrvaldatud ohu, mis tulenes uue gaasiseadme kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Uue gaasiveesoojendi paigaldamisel oli A. Vesselkov teadlik sellest, et korteris puudub selle gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikud välisõhu sissepuhkeavad, köögis on ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu, mida ei tohi kasutada üheaegselt kõnealuse gaasiveesoojendiga, ning vannitoas puudub gaasiveesoojendi ohutuks kasutamiseks vajalik vingugaasiandur. Gaasiveesoojendi paigaldamisega nimetatud korterisse rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuded, mille tagajärjel tekkis 06.04.2024 õhtul olukord, kus gaasiveesoojendi
töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid inimese tervisele ja elule ohtlikus koguses gaasiveesoojendi põlemiskambrist vannituppa, kus viibisid vanni kõrval madalal toolil istunud xx-aastane X ja veeprotseduuride tegemiseks vannis olnud xx-aastane Y, kes olid gaasiveesoojendit kasutades täitmas vanni sooja veega. Samal ajal põles köögis vähemalt üks gaasipliidi põleti, millel seisval pannil olid praadimas viinerid kartulitega, ning gaasipliidi kohal töötas pliidikubu. Töötav pliidikubu tõmbas ventilatsiooni väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu sissepuhkeavade puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt, sealhulgas ukse all oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas alandama vannitoas õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist vannituppa, mis aga jäi Xile ja Yile märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur. Vannitoas viibinud X ja Y kaotasid vingugaasi sissehingamise tagajärjel tekkinud vingugaasimürgistuse ehk nn keemilise lämbuse tõttu teadvuse, misjärel vanni kõrval istunud X kukkus peaga üle vanni serva ja tema pea vajus vee alla ning vannis olnud Y samuti vajus peaga vee alla. Teadvuse kaotanud ja peaga üle vanni serva vette kukkunud X suri 06.04.2024 õhtul sündmuskohal vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Sündmuskohale saabunud ja Xi elustada üritanud kiirabibrigaad fikseeris tema surma 06.04.2024 kell 21:33. Teadvuse kaotanud ja peaga vee alla vajunud Y toimetati elustamisvõtete rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt Tallinna Lastehaiglasse, kus ta 06.04.2024 kell 21:55 suri vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud oksemasside aspiratsiooni ja mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 20 A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi on seade seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 3 lg 1 mõttes ning selle paigaldamine on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes, mis sätestab, et seadmetöö on seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus alljärgnevate gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuete rikkumises. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuded, mis on sätestatud majandus- ja taristuminsitri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 45, mis muuhulgas käsitleb nõudeid ventilatsioonile, millele peab vastama ruum, kuhu paigaldatakse gaasiseade. Määruse nr 87 § 45 lg 1 sätestab, et ruumis, kuhu paigaldatakse gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise. Määruse nr 87 § 45 lg 6 sätestab, et kui põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada ka nende ruumide õhuvahetusega. A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 on põlemisõhku otse ruumist võttev gaasiseade, millel on lahtine (avatud) põlemiskamber, kust põlemisgaasid juhitakse loomuliku tõmbega korstnasse, millega ühendab gaasiseadet suitsulõõr. Tallinnas XXX asuva korteri vannitoa ukse all oli pilu, mis toimis gaasiveesoojendi töötamisel siirdeõhu avana, mille kaudu sattus põlemisõhk vannituppa kõrvalasuvast köögist ja muudest korteri ruumidest. Vannitoa ukse kõrval asuvas köögis paiknes nelja põleti ja ahjuga gaasipliit Indesit võimsusega 10,4 kW, mille kohal oli paigaldatud sundventilatsiooniseade ehk ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu. Korteris oli õhutihe välisuks ja õhutihedad plastikaknad. Eeltoodust tulenevalt ehk arvestades vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi konstruktsiooni ja vannituppa
põlemisõhu juurdevoolu viisi, köögis paikneva gaasipliidi ja selle kohale paigaldatud pliidikubu olemasolu, korteri akende ja välisukse õhutihedust ning määruse nr 87 § 45 lõigetes 1 ja 6 sätestatut, pidid köögis või muudes korteri ruumides olema akendele paigaldatavad tuulutusklapid, akendesse ja seintesse paigaldatavad värskeõhuklapid ehk nn fresh-klapid või muud välisõhu sissepuhkeavad, mis oleksid taganud vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikku põlemisõhu ning töötava pliidikubuga väljatõmmatavat õhku asendava välisõhu stabiilse, akende avamisest ja sulgemisest mitteoleneva juurdevoolu korterisse. Välisõhu sissepuhkeavad korteris aga puudusid, millest A. Vesselkov oli gaasiveesoojendi paigaldamise ajal teadlik. Samuti rikkus A. Vesselkov gaasiveesoojendi paigaldamisel määruse nr 87 § 45 lg 11 lauses 1 sätestatud üldteadaolevat ohutusnõuet, mille kohaselt eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Määruse nr 87 § 45 lg 11, mis sätestab vingugaasianduri kohustuslikkust, jõustus 17.03.2017. Samal päeval jõustus ka määruse nr 87 § 70, mille kohaselt tuleb selle määruse § 45 lõikes 11 ettenähtud nõue täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Vannitoas, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021 gaasiveesoojendi, vingugaasiandur puudus, millest A. Vesselkov oli teadlik. Eirates gaasiveesoojendi paigaldamisel eeltoodud ohutusnõudeid, pidas A. Vesselkov võimalikuks, et gaasiveesoojendi ohutusnõuetele mittevastava paigaldamise tulemusena võib tekkida olukord, kus gaasiveesoojendi kasutamisel täitub vannituba ja korteri muud ruumid inimese tervisele ja elule ohtliku värvitu ja lõhnatu vingugaasiga, mida sisse hingates võivad vannitoas ja muudes korteri ruumides viibivad inimesed saada surma. Samas lootis A. 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 21 Vesselkov oma kohustundetuse tõttu vältida teiste inimeste surma saabumist, sest gaasiveesoojendi paigaldamisel juhtis ta paigaldamise juures viibinud Xi või teiste korterielanike tähelepanu korteri mittevastavusele gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, mis seisnes A. Vesselkovi selgituste kohaselt muuhulgas korteris välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis pliidikubu olemasolus ja vannitoas vingugaasianduri puudumises. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uut gaasiveesoojendit Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, tegutses A. Vesselkov Andivest Grupp OÜ juhatuse liikme ja töötajana ning selle osaühingu nimel ja huvides, s.t Andivest Grupp OÜ tegevusala raames, milleks on gaasitööde tegemine, ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle paigaldamise eest Andivest Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega pani Andivest Grupp OÜ toime KarS § 117 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 117 lg 2 sätestatud teo, mille on toime pannud juriidiline isik, ja nimelt teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, millega on põhjustatud kahe või enama inimese surm. II Menetlusosaliste seisukohad: Prokuröri seisukoht:
1.Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 26.01.2026 toimunud kohtulikes vaidlustes asus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et A. Vesselkov on toime pannud kuriteo KarS § 117 lõikes 2 järgi, s.t teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, millega on põhjustatud kahe inimese surm. Samas kuriteos süüdistatakse ka A. Vesselkoviga seotud äriühingut Andivest Grupp OÜ, kellele on esitatud süüdistus KarS § 117 lõigete 2 ja 3 järgi ning kelle puhul on leidunud tuvastamist, et Andivest Grupp OÜ tegevusala raames, milleks on gaasitööde tegemine, ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle paigaldamise eest Andivest Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot on toime pannud
juriidilise isikuna. Ka juriidilisele isikule on esitatud süüdistus teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest – põhjustati kahe inimese surm.
2.A. Vesselkovile heidetakse ette gaasiveesoojendi paigaldamist korteri vannituppa, mille ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus vingugaasiandur. Prokurör rõhutab, et A. Vesselkovile etteheidetavaks teoks on justnimelt paigaldamine ehk gaasiveesoojendi vannitoa seinale riputamine ning gaasi- ja veetorustikuga ja korstnaga ühendamine, mille tulemusena said korteri elanikud edaspidi veekraani lahti keerates kasutada gaasiveesoojendit sooja vee saamiseks. Ohtliku olukorra korteris lõi A. Vesselkov, kes paigaldas uue gaasiveesoojendi, teades, et korter ei vasta nõuetele, mille täitmine on vajalik gaasiveesoojendi ohutuks kasutamiseks.
3.Prokuröri hinnangul esineb gaasiveesoojendi paigaldamise ja kahe inimese surma vahel põhjuslik seos. Juhul kui A. Vesselkov ei oleks sel hetkel paigaldanud vannituppa uut gaasiveesoojendit, siis korteri elanikud ei oleks saanud uut gaasiveesoojendit kasutada ning seega oleks olnud välistatud süüdistuses kirjeldatud olukord, kus kaks inimest kaotasid gaasiveesoojendi kasutamisel tekkiva vingugaasi sissehingamise tagajärjel teadvuse, vajusid peaga vannis oleva vee alla ja lämbusid. Seega, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on praegusel juhul olemas.
4.Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõike 11 esimene lause sätestab, et eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Vannituba, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021 uue gaasiveesoojendi, ei olnud vingugaasianduriga varustatud. Seega, paigaldades sellisesse vannituppa gaasiveesoojendit, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme paigaldajalt nõutavat hoolsuskohustust, kuna vannituba ehk paigaldusruum ei vastanud määruse nr 87 § 45 lõikes 11 sätestatud nõudele. See, et vingugaasianduri olemasolu pidid tagama korteriga seotud isikud, mitte A. Vesselkov ise, ei oma prokuröri hinnangul praegusel juhul tähtsust. A. Vesselkovil puudus küll kohustus varustada paigaldusruumi ehk vannituba vingugaasianduriga, kuid olles vana gaasiveesoojendi demonteerinud, ei tohtinud ta uut gaasiveesoojendit paigaldada enne, kui korteriga seotud isikud oleksid taganud vingugaasianduri reaalse olemasolu vannitoas. Siinkohal juhib prokurör tähelepanu ka sellele, et viidatud määruse nr 87 § 45 lõike 11 tekstist ei nähtu, kes on kohustatud varustama vingugaasianduriga eluruumi, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Juhul kui asuda seisukohale, et selliseks isikuks on eluruumi omanik, siis sellest ei tulene, et selle kohustuse täitmata jätmise korral vastutab eluruumi omanik tagajärgede eest, mis tekivad gaasiseadmest vingugaasi lekkimise ohu realiseerumisel. Vingugaasianduri puudumine vannitoas ei ole ohtlik. Ohtlik on gaasiveesoojendi paigaldamine ja kasutamine sellises vannitoas, sest vingugaasi lekkimisest tuleneva ohu inimese elule ja tervisele tekitab paigaldatud gaasiveesoojendi kasutamine ehk gaasiveesoojendi kasutamise võimaluse loonud paigaldaja tegevus ja sooja vee saamiseks gaasiveesoojendit kasutava isiku tegevus.
5.A.Vesselkov ei tohtinud paigaldada uut gaasiveesoojendit enne, kui korteriga seotud isikud oleksid viinud kõnealuse korteri vastavusse ventilatsiooninõuetega, milleks oli vaja eeskätt demonteerida pliidikubu või vähemalt ühendada see lahti ventilatsiooni väljatõmbekanalist ning samuti oli vaja teha akendesse või seintesse välisõhu sissepuhkeava või -avad.
6.Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi korterisse, mis ei vasta gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõike 1 sätestatud
kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, rakendades ohutuse tagamiseks vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks.
7.Prokuröri hinnangul kohustus tagada seadmetööl ohutus ei hõlma mitte ainult neid ohtusid, mis võivad realiseeruda seadmetöö tegemise ajal, vaid ka neid seadmetööga seotud ohtusid, mis võivad realiseeruda hiljem ehk pärast seadmetöö lõppemist.
8.Tragöödia xxx tänaval asuvas korteris toimus seetõttu, et gaasiveesoojendiga varustatud vannituppa sattus vingugaas. Gaasiveesoojendi kui selline vingugaasi ei tekita. Vingugaas tekib paigaldatud gaasiveesoojendi kasutamisel. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus realiseerus seadme paigaldamisest ja kasutamisest tulenev oht.
9.Ohu põhjustanud isikuteks on praegusel juhul X, kuna just tema kasutas tragöödia ajal gaasiveesoojendit korteris, mis ei vastanud gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, ning A. Vesselkov, kuna just tema oli sellesama gaasiveesoojendi eelnevalt paigaldanud korterisse, mis ei vastanud gaasiseadmetega seotud ohutusnõutele.
10.Samuti asus prokurör seisukohale, et A. Vesselkov tegutses Andivest Grupp OÜ nimel ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle paigaldamise eest Andivest Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot.
11.Äriregistrist nähtub, et A. Vesselkov on Andivest Grupp OÜ ainus juhatuse liige selle asutamisest saadik ehk alates 2012. aastast. Osaühingu tegevusala on seotud gaasiga. Majandusregistri väljavõttest nähtub, et 2012. aastal esitas Andivest Grupp OÜ majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasipaigalise ehitamine“, ning teise majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasitööd“. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et alates 01.07.2015 töötab A. Vesselkov Andivest Grupp OÜ-s gaasiseadmete monteerijana. Seega, kõik juriidilise isiku vastutuse eeldused, mis on sätestatud KarS §-s 14, on praegusel juhul täidetud. Teo on toime pannud juriidilise isiku juhatuse liige, kes tegutses juriidilise isiku huvides, s.t Andivest Grupp OÜ tegevusala raames ja eesmärgiga teenida tulu.
12.Eelnevalt arvestades asus prokurör seisukohale, et A. Vesselkov tuleb süüdi mõista KarS§ 117 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Vesselkov ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.
13.KarS § 49 alusel kehtestada A. Vesselkovile lisakaristusena tegutsemiskeeld töötamiseks gaasitööd teostava isikuna tähtajaga 1 aasta.
14.Samuti taotleb prokurör süüdi tunnistada Andivest Grupp OÜ KarS § 117 lg 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 17 000 eurot. Kaitsja seisukoht:
15.Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse esitamine ei ole põhjendatud ning A. Vesselkovi ja tema ettevõtte tegevuses puuduvad KarS § 117 lg 2, 3 koosseisu tunnused. Ei saa rääkida, et A. Vesselkovi tegevuse tulemusel oleks ettevaatamatusest põhjustatud kahe inimese surm. A.
Vesselkov teostas oma tööd piisava hoolsusega – talle ei saa ette heita kergemeelset suhtumist oma töösse.
16.A.Vesselkovi puhul on tegemist isikuga, kes on laialdaste kogemustega gaasitööde alal. Lisaks sellele, et tema pädevus on Inspecta Estonia OÜ poolt hinnatud vastavaks gaasitöid tegevale isikule kehtestatud nõuetele, siis alates 22.08.2024 on teda juba sertifitseeritud gaasipaigaldise kasutamise järelevaatajale kehtestatud nõuetele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti teabelehelt nähtub, et alates 16.09.2025 saab tarbijatele eluruumi gaasipaigaldise kontrolli teostada Harju maakonnas Andivest Grupp OÜ. See asjaolu juba iseenesest kõneleb Andivest Grupp OÜ ja A. Vesselkovi väga kõrgest pädevusest ja usaldusväärsusest gaasitööde vallas.
17.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti poolt koostatud gaasiohutuse meelespeas kodutarbijale on sõnaselgelt kirjas, et gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik ise- korterisiseste seadmete puhul on see korteriomanik. Kodutarbijal on kohustus lasta gaasiseadmeid spetsialistil regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juhul, kui esinevad ohunäitajad (muuhulgas suitsulõõrid on ummistunud, mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis) tuleb kodutarbijal pöörduda spetsialisti poole, tuvastada probleemi põhjus ja teha vajalik gaasitöö.
