Nikolai Antonov süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 121 lg 2 p 3 järgi J.B. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus
Süüdistatavad
Nikolai Antonov. Isikukood: 37808072221; elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; ei tööta; kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 28. detsembri 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 213 lg 2 p 1 järgi J.B. . Isikukood xxxxxx; elukoht: XXX; ei tööta; kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 18. juuli 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi
Kaitsjad
vandeadvokaat Leelo Viil vandeadvokaadi abi Igor Belugin
Apellant
Nikolai Antonov
Teised menetlusosalised
prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Paul Pikma
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus osas, millega kohus moodustas liitvangistuse - sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistuse ning - vangistusest, mille maakohus mõistis Nikolai Antonovile käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
- vangistus, mis mõisteti Nikolai Antonovile Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsusega varguste eest, on ära kantud; - Nikolai Antonovil tuleb ära kanda talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud 11 kuu 27 päevane vangistus. Selle karistuse kandmise aega tuleb arvestada Nikolai Antonovi karistusele kandmisele asumisest.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Apellatsioon rahuldada.
5.Määrata Osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaat Leelo Viili poolt Nikolai Antonovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 89,28 eurot, sealhulgas käibemaks 17,28 eurot. Jätta see summa Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Nikolai Antonov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. J.B. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi.
2.KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuse kohaselt pani varavastaste kuritegude eest karistatud N. Antonov toime süstemaatilised vargused, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega. Täpsemalt seisnes tema tegevus järgnevas: - 10. detsembril 2021 sisenes ta koos kahe kaaslasega varastatud võtmega ukse avamise teel V.P. korterisse Kohtla-Järves ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil korterist kaasa mitmeid esemeid. Tekitatud kahju oli kokku 2152 eurot. - 17. detsembril 2021 sisenes N. Antonov varastatud sõiduki võtmega ukse avamise teel Kohtla-Järvele pargitud V.P. le kuuluvasse autosse Citroen Berlingo ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa muusikaseadme ja välgumihkli (kogumaksumusega 140 eurot). - 22. ja 23. aprillil 2022 sisenes ta ukseluku lahtimuukimise teel O.K. i korterisse KohtlaJärvel ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid esemeid. Tekitatud varaline kahju oli kokku 850 eurot.
3.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt lõi varem röövimise eest karistatud N. Antonov 21. juulil 2024 kella 12.00 paiku Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, Kooli 6 maja trepikojas ühe korra J.Bb. ile rusikaga näkku, tekitades sellega kanntanule marrastuse. Peale seda lõi N. Antonov Kooli 6 maja ees J.Bb. ile noaga rindu, tekitades sellega ohvrile torkehaava rindkeres ja füüsilist valu.
Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsusega tunnistati N. Antonov süüdistuse järgi süüdi. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud teo eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 6 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele Viru Maakohtu 28. detsembri 2022 otsusega asjas nr 1-22-7750 mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 24 päeva, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning saadi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Sellest arvati maha kantud karistus 7 kuud 29 päeva, saades kandmata karistuseks 9 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendati kõigepealt lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 järgi kolmandiku võrra, saades karistuseks 1 aasta vangistust. Seda karistust vähendati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja võrra, saades nii 11 kuud 27 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele vangistusele ülal viidatud 9 kuud 25 päeva pikkune vangistus, saades kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates ajast, mil N. Antonov asub karistuse kandmisele. J.B. mõisteti õigeks. Otsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.
5.N. Antonov tunnistas end kõikides kuritegudes täielikult süüdi. Apellanti on karistatud Viru Maakohtu 28. detsembri 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning Viru Maakohtu 25. oktoobri 2017 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.
6.Vargused on tõendatud kannatanute ülekuulamisprotokollidega, videokaamera salvestise, selle vaatlusprotokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja DNA-ekspertiisiaktiga. N. Antonovi süü leidis kõigis kolmes varguses tõendamist.
7.J.Bb. i kehalist väärkohtlemist kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt, politsei vormikaamerate vaatlusprotokoll, kiirabi ja SA Ida-Viru Keskhaigla dokumendid ning tunnistaja ja kannatanu ülekuulamise protokollid. Kannatanu J.Bb. i ülekuulamise protokollist nähtub, et N. Antonov lõi teda ühe korra rusikaga näkku. Kannatanu lõi vastu ja läks eemale. N. Antonov läks J.Bb. ile järgi ja lõi kannatanut noaga rindu. Ka ähvardas A. Antonov J.Bb. it tapmisega. N. Antonovi süü on leidnud tõendamist, kuritegu on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigesti kvalifitseeritud.
