Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud
Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuar 2026 1-25-2417 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Liina Tulit-Kuum Regiina Laiapea Kriminaalasi Allan Annaski ja Evelina Annaski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsus - Allan Annask ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski - Evelina Annask Süüdistatavad - Allan Annask, isikukood 50010282223, elukoht XXX, viibib Viru vanglas, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, vahi all alates 14. märtsist 2025 - Evelina Annask, isikukood 60208082210, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud Kaitsjad - vandeadvokaadi abi Andres Veski (Allan Annaski määratud kaitsja) - vandeadvokaat Ahto Sirendi (Evelina Annaski määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma 8. jaanuar 2026, suuline menetlus Süüdistatav Allan Annask Kaitsja Andres Veski Kaitsja Ahto Sirendi Prokurör Paul Pikma
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Täpsustada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsuse resolutiivosa ja määrata, et Allan Annaskil ja Evelina Annaskil tuleb neilt välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsus muutmata.
3.Apellatsioonid jätta rahuldamata.
4.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 186 eurot (sealhulgas käibemaks 36 eurot). Jätta see menetluskulu Allan Annaski kanda.
5.Määrata OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 264 eurot 12 senti (sealhulgas käibemaks 51 eurot 12 senti). Jätta see menetluskulu Eveliina Annaski kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatavate advokaadist kaitsjad. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Allan Annaskit ja Evelina Annaskit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi. A. Annask omandas E. Annaski teadmisel ajavahemikul märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025 tuvastamata kohast ja inimeselt suures koguses kanepit, mille tõi enda elukohta. Seal hoidsid, kaalusid ja pakendasid A. Annask ja E. Annask kanepi doosideks ning müüsid selle tuvastamata inimestele märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025. A. Annask müüs seda ise või andis E. Annaskile juhised, mitu doosi müüa tema ja E. Annaski elukohas, misjärel müüs E. Annask kanepit. A. Annask hoidis samal ajavahemikul osa kanepist, mis oli jaotatud 38 doosiks, enda teises elukohas. A. Annaski ja E. Annaski elukohtadest leiti kokku 370,48 g kanepit, mis on suur kogus. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsusega tunnistati A. Annask süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Selle liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Liitkaristuseks saadi 4 aastat vangistust. E. Annask tunnistati samuti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti 3-aastane vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-le 1 tuginedes täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. A. Annaskilt mõisteti välja menetluskulud kokku 3731,17 euro ulatuses ja tal võimaldati neid tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. E. Annaskilt mõisteti välja menetluskulud 2458,32 eurot ja tal lubati need maksta KrMS § 180 lg-st 3 juhindudes ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
2(7)
3.A. Annaski ja E. Annaski süü on tõendatud ning selles osas pole vaidlust.
4.Karistust mõistes leidis kohus, et A. Annaski süü on alla keskmise. Ta käitles kanepit ühe aasta vältel ja tegutses grupis koos enda õe E. Annaskiga. Kanep on kergema toimega narkootiline aine. A. Annask on tavaline diiler, kes on narkootikumide käitlemise ahelas kõige vähetähtsam lüli. Tema karistust kergendab KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. A. Annaskit on varem korduvalt karistatud eeskätt varavastaste kuritegude eest. Narkootikumidega seotud kuriteo eest pole teda karistatud. 2023. aastal karistati A. Annaskit narkootikumi käitlemist puudutava väärteo eest. Ta pani menetletava kuriteo toime ajal, mil oli allutatud kriminaalhooldusele eelmise süüdimõistva kohtuotsusega.
5.E. Annaski süü on tunduvalt alla keskmise. Tema teopanus oli väiksem kui A. Annaskil, kuna see polnud järjepidev. E. Annaski karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Teda pole varem karistatud kuriteo eest. Tal puudub töökoht.
6.Süüdistatavatelt tuleb välja mõista menetluskulud, mida nad saavad tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui A. Annask läheb vanglas tööle, siis on tal mõningane sissetulek, mille arvel tasuda menetluskulusid. Apellatsioon
7.Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Annask ja tema kaitsja ning E. Annask.
8.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. Annaski karistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist, tema allutamist käitumiskontrollile ning elektroonilise valve kohaldamist. Lisaks palub kaitsja vähendada A. Annaskilt väljamõistetavaid menetluskulusid. Kaitsja leiab, et kohus ei põhjendanud, miks ei saa A. Annaski karistust jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu põhjendused karistuse pikkuse kohta on üldsõnalised. Lisaks käib A. Annaskile üle jõu menetluskulude kandmine ja neid tuleks vähendada. Tal puudub sissetulek ja võimalus vanglas tööd teha ei võimalda tal menetluskulusid tasuda.
9.A. Annask soovib karistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmist ja elektroonilise valve kohaldamist ning menetluskulude vähendamist. Ta märgib, et kohus ei põhjendanud, miks pole võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Samuti ei saa A. Annask tasuda menetluskulusid, sest tal ei ole selleks raha.