18.Alates 01.01.2018 on vingugaasianduri paigaldamine iga korteriomaniku kohustus, kui korteris on korstnaga ühendatud gaasiseade.
19.Selles kriminaalasjas on jäänud vastuseta küsimused -kas see õnnetus oleks olemata olnud, kui korteriomanik oleks täitnud õiguslikku kohustust paigaldada vingugaasiandur ja korrektselt tellinud gaasitöid? Pikka aega juba selles korteris elanuna, pidi ta olema teadlik, et maja on vana, suitsulõõrid võivad olla ummistunud ning korteri omakäeliste remontide tulemusel on maja esialgne ventilatsioonisüsteem muutunud.
20.Kaitsja hinnangul ei saa ega tohigi korteriomaniku ja selle elanike ilmselge hoolimatus ja ükskõiksus oma gaasiseadmete suhtes kaasa tuua vastutust gaasiseadme paigaldajale.
21.Käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiis, mis tuvastas tingis suitsugaaside ruumi sattumise. Nendele puudustele juhtis A. Vesselkov gaasiboilerit paigaldama asudes korteris viibinud Xi tähelepanu. Paraku jäid puudused korteriomaniku poolt kõrvaldamata ning hakati kasutama gaasiveesoojendit enne, kui puudused olid kõrvaldatud. A. Vesselkov ega Andivest Grupp OÜ ei saa vastutada korteriomaniku omavolilise tegevuse, ohutusnõuete eiramise eest.
22.Kohtus tunnistajatena ütlusi andnud ekspert SP, OÜ Gaspre ärijuht EJ, spetsialist R ja süüdistatav A. Vesselkov kinnitavad kõik, et köögikubu ja gaasiveesoojendi üheaegne kasutamine ei ole lubatud. Vastavalt ekspertiisiakti punktile 14 teostati ka katse, kus lülitati sisse köögikubu maksimaalsel võimsusel ning koheselt hakkas suitsulõõr tagurpidi tööle ning suitsugaasid (sh vingugaas) sattusid vannituppa. Tuvastamist on leidnud, et õnnetuse toimumise päeval töötas köögikubu koos soojaveeboileriga. Köögikubu talitles maksimaalsel võimsusel.
23.Tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et köögikubu olemasolu korteris iseenesest ei välista boileri paigaldamise võimalikkust. Paigaldajal on vaid kohustus selgitada korteris viibivale isikule, et kubu ja boileri samaaegne kasutamine pole lubatud. Kas korterielanik seda ka järgib, on juba tema enda valik ja vastutus. Gaasiboileri paigaldaja ei saa kuidagi tagada seda, et korterielanik seda kasutamise piirangut ka täidaks. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu, et köögikubu oli paigaldatud ilma projektita majja, mis oli ehitatud 1970ndatel tüüpprojekti järgi, kuhu köögikubu polnud ettenähtud. Küll oli ettenähtud soojaveeboiler
inimestele sooje vee tarbimiseks. Seega ei olnud lubatav antud korterisse paigaldada köögikubu, mis läks vastuollu esialgse maja projektiga.
24.Vastavalt ekspertiisile on õnnetuse üks põhjuseid ka ventilatsiooni ehk õhu juurdevoolu probleem. On tuvastamist leidnud, et XXX korteri puhul on tegemist 1970ndatel aastatel ehitatud tüüpkorterelamuga, mille eripäraks on see, et vannitoa ja tualettruumi vaheline sein on ülaosast avatud, mis tagab nende kahe ruumi vahelise õhuvahetuse. Seega suureneb vannitoa kubatuur ka tualeti arvelt ning nende kahe ruumi summaarne kubatuur tuleb kokku üle 8 m3., mistõttu on piisav ventilatsioon olemas BOSCH Therm 4300 boileri paigaldamiseks.
25.XXX korteris esinenud ventilatsiooniprobleemid olid tegelikkuses terves majas esinevad -korstnalõõrid olid ummistunud, paljudes korstnalõõrides on sees metalltorud, mis on ohtlikud tõmbe jaoks. Soovitatakse korstnaid puhastada kord aastas ja kontrollida korterites gaasiühendustorusid ja tõmmet, maja väli fassaadilt on näha ava, kuid sealt õhk korterisse ei jõua, kuna korteriomanikud on selle õhuava sulgenud. Lisaks oli köögi ventilatsioonirest nii paksu tolmuga kaetud, et sealt mingit õhu liikumist ei toimunud. Korteris olid samuti vahetatud aknad. Esialgse projekti kohaselt seal olnud puitaknad olid asendatud hermeetiliste plastakendega.
26.Kaitsja hinnangul ei saa ega tohigi olla gaasiveesoojendi paigaldaja kohustuseks enne seadme paigaldamist hakata uurima, kas välisseinas olevad õhuavad on omaniku poolt suletud või mitte, kohustada omanikku õhutusrestilt tolmu iganädalaselt pühkima. Gaasiboileri paigaldaja ei saa ega tohigi teha ventilatsioonisüsteemis ümberehitusi ega lisa ventilatsiooniavasid kuhugi puurida. Korteris elavad inimesed ise on teadlikud maja ventilatsiooniprobleemidest või ummistunud suitsulõõridest ning neil tuleb gaasiseadmeid kasutades seda arvestada, võimalikult kiirelt tegeleda ohtu põhjustavate puudujääkide likvideerimisega. Gaasiboileri paigaldaja saab vaid tähelepanu juhtida puudujääkidele, mille likvideerimine on ikkagi korteri omaniku pädevuses. Gaasiboileri paigaldaja ei ole ehitusmees.
27.Kaitsja väidab, et traagiline õnnetus oleks ära hoitud, kui XXX korteris oleks olnud paigaldatud CO andur. Vastavalt määruse nr 87 lg 45 p 11 eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Vingugaasianduri kui kõige olulisema ja esmase ohutusallika kohustuslikkust ja vajalikkust kirjeldatakse ka Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt koostatud gaasiohutuse meelespeas kodutarbijale, kus on kirjas, et alates 01.01.2018 on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada sellistesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.
28.Kuna gaasiboileri paigaldaja ei saa kohustada korteri omanikku CO andurit paigaldama, siis enne gaasiseadme paigaldust, tegi A. Vesselkov kõik, mis oli tema võimuses- selgitas CO anduri vajalikkust ja kohustuslikkust. Kas korteri omanik järgib Eestis kehtivaid õigusakte ja nendest tulenevat kohustust täidab, ei ole gaasiseadme paigaldaja vastutusala.
29.XXX elavad inimesed suhtusid täiesti ükskõikselt sellesse, et juba alates 01.01.2018 on vingugaasiandur kohustuslik. Korteris olevate gaasipaigaldiste (gaasitorustik koos gaasiseadmega) kontrolli ei teostatud. Terves korteriühistus oli viimane gaasiseadmete ja gaasitorustiku kontroll toimunud 2016. aastal.
30.Kaitsja juhib ka tähelepanu, et korteris viibinud isikud hakkasid gaasiveesoojendit omavoliliselt kasutama. Nimelt pärast gaasiboileri paigaldamist vannitoa seinale sulges A. Vesselkov kuulkraani, mis peatas gaasi juurdevoolu boilerisse. Ta teatas, et boilerit on lubatud kasutama hakata pärast seda, kui korterisse on paigaldatud vingugaasiandur ja tagatud paremini toimiv ventilatsioon. Hoolimata A. Vesselkovi poolt räägitust, avas X kuulkraani ning hakkas olenemata A. Vesselkovi poolt nimetatud ohunäitajatest boilerit kasutama.
31.Märkimata ei saa jätta, et gaasiboiler töötaski laitmatult kuni 06.04.2024, kui korteris olnud isikud eirasid gaasiboileri kasutamise elementaarseid nõudeid, jättes tööle köögikubu samaaegselt boileriga ning kõikide ebasoodsate asjaolude üheaegsel esinemisel, juhtuski õnnetus. Õnnetus, mis oleks olnud ära hoitav niivõrd lihtsa asjaga nagu vingugaasiandur.
32.Vähem on kohtusaalis toimunud istungite käigus leidnud tähelepanu asjaolu, et pärast 2021. aastal gaasiboileri paigaldamist paigaldati kannatanu A sõnul korterisse 2022. aasta oktoobris gaasimõõtja. Ehk siis XXX olev gaasipaigaldise talituslik süsteem sai täiendust. Gaasimõõtja muutus korteris olnud gaasipaigaldise osaks (TTJA kodulehe kohaselt). Gaasimõõtja paigaldamisega teostati XXX korteris gaasitöid. Seega 06.04.2024 õnnetuse toimumise ajal ei asunud korteris enam selline gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste statsionaarselt paigaldatud talituslik süsteem, nagu see oli korteris pärast A. Vesselkovi poolt gaasiboileri paigaldamist.
33.Gaasimõõtja paigaldamisel kontrolliti ka korteris juba olemasolevaid gaasiseadmeid ning kontrolli käigus ei tuvastatud ühtegi rikkumist gaasiseadmetel. Siit saab teha vaid ühese järelduse- gaasiseade oli paigaldatud A. Vesselkovi poolt igati korrektselt.
34.Kaitsja hinnangul ei ole mitte mingisugust alust panna vastutama gaasiseadme paigaldustöid teinud isikut eluruumis mitte järgitud gaasiohutusnõuete rikkumise tõttu toimunud õnnetuse eest ning see ei tohi ei tohi tuua kaasa kriminaalõiguslikku vastutust ühele (ja isegi mitte viimast gaasitööd teostanud ) gaasispetsialistile.
35.Eeltoodu alusel palub kaitsja A. Vesselkov ja Andivest Grupp OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks mõista. Tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kannatanu esindaja seisukoht
36.Kannatanu esindaja toetas prokuröri seisukohti ning märkis täiendavalt, et keskseks küsimuseks ongi asjaolu, et gaasisaadet poleks tohtinud sellises olukorras sinna korterisse üldse paigaldada. Professionaalse paigaldajana oleks olnud hoolas käitumine, kuid korteri ventilatsiooni olukorda arvestades lükkaks paigaldaja oma ärihuvid tahaplaanile ja oleks keeldunud sinna korterisse gaasiseadme paigaldamisest. Mida A.Vesselkov praegu aga ei teinud. Ka köögikubu olemasolu oleks paigaldaja pidanud silmas pidama. Just paigaldajal lasub esmane kohustus kontrollida millistesse tingimustesse saab ja tohib üldse seadet paigaldada. Puudub igasugune mõistlik põhjus eeldada, et professionaalne gaasipaigaldaja neid nõudeid teadma ei pea või ei pea neist seadme paigaldamisel juhinduma. Seda just eriti nii ohtliku asjaga tegelemisel nagu on gaas ja gaasiseadmed. Tsiviilhagiga seonduvalt on kannatanud kohtule oma läbielamisi kirjeldanud. Tuvastatud on see, et on tekkinud vaimsed probleemid ja kannatanud on kasutanud psühholoogilist abi ja raviks rohtusid. Riigikohus on välja toonud, et hukkunu lähedastel võib olla hagi, kui surma asjaolud on traagilised. Praegusel juhul ilmselt pole kellelgi kahtlust selles, et need surma asjaolud olid traagilised, mistõttu on ka esitatud hagi õigustatud ja kannatanu esindaja palub kohtul süüdimõistva otsuse tegemise korral hagi rahuldada. III Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta:
37.Kohus uurinud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanute, tunnistajate, eksperdi ütlused ning analüüsinud kogutud tõendites sisalduvat teavet kogumis
asub seisukohale, et A. Vesselkovile esitatud süüdistus KarS § 117 lg 2 järgi ja Andivest Grupp OÜ süüdistuses KarS § 117 lg 2, 3 järgi inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendamist leidnud ning nad tuleb neile etteheidetud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Oma seisukohta põhistab kohus järgmiselt.
38.Kohtul tuli tuvastada, kas A. Vesselkovi näol oli tegemist isikuga, kes 07.09.2021 paigaldades aadressile Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa gaasiveesoojendi, lasus kohustus tegutseda s.t, kas tema võimuses oli hoida ära süüdistuses märgitud tagajärg – 06.04.2024 õhtul gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y kaotasid vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. IV Asjaolud, milles vaidlus puudub
39.Puudub vaidlus asjaolus, et A. Vesselkov 07.09.2021 aadressile Tallinnas XXX asuvasse korterisse oma xxx Q abiga gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW paigaldas.
40.Nimetatut tõendab 07.09.2021 arve-müügitšekk nr 330821, mille A. Vesselkov Andivest Grupp OÜ nimelt peale gaasiveesoojendi paigaldamist ka A. Vesselkov väljastas.
41.Äriregistrist nähtub, et A. Vesselkov on Andivest Grupp OÜ ainus juhatuse liige selle asutamisest saadik alates 2012. aastast. Osaühingu tegevusala on seotud gaasiga. Majandusregistri väljavõttest nähtub, et 2012. aastal esitas Andivest Grupp OÜ majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasipaigalise ehitamine“, ning teise majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasitööd“. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et alates 01.07.2015 töötab A. Vesselkov Andivest Grupp OÜ-s gaasiseadmete monteerijana.
42.Tunnistuse nr GP-015-24 kohaselt, mis on väljastatud Inspecta Estonia OÜ (Kiwa) poolt tõendab, et A. Vesselkov on läbinud pädevuse hindamise ja tema pädevus vastab gaasitöid tegeva isikule kehtestatud nõuetele. Tema pädevusulatuseks on AB - kategooria gaasipaigaldis, materjal: teras, plast, vask, kihtsein; küttegaasi ladustamine, gaasianuma täitmine; gaasiseadme remontimine, hooldamine, paigaldamine ja demonteerimine.
43.Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse eriasjade uurija Siret Rebase 01.05.2021 e-kirjadest A. Vesselkoviga nähtub, et süüdistatav kinnitab, et aastal 2021 teostas ta aadressil XXX vana seadme asendamise uue seadme vastu muutmata seadmestiku võimsust. Teostatud oli maagaasi lekke kontroll ja paigaldatud said lisaturvakraanid seadmestiku ees. Kuna seade oli uus, siis vigu seadme töös ei tuvastatud. Suuliselt teavitati omanikku ventilatsiooniga seotud häiretest, vingugaasianduri puudumisest ja vajadusest demonteerida väljatõmbeventilatsioon. Kolme aasta jooksul ei olnud omanik tellinud tehnohooldust.
44.Samuti kinnitas süüdistatav A. Vesselkov, et töötab ettevõttes Andivest Grupp OÜ-s, on selle ettevõtte juht ja teostab gaasitöid juba 15-20 aastat. Kiwa on sertifitseeritud asutus, kes kinnitab gaasitööde kvalifikatsiooni ning talle on omistatud alates 2018 selle asutuse poolt sertifikaat. XXX teostas ta gaasitöid 2021 aastal. Tegemist oli vana boileri demonteerimise, uue seadme paigaldamise ja olemasoleva süsteemiga ühendamisega. Temaga võttis telefoni teel ühendust C ja palus vana veesoojendi uue vastu välja vahetada. Ta teatas, et soovib paigaldada
firma Bosch veesoojendi, kuna vana seade ei töötanud, oli ohtlik, oli ammu üle vaatamata, hooldamata.
45.Seadme Bosch Therm 4300 ostis ja viis XXX aadressile A. Vesselkov koos oma xxx Q abiga, kes tellis seadme firmalt Gaspre. Seade oli laos kohe olemas. See oli sertifitseeritud ning tegemist on veesoojendiga, mis on igapäevaseks kasutamiseks ja oli sobilik vana seadme asendamiseks. Selle seadme müügist alates oli A. Vesselkov läbinud koolituse, omades oma isiklikku numbrit 13-36. Vana seade oli Junkers VR 11-2 B. See tähendab seda, et see seade oli poolautomaatne, mis sai vahetatud ohutuma seadme vastu, millel oli mitu kaitse astet, staadiumi ja mis vastas antud ruumi paigaldamise nõuetele. Vana boiler, mis asus seina peal, oli ühendatud gaasi- ja ka veetorustikuga ja suitsulõõriga, toruga.
