D.R-i süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido D.R isikukood: XXX; püsivat elukohta pole; haridus: XXX; XXX; emakeel: XXX ; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaat Robert Sprengk (määratud kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada süüdi D.R KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.R ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15. aprillist 2026.
Rahuldada kannatanu O.V (isikukood: XXX; makse saaja: F.B ; arvelduskonto nr XXXXXXX ) tsiviilhagi ning mõista D.R-ilt ja tsiviilkostjalt Q.Z (end. Q.Z ) solidaarselt O.V kasuks välja 215 eurot varalise kahju katteks ning 400 eurot mittevaralise kahju katteks.
5.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista D.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 339,52 euro ulatuses ja sundraha 473 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 812,52 eurot.
6.KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 679,04 euro ulatuses ja sundraha 946 euro ulatuses.
7.KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.R-il tasuda menetluskulud 812,52 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb iga kuu viimaseks päevaks tasuda 67,71 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700012027. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Alaealise kannatanu O.V seaduslik esindaja F.B ja alaealise kannatanu V.K seaduslik esindaja L.N on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse D.R-i ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui kohtuotsus tõlgitakse kirjalikult, võib süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus ja tsiviilhagi
1.D.R-i süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et ta lõi 12.06.2024 kella 20:30 paiku Tartu linnas Lossi 3 Pirogovi pargis V.K vähemalt üks kord vastu lõua vasakut poolt, misjärel lõi grupis koos vähemalt 5 tuvastamata isikuga V.K ja O.Vt korduvalt käte ja jalgadega üle kogu keha. Sellise tegevuse tagajärjel tundsid kannatanud füüsilist valu ja said tervisekahjustusi: V.K-le tekitati pea piirkonna marrastused ja pindmised hematoomid ning O.Vle tekitati vasemal põsel vähene turse, vasema silma all kerge hematoom, vasakul ninapoolel vähene punetus, huuled seestpoolt katki ja paremal küünarnukil marrastused. Seega pani D.R toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.
2.Alaealise kannatanu O.Vseaduslik esindaja F.B esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab D.R-ilt ja tema seaduslikult esindajalt Q.Z (end. Q.Z) O.Vle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb selles, et peksu tagajärjel said kahjustada O.V nägemisprillid väärtusega 170 eurot, pusa väärtusega 25 eurot ja püksid väärtusega 20 eurot. Varaline kahju on kokku 215 eurot. Mittevaraline kahju seisneb selles, et toimunu mõjus O.Vle vaimselt raskelt, ta vajas hambaravi ja psühholoogilist abi, muutus kartlikuks, tal on stress ning ta eelistab olla kodus, sest kardab peksjate kättemaksu. Mittevaralise kahju hüvitis on 400 eurot.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
3.Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles D.R-i süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 73 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Tsiviilhagis nõutud kahjuhüvitis mõista välja üksnes D.R-ilt, samuti mõista D.R-ilt välja menetluskulud.
4.Kannatanu O.V seaduslik esindaja F.B jäi tsiviilhagi juurde ning taotles kahjuhüvitise väljamõistmist nii D.R-ilt kui ka Q.Z Karistusena palus F.B kaaluda võimalust kohustada D.R-i tegema kuni üldkasulikku tööd, et ta kompenseeriks kriminaalmenetlusega riigile kaasnenud kulud.
5.Süüdistatav D.R kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta töötas 12.06.2024 umbes kella 17:30st kuni kella 20:00ni või natuke pärast kaheksat koos xxx Q.Z Tartus Kvartali keskuses, misjärel sõitsid nad kahekesi autoga koju XXX 17-15. D.R läks peaaegu kohe välja ja veetis õhtu sõpradega Annelinnas. Ta ei käinud 12.06.2024 Pirogovi platsi juures ega näinud O.Vt ega V.K . D.R ei tea, miks kannatanud väidavad vastupidist.
6.Kaitsja taotles D.R-i õigeksmõistmist, leides, et kannatanute ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka kohtueelses menetluses antud ütlustega ning seega ebausaldusväärsed. Süüdimõistva otsuse korral palus kaitsja kaaluda KarS § 87 lg 1 p-s 7 ettenähtud alaealise mõjutusvahendit, kohustades D.R-i tegema üldkasulikku tööd. Alternatiivselt karistada D.R-i alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega, mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Tsiviilhagi jätta rahuldamata, sest O.V hambakahjustus, prillide kahjustamine, riiete ja jalatsite hävinemine ning kõnealuste esemete väärtus pole tõendatud. Jätta menetluskulud tervikuna või osaliselt riigi kanda. Menetluskulude väljamõistmise korral võimaldada D.R-il tasuda need ositi 12 kuu jooksul.
