Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 19. veebruar 2026 1-25-3721 Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste Kriminaalasi Aleksandr Tsvetkovi süüdistuses karistusseadustiku § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 25. novembri 2025. a otsus 1) Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 2) Aleksandr Tsvetkovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav - Aleksandr Tsvetkov, isikukood 38104272216, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - vandeadvokaat Ilya Zuev (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2025. a otsus Aleksandr Tsvetkovile mõistetud karistuse ja selle kandmise viisi osas.
2.Mõista Aleksandr Tsvetkovile KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Lõplikuks karistuseks jääb 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
3.KrMS § 414 lg 1 järgi saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab Aleksandr Tsvetkov karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jätmisel kohaldatakse Aleksandr Tsvetkovile sundtoomist või ta vahistatakse. Vangistuse kandmise alguseks lugeda aeg, mil Aleksandr Tsvetkov saabub vanglasse karistust kandma.
5.Prokuratuuri apellatsioon rahuldada ja kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6.Määrata OÜ-le Grandman Law Firm Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 357 eurot 12 senti (sealhulgas käibemaks 69 eurot 12 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Aleksandr Tsvetkovi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et ta lõi 22. septembril 2023 kell 21.58 Kohtla-Järvel ühiselamu koridoris R.M. i parema käe rusikaga vastu lõuga, mille tõttu kukkus viimane põrandale ja jäi selili lamama. Seejärel lõi A. Tsvetkov R.M. i kaheksa korda jalaga vastu nägu, ühe korra roietesse ja uuesti ühe korra pähe. R.M. jäi teadvuseta lamama. A. Tsvetkov tekitas kannatanule parempoolse alalõualuu nihkega killunenud liigesesisese murru, vasaku 9.–11. roide nihketa murru ja verevalumi soolekinnistise. Arvestades tervisekahjustuste laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist, pani A. Tsvetkov toime raske tervisekahjustuse tekitamise katse, millega kaasneb oht elule. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 25. novembri 2025. a otsusega tunnistati A. Tsvetkov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg-te 1–3 alusel pöörati 1 aasta vangistust kohe täitmisele ja ülejäänud osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, jäeti 4aastase katseajaga täitmisele pööramata. A. Tsvetkovi kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1– 6 nimetatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
3.Vaidlust pole selles, et 22. septembril 2023 kell 21.58 toimus A. Tsvetkovi ja R.M. i vahel ühiselamu fuajees konflikt. Süüdistatav ega kannatanu juhtunut ei mäleta. Turvakaamera videosalvestiselt on näha, kuidas mehed nügivad üksteist, R.M. lööb parema käega A. Tsvetkovi pähe ja viimane lööb kannatanut näkku. Seejärel liigub süüdistatav uuesti kannatanu poole ja lööb teda mõlema käega vastu pead. Kannatanu kukub paremale küljele. A. Tsvetkov lööb kannatanut neli korda jalaga näkku, mille käigus keerab kannatanu selili ja jääb liikumatult lebama. Seejärel kummardab süüdistatav kannatanu kohale, vaatab teda ja lööb uuesti jalaga näkku ja pähe. Pärast seda lööb A. Tsvetkov R.M. i veel jalaga roietesse ja pähe, istub veidi aega tema kõrval maas ning lohistab siis kannatanut tema paremast käest hoides koridori. Seda nägi kaameratest pealt ühiselamu administraator J.K. , kes kutsus politsei.
4.Ekspertiisiakti järgi oli kannatanul parempoolne alalõualuu nihkega killunenud liigesesisene murd, vasaku 9.–11. roide nihketa murd ja verevalum soolekinnistis. Vigastused tekitati tömbi esemega, näiteks rusikaga või kängitusetud jalaga. Need polnud eluohtlikud ja paranevad keskmiselt 30–45 päeva.