46.Seega kinnitavad A. Vesselkovi ütlused, et ta tegutses 2021. aastal xxx xx korteris oma erialase pädevuse piires, asendas vana ja ohtliku gaasiveesoojendi nõuetele vastava, sertifitseeritud ning ohutuma seadmega. Tema tegevus piirdus olemasoleva süsteemi seadmevahetusega ega hõlmanud ventilatsioonisüsteemi muutmist ega sundventilatsiooni kasutuselevõtu võimaldamist.
47.Gaasisoojendi paigaldamise asjaolu kinnitas ka A. Vesselkovi xxx Q, kes selgitas, et ta viibis 07.09.2021 aadressil XXX ja xxx tegeles boileri paigaldamisega. Vannitoas oli vana gaasiveesoojendi, mis oli ühendatud gaasi- ja veetorustikuga ja suitsulõõriga. Selle A. Vesselkov demonteeris ja paigaldas uue. Q abistas A. Vesselkovi aukude puurimise ja konksude paigaldamisega.
48.Tunnistaja Q ütlused kinnitavad, et 07.09.2021 xxx xx korteris xx teostas A. Vesselkov vana gaasiveesoojendi demonteerimise ja uue seadme paigaldamise olemasolevasse süsteemi, ilma ventilatsiooni- või suitsugaasilahendust muutmata. Ütlused toetavad järeldust, et A. Vesselkovi tegevus piirdus tehnilise seadme asendamisega.
49.Samuti kinnitas kannatanu A, et 07.09.2021 boileri paigaldamise ajal oli kodus tema, abikaasa X ja kannatanu ema W. B tuli koju siis, kui boiler oli juba paigaldatud. Boileri tõi korterisse 2 meest. Üks umbes 44-48 aastane, teine umbes 28 aastane. Mehed rääkisid vene keeles ja praeguseks ta neid ära ei tunneks. Korteris nad ringi ei käinud rohkem, kui et panid boileri pakendi suure toa põrandale, vanem mees ütles nooremale, et tuleb osta ventilatsioonitoru ning siis saab paigaldada. Kannatanu juuresolekul nad köögis ei käinud.
50.Mees kleepis boileri külje peale paberi, millal ta paigaldas boileri, kes selle paigaldas ja kinnitas allkirjaga. Samuti väljastas ta neile arve ning sularahas maksid nad 490 eurot. Arve jäi poeg C kätte, kes oli ka uue boileri koos paigaldusega tellinud.
51.Kannatanu C kinnitas samuti, et A. Vesselkovi ta ei tunne, kuid on temaga suhelnud telefoni teel ning kannatanu palvel sai 07.09.2021 XXX korterisse paigaldatud vannituppa uus gaasiboiler Bosch. Vana boiler läks katki ning sooja vett ei olnud. Paigaldamise ajal kannatanut kodus ei olnud. Uut boilerit nägi ta paigaldamise päeval õhtul 17.00 paiku. Boilerile oli paigaldatud infokleebis, millel oli kirjas firma nimi ja paigaldamise kuupäev.
52.Kannatanu B kinnitas omakorda, et korteris oli köögis gaasipliidi kohale paigaldatud pliidikubu, mis oli ühendatud ventilatsiooniavaga. Gaasiveesoojendi Bosch paigaldas Andivest Grupp OÜ töötaja septembris 2021. Paigaldamise ajal oli kannatanu kodus. Täpselt ta enam paigaldamast ei mäleta, mäletab boileri pakendit suures toas ja seda, kui boiler oli juba paigaldatud ja firma esindaja seletas, kuidas boilerit kasutada.
Kannatanu juuresolekul Andivest Grupp OÜ esindaja tema sõnul midagi korterite
ventilatsioonist ega vingugaasiandurist ei rääkinud. Viimast neil ei olnud ka paigaldatud. Ta selgitas boileri kasutamist kuskil 5-7 minutit ja hakkas siis Aga arveldama, kannatanu läks aga oma tuppa ning Andivest Grupp esindaja lahkumist ta ei näinud. Teab, et boileri ostuks ja paigalduseks vormistati tšekk, sest A näitas seda pärast talle. Kannatanu kinnitas, et tema isiklikult kasutas uut gaasiveesoojendit Bosch.
54.03.07.2024 asitõendi vaatlusportokollist koos lisadega nähtub, et Põhja prefektuuri kriminalistika ruumides esitati vaatluseks XXX korterist 28.05.2024 C poolt vabatahtlikult üle antud Bosch gaasiveesoojendi.
55.Seadmel oleva kaane avamisel, samuti seadme eri osade (sh süütemoodul, gaasidosaator, segukanalite osa) demonteerimisel ei tuvastatud visuaalse vaatluse käigus ühtegi mehaanilist kahjustust, deformatsiooni ega põlemisjälgi. Seade oli konstruktiivselt terviklik ning selle välis- ja sisepinnal ei esinenud märke avariilisest rikkest.
56.Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Vesselkov paigaldas 07.09.2021 aadressile Tallinnas XXX asuvasse korterisse oma xxx Q abiga gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW.
57.Vaidlust ei ole ka asjaolus, et 06.04.2024 õhtul tekkis olukord, kus gaasiveesoojendi töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid gaasiveesoojendi seest vannituppa. Põhjuse selleks andis samal ajal töötanud pliidikubu, mis tõmbas ventilatsiooni väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu sissepuhkeavade puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt, sealhulgas ukse all oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas alandama vannitoas õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist vannituppa, mis aga jäi Xle ja Yle märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur. Vingugaasi sissehingamise tulemusena kaotasid X ja Y teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel.
58.19.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 06.04.2024 kell 20.51 teeb A kõne häirekeskusele, kus teatab, et tema lapselaps on vanni uppunud ning häirekeskus õpetab teda kuni kiirabi saabumiseni tegema kuntslikku hingamist.
59.Asjaolu, et sündmuskohale saabus ka kiirabi, kinnitab Harjumaa päästepiirkonna Põhja Päästekeskuse 06.04.2024 sündmuse protokoll 240406125, mille kohaselt on Päästeamet saanud väljakutse aadressile XXX infoga: xx aastane laps vannis, suust tuleb oksemassi, ei hinga, helistaja proovib elustada.
60.Tallinna Kiirabikaardid 7501937KOPLI91020240406205437, 75019371KESKLINNA9120240406231955, 7501937KESKLINNA9120240406221314, 7501937MAHTRA9420240406210713, 501937MAHTRA9420240406213842 tõendavad, et 06.04.2024 õhtul sattus Tallinnas XXX asuva korteri õhku vingugaas inimese tervisele ja elule ohtlikus koguses. Sündmuskohale saabunud ja teadvuseta Xi elustada üritanud kiirabibrigaad fikseeris tema surma 06.04.2024 kell 21:33. Teadvuseta Y toimetati elustamisvõtete rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt haiglasse.
61.Kriminaalasjale on esitatud õiend kahe vormikaamera salvestiste kohta kohale saabunud politseinike MT ja KR politseivormiriietuse küljes paiknevate kaamerate U07760 ja U07843
videosalvestistest (2 faili) ajaperioodist 6.04.2024 kella 21:04-st kuni kella 21:37-ni.
62.Esimene vormikaamera salvestise fail pealkirjaga „U07843 [06.04.2024 21 04 59].mp4“ kajastab politseiametnike ja kiirabitöötajate tööd sündmuskohal XXX (Tallinn). Toas on näha selili asendis lebamas vanemaealist tüsedamat meest, keda elustatakse ja temast edasi akna all on veel kiirabitöötajad kedagi elustamas, kes on kaamera vaateväljast väljast.
63.Teine vormikaamera salvestise fail pealkirjaga „LU07760 [06.04.2024 21 08 26].mp4“ kajastab patrullpolitseinike sõitu ja jõudmist sündmuskohale, sündmuskohal maas lamavate kannatanute elustamast. Salvestisel märgitud kellaajal kell 21:11:07 ütleb toas viibiv kiirabi välijuht, et kohe kui ta sisse tuli oli näit 238, mis on inimeste tervisele ja elule ohtlik kontsentratsioon. Salvestise tõenduslik väärtus seisneb eeskätt selles, et see dokumenteerib vingugaasi olemasolu korteriõhus päästjate saabumise hetkel, vormikaamera salvestised tõendavad üksnes tagajärje olemasolu ja sündmusjärgse olukorra raskust.
64.06.04.2024 sündmuskoha vaatlusprokollist koos fotodega nähtub, et vaatlus teostati kortermajas aadressil Harjumaa, Tallinn, xxx xx, Kari tänava poolsest küljest teise trepikoja kaudu. Vaatlusalune korter asus viienda korruse korteris nr xx, mille välisuks oli avatud. Korteris tuvastati esik, WC ning kaks magamistuba. WC-s ja esimeses magamistoas olid tavapärased sisustus- ja majapidamisesemed, magamistoas leidus muu hulgas ravimeid ning külmkapp.
65.Tagumises magamistoas avastati põrandal tekiga kaetud surnud isik X, kes lebas selili, käed keha kõrval ja jalad harkis. Voodi peal oli oksemass ning surnu jalgade juures põrandal veresarnane määrdumine.
66.Lisaks vaadeldi vannitoas paiknevat gaasiveesoojendit marki BOSCH, mis oli ühendatud ventilatsioonitoruga ning varustatud kontrolli- ja ohutuskleebistega.
67.Vaatluse käigus fikseeriti ruumide seisukord, esemete paiknemine ning surnu asend ja seisund.
68.Tunnistaja KV kinnitas, et 06.04.2024 aprillis töötas ta Tallinna Kiirabis välijuhi valves ning käis õhtul väljakutsel xxx xx asuvas korteris xx. Väljakutsele saabus ta üksi, aga enne teda oli ees juba ka kaks brigaadi. Nende autod seisid maja ees. Väljakutse sisuks oli -uppumine. Kohale saabus ta 6 minutiga. Ütluste kohaselt kui tunnistaja jõudis korter xx ette, oli korteriuks lahti. Paremat kätt toas oli vanem proua, kes nuttis ja oli paanikas, järgmises toas nägi maas lamavat vanemat meest ja last, keda elustati brigaadi liikmete poolt. Lapsel riideid seljas ei olnud ning tema keha oli märg ja jahe. Vanemal mehel olid seljas T-särk ja dressipüksid. Tsärk oli ülevalt poolt märg, samuti oli märg pea. Avatud oli ka rõdu uks.
69.Korterise sisenedes andis tunnistaja rinnal olev vingugaasiandur märku, et tegemist on reostamisega ning ta palus häirekeskusel koheselt kutsuda ka päästjad ning politsei. Tunnistaja kirjeldas, et see andur hakkab hästi kõvahäälselt alarmiga piiksuma ja tal on üks väike tuluke eesotsas, mis veel lisaks vilgub punase värviga. Ja tavaliselt, kui need asjad tööle hakkavad, siis on esmane kohustus seda numbrilist väärtust vaadata, mis seal on ja see on nähtav LCD ekraanilt. Tunnistaja kirjeldas, et esimene näit oli 238 ppm'i (particles per million ehk siis 1 miljondik on 1 ppm.) Gaasilõhna tunda ei olnud.
70.Edasi suundus tunnistaja kööki, kuhu järgnes ka vanem proua ja tunnistaja avas akna. Kas köögis gaasipliit ja pliidikubu oli, tunnistaja ei vaadanud.
71.Kui ta köögist tagasi liikus, vaatas ta ka vannitoa ukse juures uuesti vingugaasianduri näitu ning siis oli see 254. Siis kui ta juba vanemat meest aitas elustada, oli anduri näit 28. Kokku oli ta selleks ajaks jõudnud korteris viibida 10-12 minutit.
72.Kui tunnistaja aitas vanemat meest elustada, kuulis ta kuidas vanem proua rääkis ilmselt politseiametnikega, et kuskil 19.45 ajal tundis ta ennast ebamugavalt ja nõrgalt ning otsustas minna oma tuppa pikali ning kui ta ärkas, leidis vanaisa ja lapselapse vannitoast. Ta tõmbas vanaisa lapselapse pealt ära, kes oli vannis ja võttis välja ka sealt lapse ja viis tuppa. Rääkides tundis naine ennast nõrgalt, tal oli pearinglus ning iiveldas. Hilisemalt arstiga suheldes sai tunnistaja ka teada, et vanem naisterahvas oli ka oksendanud.
73.Kokku viibis ta sündmuskohal kuskil tund aega. Laps sai taaselustatud ja ta viidi Lasehaiglasse. Vanaisa elustati 40 minutit, kuid tulemusteta. Vanema naisterahvaga tegelesid teised meedikud ning ta toimetati haiglasse järelkontrolli.
74.Tunnistaja KV ütlused kinnitavad usaldusväärselt, et xxx xx korteris xx esines 06.04.2024 õhtul kõrge kontsentratsiooniga vingugaasireostus, mis põhjustas mitmel kohalviibinud isikul mürgistuse, teadvusehäire ja surma. Tegemist oli eluohtliku olukorraga, millel on otsene põhjuslik seos surmaga lõppenud tagajärgedega.
75.Tunnistaja TA omakorda kinnitas, et 06.04.2024 aprillis töötas ta Päästeameti Tallinna Lilleküla komando rühmapealikuna ning käis väljakutsel Tallinnas XXX asuvas korteris kella 21.00 ajal. Kohale saabusid nad 5 liikmelise meeskonnaga. Väljakutse tegid kiirabi töötajad ja sisuks oli gaasiline reostumine. Korterisse sisenemisel oli uks avatud ning paremat kätt toas elustasid kiirabitöötajad kannatanuid -vanem mees ja laps.
76.Tunnistaja läks ka kööki, seal oi vanem naisterahvas, kes istus lahtise akna all. Näha oli, et tal on paha olla ning kiirabitöötajad viisid ta hiljem ka järelkontrolli. Köögis oli ka gaasipliit ning pliidikubu, mis oli sisse lülitatud ning tunnistaja lülitas selle välja.
77.Vannituba oli tühi, kedagi sees ei olnud, vannis vett ei olnud ja kraanist vesi ei voolanud. Tunnistaja lülitas gaasiboileri nupust välja. Vingugaasi andurit vannitoas ei olnud. Vingugaasi mõõteseade oli kaasas tema kaastöötajal ja see andis vannitoas viibides helisignaali ning vingugaasi sisaldus oli kuni 50 ppm'i.
78.Tunnistaja hinnangul oli gaasilekke põhjuseks töötav pliidikubu, kuna vaate järgi oli näha, et kubu ja boiler olid ühendatud ühte ventilatsiooniavasse. Nii on see kõigil klassikalistel 70-ndatel ehitatud kortermajadel. Kubu töötamisel võib tekkida alarõhk, mille tulemusel võib juhtuda emba kumba - kas siis gaasi põlemisel tekkivad suitsugaasid väljuvad korstnasse või tulevad ruumi sisse.
79.Seega kinnitavad tunnistaja TA ütlused, et xxx xx korteris xx esines gaasiseadmete ja ventilatsiooni omavahelisest sobimatusest tingitud vingugaasireostus. Töötav pliidikubu, mis oli ühendatud gaasiboileriga samasse ventilatsioonilõõri, tekitas alarõhu, mille tulemusel pöördusid põlemisgaasid eluruumi.
