Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-1749

määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 432 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot, s.o kokku 1851 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 33312500011128. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Andres Peetsi süüdistatakse selles, et tema 02.06.2025 kella 10.55 paiku lõi Tabasalu Keskuse juures parklas, aadressil Kallaste 7 Tabasalu alevik Harku vald Harjumaa, kannatanu T. R.t ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ning sai kehavigastused: hematoomi ja turse parema silma piirkonnas. Seega pani Andres Peets toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

asitõendi

vaatlusprotokollist 2 (11)

koos

Tabasalu

Keskuse

turvakaamera

1-26-1749 salvestistega (dtl 29) nähtub kahe meesterahva vaheline konflikt ajavahemikul 00.2001.30. 1.3 Videosalvestisest 11-21-49 1.mov (dtl lk 103) nähtub, et kahtlustatav Andres Peets ja kannatanu T. R. kõnnivad koos väliselt rahumeelselt kahtlustatava auto poole. Kui nad jõuavad auto juurde, avab Andres Peets auto juhipoolse ukse, T. R. liigub Andres Peetsi ja auto vahele, takistades Andres Peetsil autosse istumist, asetab käed rinnale risti. Andres Peets avab auto tagumise ukse, paneb käes oleva koti tagaistmele, suleb ukse, läheneb juhiuksele ja selle ees, käed rinnal risti seisvale T. R.le. On näha, et Andres Peets tõukab parema käega ülakehasse T. R.t, kes ei lase tal autosse istuda ja seisab Andres Peetsi vahetus läheduses juhiukse ees. Tõuke peale tõstab T. R. järsult mõlemad käed üle pea, laseb siis kohe käed külgedele rippu ning astub paar sammu tagasi. Järgneb vestlus, mille käigus ei tee kumbki osapool ähvardavaid liigutusi, vestluse lõpuks keerab Andres Peets näoga auto poole, avab auto juhiukse ning istub autosse. Järgnevalt lükkab T. R. järsult Andres Peetsi autoust, pärast seda keerab ta autole selja ja hakkab ära minema. T. R. jõuab astuda kaks sammu autost eemale, olles seljaga auto ja Andres Peetsi suunas, kui auto uks avaneb ning Andres Peets astub autost välja. T. R. näeb seda, vaadates üle vasaku õla, kõndides poolkaares edasi, autost eemale. Nähes, et Andres Peets astub kiirelt tema suunas, jääb T. R. seisma, vasaku küljega Andres Peetsi poole, käed külgedel rippu. Ta paneb vasakus käes oleva paberirulli paremasse kätte. Järgmisena nähtub videolt, et Andres Peets lööb T. R.t tugevalt vasaku käega. Löögi järel kukub T. R. istuli maha. Andres Peets seisab hetke ja läheb siis auto ukse juurde. T. R. tõuseb püsti. Toimub veel mingi sõnavahetus, seejärel keerab T. R. selja ning hakkab ära minema. 1.4 Videosalvestisest 13-04-54 1.mov (näitab juhtunut teise nurga alt filmituna, dtl 104) nähtub, et Andres Peets ja T. R. vaidlevad suletud juhiukse juures. T. R.l on käed külgedel, Andres Peets žestikuleerib veidi kätega. Seejärel pöörab Andres Peets T. R.le selja, avab auto ukse ning istub autosse. Hetkel, mil Andres Peets oma vasakut jalga autosse tõmbab, lükkab T. R. auto ukse parema käega kinni. Andres Peetsi vasak jalg on auto ukse kõrgusel, enamvähem autos sees, kuid saab auto ukse sisemise väljaulatuva osaga pihta. Olles ukse kinni löönud, keerab T. R. selja ning hakkab ära minema, vaadates oma käes olevaid pabereid. Andres Peets väljub autost, kõnnib kiirel sammul T. R. juurde, kes jääb teda üle vasaku õla märgates seisma. Videolt on näha, et Andres Peets teeb liigutusi algul parema käega, siis tõstab vasaku käe. T. R. taganeb kaks sammu, saab löögi näkku ning kukub selge ees istuli maha. 1.5 18.06.2025 Andres Peetsi kahtlustatavana antud ütlustest (dtl 33-35) nähtuvalt oli ta 02.06.2025 Tabasalu Selveris kui nägi T. R.t. T. R. nägi teda ja koheselt lähenes talle. Palus, et T. temast eemale hoiaks, kuid T. eiras seda ning jälitas teda tema autoni. Vestlus oli T.i poolt familiaarne ning tema poolt viisakas. T. R. rääkis talle, et ta võla ära maksaks. Jõudsid autoni, T. R. hakkas tema autouksi kiskuma. Samuti ei lasknud T. R. panna tal oste autosse ning takistas erinevate toimingute tegemist. Korraks oli ta sunnitud T. R. eemale tõukama, kuna tahtis endale ruumi anda, selleks lükkas ta T. R.t rinnust lahtise käega eemale. See päädis sellega, et kui ta autosse istus, siis T. R. lõi tema auto ukse kinni selliselt, et tema jalg jäi ukse vahele. Ukse lõi T. R. kinni tahtlikult. Muljumise tagajärjel tundis füüsilist valu. Pärast ukse kinni löömist, lükkas ta ukse lahti ja astus autost välja. Oli juhtunust šokeeritud ja kartis, et T. R. hakkab agressiivselt käituma. Sellel hetkel oli T. R. tema kõrval. Mingi vehkimine hakkas pihta, T. R. tegi poksiareeni liigutusi ja see käivitas tema kaitserefleksi. Tema eesmärk oli ennast aidata ja hoida ära T. R.i eeldatav rünnak, sest T. R. oli teda juba füüsiliselt vigastanud. Tegi mingisuguse liigutuse T. R. parema põse suunas, aga tegi seda lahtise käega. Kindlasti ei kasutanud rusikat. T. R. kukkus pikali, võimalik et tema käeliigutus oli piisavalt tugev. T. R. sajatas sellepeale, et seda asja ta sedasi ei jäta ning ta võetakse ette. Istus autusse ja sõitis minema. Oli endast väljas ja hirmul. T. R. viis ta enda käitumisega ebaadekvaatsesse olukorda. Tunnistab seda 3 (11)