10.E. Annask ei nõustu maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustusega. Talle on ebaselge, kuidas jõudis kohus 2458,32-eurose menetluskulude suuruseni. Kohtuotsusest ei selgu sedagi, kuidas saab E. Annask tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul, kui tal puudub sissetulek. Taotlus
11.A. Annask esitas 22. novembril 2025 ringkonnakohtule taotluse, mille järgi on talle tagatud vabaduses töökoht ja ametlik sissetulek. Ringkonnakohtu istung
12.Tartu Ringkonnakohtus 8. jaanuaril 2026 toimunud istungil jäid A. Annask ja tema kaitsja ning E. Annaski kaitsja apellatsioonide juurde. Prokuratuur palus jätta need rahuldamata.
3(7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Apellatsioonides on vaidlustatud A. Annaskile mõistetud karistust ja mõlema süüdistatava suhtes tehtud menetluskulude hüvitamise otsustust. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse muutmise. Samuti ei eksinud kohus menetluskulude suuruse ja jaotuse üle otsustades. Küll aga täpsustab kolleegium maakohtu otsust menetluskulude hüvitamise osas.
14.Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)
15.Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)
16.A. Annask tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. See näeb ette 3–15-aastase vangistuse. Maakohus mõistis talle menetletava kuriteo toimepanemise eest 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse, mis vastab peaaegu miinimummäärale. Kohus ei eksinud KarS § 56 lg 1 kohaldamisel ja andis nõustumisväärse hinnangu, et A. Annaski süü jääb alla keskmise. Lisaks võttis kohus arvesse A. Annaski puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ning karistatust varavastaste kuri- ja väärtegude ning narkootilise aine väikses koguses ebaseadusliku käitlemise väärteo eest. Kohus osutas asjakohaselt ka sellele, et menetletava kuriteo pani A. Annask toime osaliselt siis, kui ta oli katseajal. (Vt maakohtu otsuse lk 10–11.)
17.Maakohus mõistis õigesti liitkaristuse KarS § 65 lg-st 2 juhindudes. A. Annaski kanepi ebaseaduslik käitlemine (sealhulgas kanepi hoidmine ja järjepidev müümine) ajavahemikul märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025 moodustab jätkuva teo (vt ka RKKK 27.03.2019, 1-1711432/93, p-d 9 ja 10). Vahepeal tunnistati A. Annask süüdi Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, kohaldub liitkaristuse moodustamisel just KarS § 65 lg 2. Seega ei eksinud kohus, kui 4(7)
moodustas A. Annaskile KarS § 65 lg 2 järgi 4-aastase liitkaristuse Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega.
18.A. Annaski ja tema kaitsja apellatsioonis on taotletud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist ja elektroonilise valve kohaldamist. Kolleegium ei näe selleks praegu võimalust. A. Annask pani menetletava narkokuriteo toime ajal, mil tema suhtes oli käimas kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi. Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning teda karistati vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 tuginedes täielikult tingimisi kohaldamata, ja ta allutati käitumiskontrollile. Sellest hoolimata jätkas A. Annask narkokuriteoga kuni kinnipidamiseni 14. märtsil 2025. Kõnealuse narkokuriteo toimepanemisse kaasas ta ka enda õe E. Annaski. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Annask on viimasel kümnel aastal pannud toime arvukalt kuritegusid (vt KoTo I kd, tl 109 jj). Tal on tulnud selle aja jooksul korduvalt kanda reaalset vangistust, sealhulgas mõisteti talle Viru Maakohtu 10. jaanuari 2017. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 ning § 214 lg 2 p 1 järgi vangistus, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud vangistus. Kuigi A. Annask vabastati Viru Maakohtu 26. juuli 2018. a määrusega selle karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja ta allutati käitumiskontrollile, rikkus ta korduvalt talle seatud nõudeid ja kohustusi, mille tõttu pöörati vangistus Viru Maakohtu 27. veebruari 2019. a määrusega täitmisele. Seega pole varasem vangistuse kandmine, kriminaalhooldusele allutamine ega järjekordse kriminaalmenetluse toimetamine ja süüdimõistva otsuse tegemine avaldanud A. Annaskile sellist mõju, mis paneks teda edaspidi kuritegudest hoiduma. Sellest tingituna ei pea kolleegium põhjendatuks praegu mõistetud 4aastase vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
19.Maakohtu otsus jääb muutmata ka menetluskulude suurust ja riigi kanda jätmist puudutavas osas. Kohus võttis KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes arvesse A. Annaski ja E. Annaski varalist seisu. Kohus jättis mõlema süüdistatava puhul riigi kanda rohkem kui kolm neljandikku sundrahast ja väikse osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust (vt maakohtu otsuse lk 13 ja 14). Asjaolu, et A. Annaskil ja E. Annaskil pole praegu sissetulekut, ei too kaasa veel suuremas osas menetluskulude riigi kanda jätmist. Kui A. Annask peaks vanglas töötama, siis on tal võimalik vähemalt mõnel määral menetluskulusid tasuda. Riigikohus on leidnud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 24.07.2020, 1-16-9323/410, p 24). Vabaduses viibival E. Annaskil on samuti eelduslikult võimalus asuda tööle ja teenida sissetulekut, et maksta muu hulgas menetluskulusid. Lisaks võimaldas maakohus maksta mõlemal süüdistataval menetluskulud ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, mis võtab arvesse seda, et neil puudub hetkel sissetulek menetluskulude täies ulatuses koheseks tasumiseks. Samuti saavad nii A. Annask kui ka E. Annask vajadusel KrMS § 423 ja 424 järgi taotleda täitmiskohtunikult pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Vastuseks E. Annaski apellatsioonile osutab kolleegium ka sellele, et maakohtu otsusest nähtub selgelt, kuidas kohus jõudis hüvitatavate menetluskuludeni (vt maakohtu otsuse lk 13–14).
