Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Rahuldada vandeadvokaat Leelo VIILI taotlus, määrata tema poolt Aleksandr TRETJAKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1384 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) eurot 46 senti. Välja mõista Aleksandr TRETJAKOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 2215 (kaks tuhat kakssada viisteist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 1205 (üks tuhat kakssada viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtueelses menetluses makstud tasu 556 (viissada viiskümmend kuus) eurot 32 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses makstud tasu 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot 84 senti riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses makstud tasu 403 (nelisada kolm) eurot 62 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Aleksandr TRETJAKOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: AS SEB Pank nr.EE351010052031000004 Swedbank AS nr.EE522200221013264447 Luminor Bank nr.EE401700017002872300 LHV Pank nr.EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99925700035830 ning selgitus „Aleksandr TRETJAKOV 1-25-3111 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.12.2025.

Süüdistus Aleksandr Tretjakov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta lõi 05.04.2025 kella 21.26 paiku xxx ühise alkoholi tarvitamise käigus üks kord noaga V Sile kõhu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse. Sellega pani Aleksandr Tretjakov toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o. KarS §118 lg.1 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aleksandr Tretjakov tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud, kuid antud asjas võivad olla kas hädakaitse piiride ületamine või enesekaitse. Kannatanu V Si ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad on süüdistatavaga umbes 2 aastat tuttavad, peale vanglast vabanemist tuli süüdistatav tema ja abikaasa juurde 1-toalisesse korterisse elama. 05.04.2025 olid nad kolmekesi koos kodus ja tarvitasid kõik alkoholi, mingeid konflikte nende vahel ei olnud. Kannatanu kinnitas, et ta ei maganud vahepeal. Noaga löömist ta ei mäleta, mäletab ainult kiirabi toas. Mälu tuli tagasi nädala pärast, kui ta koomast välja tuli. Abikaasa ütles, et teda löödi noaga. Alkoholi tarvitamise ajal istusid kannatanu ja abikaasa voodi peal, süüdistatav põrandal madratsil, musta peaga nuga oli suupistete lõikamiseks laua peal nende vahel. Tunnistaja A Pi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 05.04.2025 oli ta tööl välijuhi ülesannetes, xxx tuli väljakutse, et isikut pussitati. Sündmuskohale jõudes oli kiirabi kohal, korteris oli 3 isikut – 1 naine ja 2 meest, s.h. süüdistatav. Kui tunnistaja küsis,

mis juhtus, siis süüdistatav ütles, et kannatanut lõi noaga keegi xx Tallinnast. Korteris olnud naine ütles, et kannatanut lõi noaga süüdistatav, ka kannatanu ise ütles sama. Kedagi neljandat korteris ei olnud. Süüdistatava T-särgil olid verepritsmed, tema käed olid ka verised, käis neid pesemas, vannitoa lüliti ja kraanikauss olid ka verega koos. Kannatanul oli paremal pool torkehaav. Laual oli musta käepidemega kööginuga ja kannatanu ütles, et sellega teda löödi. Kui tunnistaja küsis, miks teda löödi, ütles kannatanu, et süüdistatav tuli peale vanglast vabanemist nende juurde elama, aga midagi ei maksa ja süüa ei osta, sellest tekkis süüdistataval ja kannatanu abikaasal konflikt. Kui abikaasa läks kööki, konflikt jätkus ja lõpuks lõi süüdistatav kannatanut noaga. Kõik isikud olid korralikult alkoholijoobes, nende koordinatsioon oli häiritud, nad tuikusid, aga jutt oli kõigil selge. Tunnistaja A S ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, viimane elas nende juures korteris umbes 4 kuud juba. Kannatanu on tema abikaasa. 05.04.2025 oli ta köögis, noaga löömist ei näinud. Enne seda olid nad kolmekesi kodus, tarvitasid alates hommikust toas alkoholi, kõik jõid võrdselt, konflikte nende vahel ei olnud. Kui tunnistaja tegi köögis süüa, olid mehed toas. Enne kööki minemist ütles tunnistajale süüdistatavale, et ta elab juba 4 kuud nende juures, aga midagi ei maksa, süüdistatav sellele ei vastanud. Kui tunnistaja köögist tuppa läks, oli abikaasa voodis ja veri voolas, abikaasa ütles, et süüdistatav lõi teda noaga, süüdistatav ei öelnud midagi. Seejärel helistas tunnistaja Häirekeskusesse, et meest löödi noaga, veri jookseb, kiirabi tuli kiiresti, tuli ka politsei. Süüdistatav käis vahepeal vannitoas midagi pesemas, aga mida, seda tunnistaja ei näinud. Alkoholi tarvitamise ajal olid nad kodus kolmekesi, kedagi rohkem ei olnud, keegi neist ei maganud, kõik olid ärkvel ja tarvitasid alkoholi. Musta käepidemega nuga oli toas laual. Tunnistaja kinnitas, et oli korduvalt süüdistatavale rääkinud, kuidas kulusid jagada ja tuletas talle kogu aeg meelde, et hakkaks maksma. Kannatanu on alkoholijoobes rahulik, ei ärritu, samuti on rahulik ka tunnistaja ise. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja videosalvestisi, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. KarS §118 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse tervisekahju tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kaitstav õigushüve on inimese tervis, mis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on inimese organismi korrasolek, s.o. seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise heaolu häirituse seisund, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, oluline on, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Oht elule on põhjustatud sellise

tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Aleksandr Tretjakovi selles, et ta lõi 05.04.2025 kella 21.26 paiku oma tookordses elukohas xxx ühel korral noaga V Sile kõhu piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused. Seega on käesolevas kriminaalasjas vajalik tuvastada, kas kannatanule tekitati tervisekahjustused, kas sellega oli põhjustatud oht tema elule ning kas selle tervisekahju põhjustas süüdistatav. Järgnevalt toob maakohus kriminaalasjas vaidlus.

välja

need

asjaolud, mille

üle

puudub

käesolevas

Esmalt puudub vaidlus selle üle, et 05.04.2025 olid ühes korteris koos süüdistatav, kannatanu ja viimase abikaasa. Oldi kolmekesi ja alkoholi tarvitati võrdselt. Toas istusid kannatanu ja tema abikaasa voodil, süüdistatav põrandal madratsil, nende vahel oli laud suupistetega ja seal oli ka musta käepidemega nuga. Tõendeid selle kohta, et 05.04.2025 õhtul (s.h. noaga löömise ajal) oleks korteris olnud veel teisi isikuid, maakohtule esitatud ei ole. Järgnevalt puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus ka selle üle, et kannatanule tekitati tervisekahjustusena kõhuõõnde ulatuv maksa vigastav torke – lõikehaav, millega kaasus hüpovoleemiline šokk verekaotusest ja mis oma olemuselt on eluohtlik. Käesoleva kriminaalasja materjalides olevast 05.04.2025 kiirabikaardist nr.xxx nähtub, et kannatanul oli kiirabi saabumisel rindkere paremal pool haav ja verejooks. Politsei oli kohal, patsient oli alkoholijoobes. Koduses kakluses naabriga sai patsient noaga rindkere parema 8 – 9 roidevahemiku eesmise aksillaarjoone piirkonda, lahtine haav umbes 1,5 – 2 cm, haavast verejooks. Kiirabi saabumisel oli patsient teadvusel ja kontaktne, valu ei kaevanud. 15 minuti pärast üldseisundi halvenemine, teadvusekaotus, patsient ei reageerinud. Hingamine vaba, väline verejooks peatunud. Visiidi tulemusena hospitaliseeriti SA Ida-Viru Keskhaigla. SA Ida-Viru Keskhaigla 07.04.2025 tõendi kohaselt toodi V S kiirabiga 05.04.2025 kell 22.32 SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda abi saamiseks. Diagnoos: hüpovoleemiline šokk, kõhuseina lahtine haav. Patsiendikaardist nr.25-053113 nähtub, et kannatanu saabus kiirabiga 05.04.2025 kell 22.32 triaažiga - rindkeres paremal nibu all on noahaav ~ 2 cm. Kannatanu osas teostati isiku kohtuarstlik ekspertiis. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.05.2025 ekspertiisiaktis nr.25E-AOI00121-01 toodud eksperdiarvamusele esines V Sil tervisekahjustusena kõhuõõnde ulatuv maksa vasakut sagarat vigastav torke – lõikehaav paremal pool rindkerel rangluu keskjoonel ca 10. roidevahes, mille tüsistusena tekkis verekaotusšokk. Tervisekahjustus on tekitatud löögist teravaotsalise lõikeserva(servi) omava vahendiga, milleks tõenäolisemalt oli nuga. Tervisekahjustus on tekitatud ravidokumendis näidatud ajal – 05.04.2025. tervisekahjustus on eluohtlik.