80.Kuigi vahetult sündmustes ei osalenud kannatanud C ja B, kinnitas ka sündmuse fakti C, kes selgitas, et talle helistati 06.04.2024 kella 21 paiku kiirabist ja öeldi, et isa enam ei õnnestunud päästa, poeg viibib haiglas, kuid šansse on väga vähe.
81.Ble helistas samuti politsei ja kui ta XXX asuvasse korterisse jõudis, olid seal ees juba kiirabitöötajad, päästeameti töötajad ja politsei. Lisaks oli ka A ja abikaasa õde TP. Aga ta eriti
rääkida ei saanud, kuna viimane oli šoki seisundis. Kiirabitöötajad tegelesid temaga ning tal oli hapnikumask peas.
82.Tõendist Terviseameti mürgistusteabekeskuse veebilehe www.16662.ee väljavõte vingugaasi puudutava teabega, Päästeameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loodud veebilehe https://vingugaas.ee väljavõte vingugaasi puudutava teabega, Päästeameti veebilehe www.rescue.ee väljavõte majapidamisgaasi ja vingugaasi puudutava teabega nähtub, et põlemise tekkivate põlemisgaaside seas on ka lõhnatu ja värvitu vingugaas (CO), mille sissehingamise tulemusena tekib nn keemiline lämbus ja inimene kaotab teadvuse. Veebilehe https://vingugaas.ee väljavõttel on samuti käsitletud seda, millist mõju osutavad inimesele vingugaasi erinevad kontsentratsioonid sisse hingatavas õhus. Vingugaasi avastamiseks on vaja paigaldada vingugaasiandur.
83.Kogumis tõendab nimetatud asjaolu, et 06.04.2024 õhtul Tallinnas XXX asuva korteri vannitoas viibinud Xil ja Yil tekkis vingugaasimürgistuse ehk nn keemiline lämbumine, mille tulemusena kaotasid nad teadvuse ning vajusid vee alla. Järeldust kinnitab 17.06.2024 koostatud ekspertiisiaktis 24E- AOS00376/TLN171 kirjeldatu, millest nähtub, et Yi surm saabus gaasiboileri rikkest tingitud majapidamisgaasi ja põlemisgaaside lekkest põhjustatud vingumürgistuse ning sellest kujunenud anoksia ja teadvusekao foonil, mille käigus tekkis oksemasside aspiratsioon ja sellele lisandunud uppumine vannivees. Tegemist oli eluohtliku, mitme mehhanismi koosmõjus kujunenud asfüksiaga, kus esmaseks vallandavaks teguriks oli vingugaasimürgistus. Xi surma kinnitab ka 06.04.2024 saatekiri kohtuarstlikule lahangule.
84.17.06.2024 koostatud ekspertiisiaktist 24E- AOS00375/TLN170 nähtub, et Xi surm saabus gaasiboileri rikkest põhjustatud majapidamisgaasi ja põlemisgaaside lekkest tingitud vingumürgistuse ning sellest arenenud hapnikupuuduse (anoksia) foonil tekkinud teadvusekaotuse tagajärjel, millele järgnes uppumine vannivees. Surm oli õnnetusjuhtumi iseloomuga, kus surmavaks osutus mitme asfüksia mehhanismi kombinatsioon.
85.Erialaraamatu „Kohtuarstiteadus“ väljavõte karboksühemoglobiini, etanooli ja süsinikmonoksiidi (CO ehk vingugaasi) puudutava teabega Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori veebilehe https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/ väljavõte rippmenüü „Käsiraamat“ alt leitava teabega, mis puudutab karboksühemoglobiini, kinnitab, et Xil ja Yil tekkis vingugaasimürgistus ehk nn keemilise lämbus ning eelloetletud tõendid kinnitavad seda.
86.On tuvastatud, et ekspertiisi käigus leiti Xi veres etanooli 1,22 mg/g ja uriinis etanooli 1,65 mg/g, esinenud alkoholikogus võis mõjutada reageerimisvõimet ja teadvusseisundit, kuid ei muutnud surmapõhjuse põhilist mehhanismi.
87.Kannatanu A kinnitas, et 06.04.2024 õhtul tuli lapselaps neile külla ning läks vannituppa pesema koos vanaisaga. Enne seda pani abikaasa kartulid koos viineritega praadima õhtusöögiks ja nad koos käisid köögis vaatamas, et gaasipliit on pandud kõige väiksema tule peale, pliidikubu sisselülitatud ei olnud, köögiaken oli mikrotuulutusel avatud. Abikaasa ja lapselaps läksid seejärel vannituppa, kannatanu viibis teises toas. Ta võttis sisse talle kirjutatud tabletid, kuulis kuidas abikaasa ja lapselaps naersid vannitoas ja jäi korraks magama. Kuskil 6-7 minuti pärast ta ärkas, tundis kõrbelõhna ja jooksis kööki. Ta hõikas abikaasale, et siin põleb, kuid vastust ei tulnud. Kannatanu lülitas sisse kubu kõige suurema kiiruse peale, akent ta avada füüsiliselt ei jõudnud. Köögis oli ta paar minutit ja suundus siis vannituppa. Vannitoa uks oli 3-5 cm praokil ja nägi, et abikaasa pea oli langenud vette, lapselaps oli vanni põhjas. Vesi jooksis vanni edasi, täitunud oli umbes pool vanni ja vesi oli külm. Vanni sooja veega täitmiseks kulub 20-25 minutit. Ta tõstis lapselapse vannist välja ja hõikus abikaasat, kuid viimane ei vastanud. Vett ta kinni ei keeranud. Lapselaps oli teadvuseta,
ta viis lapse suurde tuppa ja hakkas südamemassaaži tegema ning helistas 112. Kui kiiresti kiirabi saabus, ei mäleta, kuid neid tuli palju ja hakkasid koheselt aknaid avama, nad püüdsid elustada tema abikaasata ning lapselaps viidi ära. Saabusid ka politseinikud. Kannatanul endal iiveldas, süda oli paha ja psüühiline seisund oli selline, et üldse ei saanud aru, mis toimus. Mäletab, et talle pandi hapnikumask ja paluti haiglasse kaasa tulla. Haiglas oli ta kella kolmeni öösel.
88.Kannatanu haiglast viibimist kinnitab ka Lääne Tallinna Keskhaigla ravidokumendid, mille kohaselt 06.04.2024 Al tuvastatud vingugaasi toksiline toime.
89.Kohtu hinnangul ei ole vähimatki kahtlust, et 06.04.2024 toimunu xxx tn korteris oli A jaoks erakordselt traagiline sündmus. Ta kaotas samaaegselt kaks lähedast inimest – abikaasa ja lapselapse – ning sattus olukorda, kus ta nägi neid praktiliselt suremise hetkel, püüdis edutult osutada esmaabi ning koges tugevat emotsionaalset šokki. Nimetatu ilmneb ka tema häirekeskusele tehtud telefonikõnest, milles väljendub äärmuslik hirm ja segasus.
90.Sellised asjaolud viitavad selgelt, et sündmusel oli oluline traumaatiline mõju A mäluprotsessidele, mis võis põhjustada mälulünkade tekkimist, sündmuste järjekorra moonutamist või teatud detailide alateadlikku rekonstrueerimist.
91.Seetõttu tuleb A ütluste puhul, eriti tehniliste detailide osas, suhtuda kriitiliselt ning tugineda muudele objektiivsetele tõenditele. Nimelt ei leia kinnitust A väide pliidikubu sisselülitamise aja kohta ülejäänud tõenditega. Kiirabi töötaja KV ütlustest, kelle kirjelduse kohaselt andis vingugaasiandur korterisse sisenemisel kuni 238–254 ppm näidu, viitab pikemaajalisemale ja ulatuslikule vingugaasi akumulatsioonile.
92.Samuti nähtub päästeameti rühmapealiku TA ütlustest, et köögis oli pliidikubu sisse lülitatud nende saabumise ajal, pliidikubu ja gaasiveesoojendi olid ühendatud samasse ventilatsioonilõõri ning töötav kubu võis tekitada alarõhu, mille tulemusel suundusid põlemisgaasid eluruumidesse.
93.Seega vingugaasi kogunemine suletud või ebapiisava ventilatsiooniga ruumis eeldas pikemat aega kestnud häiritud ventilatsiooni ning see olukord ei saanud kujuneda hetkest, kui A enda sõnade kohaselt lülitas sisse köögikubu. Selleks ajaks, kui A avastas, et kartulid pliidil kõrbevad ja ta lülitas sisse köögikubu, olid kannatanud juba kaotanud teadvuse ja vajunud vee alla.
94.Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanute Yi ja Xi surma aeg, koht ja põhjused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanud hukkusid 06.04.2024 õhtul aadressil XXX, Tallinnas vingugaasi sissehingamise tulemusena, kui nad kaotasid teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. V Korteri XXX tehniline ja ruumiline seisukord enne ja pärast gaasiveesoojendi paigaldamist A. Vesselkovi poolt 07.09.2021.
95.Järgmiseks peab kohus vajalikuks selgitada, milline oli XXX korteri tehniline ja ruumiline seisukord enne A. Vesselkovi poolt 07.09.2021 gaasiveesoojendi paigaldamist ning kuidas see seisund muutus pärast nimetatud paigaldust.
A. Vesselkov selgitas, et XXX korter asub nõukogudeaegses hruštšovka-tüüpi elamus,
mis on ehitatud tüüpprojekti alusel ning millel on arvukalt analooge Tallinnas (nt Puhangu tn 12, Pae tn 44). Seda tüüpi hoonetes on vannitoa ja WC õhuvahetus lahendatud ruumidevaheliselt konstruktsiooniliste avade kaudu, mh seina vaheseina kaudu, mis ei ulatu laeni. Sellise lahenduse tulemusel moodustavad vannituba ja WC ühise õhuvahetusruumi kogumahuga ligikaudu 8,1 m3, millest lähtudes oli ka algses projektis ette nähtud gaasiseadme paigaldamine nimetatud ruumi.
97.A. Vesselkov märkis, et vannitoas oli juba enne tema saabumist projekti alusel rajatud 125 mm suitsulõõr, mille asukohta ega kallet ta ei muutnud. Samuti oli olemas terastorust gaasitoru koos kuulkraaniga, mis paiknes vana veesoojendi ees ning mille seisukord oli hea. Uue Bosch Therm 4300 gaasiveesoojendi paigaldamisel ühendas ta seadme olemasoleva gaasikraani külge ning viis läbi kõik reglemendijärgsed ühendus- ja seadistustööd, sh suitsulõõri ühendamise.
98.A. Vesselkov tugines oma varasemale kogemusele sama tüüpprojektiga majades ning teadis, et hoone fassaadil paiknevad välisõhu sissevoolu avad (nn külmkapiavad), mis olid projekti järgi ette nähtud põlemisõhu tagamiseks. Ta ei teinud eraldi mõõtmisi ega liikunud mööda korterit ringi, kuna talle sellist võimalust ei antud ning tema tööd piirdusid vannitoaga.
99.Kokkuvõtvalt leidis A. Vesselkov, et ta ei rikkunud gaasiveesoojendi paigaldamisel kehtivaid nõudeid ega hoolsuskohustust. Tema hinnangul oli seade paigaldatud tüüpprojektile vastavasse ruumi, ventilatsiooniline õhuvahetus oli projektijärgne ning ohtlik olukord ei tekkinud paigaldamise käigus. Ta rõhutas, et sarnased juhtumid on praktikas sagedased ning tulenevad enamasti korteriomanike ohutusnõuete eiramisest seadme edasisel kasutamisel.
100.Kohtu hinnangul on A. Vesselkovi selgitused sisemiselt loogilised, kooskõlas tüüpprojektilise ehituse eripäradega ning toetatud paigaldustööde käigus tehtud kontrollidega.
101.Nimelt toetavad A.Vesselkovi ütlusi ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivi ja 11.12.2024 Rahvusarhiivi poolt esitatud Tallinnas xxx xx asuva korterelamu ehitamise aluseks olnud tüüpprojekt, millest nähtub, et xxx xx asuva korterelamu oli ehitatud tüüpprojekti nr 1318-32 järgi. Tüüpprojekti nr 1-318-32 väljavõttest nähtub, et korteri xx köögis oli ette nähtud puidust külmkapp, mis toimis ilma elektrita, saades külma õhku köögi välisseinas oleva ventilatsioonitoru kaudu, mille üks ots oli väljas ja teine ots oli kapi sees. Ekspertiisiaktist nr 142-24-0048 21.06.2024 ekspert järeldab, et ava korteri välisseinas ei olnud ette nähtud mitte selleks, et tagada välisõhu juurdevoolu köögi sisse, vaid selleks, et tagada külma õhu juurdevoolu kinnisesse kappi, mis paiknes köögis välisseina juures ja oli kasutatav mitteelektrilise külmkapina.
102.Seega nähtub esitatud tõendist, et korter nr xx Tallinna xxx xx korterelamus on kavandatud ja ehitatud nõukogudeaegse tüüpprojekti nr 1-318-32 alusel, millele on iseloomulikud ajastule vastavad lihtsad, funktsionaalsed ja väheste tehniliste lisalahendustega planeeringud.
103.Korteri projektis ei olnud ette nähtud tänapäevases mõttes toimivat sundventilatsiooni ega kontrollitud välisõhu juurdevoolu eluruumidesse. Ventilatsioon põhines loomulikul õhuvahetusel, tõmbelõõridel (köök, vannituba, WC), ukse- ja konstruktsiooniliste pilude kaudu toimuval õhu liikumisel.
104.Köögi välisseinas paiknenud ava ei olnud projekteeritud eluruumi ventileerimiseks. Tüüpprojekti kohaselt teenis see ava mitteelektrilist puidust külmkappi, mille jahutus toimus välisõhu abil. Tegemist oli suletud süsteemiga, kus külm õhk juhiti ainult kapi sisemusse, mitte köögi ruumi.
105.Projektis oli ette nähtud gaasiseadmete kasutamine (gaasipliit, gaasiveesoojendi), nende ühendus korstna- ja ventilatsioonilõõridega, suitsu ja põlemisgaaside loomulik äravool korstna kaudu.
106.Kuna projekt ei sisaldanud mehaanilisi ventilatsiooniseadmeid ega arvestanud sundõhu äratõmbega köögist, ei tohtinud sinna paigaldada mootoriga köögikubu, mis juhib õhu ühisesse loomuliku tõmbega ventilatsioonilõõri või suitsulõõri ning takistab gaasiseadmete (gaasipliit, veesoojendi) ohutut toimimist.
107.08.04.2024 sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega vaatluse tulemusena tuvastati, et korteris esines mitmes ruumis puudulik loomulik õhu juurdevool, kuna akendel ja ustel puudusid tuulutusavad ning mitmete uste konstruktsioon ei taganud ruumide vahelist õhuliikumist. Samuti ei olnud vannitoa sundventilatsioon seotud valgustuse kasutamisega ega käivitunud automaatselt. Korteris paiknevate gaasiseadmete ühendused ja ventilatsioonilahendused dokumenteeriti, hinnanguid nende vastavuse või ohutuse kohta vaatlusprotokoll ei sisalda. Vaatlus piirdus objektiivse olukorra kirjeldamise ja fikseerimisega.
108.20.01.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega vaatluse tulemusena dokumenteeriti korteri nr xx ventilatsiooni- ja suitsulõõride paiknemine ning nende visuaalne seisund pööningu ja katuse vaatluse kaudu. Ventilatsiooni- ja lõõrikanalites ei olnud vaatluse käigus nähtavaid füüsilisi takistusi. Samas ilmnes, et korteris toimunud renoveerimistööde käigus ei olnud köögikappide alas nähtavaid ventilatsiooniavasid.