1-26-1749 ja on nõus vabandama, tema tegevus ei olnud tahtlik. Pärast juhtunut ei saanud ta tänu vigastusele nädal aega tennist mängida, kuna hüppeliiges oli turses. 1.6 Häirekeskuse kõne salvestis (dtl 105), milles T. R. helistab häirekeskusesse ja teatab, et Andres Peets lõi talle rusikaga näkku. 1.7 Andres Peetsi eelmise kaitsja Marko Kairjaki taotlus koos lisadega ning taotluse osaliselt rahuldamata jätmise määrus (dtl 63-78), millest nähtub, et kaitsja taotles kriminaalmenetluse lõpetamist koosseisuta hädakaitse tõttu. Taotletakse kuriteoteate, Andres Peetsi terviseandmete, Google Mapsi kuvatõmmise ja R.-Peetsi sõnumivahetuse võtmist kriminaalasja juurde. Kuriteoteate lisadest nähtub, et Andres Peets pöördus 02.06.2025 Ida-Tallinna Keskhaiglasse, seoses hommikul aset leidnud tüliga, kus teine isik lõi autoukse sedasi kinni, et tema jala vasak säär jäi autoukse vahele. Andres Peetsil tuvastati pindmine säärevigastus. Google Maps kuvatõmmisest nähtuvalt on Andres Peetsi pere elukoht ilma tema nõusolekuta avalikustatud. Epiteediks on pandud võlglane. R.Peetsi sõnumivahetusest nähtub, et Andres Peets võlgni/debtor admin on R. X OÜ. Lisaks nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt jäeti kriminaalmenetlus alustamata. 1.8 Prokuratuuri 29.07.2025. a määrusega (dtl 79-81) jäeti kriminaalasi lõpetamata, taotletud dokumendid võeti kriminaalasja materjalide juurde. Määrusest nähtuvalt ei ole Andres Peetsi käitumine käsitletav hädakaitsena, kuna selleks ajaks, kui Andres Peets T. R.t lõi, ei esinenud mingit vahetut ohtu Andres Peetsi õigushüvedele. 1.9 Kannatanule põhjustatud vigastused on kinnitamist leidnud ning fikseeritud ka objektiivsete tõenditega. 1.10 Isiku läbivaatluse protokollist koos fototabeliga (dtl lk 5-17) nähtuvalt tuvastati T. R.l punetus parempoolsel põsesarnal ning hematoom parempoolse silma ümbruses. 1.11 Kannatanu T. R. 03.06.2025 e-kirjast koos lisadega (dtl 18-22) nähtuvalt seoses toimunud sündmusega esineb T. R.l istus, ärevus- ja hirmutunne, nuuskamisel ja neelus leidus verd ning õhtul (02.06.2025) ägenes seljavalu. Lisaks nähtub, et T. R. parempoolne silm on paistes. T. R.le väljastati töövõimetusleht alates 02.06.2025. 1.12 Võttes kokku eelnevalt esiletoodud tõendid saab asuda seisukohale, et Andres Peetsi poolt T. R.i löömine 02.06.2025 Tabasalu Keskuse Selveri parklas on leidnud tõendamist. 1.13 Kohtus vaieldi selle üle, kas Andres Peets lõi kannatanut T. R.t rusikaga või lahtise käega. Kannatanu on järjekindlalt väitnud, et Andres Peets lõi teda rusikaga. Süüdistatav on väitnud, et ta lõi T. R.t lahtise käega. Siinkohal märgib kohus, et esitatud videosalvestiselt pole otseselt näha, kas Andres Peets lööb T. R.t rusikaga või lahtise käega. Käesoleval juhul on tegemist n.ö sõna-sõna vastu olukorraga ja kohtu hinnangul ei saa kannatanu ütluste pinnalt usaldusväärselt sedastada, et tegemist oleks kindlasti olnud rusikalöögiga. Kohus arvestab seejuures konfliktiosaliste omavaheliste varasuhte maksmapaneku protsessi, teineteise süüstamist erinevates tegudes ning ka videosalvestiselt nähtuvat rünnaku ootamatust ja kiirust kannatanu jaoks. Samuti on kannatanul tekkinud kahjustust võimalik tekitada nii avatud kui rusikas käega lüües. 1.14 Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et tõendatud ei ole mitte rusikalöögi sooritamine, vaid Andres Peetsi poolt T. R. löömine lahtise käega. KrMS § 268 lg 5 esimesest lausest nähtuvalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistusaktis on märgitud, et löök toimus rusikas käega, samas ei ole süüdistuse piiride seisukohalt konkreetsel juhul vahet, kas löömine toimus rusika või avatud käega. Tähelepanuväärne on pigem süüdistusest välja loetav etteheide, et löök oli kannatanut kahjustav ning see on võimalik nii rusikas kui avatud käega. Ka videosalvestistelt nähtub, et löök on tugev ja mõjutab kannatanut 4 (11)