7.Tsiviilkostja Q.Z ei nõustunud tema vastu esitatud tsiviilhagiga, märkides, et ta tegi kõik, et tema lapsed oleksid korralikud inimesed. Tsiviilkostja valitud esindaja nõustus kaitsjaga, et kannatanute ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, lisades, et peksmise aeg, koht ja D.R-i osalemine pole kahtlusteta tõendatud. Kohtueelses menetluses jäeti kogumata Ülikooli tn, Kaubamaja ja Kvartali keskuse turvakaamerate videosalvestised, mille abil oleks saanud kontrollida, kas D.R viibis peksjate seltskonnas. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Õigeksmõistmise korral tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja süüditunnistamise korral rahuldamata. O.V prillide kahjustamine pole tõendatud, samuti pole tõendatud varalise kahju suurus. Juhul, kui kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud, tuleb kahjuhüvitis välja mõista üksnes D.R-ilt, sest Q.Z tegi vastavalt VÕS § 1053 lg-le 2 kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi
8.Kohtu hinnangul on D.R-i süü tõendatud ja ta tuleb KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Nimelt selgitas kannatanu O.V kohtuistungil, et tema ja teine kannatanu V.K on sõbrad ning nad tutvusid mõni päev enne 12.06.2024 kahe tütarlapsega, kellest E.T helistas 12.06.2024 V.K-le ning kutsus O.Vt ja V.K koos teise tütarlapsega Raekoja taha Toomemäele, et nad pildistaksid seal tüdrukuid. O.V ja V.K kohtusid tüdrukutega Kaubamaja juures ja liikusid umbes kell 20:20 neljakesi Toomemäe suunas. Toomemäel on spordiväljak, kuhu saab, kui pöörata Ülikooli tn-lt Vallikraavi tn-le. Siis on pööre paremale, trepp üles Toomemäele. Seal on 2 teed, millest üks läheb spordiväljakule ja teine üles Toomemäele. O.V, V.K ja tüdrukud liikusid Raekoja platsi poole jääva trepi suunas ja vastassuunast ülevalt poolt tuli vastu rühm inimesi, nende hulgas D.R . O.V tundis D.R-i ära, sest ta oli D.R-i varem näinud, samuti D.R tervitas ja tutvustas ennast, öeldes, et ta on Q.Z. Siis lõi D.R O.V rusikaga vastu hambaid, mispeale O.V tundis valu ja kukkus. Samal ajal kui O.V oli pikali maas, peksid D.R ja teised grupi liikmed teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures lööjaid oli kokku 6-8. O.V ei tea teisi peksjaid ega mäleta täpselt, mitu korda lõi D.R . O.V ei saanud aru, miks teda peksti. Ta küsis peksmise käigus, mille eest teda lüüakse, kuid lööjad ei öelnud, vaid jätkasid peksmist ja sõimamist. Peksmine kestis umbes 3-4 minutit, misjärel pandi O.V põlvili ja teda löödi rusikaga lõua piirkoda (O.V arvab, et lööja polnud D.R ). Lisaks taheti seda asja taheti videosse võtta ning D.R käsutas, et tuleb salvestada, pange ta põlvili, et ta vabandaks. Olukord lõppes sellega, et üks mees tuli juurde ja küsis, mis toimub, mispeale jooksis see grupp laiali. O.V ja V.K läksid alla Ülikooli tn-le, kus 3 või 4 grupi liiget (sh D.R ) jooksid nende juurde ning D.R küsis O.Vja V.K nimesid ja perekonnanimesid. V.K küsis, kes on Q.Z, mispeale vastas D.R , et see olen mina. D.R küsis ka O.V ja V.K telefoninumbreid ja õppimise kohti, öeldes, et O.V ja V.K saavad iga vale vastuse eest löögi näkku. Siis hakkas O.V jooksma ja 2-3 inimest jooksid talle järele. O.V jooksis Kaubamaja juurde ülekäigurajani, läks Kvartali keskuse tualettruumi, helistas vanematele ning palus neil tulla talle ja V.K-le järele. O.V sai peksmise tagajärjel suure sinika silma alla, ülemine esihammas oli vigastatud (polnud sirgelt), huuled olid katki, jalas oli valu ja pea valutas mitu päeva.