109.Kahe vaatlusprotokolli koondhindamisel järeldab kohus, et kuigi korteri nr xx ventilatsiooni- ja suitsulõõrid olid vaatluse hetkel läbitavad ja nähtavate takistusteta, esines korteri siseruumides mitmeid õhuvahetust piiravaid ehituslikke ja tehnilisi puudujääke. Eelkõige puudutasid need loomuliku õhu juurdevoolu tagamist eluruumides ning sundventilatsiooni funktsionaalset toimimist vannitoas.
110.Tunnistaja SG andis 12.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A. Vesselkovi ta ei tunne. Ta on XXX, Tallinn korteri omanik alates 09.10.2024. Korteri ostis ta T ja SP käest. Jaanuaris 2025 käisid seal korteris politseiametnikud, kes teostasid igasuguseid mõõtmisi ja tegid menetlustoiminguid. Kui ta sinna elama kolis, siis gaasipliiti ja kubu enam ei olnud, tema paigaldas elektripliidi, samuti puudus korteris gaasiboiler ja maja on varustatud sooja veega.
111.SG ütlused kinnitavad, et korteri tehniline seisund oli 2025. aastal oluliselt erinev sellest, kui 06.04.2024, mil toimus traagiline sündmus. Tema ütlused välistavad seose süüdistatava A. Vesselkovi ja hilisemate tehniliste muudatuste vahel ning rõhutavad, et võtmetähtsusega riskitegurid – gaasiseadmed ja mehaaniline köögikubu – olid hiljem korterist eemaldatud. Vaatlusprotokollist ilmnenud loodusliku ventilatsiooni piirangud osutavad varasematele renoveerimislahendustele, mitte gaasiveesoojendi paigaldustööde puudulikkusele.
112.Kohus leiab, et tunnistaja SG ütlustel ei ole käesoleva süüdistusega tõenduslikku väärtust, kuna tunnistaja ei omanud vahetut teadmist korteri seisundist ega paigaldustingimustest 07.09.2021 ning tema ütlused puudutavad üksnes sündmuste järgselt kujunenud olukorda.
113.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17. apr 2024 menetlustoimingu protokollist nähtub, et tehnikaosakonna nõuniku PP poolt läbiviidud paikvaatlus kinnitab, et korteri XXX gaasipaigaldis ei vastanud õnnetuse ajal mitmetele kehtivatele tehnilistele nõuetele, eeskätt seoses ventilatsioonitingimuste, ruumi mahu ning gaasipaigaldise perioodilise kontrolli
läbiviimata jätmisega. Samas on tegemist sündmusjärgse hinnanguga, mis kajastab paigaldise ja eluruumi seisundit pikaajaliste kasutus- ja ümberkorraldustegurite koosmõjus. Paikvaatluse akt ei tuvasta, et gaasiveesoojendi oleks 07.09.2021 paigaldamise ajal olnud tehniliselt ohtlik, et paigaldus oleks toimunud kehtivaid norme rikkudes ega seda, et kahe inimese surm oleks realiseerunud paigaldamise käigus loodud ohust. Aktist nähtuvad rikkumised on oma olemuselt seotud gaasipaigaldise kasutamise ja korrashoiuga ning lasuvad eeskätt eluruumi valdaja ja kasutaja vastutusalas.
114.Consumer Service OÜ (varskekodu.ee) ja OÜ Windairi (windair.ee) veebilehtede väljavõtted koos äriregistri andmetega kujutavad endast üldist infot tootjate ja teenuseosutajate pakutavate tehniliste lahenduste kohta, s.o: millised näevad välja kaasaegsed tuulutus- ja värskeõhuklapid, millistes olukordades neid turunduse kohaselt kasutatakse ning millistele probleemidele (nt halb õhuvahetus) need on mõeldud lahendust pakkuma.
115.Äriregistri väljavõtted võivad kinnitada, et nimetatud veebilehti haldavad reaalselt eksisteerivad äriühingud, kuid need ei tõenda esitatud tehnilise info õiguslikku siduvust, normatiivset kohustuslikkust ega selle kohaldatavust konkreetsele eluruumile.
116.Kohtu hinnangul võivad veebilehtede väljavõtted tõendada üksnes seda, et tänapäeval on turul olemas tehnilised lahendused (tuulutus- ja värskeõhuklapid), mida kasutatakse õhu juurdevoolu parandamiseks ning et hermeetiliste akende ja uste korral võib õhu juurdevool olla piiratud, kuid ei tõenda, et sellised klapid olid 1970. aastatel ehitatud hruštšovka-tüüpi elamutes algselt projektijärgselt ette nähtud, et nende puudumine muudab tagantjärele tüüpmaja ventilatsioonisüsteemi õigusvastaseks, et konkreetne gaasiveesoojendi ei tohtinuks olla paigaldatud ilma nende klappideta ning et gaasiseade ei saanud töötada ohutult ilma nimetatud kaasaegsete lahendusteta. Sisuliselt tähendaks see seda, et valdav osa nõukogudeaegsetest gaasiveesoojenditega elamutest oleks tagantjärele kuulutatav ohutusnõuetele mittevastavaks, sõltumata nende algsest projektist.
117.Seega on esitatud tõend kohtu jaoks oma olemuselt illustratiivne, normatiivse tähenduseta.
118.Eeltoodut kogumis hinnates järeldab kohus, et korteri nr xx ruumilised ja ventilatsioonilised tingimused 07.09.2021 olid oma olemuselt samad või vähemalt sisuliselt võrreldavad nendega, mis fikseeriti 2024–2025 koostatud vaatlusprotokollides.
119.A.Vesselkov paigaldas gaasiveesoojendi korterisse tingimustes, mis olid juba enne paigaldust olemas ning mille kujunemises ei olnud tal rolli. Samuti ei ole tõendatud, et tema tegevus oleks neid tingimusi halvendanud või loonud uue ohtliku olukorra. Seetõttu tuleb paigaldust hinnata mitte selle põhjal, kuidas korter hiljem muutus või milles seisnesid selle pikaajalised puudused, vaid lähtudes neist tingimustest, mis eksisteerisid paigaldamise hetkel ning mida A.Vesselkov mõistlikult tajus ja sai arvesse võtta. VI A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi tehnilise seisundi ja kasutustingimuste hindamine
120.Selleks, et hinnata nimetatud asjaolu, peab kohus esmalt selgitama, kas A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi oli tehniliselt töökorras ning millised olid tingimused, milles seda seadet oli võimalik ohutult kasutada.
121.Kohtule esitatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 manuaalist nähtub, et Bosch Therm 4300 on avatud põlemiskambriga gaasiga läbivoolu veesoojendi, mis, kasutab põlemiseks ruumiõhku, juhib põlemisgaasid loomuliku tõmbe abil korstnasse, käivitub automaatselt sooja vee tarbimise alustamisel ja ei oma sisseehitatud ventilaatorit suitsugaaside eemaldamiseks.
122.Manuaalis on selgesõnaliselt märgitud, et seadet ei tohi kasutada samaaegselt sundventilatsiooniga, sh köögikubud ja väljatõmbeventilaatorid, kuna sundventilatsioon võib põhjustada alarõhu, mille tulemusel suitsugaasid ei liigu korstnasse, vaid satuvad ruumi tagasi. Samuti on manuaalis sätestatud kohustuslik regulaarne hooldus, tavapäraselt kord 12 kuu jooksul.
123.Kohtu hinnangul on tegemist kasutamisreegliga ning vastutus sundventilatsiooni samaaegse kasutamise vältimise eest lasub kasutajal.
124.Gaasiveesoojendil paiknes Andivest Grupp OÜ infokleebis kuupäevaga 07.09.2021 ning viited A. Vesselkovi kehtivatele gaasitöö pädevustunnistustele - pädevus A- ja Bkategooria gaasipaigaldiste osas, mis kinnitab, et paigaldamise tegi pädev isik ning tegu oli ametlike gaasitöödega.
125.Ekspert SP ütlustest kui ka ekspertiisiakt nr 142-24-0048 21.06.2024 koos fototabelitega nähtub, et gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 (T4304 14R 23), mis paiknes Tallinna XXX korteri vannitoas ekspertiisi tegemise ajal, oli varustatud tootja poolt ette nähtud suitsugaaside ohutusseadistega. Seade sisaldas nn tõmbetõkestit, mis on temperatuuriandur ning mille kuumenemine viitab suitsugaaside sattumisele seadme kaudu ruumi. Lisaks oli seadmel kolm eraldi andurit erinevatel kõrgustel – suitsutoru ühenduse juures, seadme keskosas ja alaosas, mille eesmärk on tuvastada suitsugaaside võimalik väljumine nii läbi suitsutoru ühenduse kui ka seadme enda korpuse kaudu.
126.Nende andurite rakendumine ei ole kohene, vaid sõltub temperatuuri tõusu kiirusest ja suitsugaaside kontsentratsioonist. Eksperdi selgituste kohaselt peab maksimaalsel võimsusel töötava seadme puhul täieliku suitsulõõri ummistuse korral turvaandur rakenduma ligikaudu kahe minuti jooksul, mille tulemusena lülitab seade end automaatselt välja. Selline viivituslik rakendumine on tootja poolt ette nähtud ning ei viita seadme rikkisolekule.
127.Ekspertiisi tulemusel järeldati, et kõnealune gaasiveesoojendi oli tehniliselt töökorras ning selle suitsugaaside ohutusseadised vastasid tootja ettenähtud funktsioonidele. Seega ei tuvastatud ekspertiisi käigus puudusi seadme konstruktsioonis, toimimises ega turvasüsteemides, mis oleksid takistanud seadme nõuetekohast ja ohutut töötamist tavapärases kasutusrežiimis.
128.Nimetatut kinnitab ka korstnapühkija JR (Korstnakratt OÜ (12099647), registrisse kantud 02.05.2011) poolt läbi viidud suitsulõõri uuring. Sellest selgus, et korstnalõõr oli puhas, lõõri seinad olid terved ja takistusi, mis oleks tekitanud häireid gaasiveesoojendaja töös tekkivate suitsugaaside atmosfääri juhtimisel, ei olnud (korstnapühkija suitsulõõri uuring lisatud ekspertiisile).
129.Suletud akna ja maksimaalsel võimsusele töötava kubuga on tõmme suitsulõõris vastupidine.
130.Gaasiveesoojendit katsetati tööolukorras: katse käigus suleti vannitoa uks ning täideti vann sooja veega. Katse ajal olid korteri aknad suletud. Katse käigus vannituppa suitsugaase ei
sattunud. Õhu juurdevool oli tagatud uksealusest pilust. Lisaks katsetati seadme töötamist samadel tingimustel koos töötava sundventilatsiooniga vannitoas - seadme töötamist see ei seganud ning suitsugaase ruumi ei sattunud.
131.Eeloleva katse jätkuks lülitati sisse köögikubu maksimaalsel võimsusel ning koheselt hakkas suitsulõõr tagurpidi tööle ning suitsugaasid (sh vingugaas) sattusid vannituppa. Katse lõpetati.
132.Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et katsetused näitasid, et köögikubu kasutamisel ei olnud õhu juurdevoolu korterisse võimalik muul moel kompenseerida, kui läbi suitsukorstna ning selle tulemusena sattusid suitsugaasid ka koheselt ruumi. Suitsugaaside ruumi sattumisel hakkab vähema ruumi hapniku sisaldus, mis omakorda soodustab mittetäielikul põlemisel vingugaasi teket. Vingugaasi sattumine vannituppa on tingitud ebapiisavast tõmbest suitsulõõris, mis omakorda on põhjustatud suitsutoru kalde puudumisest, seadme paigaldusruumi liiga väiksest kubatuurist ja siirdeõhu avast, ilmastikust, sundventilatsioonist (eelkõige köögikubu) ja peamiselt korteri õhu juurdevoolu ava puudumises. Köögikubu ei või kasutada koos gaasiveesoojendiga üheaegselt juhul, kui õhu juurdevool korterisse on väga minimaalne, sest puudub õhu kompensatsioon.
133.Eksperdi hinnangul on võimalik väita, et kindlasti kõige suurem õnnetuse põhjus on õhu juurdevool korterisse ja samaaegselt pliidi kohtäratõmbe kasutamine.
134.Kohus loeb eksperdi ütlused ja järeldused usaldusväärseteks, kuna need tuginevad vahetule vaatlusele (ventilatsiooniavade seisukord, suitsulõõri käitumine), objektiivsetele mõõtmistele (anemomeeter, suitsuküünal, CO-mõõteseade Dräger) ning kontrollkatsetele erinevates töörežiimides (aken suletud/avatud, kubu sisse/välja lülitatud). Seega kasutas ta järelduste tegemisel asjakohaseid ja üldtunnustatud tehnilisi meetodeid.
135.Asjaolu, et tegemist on oma eriala spetsialistiga kinnitavad ka SP haridusdokumendid, milleks on Tallinna Tehnikaülikooli diplom nr CB002104, OÜ Tehnokontrollikeskuse tunnistus 10.05.2011 toimunud täiendkoolitusel „Survesadmete vastavushindamine 2011“ osalemise kohta, Inspecta Estonia OÜ tunnistus 11.09.2025 toimunud täiendkoolitusel „Seadme ohutuse seadus“ osalemise kohta, OÜ GASPRE teatis osalemise kohta 05.06.2019 toimunud seminaril, mille teemaks oli muu hulgas „Junkes, Bosch ja Immergas gaasiseadmete tutvustus ja kasutuse ohutus“ ning 19.04.2022 pädevustunnistus nr TK 002-22.
136.Eksperdi ütlustest tuleneb üheselt, et gaasiboileri üksinda töötades suitsugaasid ruumi ei sattunud, tõmme suitsulõõris oli normaalne, õhu juurdevool oli piisav (uksealune pilu) ning vingugaasi ei tuvastatud. Köögikubu üksinda töötades tekitas tugeva alarõhu korteris ning vajas suures koguses kompensatsiooniõhku.
137.Kohus leiab asjas kogutud tõendite, eelkõige ekspertiisiakti ning eksperdi ütluste põhjal, et A. Vesselkovi poolt 07.09.2021 paigaldatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 oli tehniliselt töökorras ning vastas tootja poolt ette nähtud tehnilistele ja ohutusnõuetele. Seadmel ei tuvastatud konstruktsioonilisi puudusi, riket ega sellist seisundit, mis oleks võinud põhjustada vingugaasi sattumist ruumi seadme enda tehnilise mittetöökorrasoleku tõttu. Samuti oli seade varustatud nõuetekohaste ohutusseadistega, mille eesmärk on tuvastada suitsugaaside ebanormaalne liikumine ning vajadusel seade välja lülitada.
138.Kohus peab samas oluliseks rõhutada, et tegemist oli avatud põlemiskambriga gaasiseadmega, mille ohutu kasutamine eeldab kindlate kasutustingimuste täitmist. Sellise seadme puhul peab olema tagatud piisav põlemisõhu juurdevool ning toimiv loomulik tõmme
suitsugaaside eemaldamiseks läbi korstna. Samuti nähtub nii tootja juhenditest kui ka eksperdi selgitustest, et seadet ei tohi kasutada samaaegselt mehaanilise sundventilatsiooniga, eelkõige köögikubuga, kuna see võib põhjustada ruumis alarõhu tekkimise ning suitsugaaside tagasivoolu ruumi.