2(6)
5.Süüdistatav lõi kannatanut 20 sekundi jooksul 9 korda jalaga pähe. Löögid olid intensiivsed, sest kannatanu pea liikus löökidega kaasa. Kannatanu lebas kiviplaatidel ja süüdistatav lõi teda tossudega. Jalaga pähe lüües võib üldise elukogemuse põhjal pidada võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Asjaolu, et see tagajärg ei saabunud, ei tähenda, et see poleks olnud süüdistatava tahtlusega hõlmatud. Ka alkoholijoove ei välista tahtlust. Kui süüdistatav oleks soovinud piirduda kergemate kehavigastustega, oleks ta lõpetanud löömise kohe, kui kannatanu kukkus maha ega tõusnud. A. Tsvetkov jätkas aga kannatanu löömist ka siis, kui viimane enam ei reageerinud. Süüdistatav peatus kaks korda ja kummardas kannatanu kohale, kuid jätkas siiski löömisega. Löökide arv ja intensiivsus näitab, et A. Tsvetkov tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.
6.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi esimesena lõi kannatanu süüdistatavat, ei kujutanud ta viimasele pärast põrandale kukkumist enam mingit ohtu. Kuna A. Tsvetkov jätkas kannatanu jalaga vastu pead löömist, ei saa rääkida hädakaitsest.
7.A. Tsvetkovi süü on keskmine. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku ning 9 korda jalaga pähe ja kehasse, millega tekitas tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi esimese löögi tegi kannatanu, ei saa seda pidada provotseerimiseks, sest süüdistatav takistas tema liikumist ja lükkas teda. Kannatanu polnud hädaseisundis, sest süüdistatav ei rünnanud alguses kannatanut, vaid piiras oma kehaga tema liikumist. Kannatanul oli võimalus pöörduda administraatori poole, et jõuda soovitud kohta, kuid ta ei teinud seda. Ta oli alkoholijoobes ega tegutsenud oma tervise kaitseks.
8.A. Tsvetkovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 15. augusti 2018. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Otsusest nähtub, et ta nõudis kannatanult raha ja ähvardas teda peksmisega. Enne seda on teda karistatud Viru Maakohtu 21. märtsi 2017. a otsusega KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 4-aastase vangistusega elukaaslasele raskete tervisekahjustuste tekitamise eest. Viru Maakohtu
12.aprilli 2007. a otsusega karistati teda KarS § 113 järgi 7-aastase vangistusega, sest ta tappis oma ema.
9.Võttes arvesse seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi, kannatanule tekitatud tervisekahjustus polnud eluohtlik ning süüdistatav on hiljem käitunud seaduskuulekalt ja ta määrati täisealise hooldajaks, tuleb kohaldada KarS §-i 60 ja mõista A. Tsvetkovile 4-aastane vangistust. Kuna A. Tsvetkov on pärast kuritegu käitunud õiguskuulekalt, tuleb KarS § 74 lg-te 1–3 alusel pöörata täitmisele 1 aasta vangistust ja jätta ülejäänud vangistus 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata. A. Tsvetkov peab katseajal täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Kaitsja apellatsioon
10.Maakohtu otsuse vaidlustas A. Tsvetkovi kaitsja, kes taotleb A. Tsvetkovi süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja tema vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
11.A. Tsvetkov ja R.M. olid tugevas alkoholijoobes, mis välistab süüdistatava otsese tahtluse. Nende konflikt oli spontaanne ja miski ei osuta tahtlikule ründele. A. Tsvetkov ei suunanud lööke elutähtsatesse organitesse ja ta lõi ka kehasse, mitte ainult pähe. Süüdistatav lõpetas kannatanu löömise ise. Riigikohtu praktika järgi saab tahtluse välise teopildi alusel tuvastada vaid juhul, kui tegu on sihipärane ja tehakse korduvalt eluohtlikke lööke. Ekspertiisiaktist
3(6)
nähtub, et vigastused polnud eluohtlikud ja paranevad 30–45 päeva. Kohus ei arvestanud sündmuse konteksti ja oletas ekslikult, et löögid võisid tingida eluohtliku vigastuse.