9.Kannatanu V.K sõnul viibis ta 11.06.2024 õhtul ühes seltskonnas koos E-nimelise tütarlapsega, kes helistas 12.06.2024 koos teise tüdrukuga tundmatult numbrilt V.K telefonile. Tüdrukud küsisid O.Vt ja tegid ettepaneku kohtuda. V.K ja O.V kohtusid tüdrukutega umbes kell 19:30-20:00 Kaubamaja juures, tüdrukud tegid ettepaneku minna mäele pildistama ning nad liikusid neljakesi Ülikooli tn-le, kus asub trepp, et tõusta mäkke. Mäele jõudmine kestis 15-20 minutit. Mäel möödusid nad laste mänguväljakust, vasakult tuli grupp inimesi ja tüdrukud läksid kohe alla Raekoja platsi poole. D.R tutvustas ennast, öeldes: „Mina olen seesamune Q.Z“, ja lõi O.Vt vastu nägu. V.K hakkas karjuma, küsima: „Mis siin toimub?“ ja taganema ning D.R lõi ka talle vastu lõuga paremale poole. V.K kukkus maha, kaitses kätega nägu ja pead ning püüdis püsti tõusta, kuid kukkus jalahoobi tõttu uuesti maha. V.K hakkas mäest allapoole veerema ja umbes 3-4 minutilise peksmise järel hakkas keegi mees karjuma, et poisid läheksid ära. V.K ja O.V tõusid püsti ning hakkasid minema trepis alla Ülikooli tn-le, kus D.R ja veel 3 noormeest tulid nende juurde ning küsisid V.K ja O.V telefoninumbreid ning kus nad elavad ja õpivad. Kui D.R esitas neid küsimusi O.Vle, püüdis V.K tema eest vastata, mispeale D.R ütles, et V.K ja O.V saavad iga vale vastuse eest löögi. Siis hakkas O.V Kvartali keskuse poole jooksma ja 3 noormeest jooksid talle järele. 1 noormees jäi V.K-ga , nad liikusid, kuhu O.V jooksis, ning jõudsid Kaubamaja ja Vanemuise vahelise ristmikuni, kus nende juurde tulid need poisid, kes jooksid O.Vle järele (sh D.R ). Noormehed küsisid V.K-lt O.V telefoninumbrit ning elu- ja õppimiskohta, kuid V.K ütles,
et ta ei tea. Seejärel küsis keegi noormeestest V.K telefoninumbrit ja helistas talle, et see number säiliks. Minut pärast V.K telefoninumbri saamist, helistati sellele noormehele, öeldi, et politsei tuleb, ja kõik jooksid laiali. V.K läks O.Vle järele ja nad kohtusid Kvartali keskuse tualettruumis, kus olid juba ka O.V vanemad. D.R lõi V.K 1 kord vastu lõuga ja V.K-l oli valus. V.K ei saanud aru, miks talle ja O.Vle kallale tungiti. V.K sai peksmise tagajärjel marrastused pähe ja lõualuu valutas. Ta nägi 12.06.2024 D.R-i esimest korda.
10.Kritiseerides kohtuvaidluste käigus kannatanute usaldusväärsust, tõi kaitsja välja, et O.V ja V.K ütlused on omavahel vastuolus, sest kannatanute sõnul lõi D.R neid mõlemat üheaegselt näkku ja seejärel peksis mõlemat kannatanut üheaegselt erinevattes gruppides. Lisaks on O.V kohtuistungil antud ütlused vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega: „Ma arvan, et lõi mind Q.Z, aga ma ei ole 100% kindel“ ja „Ma ei mäleta, kas kõik 8 inimest mind lõid ja kes mis löögi tegi“. V.K kohtuistungil antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega: „Me kohtusime õhtul, täpset kellaaega ei tea, pakun et kella 18-19 paiku“ ja „Esimesena lõi Q.Z mind parema käe rusikaga vastu minu näo lõuajoont vasemal pool“.
11.Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega. Erinevalt kaitsja väidetust rääkisid O.V ja V.K kohtuistungil esiteks ühtemoodi, et D.R lõi pärast enda tutvustamist esimesena just O.Vt (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 8, 11-12 ja 18). O.V sõnul kukkus ta seejärel maha ega näinud, kuidas V.K peksti (sh kas D.R lõi V.K ) (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 9, 10 ja 13). V.K selgitas, et kui D.R lõi O.Vt, hakkas V.K karjuma, küsima: „Mis siin toimub?“ ja taganema. Siis tuli D.R V.K juurde ja lõi ka teda (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 18, 22 ja 24). Eelnevast tulenevalt ei nähtu kannatanute ütlustest, et D.R lõi neid üheaegselt rusikaga näkku. Teiseks ütles O.V küll, et D.R lõi koos teiste peksjatega O.Vt ka siis, kui ta oli maha kukkunud (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 9 ja 15-16), kuid V.K kinnitas korduvalt, et V. V lõigi V.K vaid 1 kord rusikaga näkku (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 19, 20 ja 22). Järelikult ei ilmne kannatanute ütlustest seegi, et D.R peksis mõlemat kannatanut üheaegselt kahes erinevas grupis. Eelnevast tulenevalt on kannatanute ütlused omavahel kooskõlas.
12.Lisaks langevad kannatanute ütlused kokku äratundimiseks esitamise protokollidega, mille järgi tundsid nii O.V ja V.K 15.-16.07.2024 (s.o ca 1 kuu pärast 12.06.2024) kohtueelses menetluses D.R-i ära. Arvestades, et O.V sõnul oli ta D.R-i enne 12.06.2024 näinud, ega olnud kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel kindel, kas keegi kolmest oli kaklusega seotud (tl 28), möönab kohus, et O.Vle äratundmiseks esitamise protokollil pole eraldiseisvalt kuigi suurt täiendavat tõenduslikku jõudu. Kuid nagu öeldud, tundis ka V.K kohtueelses menetluses D.R-i ära, selgitades äratundmist näo vormi ja juuste järgi. V.K sõnul oli D.R-il 12.06.2024 veidi teistsugune soeng (juuksed olid pikemad ja paremale poole kammitud) ning tal oli väike habe (tl 40-42). Kohtuistungil avaldas V.K , et ta polnud D.R-i enne 12.06.2024 näinud (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 24). Kohtu hinnangul tõendab V.Kle äratundmiseks esitamise protokoll lisaks kannatanute ütlustele, et kannatanusid peksis teiste hulgas just D.R , sest vastasel juhul poleks V.K D.R-i ca 1 kuu pärast peksmist kohtueelses menetluses ära tundnud.