139.Seega järeldab kohus, et gaasiveesoojendi oli tehniliselt korras ning selle tavapärasel ja juhendikohasel kasutamisel ei kujutanud see iseenesest ohtu inimese elule ega tervisele. Oht võis tekkida üksnes olukorras, kus seadet kasutati tingimustes, mis ei vastanud tootja poolt ette nähtud kasutusnõuetele, eeskätt puuduliku õhu juurdevoolu ja samaaegse sundväljatõmbe korral. VII Korteri elanike vastutus gaasiseadmete kasutamise ja ohutusnõuete järgimise eest
140.Kohus leiab, et kogutud tõendid ei võimalda järeldada, nagu oleks korteri nr xx seisund 07.09.2021 olnud selline, mis muutnuks gaasiveesoojendi paigaldamise või selle iseseisva kasutamise ohtlikuks. Korteri ohtlikkus ei seisnenud gaasiveesoojendi paigaldamises ega selles sisalduvates puudustes, vaid ventilatsioonisüsteemi ja mehaanilise köögikubu koostoimes, mis ei olnud ette nähtud ei korteri tüüpprojektis ega gaasiseadme tavapärases kasutusloogikas.
141.Seega järeldab kohus, et 07.09.2021 oli korter seisundis, kus gaasiveesoojendi paigaldamine ja selle nõuetekohane kasutamine eraldiseisvalt olid tehniliselt ja ohutusnõuetest lähtudes lubatavad, ning ohtlik olukord realiseerus alles hilisema, korteri projektiga vastuolus oleva kasutusviisi kaudu.
142.Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 46 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt hõlmab gaasiseadme korrashoid muuhulgas gaasiseadme tootja ettenähtud hooldusprotseduure. Seega tootja hooldus- ja kasutusjuhend ei ole lihtsalt soovitus, vaid § 46 1 kaudu muutub see seadme kasutaja/valdaja kohustuseks.
143.Kannatanute A, C ja B kinnitasid, et iga-aastaseid hooldustöid kõnealuses korteris paigaldatud gaasiveesoojendile Bosch tehtud ei olnud. Hoolduse puudumine suurendas seadme kasutamisega seotud riske ning koos muude rikkumistega aitas kaasa ohtliku olukorra kujunemisele. Nimetatud kohustuse rikkumine lasub korteri kasutajatel ega ole omistatav seadme paigaldajale.
144.Tunnistaja EJ andis 13.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A. Vesselkovi tunneb ta tööalaselt.
145.Ütluste pinnalt selgus, et EJ on pikaajalise töökogemusega gaasivaldkonna spetsialist, kes on alates 1993. aastast tegutsenud OÜ Gaspre tegevjuhina. Tema ettevõtte põhitegevus hõlmab gaasiseadmete projekteerimist, paigaldamist, hooldust ning rahvusvaheliste tootjate (Bosch, Immergas) seadmete maaletoomist. Ta omab üle 30-aastast järjepidevat erialast kogemust, on osalenud avalikus diskussioonis gaasiohutuse teemadel (artiklid meedias, telesaated) ning tugines oma ütlustes kehtivatele õigusaktidele (Seadme ohutuse seadus, majandusministri määrused).
146.Tunnistaja tõi välja selged erisused gaasiseadme paigaldamise kohta ja nimelt uue gaasiseadme paigaldamine eeldab projekti, auditeid ja gaasimüüja sekkumist, olemasoleva
gaasiseadme vahetuse puhul uut projekti ei koostata, kui ei muudeta torustikku, suitsulõõre ega ruumide kasutusotstarvet.
147.See eristus ilmneb ka ekspertiisiaktis nr 142-24-0048 kirjeldatuga, samuti selgitas A. Vesselkov et ta vahetas olemasoleva seadme uue vastu, muutmata suitsutorude ega torustike asukohti. Sündmuskoha vaatluste protokollidest nähtuvalt ei tuvastatud lõõride ega paigaldiste ebaseaduslikke ümberkujundusi. Järelikult kinnitavad tunnistaja ütlused, et A. Vesselkovi tegevus jäi sellise paigaldustüübi raamidesse, mille puhul uus projekt ega kolmanda osapoole audit ei olnud nõutavad.
148.Tunnistaja selgitas ka üksikasjalikult gaasiveesoojendite tööpõhimõtteid ning rõhutas, et kõik avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendid vajavad ruumist põlemisõhku ja seadme ja sundventilatsiooni samaaegne töötamine ei ole lubatud. See piirang on kirjas nii kasutusjuhendites kui ka seadmetele kinnitatud hoiatustel.
149.Sellised tunnistaja ütlused on omakorda täielikus kooskõlas kohtueksperdi järeldustega, mille kohaselt gaasiveesoojendi töötas iseseisvalt ohutult ning ohtlik olukord tekkis üksnes gaasiveesoojendi ja köögikubu samaaegsel kasutamisel, kus selline seadmete koosmõju põhjustas suitsulõõris tagurpidi tõmbe ja vingugaasi sattumise ruumi.
150.Tunnistaja oma ütlustes rõhutas veelgi, et seade ja selle paigaldaja ei ole vastutav, kui kasutaja rikub kasutusreegleid, mis toetab otseselt eksperdi hinnangut ning aitab eristada paigaldaja vastutust kasutaja vastutusest. Hruštšovka-tüüpi korterite algne ventilatsiooni- ja kubatuurilahendus võimaldas avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendite kasutamist, tehniliste normide täitmine eeldab, et korterit ei ole omavoliliselt ümber ehitatud, kuid paigaldaja ei saa kontrollida ega takistada tulevast seadmete väärkasutust.
151.Paigaldaja kohustus piirdub seadme nõuetekohase paigalduse, testimise ja kasutusjuhendi üleandmisega. Tunnistaja pidas oluliseks rõhutada, et tehnikul puudub õigus kohustada korteriomanikku CO-andurit paigaldama enne seadme seinale kinnitamist. Tehnikul ei ole pädevust ega õigust kontrollida kogu korteri ehituslikku vastavust.
152.Kohtu hinnangul on EJ ütlused erialaselt detailsed, mis põhinevad pikaajalisel praktilisel kogemusel, on kooskõlas nii eksperdi järelduste, süüdistatava A. Vesselkovi ütluste kui ka dokumentaalsete tõenditega. Seetõttu peab kohus EJ ütlusi usaldusväärseteks eeskätt küsimustes, mis puudutavad gaasiveesoojendi paigaldamise tavapraktikat, paigaldaja hoolsusstandardit ning õnnetuse objektiivseid tekkepõhjusi.
153.Kohus järeldab nende ütluste koosmõjus muude tõenditega, et gaasiveesoojendi paigaldamine iseenesest ei loonud ohtlikku olukorda ning traagiline tagajärg realiseerus üksnes seadmete kasutamise viisist, mille eest vastutab seadme kasutaja, mitte paigaldaja.
154.Tunnistaja AR andis 13.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb. A. Vessekovi tööalaselt, kuna töötab gaasimeistrina ning tema tegevus hõlmab gaasiseadmete paigaldust, hooldust, remonti, gaasitorustike ehitust ja gaasipaigaldiste kontrolli. xxx xx korterelamus on AR käinud korduvalt seoses korteriühistu esimehe poolt algatatud kontrollide ja väljakutsetega ning teostas seal gaasipaigaldiste kontrolli muu hulgas 2016. aastal ja uuesti 2024. aasta aprilli lõpus.
155.AR selgitas, et xxx xx tüüpi korterelamutes ei vastanud tema kontrollide käigus ükski korter täielikult kõigile kehtivatele nõuetele. Kõige levinumad probleemid olid seotud ventilatsiooniga, eeskätt välisõhu juurdevoolu puudumisega. Algsetes hruštšovka-tüüpi
majades oli õhu juurdevool tagatud hingavate puitakende kaudu, kuid akende vahetamisega plastakende vastu on see võimalus kadunud. Samuti esines sagedasi puudusi suitsutorude materjalides, ühenduste vaadeldavuses ning puhastusluukide ning hooldusjuurdepääsude kadumises seoses renoveerimistöödega. Olulise riskitegurina rõhutas tunnistaja vingugaasiandurite puudumist või nende ebaõiget paigaldamist. Ütlustest tulenes selgelt, et paljud korteriomanikud ei oma nõuetekohast andurit, kasutavad niiskuskindluseta seadmeid vannitoas või paigaldavad anduri valesse ruumi või valele kõrgusele. Samuti on sageli tegemist aegunud seadmetega. AR selgitas, et vingugaasianduri olemasolu on korteriomaniku seaduslik kohustus ning anduri olemasolu ja korrashoiu eest vastutab omanik, mitte paigaldaja. Gaasimeister saab üksnes puudustele tähelepanu juhtida ja soovi korral anduri paigaldamise teenust pakkuda.
156.Tunnistaja rõhutas, et pliidikubude paigaldamine xxx tn tüüpi korteritesse ei olnud algse projekti järgi ette nähtud, kuid praktikas kasutatakse neid hinnanguliselt umbes 80% korteritest. Köögikubu töö tekitab korteris alarõhu ja võib põhjustada ventilatsioonilõõride vastupidise töö, mille tulemusel võivad suitsu- ja põlemisgaasid liikuda tuppa. Selline olukord on eriti ohtlik gaasiveesoojendi samaaegsel töötamisel.
157.Veel selgitas AR, et gaasiveesoojendi vahetamisel on paigaldaja kohustus hinnata paigaldustingimusi ja teavitada korteriomanikku puudustest, kuid tal puudub õigus ja kohustus teha ehitustöid õhu juurdevoolu loomiseks (nt uksi lõigata, seinu puurida) või sundida omanikku CO-andurit paigaldama. Samuti ei ole nõutav kirjalik teavitamine – piisab suulisest juhendamisest. Gaasimeister ei kontrolli kogu korterit ega teosta suitsulõõride puhastust. Lõõride korrashoid on korteriühistu ja korstnapühkija vastutus.
158.XXX vannitoas olnud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 (14 l, ca 24 kW) vastas tunnistaja hinnangul tüüpprojekti nõuetele ning oli paigaldatud täpselt samasse asukohta, kuhu see oli algselt ette nähtud. Sellise võimsusega seade on tavapärane ja lubatud kasutamiseks nõukogudeaegsetes tüüpkorterites. Tunnistaja demonteeris selle seadme pärast õnnetust omaniku väidetud ettekirjutuse alusel, kuid rõhutas, et seade oli tehniliselt heas seisukorras ja paigaldatud korrektselt. Tootja hinnangul on tegemist ohutu ja mitmete turvaanduritega varustatud mudeliga, mis on laialdaselt kasutusel samalaadsetes elamutes.
159.Tunnistaja rõhutas ka regulaarse hoolduse olulisust, mis peaks toimuma vähemalt kord aastas ning mille tellimise eest vastutab korteriomanik. Hooldust võib teha mistahes pädev tehnik ning see ei pea tingimata olema algne paigaldaja. Kui hooldus jääb tegemata, võib põlemiskamber ja soojusvaheti ummistuda, mis soodustab vingugaasi teket.
160.Kokkuvõtvalt leidis tunnistaja AR, et avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendi paigaldamine korterisse, kus on olemas sundventilatsiooni seade (nt köögikubu), ei ole iseenesest keelatud. Ohtlikuks muutub olukord üksnes siis, kui neid seadmeid kasutatakse samaaegselt. Paigaldaja saab kasutajat sellest hoiatada, kuid tal puudub võimalus kontrollida või takistada omaniku edasist käitumist. Käesolevas asjas sai õnnetus tema hinnangul juhtuda just seetõttu, et gaasiveesoojendit ja köögikubu kasutati samaaegselt, mitte seetõttu, et seade oleks olnud valesti paigaldatud või paigaldaja oleks rikkunud oma kohustusi.
161.Kohus loeb tunnistaja ARi ütlused usaldusväärseks. Ta töötab gaasimeistrina ning tema töö hõlmab igapäevaselt gaasipaigaldiste kontrolli, sh xxx xx korterelamus kahel erineval ajaperioodil (2016 ja 2024). Tunnistajal on vahetu ja pikaajaline kogemus konkreetse hoonega ning ta kirjeldas korduvalt esinenud probleeme (ventilatsioon, CO-andurid, kubud) laiapõhjaliselt ja detailselt. Tema kirjeldus, et ükski kontrollitud korter ei vastanud täielikult nõuetele, toetab seisukohta, et probleem oli süsteemne ja hoonepõhine, mitte konkreetse
paigaldaja tekitatud. Kohus peab ARi ütluseid ka asjakohasteks faktilise tausta selgitamisel.
162.Seega kattuvad ARi ütlused nii A. Vesselkovi, tunnistaja EJ ütlustega ning on üksmeelel selles, et korter ja ruum vastasid tüüpprojektile, sellesse ruumi oli gaasiveesoojendi algselt ette nähtud ja paigalduse asukoht ja seadme võimsus olid lubatud. Samuti kinnitas ekspert reaalkatsete põhjal, et boiler töötas iseseisvalt ohutult ning projektijärgne lahendus toimis.
163.Tunnistaja DG andis 13.01.2026 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et elanikke on korduvalt teavitatud vingugaasiandurite kohustuslikkusest ning vastav info on olnud kättesaadav ka korteriühistu avalikul teadete tahvlil. Andurite paigaldamine ja korrashoid on siiski jäetud korteriomanike vastutuseks. Ka 2024. aastal läbiviidud kontrollide käigus ilmnes, et varasemad probleemid olid suuresti püsinud ning olulisi muudatusi korterites tehtud ei olnud.
164.Tunnistaja märkis, et paljud korteriomanikud alahindasid gaasiseadmetega seotud riske ning väljendasid seisukohta, et kuna majas on aastakümneid elatud ilma õnnetusteta, ei peetud ohte tõsiseks. Samuti tõi ta välja, et kuigi maja projekt näeb ette WC ja vannitoa vahelise õhuvahetuse laealuse ava kaudu, on mitmes korteris tehtud ulatuslikke remonttöid, millest juhatust ei ole teavitatud ning mis võivad ventilatsioonitingimusi oluliselt halvendada.
165.xxx xx korteriühistus on gaasiseadmete kontrollid tavapäraselt korraldatud koos korstnapühkimisega ning planeeritud nelja-aastase intervalliga. Viimane kontroll toimus 2016. aastal ning järgmine oli kavandatud 2020. aastaks, kuid jäi COVID-19 pandeemia tõttu ära, kuna korteriomanikud ei soovinud kõrvalisi isikuid oma eluruumidesse. Samal põhjusel ei toimunud mitme aasta vältel ka tavapäraseid üldkoosolekuid, vaid otsused tehti kirjalikus vormis.
166.Korteriühistu juhatuse pädevus piirdub tsentraalse gaasitorustiku ja korstnalõõride korrashoiuga ning gaasilekete kontrollimisega. Üksikute korterite gaasiseadmete kontroll ja hooldus on korteriomanike endi vastutus ning toimub nende kulul. Juhatus on praktikas pakkunud võimalust tellida töid koordineeritult, et elanikel oleks lihtsam lasta üheaegselt kontrollida ka oma korteris paiknevaid gaasiseadmeid.
167.Korteris nr xx teostati gaasiseadmete kontroll 2016. aastal ning seal tuvastati mitmeid puudusi, nagu ka paljudes teistes korterites samas majas. Kontrollaktidest nähtub, et peaaegu kõikides korterites oli probleemiks õhu juurdevoolu puudumine. See küsimus oli arutlusel ka üldkoosolekul, kus juhatus pakkus lahendusena akende tuulutusavade paigaldamist remondifondi arvelt. Üldkoosolek sellest ettepanekust loobus ning otsustas, et iga korteriomanik peab tuulutuse lahendamise eest ise vastutama, kuna algse projekti kohaselt oli õhu juurdevool tagatud vanade puitakende kaudu ning akende vahetamisel pidanuks omanikud selle võimaluse säilitama.