12.A. Tsvetkovile mõisteti liiga range karistus. Reaalse vangistuse kohaldamine pole põhjendatud. A. Tsvetkov kahetses, oli koostööaldis, loobus alkoholist, osales nõustamisel ja elab seaduskuulekalt. Nii kannatanu kui süüdistatav olid joobes ja rasket tagajärge ei saabunud. Samuti polnud A. Tsvetkovil tahtlust põhjustada rasket tervisekahjustust. Karistus ei tohi olla kättemaks, vaid peab suunama süüdistatavat end parandama. A. Tsvetkov on seda juba teinud. Seetõttu tuleb karistus jätta KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Prokuratuuri apellatsioon
13.Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle osalist tühistamist ja A. Tsvetkovile 5-aastase vangistuse mõistmist, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva. Prokuröri argumendid on lühidalt järgmised.
14.A. Tsvetkovile mõistetud karistus ei täida üld- ega eripreventiivset eesmärki. Teda on karistatud
12.aprillil 2007 KarS § 113 järgi 7-aastase, 21. märtsil 2017 KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 4-aastase ning viimati 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mis pole talle mõju avaldanud. Kuna A. Tsvetkov on varem kandnud pikemat karistust, pole võimalik teda vangistuse osalise täitmisele pööramisega mõjutada. Maakohus leidis õigesti, et A. Tsvetkovi süü on keskmine, kuid ei arvestanud, et teda on varem kolm korda vangistusega karistatud. A. Tsvetkovi ei ole kordagi tingimisi enne tähtaega vabastatud. Sellest, et A. Tsvetkov ei tekitanud eluohtlikke vigastusi, pole uusi kuritegusid toime pannud ja on täiskasvanud isiku hooldaja, ei piisa karistuse osaliseks täitmisele pööramiseks. A. Tsvetkov pani uue isikuvastase kuriteo toime 2 aastat ja 1 kuu pärast eelmist vangistust. Kõigi varasemate kuritegude toimepanemisel on ta kasutanud vägivalda. Videosalvestiselt on näha, et A. Tsvetkov kasutas taas jõhkrat vägivalda. Kahtlustatavana ülekuulamisel sõnas ta, et ei mäleta kuritegu, kuna oli alkoholijoobes. A. Tsvetkov on näidanud, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda ega alkoholijoobes end kontrollida. Maakohtu otsus annab üldsusele eksitava signaali, et varem surma põhjustanud inimene pääseb uue isikuvastase kuriteo toimepanemisel ainult osalise vangistusega. Seetõttu tuleb talle mõista 5-aastane vangistus. Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile
15.Kaitsja leiab, et prokuratuuri apellatsioon pole põhjendatud. Prokurör ei arvestanud, et kannatanule ei tekitatud eluohtlikke tervisekahjustusi. Videosalvestise põhjal ei saa järeldada, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Kannatanu ega süüdistatav ei mäleta juhtunut, kuna olid tugevas alkoholijoobes. Nad mõlemad rüselesid. Prokurör keskendub ainult süüdistatava minevikule, kuid varasemad karistused ei muuda kannatanu vigastusi eluohtlikuks. Karistus peab lähtuma A. Tsvetkovile süüks arvatud teost. Süüdistatav pole üle kahe aasta uusi kuritegusid toime pannud, ta on lõpetanud alkoholi tarvitamise, on puudega inimese hooldaja ja osaleb nõustamisel. Riigikohtu praktika järgi peab reaalne vangistus olema viimane meede.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
16.Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas A. Tsvetkovi süüdistuse piires õigesti süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi. Samas eksis kohus A. Tsvetkovile karistust mõistes, mis tingis tema süü suurusele ja isikule mittevastava karistuse. Seetõttu tuleb prokuratuuri apellatsiooni piiresse jäädes vaidlustatud otsust muuta. Ringkonnakohus vastab kõigepealt kaitseväidetele 4(6)
süüküsimuse kohta (a), mõistab seejärel A. Tsvetkovile uue karistuse (b) ning võtab lõpetuseks kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (c). (a) Süüküsimus
17.A. Tsvetkovile arvatakse süüks R.M. ile eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise katset. Seega on tarvis tuvastada, kas A. Tsvetkovi tahtlus oli suunatud kannatanule KarS § 118 lg 1 p-s 1 nimetatud eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisele ja kas ta alustas vastavalt oma ettekujutusele selle kuriteo toimepanemist (KarS § 25 lg-d 1 ja 2). Sellest tingituna ei mängi A. Tsvetkovi süüküsimuse lahendamise juures määravat rolli kaitsja väidetu, et kannatanu ei saanud eluohtlikke tervisekahjustusi.