13.Viimaks langevad O.V ütlused kokku ka tema xxx F.B ütlustega, mille kohaselt helistas O.V12.06.2024 kell 20:56 F.B-le , öeldes, et ta on Kvartali keskuses ja sai peksa ning palus talle järgi minna. F.B läks koos abikaasaga kohale ja nägi, et O.V oli läbi pekstud – ta oli ehmunud, kahvatu näoga, huulest tuli verd, silma all olid hematoomid ning riided olid määrdunud. O.V rääkis, et nad läksid tüdrukute kutsel parki pilte tegema, nende juurde tuli kamp meesterahvaid, tüdrukud jooksid ära ja neid hakati peksma. Seejärel sekkus juhuslik mööduja ja kamp jooksis laiali. O.V sõnul oli üks peksjatest Q.Z, kes end esitles. Veel ütles
O.V, et teda ähvardati Raekoja platsi kõrval kasiino juures, ta jooksis Kvartali keskusesse ja talle joosti järele. O.V peitis end tualettruumi ja helistas F.B-le . F.B tegi ettepaneku minna peksmise kohta, et ehk nad näevad seal seda meesterahvast, F.B ja O.V läksid mäele ning O.V näitas peksmise kohta, kuid seal polnud kedagi. Seejärel sõitsid F.B ja O.V autoga Annelinna, et ehk nad näevad seal tüdrukuid, kes helistasid ja kutsusid. F.B helistas sõidu ajal politseisse ja küsis, mida peab tegema, kui tema poeg on läbi pekstud, ning siis sõitsid F.B ja O. F.B haiglasse vigastusi fikseerima. Sarnaselt F.B ütlustega teatas F.B Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt 12.06.2024 kell 22:23 Häirekeskusele samuti, et umbes 1 või 1,5 tundi tagasi peksid teised poisid tema xxxxx, ja küsis, mida sellises olukorras teha (tl 19-23).
14.Mis puudutab kannatanute istungil antud ütluste vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, siis O.V kinnitas nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, et teda lõi esimesena rusikaga näkku just D.R (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 8-9, 11,-12, 13). Samuti ütles O.V nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, et pärast seda, kui ta kukkus maha, peksis D.R teda koos teiste grupi liikmetega, kuid O.V ei mäleta, mitu korda ja kuidas täpselt D.R teda lõi ning milliseid lööke täpselt D.R tegi (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 9, 1516). Eelnevast tulenevalt on erinevalt kaitsja väidetust O.V versioon püsinud algusest peale ühesugune ja ta on andnud kriminaalmenetluse erinevatel etappidel samasuguseid ütlusi. V.K avaldas kohtuistungil, et ta kohtus koos O.Vga tüdrukutega Kaubamaja juures 12.06.2024 umbes kell 19:30-20:00 (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 18), ja kohtueelses menetluses ütles V.K , et nad kohtusid tüdrukutega umbes kella 18-19 paiku (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 21). Samuti rääkis V.K kohtuistungil, et D.R lõi teda vastu lõuga paremale poole (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 19), kuid kohtueelses menetluses ütles V.K , et D.R lõi teda vastu lõuga vasakule poole (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 22). Kohtu meelest pole 30-minutiline ajanihe tõsiseltvõetav vastuolu, mis tekitaks kahtluse kannatanu ütluste usaldusväärsuses tervikuna. ei Ainuüksi erinevus, kas D.R lõi V.K vastu vasakut või paremat lõuapoolt, ei kaalu kaalu aga üles eelpool analüüsitud O.V ja V.K ütluste omavahelist kooskõla ning asjaolu, et V.K tundis kohtueelses menetluses ca 1 kuu pärast peksmist ära D.R-i . Seega ei tekita ka viimati märgitud detail tõsiseltvõetavaid kahtlusi V.K ütlustes tervikuna ega tingi selle kõrvale jätmist. Eelnevast lähtudes on kannatanute ütlused usaldusväärsed tõendid.
