1-26-2880
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2026. a, Pärnu
Kriminaalasja number
1-26-2880 (22267000308)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi
Mirko Gerne süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Pille Juhkov
Süüdistatav
isikukood: 38610044220; elukoht: , XXX-i ; tel: XXX; e-post: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: Soome Vabariigis firma X karistatus: kriminaalkorras üks kehtiv karistus: - Pärnu Maakohtu 31.03.2022. a otsusega nr 1-221810 KarS § 121 lg 1, § 157 3 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi 7 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga (katseaeg 31.03.202229.09.2023). Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-26-2880 KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on Mirko Gerne kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4
1-26-2880
Mirko Gernet süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 04.10.2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-11545 kohustatud maksma igakuist elatist X (ik: X) ülalpidamiseks alates 01.08.2017. a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni X. a, ei ole seda nõuetekohaselt täitnud. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert menetluses on täiteasi nr 173/2018/300, mis on alustatud 21.05.2018. a elatise võlgnevuse nõudes X kasuks. 2020. a novembrikuus on toimunud laekumine kohtutäituri vahendusel 1429,91 eurot. Ajavahemikul 2022. a mai kuni 19.04.2023. a ei laekunud elatise katteks Mirko Gernelt makseid. Täiteasjas nr 173/2018/300 on 2023. a kohtutäituri kaudu Mirko Gernelt laekunud võlgnevuse katteks 340,92 eurot ja 21.12.2023. a seisuga on elatise võlgnevus summas 9793,52 eurot. Mirko Gerne kui kohustatud isik on jätnud pikema perioodi jooksul elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Mirko Gerne on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Seega Mirko Gerne pani oma tahtliku tegevusega toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o hoidis vanemana teadlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Prokurör tegi ettepaneku Mirko Gerne süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, s.o 31.03.2022. a kohtu poolt mõistetud kandmata karistuse, s.o 7 kuu võrra, mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Pöörata vangistus täitmisele, asendada see Mirko Gerne nõusolekul KarS § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Töö tegemise ajal on Mirko Gerne kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 kohaselt : - elama kohtu määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (KarS § 75 lg 1 p 2); - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (KarS § 75 lg 1 p 3); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (KarS § 75 lg 1 p 4); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (KarS § 75 lg 1 p 5); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (KarS § 75 lg 1 p 6).
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Lk 3 / 4
1-26-2880 Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1419 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 200,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Mirko Gernel tasuda menetluskulud 1619,88 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 134 eurot ja viimasel kuul 145,88 iga kuu 20ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.