Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KrMS § 130 lg 2 ja 41 alusel kohaldada Marek Kiti suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Marek Kitt kohtusaalis. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 256 5 lg 2 alusel mõista Marek Kitilt välja riigituludesse menetluskuludena: -

1/2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 664,50 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 133,92 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 156,24 eurot,

s.o kokku 954,66 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Marek Kitil tasuda menetluskulud kokku 954,66 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes iga kuu vastava kuu viimaseks päevaks 80 eurot. Viimase osamakse suuruseks on 74,66 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700010582 ja selgitus „Marek Kitt, kriminaalasi 1-26-2077, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

Asitõendid: musta värvi sokid CAT, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Marek Kiti suhtes kohaldatud tõkendi- vahistamine- peale võib KrMS § 136 ja 387 lg 2 alusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 15.04.2026 kell 12:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus 2/4

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 15.04.2026 kell 12:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

SÜÜDISTUS

Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid ja keda on selle eest korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.01.2026 otsusega nr 126-199 KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti ja süstemaatiliselt 23.03.2026 kella 18:20 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas XXX kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist X AS-le kuuluvad sokid CAT maksumusega 14,25 eurot, millega möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi Marek Kitti tahtest sõltumata põhjustel lõpule viimata, kuna kaupluse töötaja pidas ta kinni. Kaup on rikutud. Seega pani Marek Kitt süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 130 lg 2 alusel võib kohus süüdistatava vahistada kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Ka prokurör taotles kohtuistungil Marek Kiti vahistamist. Marek Kiti suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja uute kuritegude toimepanemise takistamiseks. Marek Kitti on karistusregistri andmetel kriminaalkorras korduvalt karistatud, tal on kümme kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud varguste toimepanemise eest. Lisaks on Marek Kitil seitse kehtivat väärteokaristust, mis on samuti valdavalt mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 15.01.2026 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu ja 15 päeva, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistusena mõisteti 1 kuu vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti Marek Kiti kinnipidamise aeg 13.01.2026. Marek Kitt vabanes karistuse kandmiselt 13.02.2026. Üks kuu pärast vabanemist on Marek Kitti alust süüdistada uues varavastases kuriteos. Järelikult ei ole Marek Kitt varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi. Marek Kiti käitumine iseloomustab teda kui ebausaldusväärset isikut, mis annab aluse järeldada, et süüdistatav ei asuks karistust vabatahtlikult kandma ning et ta võib jätkata vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Kriminaalasjast nähtuvalt tarvitab Marek Kitt alkoholi. Kahtlustatavana ülekuulamisel ta selgitas, et oli varguse toimepanemise ajal alkoholijoobes ning juhtunut eriti hästi ei mäleta. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses varguste toimepanemist kuivõrd sõltuvust peetakse retsidiivsusriski suurendavaks teguriks. Lisaks puudub Marek Kitil kindel elukoht, kontaktandmeid ei ole ta esitanud. Seega ei ole võimalik Marek Kitile edastada teatist karistuse kandmisele ilmumiseks. Kohtul puudub 3/4

veendumus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi kuritegusid. Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Marek Kitt ei ole isikuks, kes asuks vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil puuduvad kontaktandmed, siis on praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka tähtaegselt karistuse kandmisele. Kohus leiab, et Marek Kiti vahistamine on vältimatult vajalik ja kohaldab Marek Kiti suhtes vahistamist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 23.03.2026. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.