15.D.R avaldas kohtuistungil omakorda, et ta töötas 12.06.2024 umbes kella 17:30st kuni kella 20:00ni või natuke pärast kaheksat koos xxx Q.Z Tartus Kvartali keskuses, misjärel sõitsid nad kahekesi autoga koju XXX 17-15. D.R läks peaaegu kohe välja ja veetis õhtu sõpradega Annelinnas. Ta ei käinud 12.06.2024 Pirogovi platsi juures ega näinud O.Vt ega V.K . Asudes analüüsima ülalkirjeldatud versiooni usaldusväärsust toob kohus esiteks välja, et D.R-i ütlused on vastuolus asjaoluga, et V.K tundis ta kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel ära. Nagu öeldud – juhul, kui D.R poleks 12.06.2024 V.K-ga kohtunud, poleks V.K ca 1 kuu hiljem osanud äratundmiseks esitamisel teda teiste fotode hulgast välja valida. Teiseks töötas D.R XXX OÜ 16.09.2024. a vastuse kohaselt 12.06.2024 umbes kell 18:00-20:00 Tartu linnas XXX osakonnas (tl 54). Samuti kinnitas tunnistaja Q.Z , et D.R töötas 2024. a maist augustini koos temaga XXXX ja tööaeg oli esmaspäevast reedeni tavaliselt kell 17:30-20:00 või 20:30, kuid nad polnud alati täpselt kella 20ni või 20:30ni tööl. Kui Q.Z ja D.R lõpetasid kella 20:00-20:30 paiku töö, läksid nad tavaliselt koos poodi ja seejärel koju, kuid kui D.R lõpetas oma töö varem, läks ta sõpradega jalutama. D.R oli 12.06.2024 tööl, kuid Q.Z ei mäletanud täpsemalt, mis kell tol päeval töö lõppes ja kas V. V läks koos temaga koju. Eelnevast tulenevalt ei toeta ükski kogutud tõend D.R-i versiooni, et ta viibis kannatanute peksmise ajal mujal. Ning viimaks väitis D.R kohtuistungil, et ta on kindel, et ta läks 12.06.2024 pärast tööd koos xxxxx koju ja viibis Annelinnas, sest pärast seda, kui politsei kutsus ta välja, meenutas ta seda päeva ja rääkis sõpradega (04.02.2026. a
istungiprotokoll lk 13 ja 16). Samas ei mäletanud D.R kohtuistungil, kas ta töötas ka 11. ja 13.06.2024 (s.o eelmisel ja järgmisel päeval), öeldes üksnes, et kui need olid tööpäevad, siis ta töötas (04.02.2026. a istungiprotokoll lk 18). Kohtu arvates on viimati märgitu vastuolus D.R-i väitega, et ta mäletab täpselt just 12.06.2024 õhtut. Nimelt töötas D.R-i enda sõnul 2024. a maist augustini esmaspäevast reedeni. Juhul, kui ta meenutas tõepoolest 12.06.2024 toimunut ja mäletab seda päeva hästi, teaks ta muu hulgas sedagi, milline nädalapäev 12.06.2024 oli, ning järelikult ka seda, kas eelnenud ja järgnenud päevad olid samuti tööpäevad või mitte. Kuna D.R ei osanud 11. ja 13.06.2024 kohta vähimatki vastata, pole kohus veendunud, et D.R mäletab 12.06.2024 õhtut niivõrd usaldusväärselt, et tugineda tema ütlustele kriminaalasja lahendamisel. Lähtudes ülal toodust, on D.R-i ütlused ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle otsuse tegemisel kõrvale.
16.Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile (sh O.V ja V.K ütlustele), tuvastab kohus, et D.R lõi 12.06.2024 umbes kella 20:30 paiku O.Vt 1 kord rusikaga näkku ja V.K 1 kord rusikaga näkku, misjärel lõi koos 6-8 tuvastamata isikuga O.Vt ja V.K korduvalt käte ja jalgadega pähe ja kehasse. Erinevalt tsiviilkostja esindajast, nähtub kohtu hinnangul kannatanute ütlustest, et neid peksti Tartu linnas Pirogovi pargis. Nimelt selgitas V.K , et ta liikus koos O.V ja tüdrukutega Kaubamaja juurest Ülikooli tn-le, kus asub trepp, et tõusta mäkke. Nad möödusid laste mänguväljakust, vasakult tuli grupp inimesi ja tüdrukud läksid kohe alla Raekoja platsi poole. O.V kirjeldas samuti, et nad liikusid Kaubamaja juurest Toomemäe suunas. Toomemäel on spordiväljak, kuhu saab, kui pöörata Ülikooli tn-lt Vallikraavi tn-le. Siis on pööre paremale, trepp üles Toomemäele. Seal on 2 teed, millest üks läheb spordiväljakule ja teine üles Toomemäele. Mäel liikusid O.V, V.K ja tüdrukud Raekoja platsi poole jääva trepi suunas, kui teiselt poolt ülevalt tuli vastu rühm inimesi. Nende kirjelduste põhjal tuvastab kohus, et D.R peksis koos O.Vt ja V.K just Pirogovi pargis.
17.Praeguses asjas pole vaidlust, et kannatanutele tekitati peksmisega süüdistuses loetletud kehavigastused, ja kohtu hinnangul tulenevad need ka kogutud tõenditest. Nii selgitas O.V, et ta sai peksmise tagajärjel suure sinika silma alla, ülemine esihammas oli vigastatud (polnud sirgelt), huuled olid katki, jalas oli valu ja pea valutas mitu päeva. V.K ütluste järgi sai ta peksmise tagajärjel marrastused pähe ja lõualuu valutas. Nähtuvalt Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisidest ja fotodelt fikseeriti O.Vl 12.06.2024 kell 23:09 vasemal põsel vähene turse, vasema silma all kerge hematoom, vasakul ninapoolel vähene punetus, huuled olid seestpoolt katki ja paremal küünarnukil marrastused. V.K-l fikseeriti 12.06.2024 kell 23:22 pea piirkonna marrastused ja pindmised hematoomid (tl 46-48).