8.Vargused on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, kehaline väärkohtlemine otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
9.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 199 lg 2 ja § 121 lg 2 näevad ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistuse keskmine määr on mõlema sätte puhul 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Rahaline karistus oleks N. Antonovi jaoks ebaefektiivne. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja valmisolekut heastada kahju. Puuduvad põhjendused, miks menetleti neid kuritegusid aastaid – see annab aluse süüdistatava karistuse kergendamiseks. N. Antonovi süü on varguste puhul keskmisest oluliselt väiksem ja kehalise väärkohtlemise puhul keskmisest veidi väiksem. Seega tuleb talle KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõista karistuseks 9 kuud vangistust ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Varguste eest mõistetud karistuse liitis maakohus KarS § 65 lg 1 järgi varasema kohtuotsusega mõistetud karistusele, kuna käesolevas kriminaalasjas arutatavad vargused pani N. Antonov toime enne Viru Maakohtu 28. detsembri 2022 otsuse kuulutamist. Saadud liitkaristuse ärakandmata osa võrra suurendas esimese astme kohus KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 121 lg 2 p 3 eest mõistetud karistust.
Apellatsioonimenetlus
10.N. Antonov esitas Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsuse peale apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist karistuste liitmise osas ning uue otsuse tegemist, milles jätta liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 2 alusel karistused liitmata ning mõista lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Apellandi hinnangul sai Viru Maakohtu 28. detsembril 2022 mõistetud karistus täidetud: N. Antonov kandis vanglas 7 kuud 29 päeva vangistust, ta vabastati ennetähtaegselt ja katseaeg möödus ilma rikkumisteta 24. aprillil 2024. Uue kuriteo pani ta toime pärast katseaja lõppemist.
11.Vandeadvokaat Leelo Viil esitas apellatsioonimenetluses kaks täiendavat seletust. 14. aprilli 2026 seletuses palub kaitsja rahuldada süüdistatava apellatsiooni ning tühistada Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus mõistetud liitkaristuse ja KarS § 65 lg 2 kohaldamise osas. Kohus ei ole järginud kohtuotsuse põhistamise nõuet karistuse mõistmisel. 24. aprilli 2026 seletuses leiab kaitsja, et N. Antonovile mõisteti liitkaristus 10. veebruari 2026 kohtuotsusega, kuid vägivallateo pani süüdistatav toime 24. juulil 2024, seega enne eelnimetatud kohtuotsuse kuulutamist. Samuti ei olnud N. Antonovil teo ajal ühtegi ärakandmata karistust. Seetõttu ei saa nõustuda KarS § 65 lg 2 alusel karistuste liitmisega.
12.Prokuratuur esitas apellatsioonvastuse, milles leidis, et apellatsioonis nimetatud eksimust karistuste liitmisel ei esine. 10. veebruari 2026 kohtuotsusega moodustati KarS § 65 lg 1 alusel uus liitkaristus, mis ei ole seotud varasema katseajaga. Kuna liitkaristust ei jäetud tingimisi täitmisele pööramata, kuulus see täielikult ärakandmisele. Kui leida, et KarS § 65 lg 2 alusel saaks karistust hilisema teo eest mõista vaid katseajal, karistusest tingimisi vabastamisel või ennetähtaegsel vabanemisel, muutuks võimatuks karistuste liitmine olukorras, kus isik paneb teo toime kinnipidamiskohas karistust kandes või üldkasuliku töö tegemise ajal.
13.Kannatanu J.Bb. esitas avalduse lõpetada KarS § 121 järgne menetlus, kuna ta on jõudnud N. Antonoviga kokkuleppele ning tal ei ole süüdistatava vastu pretensioone. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kriminaalkolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohus on karistuste liitmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust – nimetatud minetus on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus osaliselt tühistada.
15.Tulenevalt kaebemenetluses kehtivast reformatio in peius-keelust (KrMS § 340 lg 2) ei analüüsi kriminaalkolleegium seda, kas maakohus ei talitatud liiga leebelt N. Antonovi kuritegude kvalifitseerimisel või kas kohus oli liiga leebe karistust mõistes.