1-26-1749 füüsiliselt. 1.15 Kaitsja tõstatas ka kahtluse selles, et kas T. R. poolt menetlejale edastatud foto endast, kajastab ikka sama tervisekahjustust, mille Andres Peets tekitas. Nimelt on menetleja poolt toimetatud isikuvaatlusest nähtuv kahjustus parema silma juures, kannatanu enda poolt edastatud fotol esmapilgul aga vasakul pool. Siiski ei ole tegemist vastuoluga, vaid nõustuda saab prokuröriga selles, et tegemist on peegelpildis tehtud fotoga. Sellele viitab muuhulgas otseselt asjaolu, et foto jäädvustamisel on kannatanu pluusil olev firmamärk loetav tagurpidi. Seega ei esine kahtlusi ka selles, et löögi tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai süüdistusaktis märgitud vigastused. 1.16 Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Andres Peets, viibides 02.06.2025 Tabasalu keskuse parklas, lõi T. R.t, millise tegevusega põhjustas kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustused KarS § 121 lg 1 mõttes. Seega on Andres Peetsi poolt 02.06.2025 toimepandu täitnud KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu.

1-26-1749 kriminaalkolleegiumi 21.11.2014. a otsus asjas nr 3-1-1-71-14, p 8.) 3.5 Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast analüüsib kohus esmalt, kas esines hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. 3.6 Videosalvestistelt nr 11-21-49 1.mov ja 13-04-54 1.mov nähtub kuidas kannatanu T. R. takistab süüdistataval Andres Peetsil autosse istumast. Andres Peets tõukab käega T. R.it endast eemale. Järgneb vestlus ning pärast seda avab Andres Peets oma autoukse ja hakkab autosse istuma. T. R. lükkab järsult Andres Peetsi autoust, pärast seda keerab ta autole selja ja hakkab ära minema. T. R. jõuab astuda paar sammu, kui Andres Peets väljub oma autost. Andres Peets astub kiirel sammul T. R. poole, T. R. käed on külgedel. Andres Peets lööb T. R.t tugevalt vasaku käega näkku, mille tagajärjel kukub T. R. istuli maha. 3.7 Seega nähtub videosalvestuselt, et pärast ukse kinni löömist kannatanu poolt, hakkab kannatanu lahkuma ning ei tee süüdistatava suunas enam ühtegi liigutust. Samas kui süüdistatav väljub kiiresti autost. Sellel hetkel on T. R. vasakus käes mingisugune paberirull, mille ta võtab paremasse kätte. Kuigi süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et kannatanu käitus agressiivselt ja tegi mingisugused poksiliigutusi, ei ole selline väide leidnud kohtus kinnitust. Seega polnud süüdistatava poolt kannatanu löömise hetkel sedastatav kannatanu poolne jätkuv rünne. 3.8 Seega kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, kinnitavad, et mingit kannatanu poolset rünnet süüdistatava vastu ei esinenud ehk ei esinenud hädakaitseseisundit, s.o vahetut või vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet süüdistatava õigushüve vastu. Eeltoodu tähendab, et Andres Peets KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu oli õigusvastane.