18.Asudes andma D.R-i tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega ning turse, punetus, hematoomid, marrastused ja katkised huuled kujutavad endast tervisekahjustusi. Lisaks tundsid O.V ja V.K löökide tagajärjel valu. Pidades silmas, et D.R lõi kõigepealt O.Vt rusikaga näkku ning seejärel lõi koos tuvastamata isikutega O.Vt ja V.K korduvalt käte ja jalgadega pähe ja kehasse, on nii valu tundmine kui ka kannatanutel tekkinud tervisekahjustused taolise löömise tüüpiline tagajärg. Järelikult on kannatanute tervisekahjustused D.R-ile objektiivselt omistatavad. Eelnevast tulenevalt on täidetud KarS § 121 lg 1 mõlemad koosseisualternatiivid ning D.R-i käitumine vastab KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
19.Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et D.R lõi O.Vt ja V.K kohapeal koos teiste peksjatega, tegutses D.R teiste peksjatega ühiselt ja kooskõlastatult. Kuna kannatanusid löödi korduvalt käte ja jalgadega pähe ja kehasse, oli
peksjate (sh D.R-i ) eesmärk tekitada neile füüsilist valu. Järelikult tegutses D.R valu tekitamise osas kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Pidades silmas, et turse, punetus, marrastused, hematoomid ja katkised huuled on taolise löömisega tavaliselt kaasnevad tervisekahjustused, pidas D.R välise teopildi põhjal selliste tervisekahjustuste tekkimist vähemalt võimalikuks ja möönis nende tekkimist. Eelnevast tulenevalt tegutses D.R tervisekahjustuste osas kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes ning pani toime KarS § 121 lg 1 kooseisupärase teo.
20.Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb D.R KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus
21.D.R oli 12.06.2024 17-aastane. KarS § 56 lg 3 kohaselt võib alaealisele mõista karistuse ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi karistusregistri väljavõttest nähtuvalt pole D.R-i varem kriminaalkorras karistatud (tl 71), tunnistati ta Tartu Maakohtu 08.08.2022. a otsusega nr 4-22-2146 (s.o veidi enam kui 3 aastat ja 8 kuud tagasi) väärteokorras süüdi KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 25 1 järgi ning talle kohaldati KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud alaealise mõjutusvahendit, kohustades teda tegema 10 tundi üldkasulikku tööd (tl 74). Seejärel paigutati D.R Tartu Maakohtu 05.09.2022. a määrusega nr 2-22-11286 (s.o vähem kui 1 kuu pärast) tsiviilkorras kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 1 aastaks alates 05.09.2022 (tl 78). Kinnises lasteasutuses viibimise ajal karistati D.R-i Politsei- ja Piirivalveameti 17.11.2022. a otsusega väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi 40-eurose trahviga (tl 71). Edasi lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 11.09.2024. a määrusega D.R-i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel 21.06.2022. a teos ja KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel 01.09.2022. a teos. Kriminaalmenetluse lõpetamise ajal 17-aastast D.R-i hoiatati, kohustati tegema 30 tundi üldkasulikku tööd, läbima riskipõhised vestlused kriminaalhooldusametnikuga ning osalema Tartu Libertas Kliiniku vaimse tervise keskuses nõustamisteenusel ja järgima nõustaja edasisi soovitusi (tl 82-83). Praeguses asjas tuvastas kohus, et D.R pani 12.06.2024 (s.o ca 1 aasta pärast kinnisest lasteasutusest vabanemist, kuid vähem kui 3 kuud enne eelmise kriminaalmenetluse lõpetamist) tol ajal 15-aastaste O.V ja V.K vastu toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eelnevast tulenevalt ei hoidnud lasteasutuses viibimine D.R-i puhul ära uut vägivallakuritegu. Kuigi kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku allutada D.R KarS § 87 lg 1 alusel käitumiskontrollile, pole see kohtu hinnangul võimalik, sest D.R-il pole püsivat elukohta, mis on käitumiskontrolli vältimatu eeldus. Arvestades, et D.R ei nõustunud kohtuistungil üldkasuliku tööga, pole võimalik tema suhtes kohaldada ka KarS § 87 lg 1 p-s 7 nimetatud alaealise mõjutusvahendit. Eelnevat arvestades tuleb D.R-ile mõista karistus.
22.KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse, kuid D.R-ile pole võimalik mõista rahalist karistust, sest tal pole ka püsivat töökohta ega regulaarset sissetulekut. Viimati märgitu tõttu pole võimalik rahalise karistusega D.R-i puhul karistuse eesmärke saavutada ja teda tuleb karistada vangistusega. KarS § 121 lg 1 vangistuse keskmine määr on ca 6 kuud.
23.Asudes analüüsima D.R-i süü suurust, toob kohus välja, et D.R peksis 17-aastasena tol ajal 15-aastaseid O.Vt ja V.K käte ja jalgadega pähe ja kehasse kuni juhusliku möödamineja sekkumiseni. Teisalt tekitati peksmisega kannatanutele pigem kergemad kehavigastused – O.Vle turse, punetus, hematoom, marrastused ja katkised huuled ning V.K-le marrastused ja hematoomid. Lähtudes eelnevast, on D.R-i süü suurus keskmine.
24.Karistust kergendavaid asjaolusid pole. Raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine grupi poolt KarS § 58 p-s 10 mõttes. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus, et D.R oli kuriteo toimepanemise ajal vaid 17-aastane ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on O.Vja V.K kehalisest väärkohtlemisest möödunud peaaegu 2 aastat, mille jooksul pole D.R rohkem vägivalda kasutanud.