20.Küll aga täpsustab kolleegium vaidlustatud otsuse resolutiivosa. Maakohtu otsuses on nii A. Annaski kui ka E. Annaski kohta märgitud, et neil tuleb menetluskulud tasuda „KrMS § 180 lg 3 alusel [--] ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest“ (maakohtu otsuse lk 3 ja 4). KrMS § 180 lg 3 ls 4 võimaldab kohtul määrata menetluskulude maksmise ositi, ent ei luba kogu menetluskulu tasumist edasi lükata (vt RKKK 30.03.2015, 3-1-1-2-15, p 11). Kolleegium määrab KrMS § 191 lg-st 3 juhindudes, et A. Annaskil ja E. Annaskil tuleb neilt välja mõistetud menetluskulude summa tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 191 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi 5(7)
vaadates uue menetluskulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Selle küsimuse lahendamisel pole kohus seotud kaebuse piiridega ega sellega, millisele seisukohale on selles küsimuses varasemas menetluses asutud. Samuti ei teki KrMS § 191 lg 3 kontekstis küsimust isiku olukorra võimalikust halvendamisest tema enda huvides esitatud kaebuse alusel. (Vt RKKK 18.12.2020, 1-19-9021/14, p 21.)
21.Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 2 juhindudes täpsustab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsuse resolutiivosa ning määrab, et A. Annaskil ja E. Annaskil tuleb neilt välja mõistetud menetluskulude summa tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.
22.Kaitsja Andres Veski esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 186 euro (sh käibemaks 36 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit, apellatsiooni koostamiseks 35 minutit ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 30 minutit ja istungil osalemiseks 30 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses.
23.Märgitud 186-eurone menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt süüdistatava kanda, sõltumata sellest, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 2 kohase otsuse. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise üle otsustamisel (KrMS § 185 järgi) tuleb arvesse võtta seda, missuguses osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt RKKK 25.11.2020, 1-18-5815/389, p 60). Kui maakohtu otsust ei muudeta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja selline kaebus osutub täiesti põhjendamatuks, peab selle apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama KrMS § 185 lg 2 esimese lause järgi süüdistatav (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151 koos viitega). Kuna ringkonnakohus ei tee KrMS § 337 lg 1 p 2 järgset otsust apellatsioonide alusel, jääb apellatsioonimenetluse kulu 186 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel A. Annaski kanda. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.
24.Kaitsja Ahto Sirendi esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 331,08 euro (sh käibemaks 64,08 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal E. Annaski apellatsiooniga tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 60 minutit ning istungil osalemiseks 45 minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest 30 euro ulatuses ja 111-eurose sõidukulu hüvitamist. Kolleegium rahuldab taotluse osaliselt.
25.Ringkonnakohtu istung kestis 25 minutit. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 4 ls 2 ja § 5 järgi tuleb kaitsjale hüvitada istungil osalemise tasu poole tunni eest, mille suurus on korra § 6 lg 5 kohaselt 36 eurot. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka E. Annaski apellatsiooniga tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks väidetavalt kulunud aega. Võttes arvesse seda, et E. Annaski apellatsioon oli napilt üle ühe A5-suuruse vihikulehe pikk ning seal on vaidlustatud paari väitega menetluskulude suurust ja nende kandmist, saab vajalikuks ajakuluks sellega tutvumisele ja istungiks ettevalmistamisele pidada kuni 30 minutit. Seegi moodustab korra § 6 lg 3 järgi 36 eurot. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 213 eurot (36+36+30+111), millele lisandub käibemaks 51,12 eurot, kokku 264,12 eurot. Selle summa peab KrMS § 185 lg 2 alusel tasuma E. Annask. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. 6(7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.