Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

1-26-199 alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav. Tõkendi vahistamise kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS

Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid ja keda on selle eest korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 18.03.2025 otsusega nr 125-1248 KarS § 199 lg 2 p 9 alusel (tegu 15.09.2024) ning väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi (kaks tegu 20.09.2025; rikutud õigusnorm KarS § 199 lg 1) uuesti ja süstemaatiliselt 13.01.2026 kella 17:25 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas X kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist XXX AS-le kuuluva ühe pudeli Brandy Ciornij Aist 38% 0,2l maksumusega 4,49 eurot, millega möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani Marek Kitt süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles Marek Kitti vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel. Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Marek Kiti suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 4 1 alusel ja seda järgmistel põhjustel. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Marek Kiti näol on tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on üheksa kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik karistused on mh ka süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Harju Maakohtu 18.03.2025 kohtuotsusega 1-25-1248 mõisteti Marek Kitt süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (4 kuud vangistust) Harju Maakohtu 28.08.2024 otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks oli 4 kuud ja 9 päeva vangistust, mille kandmise alguseks oli kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2025. Karistuse kandmiselt vabanes ta 25.07.2025.

1-26-199 Pärast viimasest vangistusest vabanemist pani Marek Kitt esimesed vargused toime kahel korral 20.09.2025 ning teda karistati selle eest väärteokorras. Käesolevas kriminaalasjas asjas pani Marek Kitt varguse toime 13.01.2026. Seega on Marek Kitt vangistusest vabanedes vaid paari kuu möödudes taas asunud varguseid toime panema. See näitab, et Marek Kitt ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist mõjutanud, ta jätkab varguste toimepanemist ning see ei näita vaibumise märke. Lisaks nähtub, et Marek Kitt kuritarvitab alkoholi. Ta selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et tal on alkoholist sõltuvus, aga ta sellest vabaneda ei soovi. Varguse toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes ning ka üheks varastatud esemeks oli alkohol, mida ta kohe tarvitama asus. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses varguste toimepanemist ja seda just alkoholijoobes ning ka alkoholi hankimise eesmärgil. Teiseks puudub Marek Kitil kindel elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et on töötu, kodutu, ööbib tänaval ja vahel sotsiaalmajas. Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Marek Kitt ei ole isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata ning tal tõenäoliselt puudub igasugune tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil puuduvad kontaktandmed, siis on praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka tähtaegselt karistuse kandmisele. Seda kinnitab varasemalt kontaktnumbrite ja elukoha puudumise tõttu tema suhtes kohaldatud tagaotsimine ja vahistamine (03.01.2024 määrus kohtuasjas nr 1-23-6547). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Samuti on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik selle viivitamatu täideviimine. Märgitu on vajalik õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Marek Kitt on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime kuritegusid. Marek Kiti vahistamine on vältimatult vajalik seega ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on vältimatult vajalik Marek Kitti suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.01.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.