1-26-1749 5.5 Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Andres Peetsi karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. 5.6 Kohus leiab, et Andres Peetsi puhul on rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine välistatud. Nimelt on Andres Peetsi karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2025. a otsusega LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel rahatrahvidega kokku 1040 eurot. Käesoleva otsuse tegemiseks on Andres Peetsil rahatrahvid tasumata. Lisaks märgib kohus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.09.2025. a määrusega (dtl 87-92) lõpetati kriminaalmenetlus Andres Peetsi suhtes KrMS § 202 alusel. Määrusega panid isikule kohustus hüvitada kannatanule varaline ja mittevaraline kahju, kokku summas 1045,15 eurot ning tasuda heategevuseks 1000 eurot Eesti Autismiliidule. Kohustuste täitmise tähtaeg oli 24.02.2026. Andres Peets eelpool nimetatud kohustusi, isegi pärast korduvaid meeldetuletusi, ei täitnud ning prokuratuuri 02.03.2026. a määrusega (dtl 99-100) uuendati kriminaalmenetlust. Ühtlasi peab karistus isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidaks. Kuivõrd Andres Peets ei ole töökohta ning ta on pensionär, siis isegi kui tema süü suurus ja eripreventiivsed aspektid kõrvale jätta, poleks ka karistuse eesmärkidega kooskõlas talle käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmine. Nendel põhjustel leiab kohus, et Andres Peetsi puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. 5.7 Lisaks arvestab kohus karistuse mõistmisel järgnevate asjaoludega. Kannatanu T. R. käitus süüdistatava suhtes vahetult enne rünnakut lugupidamatult. Videolt nähtub selgesti, et kannatanu tülitab süüdistatavat, takistab tal autosse istumast, seistes käed rinnal ristis süüdistatava auto juhipoolse ukse ees ning lõpuks lükkab hooga süüdistatava autoust, mille tagajärjel süüdistatav jalg autoukse vahele jääb. Süüdistatav on ülekuulamisel selgitanud, et selle tulemusena tundis ta valu ning sai tervisekahjustuse. 5.8 Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral, kannatanu vigastused ei olnud tõsised. Põhiline kahjustus oli kannatanul parema silma piirkonnas, kuhu tal tekkis hematoom. 5.9 Seega arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning eripreventiivseid kaalutlusi, samuti seda, et Andres Peetsi puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et Andres Peetsi süü on alla keskmise määra. Kohus mõistab Andres Peetsile KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele, karistades teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes Andres Peetsile seega vähendatud karistuseks 2 kuud vangistust. 5.10 Mõistes süüdistatavale karistuseks vangistuse, tuleb kohtul hinnata ka võimalust selle tingimisi kohaldamiseks. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, samuti pole isik pärast süüdistusaktis märgitud kuritegu pannud toime uusi kuritegusid. Väärteokaristuste puhul on tegemist liiklusalaste rikkumistega, mis ei ole oma olemuselt sarnased süüdistuses märgitud kuriteoga. 5.11 Eelpool toodu alusel, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et karistuse võib jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Seega oleks ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime 7 (11)

1-26-1749 panemata. Kohtu hinnangul on põhjendatud Andres Peetsi suhtes vangistust tingimisi kohaldamata jättes, määrata katseajaks üks aastat.