16.Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas maakohus võis moodustada liitkaristuse a) sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistuse ja b) vangistusest, mille maakohus mõistis N. Antonovile käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
17.Ringkonnakohus peatub kõigepealt eelmises punktis viidatud karistusel (a). Maakohus mõistis praeguse menetluse esemeks olevate varguste eest KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendas lühimenetluses 6 kuuni. Seejärel liitis esimese
astme kohus saadud karistuse – 6 kuud vangistust – 28. detsembri 2022 kohtuotsusega nr 1-22-7750 mõistetud vangistusega – 1 aasta 5 kuud 24 päeva –, lugedes KarS § 64 lg 1 teise alternatiivi järgi kergema karistuse raskemaga kaetuks. Pärast seda arvas esimese astme kohus liitkaristusest maha vangistuse reaalselt ärakantud osa ning luges kandmata karistuseks 9 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 järgi tuleb niisuguses olukorras tõesti arvata liitkaristusest maha ärakantud osa. Selliseks ärakantud osaks ei saa praegu aga pidada üksnes seda aega, mil N. Antonov asjas nr 1-22-7750 tehtud otsuse alusel vangistuses viibis (7 kuud 29 päeva). N. Antonovil oli maakohtu otsuse tegemise ajaks ära kantud ka ülejäänud vangistus, st 9 kuud 25 päeva. Seda seetõttu, et ta läbis 24. aprilliks 2024 edukalt talle ennetähtaegse vabastamise menetluse raames seatud katseaja. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on uue kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest lõplikult vabastatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-66-10, p 11.6). Kõnealuse liitkaristuse (a) edasine kandmine oleks olnud võimalik vaid juhul, kui maakohus poleks lugenud praeguses menetluses varguste eest mõistetud vangistust asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistusega täielikult kaetuks. Niisugusel juhul tulnuks N. Antonovil kanda ära see osa, mis ületanuks asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistust, st käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistus selles osas, mille maakohus oleks liitnud asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-112-04, p 11.3). Sellist olukorda praegu ei esine.
18.Eelöeldu tähendab seda, et maakohus talitas valesti, kui ta moodustas liitvangistuse käesoleva otsuse p-s 16 nimetatud karistuse (a) ja karistuse (b) baasil. Selle liitvangistuse moodustas esimese astme kohus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel saab liitkaristuse moodustamisel mõistetud karistusele liita üksnes varasema karistuse ärakandmata osa. Liitkaristust ei saa mõista olukorras, kui eelneva kohtuotsusega mõistetud karistus on täidetud, kuna sellisel juhul puudub üks liidetavatest karistustest. See seisukoht kehtib ka juhul, kui süüdistatav on vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ning katseaeg on möödunud (vt Pikamäe – Karistusseadustik. Kommentaar. 5. trükk, § 65, komm 6.3; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-2-4-09, p 11). Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga: KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus (käesoleva otsuse p-s 16 nimetatud karistus a) on täidetud ning ärakandmisele kuuluvat osa ei ole. Seega puudub üks liidetavatest karistustest ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõista ei saa. Järelikult on maakohus eksinud liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 2 kohaldades. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega (KrMS § 338 p 2). Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, parandab ringkonnakohus maakohtu vea. Kuna varguste eest mõistetud liitkaristus on täidetud, siis jätab kriminaalkolleegium vägivallakuriteo eest mõistetud karistuse KarS § 65 lg 2 alusel liitmata ning lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust.
19.Ülaltoodut ei väära ka prokuratuuri apellatsioonvastus. Õige ei ole arusaam, justkui tähendaks käesolevas otsuses võetav seisukoht seda, et edaspidi pääseksid (reaalsest) (liit)karistusest kurjategijad, kes sooritavad kinnipidamiskohas karistust kandes või üldkasulikku tööd tehes uue kuriteo. Niisuguses olukorras ei oleks karistus täidetud, vaid inimene kannaks vanglas viibides või üldkasulikku tööd tehes karistust. N. Antonovi varasem karistus aga on täidetud.
20.Seoses J.Bb. i esitatud avaldusega märgib kolleegium, et süüdistatava ja kannatanu kokkuleppele jõudmine ei ole seaduslik alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
21.Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ning lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsuse osas, millega esimese astme kohus moodustas liitvangistuse a) sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistuse ning ja b) vangistusest, mille maakohus mõistis N. Antonovile käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Karistus a on ära kantud. Sellest tulenevalt (ühte liidetavat enam pole) ei saa karistuste a ja b baasil moodustada ka liitkaristust. N. Antonovi lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. N. Antonovi apellatsioon kuulub rahuldamisele.
22.Viimaks võtab kohtukoosseis seisukoha menetluskulude osas. Vandeadvokaat L. Viil taotleb kohtuotsuse, apellatsiooni ja prokuratuuri vastuse analüüsimise, nõustamise ning seisukohtade koostamiste eest tasu 144 eurot, millele lisandub 34,56 euro suurune käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kolleegium ei pea põhjendatuks kahe seisukoha esitamist: kõik seisukohad oleks saanud esitada ühe korraga. Liiati oleks olukorras, kus kaitsja peab maakohtu otsust vääraks, kõige loogilisem esitada (tähtaegne) apellatsioon. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja tasutaotluse 72 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 17,28 eurot, s.o kokku 89,28 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, tuleb see kaitsjatasu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.