25.Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus D.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust (s.o mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra), mis tuleb jätta KarS § 73 l-te 1 ja 3 alusel 1aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi
26.Alaealise kannatanu O.V seaduslik esindaja F.B esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab D.R-ilt ja tema seaduslikult esindajalt Q.Z O.Vle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud.
27.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et D.R osales 12.06.2024 O.V peksmises. Täiendavalt avaldas O.V kohtuistungil, et ta kandis peksmise ajal prille, mis kukkusid eest ära siis, kui teda pandi põlvili. Hiljem olid prilliklaasid nii kõvasti kribitud, et neist oli raske läbi vaadata. F.B sõnul olid lisaks O.V riided pärast peksmist määrdunud ja nad viskasid määrdunud riided ära, et need ei meenutaks peksmist. Kuna eelnevast tulenevalt said O.V prillid ja riided ründe käigus kahjustada, rikkus D.R oma tegevusega muu hulgas O.V omandit ja selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. Eelnevast nähtuvalt tuleb O.Vle tekitatud varaline kahju hüvitada.
28.Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine pole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Erinevalt kaitsjast ei välista kohtu hinnangul O.Vle tekitatud kahju hüvitamist asjaolu, et kannatanu või tema pere ei püüdnud määrdunud riideid puhastada. Nimelt kaasnevad riiete puhastamisega samuti kulud, vereplekkide eemaldamine võib osutuda tavalisest keerulisemaks ja käesoleval juhul polnud määrdunud riided kuigi suure väärtusega. Kuigi riiete ja prillide väärtuse kohta pole tõendeid, leiab kohus, et kõnealune nõue on niivõrd väike, et seda saab lahendada, lähtudes KrMS § 60 lg-test 1 ja 3 (vrd RKKK 23.09.2021. a otsus nr 1-20-2438, p 41-42). Kohtu arvates on ilmselge ja üldtuntud asjaolu, et 12.06.2024. a peksmise käigus kahjustada saanud pükste väärtus oli vähemalt 20 eurot, kampsuni väärtus vähemalt 25 eurot ja prillide väärtus vähemalt 170 eurot.
29.Tsiviilhagis nõutakse ka mittevaralise kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus tuvastas eelpool, et D.R osales 12.06.2024 koos tuvastamata isikutega O.V peksmises, mille käigus peksti kannatanut käte ja jalgadega pähe ja kehasse ning mille tagajärjel tekitati füüsilist valu ning
kehavigastustena vasemal põsel vähene turse, vasakul ninapoolel vähene punetus, huul oli seestpoolt katki, vasema silma all kerge hematoom, paremal küünarnukil marrastused. Lisaks kirjeldas F.B kohtuistungil, et O.V istus päras peksmist kogu suvevaheaja kodus ja kartis suurt seltskonda, et keegi tuleb ligi ja siis pole jõud võrdsed. Kui kooliaeg lähenes ja F.B nägi, et O.V kardab endiselt, sai ta aru, et selle valdkonnaga peab tööd tegema, ja pöördus politsei soovitisel Tartu Linnavalitsusse, et saada laste psühholoogi abi. O.V käis linna raha eest sügisel 2 kuu jooksul 5 korda psühholoogi vastuvõtul ja tema seisund paranes. Samuti pani O.V end jõusaali kirja, käis trennides ja tunneb end kindlamalt. O.V käis ka stomatoloogi juures. Kooskõlas F.B ütlustega selgub Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal-ja Tervishoiuosakonna vastusest samuti, et F.B pöördus 30.07.2024 lastekaitse spetsialisti vastuvõtule, et saada lapsele suunamist psühholoogilisele nõustamisele seoses 12.06.2024 Tartu kesklinnas toimunud kaklusega. Lastekaitse spetsialist suunas O.V Tartu Laste Tugikeskusesse (tl 69). Pidades silmas, et kehavigastuse tekitamise korral eeldatakse kannatanule füüsilise ja hingelise valu tekkimist, leiab kohus, et D.R tekitas 12.06.2024 O.V pekmises osalemisega viimasele mittevaralise kahju. Kuna VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt pandi tegu toime õigusvastaselt ning VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse, tuleb O.Vle tekitatud mittevaraline kahju hüvitada.
30.Lähtuvalt VÕS § 134 lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt löömisega kaasnenud vahetuid tagajärgi kannatanule, s.o O.V tundis löömise ajal füüsilist valu ja talle tekitati pigem kergemaid kehavigastusi. Lisaks oli O.V sõnul tema esihammas pärast peksmist külma- ja kuumatundlik ega olnud sirgelt ees, mistõttu ta pidi pöörduma hambaarsti poole. Kooskõlas O.V ütlustega selgub Terviseportaali väljatrükist samuti, et O.V pöördus 18.06.2024 hambaarstile seoses tundlikkusega esihammastes (tl 99). Kohus tuvastas eelpool, et peksmine tekitas O.Vle ka kestvamat vaimset pinget, millest ülesaamiseks vajas ta psühholoogilist abi. Vaimne heaolu taastus mõne kuu vältel. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt olid O.V füüsilised ja vaimsed kannatused mõõdukad. Mis puudutab kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, siis D.R ei tunnistanud O.V peksmist, ei kahetsenud oma tegu ega vabandanud kannatanu ees. Kõike eelnevat arvestades on tsiviilhagis nõutud 400 eurot mittevaralise kahju mõistlik hüvitis.