Eelpoolnimetatud ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et kannatanul tuvastati lõpliku kliinilise diagnoosina kõhuõõnde ulatuv maksa vigastav torke – lõikehaav, millega kaasus hüpovoleemiline šokk verekaotusest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 lg.2 p.9 ja lg.3 p.1 on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanule tekitati tervisekahjustus ja sellega oli põhjustatud oht tema elule. Järgnevalt puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle eluohtliku tervisekahjustuse tekitas kannatanule süüdistatav.

üle, kas

nimetatud

Esmalt märgib maakohus, et süüdistatav tunnistas maakohtu istungil end talle inkrimineeritavas süüdistuses süüdi. Seda süüdistatava seisukohta, et justnimelt tema lõi kannatanut ühel korral noaga, toetavad kannatanu enda ning tunnistajate A Pi ja A S ütlused, mida maakohus refereeris juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Need kannatanu ja tunnistajate ütlused on igati kooskõlas ja ühtivad ning neist nähtub, et süüdistuses viidatud ajal viibisid korteris vaid süüdistatav, kannatanu ja viimase abikaasa ning kedagi kõrvalist isikut seal ei olnud. Kuigi süüdistatav viitas kõigepealt kellelegi J Tallinnast, kes väidetavalt lõi kannatanut noaga, ei ole selle väite kinnituseks esitatud mingeid tõendeid. Maakohtu istungil süüdistatav seda väidet enam ei toetanud. Kannatanu ja tunnistaja A S on kogu aeg ja järjepidevalt kinnitanud, et korteris viibisid nad terve päeva jooksul vaid kolmekesi ja kannatanut lõi noaga justnimelt süüdistatav. Küll on aga kaitsja käesolevas kriminaalasjas püstitanud küsimuse selles osas, miks süüdistatav lõi kannatanut noaga, leides sealjuures, et KarS §118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt ei saa ümberlükkamatult tõendatuks lugeda. Kaitsja küll nõustus, et vigastuse tekitas kannatanule süüdistatav, kuid viimane ei soovinud põhjustada kannatanule raskeid vigastusi ning ta võis kannatanut noaga vigastada tahtmatult ja enesekaitseks. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Noaga löömise ajaks õhtul olid kõik kolm korteris viibinud isikut – süüdistatav, kannatanu ja viimase abikaasa – tarvitanud koos alkoholi juba alates hommikust. Alkoholi tarvitati väga suures koguses. Tunnistaja A S ja kannatanu ütluste kohaselt joodi koguseliselt võrdselt, tunnistaja A Pi ütluste kohaselt olid kõik korteris viibinud isikud, s.h. süüdistatav, tarvitanud palju alkoholi. Kuna süüdistatav ei soovinud maakohtu istungil ütlusi anda, võttis maakohus kriminaalasja materjalide juurde tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistatav on kohtueelses menetluses üle kuulatud kahel korral – kahtlustatavana 06.04.2025 ja 13.05.2025. Esimesel ülekuulamisel viitas süüdistatav sellele, et nad olid kõik kolmekesi toas, kui kannatanu tõusis diivanilt ja tahtis süüdistatavat