168.Tunnistaja DG ütlustest nähtub, et xxx xx korterelamus esinesid pikaajalised ja süsteemsed tehnilised probleemid, eeskätt ebapiisav õhu juurdevool korteritesse, algse ventilatsioonilahenduse (puitaknad, ruumide vaheline õhu liikumine) rikkumine hilisemate ümberehituste tõttu ning gaasipaigaldiste ohutusnõuete täitmata jätmine paljudes korterites. Need puudused ei tekkinud äkitselt ega vahetult enne traagilist sündmust vaid olid teada juba vähemalt 2016. aasta kontrolli käigus ja puudutasid peaaegu kõiki kortereid, mitte üksnes korterit nr xx.
169.Sellest järeldub kohtule, et maja halva tehnilise seisukorra põhjuseks ei olnud juhatuse tegevusetus ega üksiku paigaldaja tegevus, vaid omanike kollektiivne ja individuaalne riskikäitumine. Tunnistaja DG eristab selgelt korteriühistu vastutuse, mis piirdub
korstnalõõride puhastamisega ka tsentraalse gaasitorustiku korrashoiuga. Korteriomanike vastutuse hõlmab korterisiseste gaasiseadmete kontrolli ja hoolduse, õhu juurdevoolu tagamise pärast akende vahetust, vingugaasiandurite paigaldamise ja korteri siseste ümberehituste ohutuse tagamist.
170.Seega kirjeldab tunnistaja mitte üksikjuhtumit, vaid maja kui terviku halvenenud tehnilist seisundit, mis on kujunenud aastate jooksul.
171.Kohus leiab tunnistajate ütluste ja muude tõendite kogumhindamisel, et käesolevas asjas tuvastatud ohtlik olukord oli tingitud eelkõige korteri elanike poolt seadmete kasutamisel esinenud korduvatest minetustest ja ohutusnõuete rikkumistest.
172.Esiteks nähtub nii tunnistajate EJ ja ARi ütlustest kui ka ekspertiisi tulemustest, et avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendi ohutu kasutamine eeldab tingimuste täitmist, mida korteri elanikud ei järginud. Eeskätt oli rikkumiseks gaasiveesoojendi kasutamine samaaegselt köögikubuga, mille töö tekitab ruumis alarõhu ning võib pöörata loomuliku tõmbe ventilatsiooni- ja suitsulõõrides vastupidiseks. Selline käitumine on tootja juhendite kohaselt otseselt keelatud ning kujutab endast tüüpilist ja teadaolevat ohuallikat. Ekspertiis ning mõlema tunnistaja ütlused kinnitavad, et just selline seadmete kooskasutus põhjustas suitsugaaside tagasivoolu ning vingugaasi sattumise ruumi.
173.Teiseks ilmneb tunnistajate ARi ja DG ütlustest, et korteris ei olnud tagatud piisav põlemisõhu juurdevool. Korteriomanikud olid vahetanud algsed puitaknad hermeetiliste plastakende vastu, ilma et oleks säilitatud õhu juurdevoolu tagavad lahendused. Samuti puudusid tuulutusavad ning ruumide vaheline õhu liikumine oli renoveerimistöödega piiratud. Need asjaolud vähendasid oluliselt loomuliku ventilatsiooni toimimist ning olid vastuolus gaasiseadme ohutu kasutamise eeltingimustega.
174.Kolmandaks on tuvastatav korteriomanike kohustuste rikkumine seoses vingugaasianduri puudumisega. On üldteada, et vingukaasiandur on kohustuslik kõigile, kel on kodus tahkekütteseade nagu ahi, kamin, pliit, katel vms või korstnaga ühendatud gaasiseade nt gaasiboiler. Tunnistajate ARi ja DG ütlused kinnitavad, et vingugaasianduri paigaldamine ja korrashoid on korteriomaniku kohustus ning selle vajalikkusest oli elanikke korduvalt teavitatud. Hoolimata sellest puudus korteris õnnetuse ajal nõuetekohane andur. Vingugaasianduri puudumine ei olnud küll otsene ohu põhjus, kuid see välistas võimaluse ohu õigeaegseks avastamiseks ja reageerimiseks.
175.Neljandaks ilmneb tõenditest, et korteriomanikud ei täitnud gaasipaigaldise korrashoiu ja kontrolli kohustust. Tunnistaja DG ütluste kohaselt ei toimunud korteris regulaarselt ette nähtud gaasipaigaldise kontrolli ning juba 2016. aasta kontrollis tuvastatud puudused – eeskätt õhu juurdevoolu probleemid – jäid kõrvaldamata. Samuti jäi COVID-19 perioodil teostamata järgmine planeeritud kontroll, kuna omanikud ei võimaldanud ligipääsu korteritele. Ei saa märkimata jätta sedagi, et A. Vesselkov kinnitas, et informeeris kõikidest neist asjaoludest korteri kasutajat. Sellekohast väidet ei lükka ümber ükski tõend seega ei ole põhjust selles kuidagi ka kahelda arvestades süüdistatava pädevust ja kogemustepagasit.
176.Viiendaks nähtub tunnistajate ütlustest, et korteriomanikud olid teadlikud riskidest, kuid alahindasid neid. Tunnistaja DG selgitas, et elanikud pidasid gaasiseadmete kasutamist ohutuks pelgalt seetõttu, et varasemalt ei olnud õnnetusi toimunud ning ei pidanud vajalikuks täiendavate ohutusmeetmete rakendamist.
177.Need rikkumised kujutasid endast kohtu hinnangul iseseisvat ja määravat riskikäitumist, mille tulemusena realiseerus oht ja saabus traagiline tagajärg. Selline käitumine ei olnud
paigaldaja kontrollida ega mõjutatav ning katkestab õiguslikult relevantse põhjusliku seose A. Vesselkovi tegevuse ja saabunud tagajärje vahel KarS § 117 tähenduses. VIII A. Vesselkovi tegevuse ja 06.04.2024 saabunud tagajärje vahelise põhjusliku seose ning KarS § 117 kohaldatavuse hindamine
178.Menetluses käibki sisuline vaidlus selle üle kas gaasitöödega tegelenud A. Vesselkovi tegevus – uue gaasiveesoojendi paigaldamine 07.09.2021 Tallinnas XXX asuvasse korterisse – oli selline, mille tulemusena saab talle omistada kahe inimese surma põhjustamise peaaegu 3 aastat hiljem s.o 06.04.2024. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas nimetatud tegevuse ja saabunud tagajärje vahel esineb KarS § 117 tähenduses õiguslikult relevantne põhjuslik seos.
179.KarS § 117 lg 2 näeb ette kriminaalvastutuse teise surma põhjustamise eest ettevaatamatusest kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm ning selle eest on võimalik mõista karistuseks kuni viis aastat vangistust. KarS § 117 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne külg kattub tapmise objektiivse koosseisuga. Subjektiivsest küljest iseloomustab käesolevat süüteokoosseisu ettevaatamatus. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 tulenevalt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleval hetkel on süüdistatavale etteheidetud teise isiku surma põhjustamist tegevusetusega. KarS § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
180.Hoolsuskohustus KarS § 117 tähenduses on isiku rollist ja olukorrast tulenev konkreetne kohustus vältida teiste elu ja tervist ohustavat käitumist, mille rikkumine eeldab, et isik jättis täitmata temalt mõistlikult nõutava ja õiguslikult siduva ettevaatusstandardi.
181.Vesselkovile heidetakse ette, et paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuete rikkumises.
182.Kohus selgitab, et gaasiveesoojendi on seade SeOS § 3 lg 1 mõttes, selle paigaldamine on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes ning seadmetöö tegijal lasub SeOS § 4 lg 1 järgi kohustus tagada inimese elu ja tervise ohutus, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et seadme paigaldamine olukorras, kus hoones esineb puudusi, on õigusvastane seadmetöö. SeOS § 4 lg 1 on üksnes raamnorm, mitte absoluutne vastutusnorm.
183.Prokuratuuri käsitlus eeldab sisuliselt loogikat, et kui paigaldamise hetkel ei ole täidetud kõik gaasiseadme ohutu kasutamise eeldused, siis on paigaldamine ise SeOS § 4 lg 1 rikkumine.
184.Kohtu hinnangul SeOS § 4 lg 1 ei nõua, et seadet tohib paigaldada üksnes ideaalsesse keskkonda, kõik kasutus- ja hoolduskohustused peavad olema enne paigaldust täidetud ning seadmetöö tegija vastutaks hoone kui terviku tehnilise seisukorra eest. Vastasel juhul muudaks selline tõlgendus suure osa olemasolevate seadmete vahetuse de facto keelatuks ja paigaldaja vastutavaks omaniku varasemate ja jätkuvate rikkumiste eest.
185.Kohtu jaoks on see otsustav eristus, mille prokuratuur oma käsitluses segi ajab. SeOS § 4 lg 1 kohustus tähendab, et seadmetöö ise ei tohi olla ohtlik ja et paigaldamise käigus ei
loodaks uut, vahetut ja realiseeruvat ohtu. Asjaolu, et korteris puudus vingugaasiandur ja ventilatsioon ei vastanud tänapäevastele nõuetele, puudutab seadme kasutamise ja korrashoiu faasi, mitte otseselt ega ka kaudselt paigaldamise ohutust.
186.Vesselkov selgitas, et pärast paigaldamise lõpetamist sulges ta teadlikult kuulkraani, vältimaks seadme ekspluatatsiooni enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Selle põhjuseks oli eeskätt vingugaasianduri puudumine ning köögis paiknev sundventilatsiooniseade (köögikubu ja eraldi ventilaator), mille olemasolu võis tema hinnangul tekitada ohtliku alarõhu. Kuigi elanikud kinnitasid, et nad köögikubu ei kasuta, ei saanud A. Vesselkov seda kontrollida, kuna teda kööki vaatama ei kutsutud ega lubatud. Ohutuse tagamise eesmärgil pidas ta vajalikuks takistada seadme kasutusele võtmist ja jättis garantiitalongi väljastamata.
187.Vesselkov selgitas, et ta informeeris korteris viibinud isikuid suuliselt tuvastatud puudustest ning rõhutas, et enne nende kõrvaldamist ei ole gaasiveesoojendi kasutamine lubatud. Kirjaliku hoiatuse esitamine ei olnud seadusest tulenevalt kohustuslik. Elanikud kinnitasid, et puudused kavandatakse lähiajal kõrvaldada ning vajadusel kutsutakse ta seadet uuesti käivitama. Samas märkis A. Vesselkov, et kuulkraani oleksid elanikud saanud soovi korral ka iseseisvalt avada.
188.Vesselkovi hinnangul ei olnud omanike rikkumised sellised, mis oleksid kohustanud teda seadme paigaldamisest täielikult keelduma, kuid need olid piisavad, et välistada seadme ekspluatatsiooni lubamine. Ta andis elanikele üle eestikeelse kasutusjuhendi ning selgitas seadme kasutuspõhimõtteid. Vähemalt üks korterielanik oskas eesti keelt ning teised kinnitasid, et saavad vajadusel juhendi sisust aru abistava isiku kaudu. Kui A. Vesselkov paigaldustööde lõpetamise järel lahkus, ei olnud korteris võimalik sooja vett kasutada, kuna tema seatud piirangud välistasid seadme tööle hakkamise.
189.Paigaldustööde käigus viis A. Vesselkov läbi seadme käivitamise ja töökatsetused, sh ligikaudu 15-kordse kontrolli, mille käigus mõõtis vingugaasi kontsentratsiooni, kontrollis tõmmet ja põlemise kvaliteeti. Kõik katsed näitasid, et seade töötas nõuetekohaselt, suitsugaasi sisaldus jäi alla tootja määratud piirnormi (100 ppm) ning vingugaasi ruumi ei sattunud.
190.Kohus leiab, et A. Vesselkovi ütlused on usaldusväärsed. Ütlustest nähtub, et A. Vesselkov tuvastas paigaldamise ajal potentsiaalsed riskitegurid, teavitas neist kasutajaid ning rakendas abinõusid seadme kasutamise takistamiseks enne puuduste kõrvaldamist. Selline käitumine ei viita hoolsuskohustuse rikkumisele, vaid vastupidi selle nõuetekohasele täitmisele. A. Vesselkovi tegevus oli suunatud ohu vältimisele ning temal puudus kontroll hilisema seadme kasutamise üle, mistõttu ei saa talle omistada kasutajate edasistest rikkumistest tulenevaid tagajärgi.
191.Prokuratuuri hinnangul A. Vesselkovile etteheidetavaks teoks on justnimelt gaasiveesoojendi paigaldamine ning prokurör järeldab, et juhul kui A. Vesselkov ei oleks sel hetkel paigaldanud vannituppa uut gaasiveesoojendit, siis korteri elanikud ei oleks saanud uut gaasiveesoojendit kasutada ning seega oleks olnud välistatud süüdistuses kirjeldatud olukord, kus kaks inimest kaotasid gaasiveesoojendi kasutamisel tekkiva vingugaasi sissehingamise tagajärjel teadvuse, vajusid peaga vannis oleva vee alla ja lämbusid.
192.Kohus märgib, et selline põhjusliku seose käsitlus tugineb üksnes nn conditio sine qua non loogikale („tingimus, milleta mitte“), kuid ei arvesta põhjusliku seose õiguslikku piiritlust ega teo normatiivset tähendust. Kriminaalõiguslik vastutus ei saa põhineda ainuüksi asjaolul, et tegu eelnes ajaliselt tagajärjele, vaid eeldab, et tegu oli õigusvastane, hoolsusvastane ja tüüpiliselt sobiv just sellise tagajärje esilekutsumiseks.
193.Kohus selgitab, et hoolsuskohustuse rikkumine KarS§ 117 mõttes tähendab käitumist, mis kaldub kõrvale nõuetekohasest standardist ja loob reeglivastase ohu elule või tervisele. Seega ei piisa sellest, et isik midagi tegi (antud juhul paigaldas seadme), vaid prokuratuuril tuleb näidata mida A. Vesselkov tegi valesti või keelatud tingimustes. Kohtu hinnangul on gaasiseadme paigaldamine seaduslik tegevus, tegemist on igapäevase tehnilise teenusega. Paigaldamine võib muutuda rikkumiseks ainult siis, kui paigaldamisega rikutakse tehnilisi norme, milleks võib olla valesti ühendatud seade, vale suitsulõõr, lekked, ohtlik konstruktsioon.
194.Kohus leiab, et gaasiveesoojendi paigaldamine iseenesest ei viita hoolsuskohustuse rikkumisele. Hoolsuskohustuse rikkumine oleks tuvastatav üksnes juhul, kui paigaldamine toimus tehnilisi ja ohutusnõudeid eirates või lõi vahetu ja normatiivses mõttes keelatud ohu. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud, kuna paigaldatud seade oli tehniliselt korras ning ohtlik olukord tekkis hiljem seadme kasutamisel tingimustes, mis ei vastanud kasutusnõuetele.
195.Asjas kogutud ekspertiisitõenditest ja eksperdi kohtus antud ütlustest nähtub, et gaasiveesoojendi iseseisval töötamisel – st olukorras, kus korteris ei kasutatud samaaegselt mehaanilist sundventilatsiooni – ei sattunud suitsugaasid ruumi, suitsulõõris esines normaalne tõmme ning vingugaasi ei tuvastatud. Õhu juurdevool oli piiratud, kuid tüüpprojektile vastav ning tagatud uksealuse pilu kaudu. Sellistes tingimustes oli gaasiveesoojendi töö ohutu. Kohus järeldab, et ohtlik olukord tekkis ainult seadmete koosmõjul, mitte kummagi eraldi töötamisel.
196.Seega ei ole A. Vesselkovi ütlused vastuolus ühegi tehnilise ekspertiisi järeldusega, vastupidi – need riimuvad - vannitoas oli projekti kohaselt ette nähtud gaasiveesoojendi paigaldamine, suitsulõõri asukohta ega kallet ei olnud muudetud, gaasiveesoojendi iseseisval töötamisel suitsugaasid ruumi ei sattunud ning ohtlik olukord tekkis ainult koos projektivälise sundventilatsiooni kasutamisega.