1-26-1749 6.9 Eelpool toodust tulenevalt jätab kohus kannatanu varalise kahju nõude summas 45,15 eurot rahuldamata. 6.10 VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. 6.11 Kannatanu on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot. Mittevaralise kahju nõudes märgib kohus järgmist. 6.12 Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju, s.t füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, s.t tema eeldatavat "valu suurust". Alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 5 järgi arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. (Vt Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016. – K. Sein, § 134, komm 4.2.1 ja 4.5.) 6.13 Kannatanu väidete pinnalt ei nähtu kohtule, et tema elukvaliteet oleks oluliselt langenud. Etteheide, et tervisekahjustuse tõttu ei saanud kannatanu tööalaselt oma klientidega suhelda on vähemalt osaliselt ümberlükatav asjaoluga, et kannatanul oligi võetud töövõimetusleht, mille jooksul ei tohiks töökohal töötada. Paistes silm ja seetõttu suveajal päikeseprillide kandmine ei ole samuti asjaolud, mille pinnalt saaks olulist elukvaliteedi langust sedastada. Teatav valu ja ebamugavustunne pärast traumat ei ole samuti asjaoluks, mis tooks kaasa hüvitise erakordse suurendamise vajaduse. 6.14 Kannatanu enda tahtlik käitumine konflikti tekitamisel (VÕS § 139 lg 3). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ise suhtles süüdistatavaga, kuigi viimane seda ei soovinud. Seejuures oli kannatanu käitumine süüdistatava suhtes lugupidamatu (autosse istumise takistamine, autoukse provokatiivselt kinni löömine). Sestap ei ole ka asjakohane hüvitise määra hindamisel kaaluda vajadust läbi hüvitise süüdistatavat preventiivselt kuidagi mõjutada. Oma au ja head nime väärtustades tuleb ka teise inimese suhtes käituda lugupidavalt. Teise inimese vastu rahalise nõude omamine ei anna lubatavat alust vastupidiseks käitumiseks. Kannatanul tuleb oma rahalised nõuded panna maksma õiguspäraseid vahendeid kasutades. Asjaolu, et süüdistatav on avalikult tuntud isik ning tema suhtes on jäänud suuresti tagajärjetuks ka kannatanu poolt algatatud täitevmenetlus, ei oma tähtsust selle hindamisel, et millisel määral mõjutas kannatanu elukvaliteeti süüdistatava poolt talle tekitatud tervisekahjustused. 6.15 Eeltoodust lähtuvalt kohus ei nõustu kannatanu nõutud summaga ja rahuldab alternatiivselt kannatanu nõude määrata hüvitise suurus kohtu siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on õiglane hüvitis 400 eurot. 9 (11)

1-26-1749 6.16 Kannatanu on taotlenud süüdistatavalt lisaks kahjunõudelt viivise välja mõistmist. Kohtu hinnangul on antud taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 2 nähtuvalt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks avalduse. Kuivõrd kannatanu esindaja on esitanud tsiviilhagi 14.07.2025, siis tuleb Andres Peetsilt mõista välja viivised alates 14.07.2025 kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1-26-1749 lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 198 eurot (dtl 109-111, 113). Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 234 eurot. Seega kokku tuleb Andres Peetsil määratud kaitsja tasu ja kuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse 432 eurot. 7.3 Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 18.05.2026 kehtib Vabariigi Valitsuse 23.03.2026. a määrus nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.04.2026 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Seega tuleb Andres Peetsil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot. 7.4 Eeltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel Andres Peetsilt riigi kasuks menetluskuludena välja määratud kaitsja tasuna 432 eurot ning sundrahana 1419 eurot ehk kokku 1851 eurot. 7.5 Süüdistatava tulu kogu 2025. aasta jooksul on olnud 4558 eurot (dtl 35), käesoleval hetkel saab isik pensioni. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on 2024-2025 käinud erinevatel puhkusereisidel, seega ei ole põhjust jätta menetluskulusid riigi kanda ei osaliselt ega ka täielikult. Arvestades menetluskulude suurusest, samuti süüdistatavalt välja mõistetavat tsiviilhagi ning menetluskulude suurust leiab kohus, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siim Mõistlik Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.