18.A. Tsvetkovi löökide siht, arv ja tugevus näitavad, et tema ettekujutus teost hõlmas kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamist. Turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et A. Tsvetkov lööb R.M. i esmalt mitu korda käega näkku. Kannatanu kukub seejärel maha ega osuta enam vastupanu, kuid A. Tsvetkov hakkab teda jõuliselt jalaga pähe peksma. Pärast seda kummardub süüdistatav kannatanu kohale, et teda lähemalt vaadata. Selleks ajaks on kannatanu jäänud liikumatult selili lebama ega liiguta. On tähelepanuväärne, et sellele vaatamata jätkab A. Tsvetkov kannatanut jalaga tugevasti pähe löömist, justkui astudes suure hooga talle pähe. Salvestiselt on näha, et iga löögiga kannatanu pea paindub järsult kaelast ja vetrub ebaloomulikult. Süüdistatav kummardub uuesti kannatanu kohale, et teda vaadata, ja jagab talle veel mõne tugeva hoobi. Hiljem istub A. Tsvetkov paar minutit kannatanu liikumatu keha kõrval ning tegeleb oma mobiiltelefoni ja kõrvaklappidega. Vahepeal katsub ta kannatanu rinnakut ja nägu ning seejärel tirib viimase kättpidi eemale. Politsei vormikaamera salvestistelt selgub, et A. Tsvetkov üritas kannatanut viia koridorist korterisse.
19.Kolleegium leiab apellatsioonide piirest väljumata, et A. Tsvetkov tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes. Selline jõhker jalaga näkku löömine osutab ilmselgelt vähemalt sellele, et A. Tsvetkov tahtis põhjustada kannatanule tema elu ohustava tervisekahjustuse ja teadis, et vastavalt oma ettekujutusele teost ka teeb seda. A. Tsvetkov peksis kannatanut arvukate jõuliste jalalöökidega pähe ja korra kehasse. Tal oli üldise elukogemuse põhjal alust arvata, et see võib päädida eluohtliku tervisekahjustusega. (Vt ka RKKK 09.02.2017, 3-1-1-111-16, p 13.) A. Tsvetkov ei jätnud löömist isegi siis, kui veendus, et kannatanu ei osuta talle vastupanu ega reageeri enam tema löökidele. Asjaolu, et süüdistatav oli alkoholijoobes, ei tähenda, et ta ei tegutsenud tahtlikult.
20.Kaitsja tõi välja, et A. Tsvetkov lõpetas ise kannatanu löömise. Kolleegium märgib, et see ei vabasta teda vastutusest ega kõnele süüteokatsest loobumisest KarS § 40 lg 1 järgi. Kannatanu jäi üsna pea pärast lööke liikumatult maha lamama ning süüdistatav kontrollis mitu korda ja tegi kindlaks, et kannatanu enam ei reageeri. Sellele vaatamata lõi ta kannatanut täie jõuga edasi, enne kui löögid lõpetas ja tema kõrvale maha istus. Hiljem katsus ta veel korduvalt kannatanu rinnakut ja nägu ning hakkas tema liikumatut keha lõpuks koridorist ära tirima, kuni saabus politsei. See tähendab, et A. Tsvetkov oli vastavalt oma ettekujutusele teinud kõik endast oleneva, et kannatanule eluohtlik tervisekahjustus tekitada ja tegu oli lõpetatud süüteokatsega (KarS § 42 lg 2). A. Tsvetkov ei kutsunud kannatanule abi ja viimase ühiselamu üldkasutatavalt alalt minema tirimine osutab hoopis soovile kannatanut peita. (b) Karistus
21.Kolleegium leiab, et maakohus on KarS § 25 lg-t 6 ja §-i 60 kohaldades eksinud, sest A. Tsvetkovi kuriteo asjaolud ega tema isik ei võimalda karistuse kergendamist. Ta peksis 5(6)