197.Pelgalt asjaolu, et A. Vesselkov paigaldas gaasiveesoojendi kolm aastat enne traagilist sündmust, ei tähenda automaatselt, et tema tegevus oleks õiguslikult süüdiolev põhjus 2024 aset leidnud surmadele.
198.Kohtu hinnangul muudaks see vastasel juhul vastutuse piiramatuks ning laieneks iga seadme paigaldajale kogu seadme elueaks, sõltumata hilisemast kasutusest, muudatustest ja kolmandate isikute sekkumisest.
199.Kohus loeb tuvastatuks, et puuduvad tõendid, et veeboileri paigaldus oleks olnud tehniliselt ebakorrektne, A. Vesselkovile ei saa ette heita kergemeelsust, hooletust ega riskantset käitumist.
200.Kohus leiab, et prokuratuuri käsitlus süüdistatava A. Vesselkovi vastutusest tugineb ebaõigele arusaamale nii hoolsuskohustuse sisust kui ka KarS § 117 koosseisu olulistest elementidest. Prokuratuur on eksinud eeskätt hoolsuskohustuse adressaadi määramisel, selle ulatuse sisustamisel ning põhjusliku seose tuvastamisel.
201.Esiteks on prokuratuur käsitanud hoolsuskohustust põhjendamatult laialt, omistades A. Vesselkovile kohustusi, mis tegelikult tulenevad seadusest ja normidest gaasiseadme kasutajale või valdajale. Majandus- ja taristuministri määruse nr 87 § 461 kohaselt hõlmab gaasiseadme korrashoid muu hulgas tootja hooldus- ja kasutusjuhendi järgimist. See tähendab, et seadme ohutu kasutamine, hooldamine, ventilatsiooni tagamine, CO-anduri olemasolu ning seadmete nõuetekohane kooskasutus on õiguskorras kasutaja kohustused, mitte paigaldaja omad. Prokuratuur on aga neid kohustusi käsitanud kui paigaldaja vastutusala, mis ei ole kooskõlas
kehtiva õigusega ega ka erialase praktikaga.
202.Teiseks on prokuratuur eksinud hoolsuskohustuse sisustamisel, käsitledes SeOS § 4 lg 1 üldnormi viisil, nagu see looks paigaldajale praktiliselt piiramatu vastutuse kogu korteri ohutuse eest, sealhulgas ka pärast paigaldust ja olukorras, kus paigaldajal puudub kontroll objekti edasise kasutamise üle. Karistusõiguses on aga hoolsuskohustus alati konkreetne ja rollipõhine. A. Vesselkovi roll oli gaasiveesoojendi paigaldaja ning tema kohustus piirdus seadme nõuetekohase paigaldamise, kontrollimise ja kasutamisjuhiste edastamisega. Kõik nimetatu oli A. Vesselkov oma tegevusega täitnud, seda kinnitavad kohtus uuritud tõendid. Ta ei olnud korteri omanik ega seadme kasutaja ning tal puudus õigus ja võimalus tagada edaspidiste kasutustingimuste vastavus nõuetele. Seetõttu ei saa tema hoolsuskohustust laiendada olukordadele, mis sõltuvad täielikult kolmandate isikute käitumisest.
203.Kolmandaks on prokuratuur jätnud eristamata paigaldamisfaasi ja kasutamisfaasi. Tõenditest, sealhulgas ekspertiisist ja tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et gaasiveesoojendi oli tehniliselt korras ning selle paigaldamine ei loonud ohtlikku olukorda. Oht tekkis alles hiljem seadme kasutamisel tingimustes, mis olid vastuolus tootja juhenditega – eeskätt gaasiveesoojendi kasutamisel samaaegselt köögikubuga ning ebapiisava õhu juurdevoolu tingimustes. Tegemist oli seega kasutamisfaasis kujunenud riskiga, mitte paigaldamisest tuleneva ohuga. Prokuratuur on aga käsitlenud kogu sündmust ühtse ahelana, jättes tähelepanuta, et karistusõiguslik vastutus saab tekkida üksnes juhul, kui tagajärg realiseerub just süüdistatava teo loodud ohust.
204.Neljandaks ei ole prokuratuur arvestanud, et kasutajate käitumine kujutas endast iseseisvat ja määravat riskitegurit. Tõendite kogum näitab, et korteri elanikud ei täitnud mitmeid neile seadusest tulenevaid kohustusi: nad ei hooldanud gaasiseadet, ei taganud piisavat ventilatsiooni, kasutasid gaasiseadet koos sundventilatsiooniga ning ei paigaldanud nõuetekohast vingugaasiandurit. Need rikkumised ei olnud juhuslikud ega üksikjuhtumid, vaid pikaajalised ja süsteemsed ning neil oli otsene seos ohtliku olukorra kujunemisega. Selline iseseisev riskikäitumine katkestab karistusõiguslikus mõttes põhjusliku seose varasema paigaldustoiminguga.
205.Seega ei saa järeldada, et A. Vesselkov lõi paigaldamisega iseseisvalt ohtliku olukorra. Kriminaalõiguses ei piisa ainult faktilisest põhjustest. Vastasel juhul oleks vastutav ka seadme tootja, maja projekteerija, gaasiühenduse rajaja või isegi korteri müüja. Praegusel juhul ei realiseerunud tagajärg paigaldamisega loodud ohust, vaid hilisema, paigaldajast sõltumatu ja õiguslikult iseseisva käitumise tulemusel.
206.Põhjusliku seose hindamisel teo ja tagajärje vahel tuleb küsida mitte ainult seda, kas tagajärg oleks saabunud ka ilma süüdistatava teota, vaid eelkõige seda, kas tagajärg realiseerus just selle ohuna, mille süüdistatavale etteheidetav tegu õiguslikult lõi, ning kas see oht kuulus nende riskide hulka, mille ärahoidmiseks rikutud norm on kehtestatud. Kui tagajärg ei realiseeru teo poolt loodud ohust, vaid selle põhjustab hilisem, iseseisev ja normatiivses mõttes katkestav asjaolu, puudub objektiivne koosseis.
207.Kohus loeb tuvastatuks, et A. Vesselkov tegutses gaasiveesoojendi paigaldajana olemasolevas gaasipaigaldises, mitte uue gaasisüsteemi rajajana. Sellest tulenevalt oli tema hoolsuskohustus rollipõhiselt piiratud ning hõlmas seadme nõuetekohast paigaldamist tootja juhiste kohaselt, seadme ühendamist olemasoleva suitsulõõri, gaasi- ja veetorustikuga, seadme kontrollimist ja katsetamist paigaldamise järgselt ning kasutajate teavitamist ohutusnõuetest.
Kohtu hinnangul puudub õigusnorm, mis kehtestaks paigaldajale kohustuse keelduda
seadme paigaldamisest olukorras, kus korteriomanik ei ole täitnud kõiki seadme kasutamise ja korrashoiuga seotud kohustusi. Need kohustused lasuvad seadme valdaja ja omaniku kanda. Seega ei ole tuvastatav A. Vesselkovile lasuva hoolsuskohustuse rikkumine.
209.Eeltoodust tulenevalt ei realiseerunud kahe inimese surm mitte paigaldamisega loodud ohust, vaid hilisema, paigaldajast sõltumatu käitumise tulemusel. See välistab õiguslikult relevantse põhjusliku seose KarS § 117 lg 2 tähenduses ning tingib A. Vesselkovi õigeks mõistmise. IX Juriidilise isiku Andivest Grupp OÜ vastutus kahe või enama inimese surma põhjustamise eest KarS § 117 lg 3 tähenduses
210.KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik süüteo eest üksnes juhul, kui füüsiline isik pani toime süüteo, see tegu pandi toime juriidilise isiku huvides tegu pandi toime juriidilise isiku juhtivtöötaja, pädeva esindaja või töötaja poolt, ning kui füüsilise isiku teos on täidetud süüteokoosseis.
211.Riigikohtu praktika järgi on juriidilise isiku vastutus derivatiivne, s.t see eeldab vältimatult, et füüsilise isiku vastav süüteokoosseis oleks täielikult täidetud. Kui füüsilise isiku tegu ei vasta kuriteokoosseisule, on välistatud juriidilise isiku vastutus (vt nt RKKKo 3-1-1-88-07; 3-1-1-104-16).
212.Nagu eelnevas analüüsis on käsitletud, ei ole A. Vesselkovile etteheidetavas teos täidetud KarS § 117 lg 2 koosseis.
213.Sellest tulenevalt puudub kuriteokoosseisu alus füüsilise isiku tasandil, mis Riigikohtu praktika kohaselt välistab automaatselt juriidilise isiku vastutuse.
214.Seega ei saa Andivest Grupp OÜ-le omistada KarS § 117 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavat tegu juba ainuüksi derivatiivse vastutuse põhimõtte tõttu.
215.Prokuratuur põhjendab juriidilise isiku vastutust sellega, et A. Vesselkov tegutses Andivest Grupp OÜ juhatuse liikme ja töötajana, tegutses äriühingu tegevusala raames sai äriühing tasu 490 eurot.
216.Kohus märgib, et see argumentatsioon võib katta KarS § 14 lg 1 teise ja kolmanda tingimuse, kuid ei ole iseenesest piisav kuriteokoosseisu tuvastamiseks.
217.Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda äritegevus, tasu saamine või kasu eesmärgil tegutsemine isikut automaatselt kuriteokoosseisu täitmist ega loo iseenesest hoolsusdelikti.
218.KarS § 117 lg 2 on ettevaatamatusdelikt, mis eeldab konkreetse hoolsuskohustuse rikkumist, õigusega kaitstava hüve (elu) kahjustamist ja ettenähtavust ja välditavust. Juriidilise isiku puhul ei saa hoolsuskohustus olla abstraktne ega piiramatu. Vastutus peab põhinema tuvastataval organisatsioonilisel veal, mitte üksnes tagantjärele hinnatud kahjul.
219.Käesolevas asjas ei ole tuvastatud Andivest Grupp OÜ sisereeglite puudulikkust, ohtliku töökorralduse andmist, töötajatele antud ebaseaduslikke juhiseid, ohutusnõuete süstemaatilist eiramist ega muid organisatsioonilisi puudusi.
Andivest Grupp OÜ tegevus piirdus üksiku seadme paigaldamisega, mis vastas
erialasele tavapraktikale ning seadusandluse raamistikule.
221.A. Vesselkov ei pannud toime KarS § 117 lg 2 koosseisule vastavat tegu, seega ei saa Andivest Grupp OÜ-le omistada KarS § 117 lg 2 ega lg 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ning Andivest Grupp OÜ tuleb õigeks mõista. X Menetluskulud
222.Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluskulude otsustus tuleb vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha samal ajal kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p 9), seda mh põhjusel, et menetlusseadus seob otsustuse menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku kohta üldjuhul kriminaalasja lõpptulemusega (RKKK 1-16-4197). Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.
223.Käesolevas asjas on menetluskuludeks: ekspertiisiaktis 17.06.2024 nr 24E-AOS0037501/TLN170 kajastatud surnu Xi kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 811,94 eurot, ekspertiisiaktis 17.06.2024 nr 24E-AOS00376-01/TLN171 kajastatud surnu Yi kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 605,94 eurot, ekspertiisiaktis nr 142-24-0048 kajastatud gaasiseadme(te) ja sellega seonduvate ventilatsiooniavade (sh korstna- ja korstnalõõride) korrasoleku kompleksekspertiisi maksumus 1159 eurot, Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku südamiku vahetamise kulu summas 237,90 eurot, A. Vesselkovi määratud kaitsjale vandeadvokaat Liis Suik kohtueelses menetluses määratud tasu 1346,88 eurot ja kohtumenetluses määratud tasu 3142,78 eurot, Andivest Grupp OÜ -le määratud kaitsjale vandeadvokaat Liis Suik kohtueelses menetluses määratud tasu 541,68 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 2995,18 eurot.
224.Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsja tasud tuleb jätta riigi kanda. Samuti määrab kohus riigi kanda jätta ekspertiisikulud kogusummas 2576,88 eurot ning Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku südamiku vahetamise kulu summas 237,90 eurot. KrMS § 182 nimetatud erandeid antud juhul ei esine.
225.Kannatanud on otsustanud, et kohtulikul uurimisel esindab neid vandeadvokaat Raiko Paas.
226.Kohtumenetluse kestel on kannatanute valitud esindaja toonud kohtule õigusabikulude kindlaksmääramise taotluses välja, et kolme kannatanu esindamiseks istungitel temal kulunud kokku kogu kriminaalasja menetluse kestel 4020 eurot. Kohus peab õigusteenuse hinda põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi tasu määradele. Kohus märgib, et kannatanute jaoks on tegemist olnud äärmiselt traumeeriva ja stressirohke kriminaalmenetlusega ning on olnud igati põhjendatud, et nad kaasasid menetlusse endi õiguste ja huvide kaitseks esindaja enda ära nägemise järgi.
227.Märgitust tulenevalt peab kohus juhindudes KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 põhjendatuks välja mõista kannatanute kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest nendel kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja tasu kogusummas 4020 eurot.
228.KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral
jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.
229.Antud kriminaalasjas koosnes tsiviilhagi kannatanute esitatud nii varalistest kui ka mittevaralistest nõuetest. Kohutule esitati tsiviilhagi materjalide juurde ka hulgaliselt tõendeid, millised pidid toetama kannatanute esitatud tsiviilhagide nõuet, aga kuna käesoleva otsusega A. Vesselkov ja Andivest Grupp OÜ mõistetakse õigeks ning kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, ei anna kohus ka sisulist hinnangut tsiviilhagi toetavatele tõenditele.
230.Arvestades kõike eeltoodut, loeb kohus kannatanu valitud esindajale makstud tasu mõistlikuks ja põhjendatuks summas 4020 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb KrMS § 182 lg 5 alusel riigilt kannatanute B, C ja A kasuks välja mõista resolutsioonis märgitud viisil. XI Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine.
231.Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (SKHS § 12). Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4).
232.Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohast taotlust esitanud A. Vesselkov kellel nõude alus võiks olla, seega kohus selgitab, et kahju saanud isik võib esitada selle SKHS § 21 lg 1 kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule. XII Asitõendid:
233.Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud asitõendite edasise käitlemise otsustamisel tuleb lähtuda KrMS § 126 lg 3 p-st 4, mille kohaselt väärtusetud esemed hävitatakse.
234.Kohus tuvastas, et tsellofaankotid õhuproovidega nr 1 ja nr 2 (pakend nr 2) ning klaasanum õhuprooviga nr 3 (pakend nr 3), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 15.05.2024 nr 24ATH29944 alusel, ei oma pärast menetlustoimingute lõppemist iseseisvat väärtust ega edasist tõendamisvajadust.
235.Gaasiveesoojendi Bosch, mis anti üle 28.05.2024 ja mille hoiustamist tõendab asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 26.03.2025 nr 25ATH34115, võib olla vajalik täiendavateks tehnilisteks toiminguteks või ekspertiisiks ning sellest tulenevalt anda gaasiveesoojendi Bosch ajutiselt üle Osaühingule ROBERT BOSCH (registrikood 10826273) mõistlikuks ajaks, mille täpse kestuse lepib nimetatud äriühinguga kokku Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur.
Pärast eseme tagastamist Politsei- ja Piirivalveametile tuleb gaasiveesoojendi hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.
236.Kolm tolmuproovi gaasiveesoojendi segukanaliavadelt, mida hoitakse PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 03.10.2024 nr 24ATH31922 alusel, on menetluse lõppedes väärtusetud ning nende säilitamiseks puudub edasine vajadus, seega tuleb tolmuproovid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.