31.VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad, sõltumata oma süüst, 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. D.R oli 12.06.2024 17-aastane. D.R-i xxx Q.Z leidis kohtuistungil, et ta tegi kõik, et tema lapsed oleksid korralikud inimesed, ja D.R-il ei puudunud lapsena midagi. Kui D.R sai 11- või 12-aastaseks, ilmusid tal sõbrad ja seltskond, kellega ta hakkas suitsetama ning alkoholi ja narkootikume tarvitama. Samuti ei tahtnud D.R koolis käia ja varastas. Q.Z rääkis korduvalt D.R-iga , kuidas tuleb käituda ja millised on õigusrikkumiste tagajärjed, ning D.R lubas, et ei tee enam nii, kuid tegi igakord uuesti. Q.Z käis koos D.R-iga korduvalt vaimse tervise õe vastuvõtul ning broneeris korduvalt vastuvõtuaegasid psühhiaatri juurde, kuid ei jõudnud sinna, sest mõnikord polnud D.R-i kodus ja mõnikord magas ta nii sügavalt, et Q.Z ei suutnud teda äratada. D.R õppis 1 aasta xxxx erikoolis, kus käitumine paranes, kuid kui ta naasis koju ja hakkas õppima XXXXX koolis, siis seal ka ei õnnestunud, sest sõbrad ja seltskond ilmusid uuesti. Q.Z võttis D.R-i enda kõrvale tööle, sest viimasel jäi 8. klass
lõpetamata ning Q.Z soovis, et D.R saaks aru, mida tähendab täiskasvanu elu – et keegi ei anna niisama raha, ei tohi varastada või kellegi käest nõuda, vaid tuleb ise oma kätega.
32.Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna vastusest nähtub, et D.R-i pere sattus lastekaitseteenistuse vaatevälja 2020. a alguses, mil xxx kool teatas, et nende koolis õpib 5. klassis D.R , kes kordab klassikursust ja puudub palju ilma põhjuseta. Lastekaitse spetsialist suunas Q.Z (praegu T) Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusesse, et saada abi distantsõppe korraldamisel, kuid tema koostöö spetsialistidega oli ebajärjekindel, ta ei ilmunud kokkulepitud ajal kohale ega teavitanud mitteilmumise põhjustest (tl 67). Kohus toob välja, et seega nähtub D.R-i iseloomustavast materjalist, et tema käitumine on olnud probleemne juba pikalt, mistõttu on olnud vaja spetsialistide abi. Samas ei teinud Q.Z spetsialistidega järjepidevalt koostööd, sest ei ilmunud kokkulepitud aegadel kohale ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Q.Z kinnitas ka ise kohtuistungil, et ei läinud koos D.R-iga psühhiaatri vastuvõtule. Kohtu hinnangul pidi Q.Z aru saama, et lihtsalt vestlused D.R-iga ega vaimse tervise õe vastuvõtud pole piisavalt tõhusad, et probleeme lahendada. Seega ei teinud Q.Z endast kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist, ning vastutab solidaarselt koos D.R-iga O.Vle tekitatud kahju eest.
33.Ülaltoodud põhjustel rahuldab kohus tsiviilhagi ning mõistab D.R-ilt ja Q.Z solidaarselt O.V kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 215 eurot ja mittevaralise kahju katteks 400 eurot. Kriminaalmenetluse kulud ja kannatante teavitamine
34.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). D.R tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot (1,5x946=1419). Samuti on D.R-i määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 177,84 eurot (43,92+133,92) (tl 91 ja 94). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 840,72 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1018,56 eurot (177,84+840,84=1018,56). Ning kõik menetluskulud on kokku 2437,68 eurot (1419+1018,56=2437,56).
35.Kohtuistungil palus kaitsja jätta menetluskulud osaliselt või täielikult riigi kanda ja menetluskulude väljamõistmise korral võimaldada D.R-il tasuda need ositi 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. D.R on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal 19-aastane, tal pole kindlat elukohta ega püsivat töökohta, ta ei õpi kuskil ega ole Töötukassas arvel. Eelnevat arvestades pole D.R-il ligi 2500-euroste menetluskulude tasumiseks piisavalt vara. Teisalt pole õigustatud menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmine, sest D.R on iseenesest töövõimeline ja suudab soovi korral sissetulekut teenida. Lähtudes ülal toodust, jätab kohus riigi kanda 2/3 sundrahast (s.o 946 eurot) ja kaitsja tasust (s.o 679,04 eurot) ning mõistab D.R-il välja 1/3 sundrahast (s.o 473 eurot) ja kaitsja tasudest (s.o 339,52 eurot). Samuti võimaldab kohus D.R-il tasuda menetluskulud 812,56 (473+339,52=812,52) eurot ositi 12 kuu jooksul.
36.Süüdistusaktist nähtuvalt on O.V seaduslik esindaja F.B ja V.K seaduslik esindaja L.N taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.