kannatanut lühikese aja jooksul korduvalt käte ja jalaga näkku ning jätkas ka siis, kui kannatanu lebas liikumatult. A. Tsvetkovi löögid olid jõulised: ta astus mitu korda R.M. ile kannaga suure hooga näkku, nii et kannatanu pea ja kael vetrusid löögi jõul. Samuti lõi ta kannatanut jalaga kehasse. Sellega tekitas A. Tsvetkov R.M. ile alalõualuu murru, roidemurrud ja verevalumi soolekinnistis. Pärast peksmist jäi A. Tsvetkov kannatanu kõrvale maha istuma, kontrollides aeg-ajalt seda, kas kannatanu näitab elumärke, ning vedas lõpuks tema liikumatu keha kättpidi eemale, kuni politsei ta avastas. Sellistel asjaoludel ei näe kolleegium võimalust kohaldada KarS § 25 lg-t 6 ja § 60 järgides kergemat karistusraami (vt ka RKKK 20.10.2016, 3-1-1-70-16, p 14). Karistuse ülem- ja alammäära kergendamist ei tingi ka asjaolud, et A. Tsvetkov pole uusi kuritegusid toime pannud ja ta on täisealise hooldaja.
22.Maakohus tegi ka kaalutlusvea, kui mõistis A. Tsvetkovile 4-aastase vangistuse. See ei vasta ilmselgelt tema süü suurusele ega isikule. Lisaks videosalvestiselt nähtuvale A. Tsvetkovi äärmuslikule jõhkrusele tuleb arvesse võtta sedagi, et A. Tsvetkovi on korduvalt vägivalla kasutamise eest karistatud, viimati Viru Maakohtu 15. augusti 2018. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi KarS § 65 lg 1 alusel 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. A. Tsvetkov ähvardas grupis kannatanut peksmisega ja soovis temalt raha, kuid kannatanul õnnestus minema joosta ja abi kutsuda. Viru Maakohtu 21. märtsi 2017. a otsusest nähtub, et A. Tsvetkov lõi korduvalt oma elukaaslast rusikaga näkku ja jalaga kõhtu, mistõttu viimane suri saadud vigastustesse. A. Tsvetkov tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja ta sai karistuseks 6aastase vangistuse. Samuti tappis ta oma ema, pekstes teda puidust taburetiga. Selle eest karistati teda Viru Maakohtu 12. aprilli 2007. a otsusega KarS § 113 järgi 7-aastase vangistusega.
23.Kolleegium leiab neile asjaoludele tuginedes, et prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada ja mõista A. Tsvetkovile 5-aastane vangistus. Sellest tuleb maha arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva. Võttes arvesse kuriteo raskust ja A. Tsvetkovi isikut, ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist (vt ka RKKK 20.03.2025, 1-23-52/69, p 23). Seda ei tingi ka tõik, et A. Tsvetkov ei ole pannud toime uusi kuritegusid ja ta on täisealise hooldaja. Kuna teda on mitu korda raskete vägivallategude eest karistatud, võib ta jätkata uute sarnaste kuritegudega. A. Tsvetkovi pole heidutanud ka korduv vanglas viibimine, mistõttu puudub alus arvata, et katseaeg või kriminaalhooldus avaldaks talle piisavat mõju. (c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
24.Eelneva põhjal ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ning § 340 lg-st 1 ja lg 4 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. novembri 2025. a otsuse A. Tsvetkovile karistuse mõistmise ja selle kandmise viisi osas ning mõistab A. Tsvetkovile uue karistuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada ja kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
25.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 535,68 euro (sh käibemaks 103,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 240 minutit ning prokuratuuri apellatsioonile vastuse koostamiseks 120 minutit. Arvestades kriminaalasja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole keerukaid õiguslikke küsimusi, samuti kaitsja apellatsiooni ja prokuratuuri apellatsioonile esitatud seisukohtade sisu, peab kolleegium põhjendatud tasuks kokku 357,12 eurot (sh käibemaks 69,12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.