kahvliga torgata, ta jõudis kahvli kannatanu käest ära lüüa, kannatanu lähenes talle endiselt ja tõugates kannatanut endast eemale, pussitas ta kannatanut kõhtu. Terve selle aja istus kannatanu abikaasa samas toas laua taga ja palus konflikt lõpetada. Teisel ülekuulamisel viitas süüdistatav sellele, et kannatanu tõusis järsult püsti, lähenes talle, haaras kätega kaelast kinni ja hakkas kägistama, süüdistatav tundis juba hapniku puudust ja seetõttu haaras laualt noa, millega lõi kannatanut. Seda konflikti ei näinud pealt kannatanu abikaasa, kes tuli köögist alles peale noaga löömist. Politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub veel kolmas süüdistatava poolt püsitatud versioon – kannatanut lõi noaga keegi J Tallinnast. Tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav raskes alkoholijoobes ja sellega on selgitatav tema võimetus õhtu sündmusi täielikult ja üksikasjalikult tajuda. Samas ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga, et süüdistatava ütlused oleksid vaatamata neis leiduvatele ebakõladele vastuolus ka teiste tõenditega. Nii kannatanu kui ka tunnistaja A S on algusest peale kinnitanud, et kannatanut lõi noaga süüdistatav. Nagu maakohus juba märkis, ei ole selles osas vaidlust. Süüdistatava versioonide kohaselt püüdis kannatanu teda kahvliga lüüa ja kägistas kaelast selliselt, et tal hakkas hapnik lõppema. Kuna kahvliga ründamise/löömise osas puuduvad igasugused tõendid ja sellele versioonile ei viidanud süüdistatav ka järgmisel ülekuulamisel ning vastavalt rinnakaamera salvestisele ka kohapeal peale juhtunut, ei pea maakohus vajalikuks seda versiooni pikemalt hinnata. Küll on aga lisaks süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele viidanud enesekaitse vajadusele ja sellega seoses ka hädakaitsele oma kohtukõnes kaitsja. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna tõendeid enesekaitse vajadusele ei ole käesolevas kriminaalasjas maakohtule esitatud. Süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli kannatanu ärritunud, tõusis püsti, lähenes süüdistatavale, haaras kätega kaelast ja hakkas kägistama, kusjuures kägistamine oli olnud sedavõrd intensiivne, et süüdistataval hakkas lõppema hapnik. Maakohus leiab, et ka seda süüdistatava versiooni ei toeta ükski teine maakohtule esitatud tõend. Esmalt viitab maakohus siinkohal kohapeal viibinud politseiametniku rinnakaamera salvestisele. Sellelt on selgelt näha, kuidas politseinik küsib korduvalt, s.h. ka süüdistatavalt, mis juhtus. Süüdistatav ei viita mitte kordagi sellele, et tema ja kannatanu vahel toimus mingi konflikt, mille algatas kannatanu ja mille käigus kannatanu kägistas teda kuni hapniku lõppemiseni. Vastupidi, süüdistatav seletab korduvalt ja selgelt, kuidas kannatanut lõi noaga keegi J Tallinnast. Teiseks viitab maakohus fototabelitele, mis on süüdistatava 06.04.2025 ülekuulamise protokolli lisad. Nagu videosalvestiselt, ei nähtu ka neist fotodest, et süüdistatavat oleks kaelast kägistatud. Maakohus on veendumusel, et süüdistatava poolt ülekuulamisel väidetud kägistamise intensiivsust arvestades pidid tema kaelale jääma sellest ka vastavad märgid – vajutuse kohad, punetused vms. Nagu maakohus märkis, midagi sellist ei nähtu ei salvestiselt ega fotodelt. Oma kohtukõnes püstitas kaitsja ka versiooni, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik kahtluseta tuvastada, millistel asjaoludel süüdistatav kannatanule noaga vigastuse põhjustas ja mitte ühestki tõendist ei nähtu, et süüdistatav oleks teinud

seda tahtlikult. Seetõttu on usutav süüdistatava versioon selles osas, et seoses alkoholijoobest tulenevate koordinatsioonihäiretega võisid nii süüdistatav kui kannatanu kaotada tasakaalu ja kuivõrd süüdistataval oli käes nuga, võis ta sellega ettevaatamatusest kannatanut vigastada. Samuti on usutav süüdistatava versioon selles osas, et süüdistatav soovis vaid kannatanut eemale tõugata. Mõlema sellise kaitsja poolt viidatud süüdistatava versiooni kohaselt pidi kannatanu ja süüdistatava vahel toimuma mingi konflikt, et nad olid füüsiliselt sellises olukorras, kus kannatanu oli millegipärast süüdistatavale väga ligidal ja viimane seda ei soovinud. Kaitsja leidis, et ainult süüdistatava ütlused on usaldusväärsed. Ka neid kaitsja versioone ei kinnita muud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatava ütlusi ei saa selles osas pidada usaldusväärseteks. Kuna tegemist on mitmete versioonidega, ei ole maakohtul võimalik valida, milliseid ütlusi pidada usaldusväärseteks. Nagu maakohus juba eespool viitas, on süüdistatava ütlused kahel ülekuulamisel tema ja kannatanu tegevuse osas erinevad, lisaks sellele on erinevad ka süüdistatava ütlused noa osas. Esimesel ülekuulamisel on süüdistatav kinnitanud, et nuga oli tal juba käes ja tõugates kannatanut endast eemale, pussitas ta teda kõhtu. Teisel ülekuulamisel väitis süüdistatav, et kägistamise ajal kobas ta laual olevat nuga, leidis selle ja lõi sellega kannatanut kõhtu. Maakohus möönab, et käesolevas kriminaalasjas on jäänud lõplikult tuvastamata põhjus(ed), miks süüdistatav lõi kannatanule noaga kõhu piirkonda. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses märkis, ei ole süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu ründas teda, usutavad. Tunnistaja A S ütlustest nähtub, et enne tema poolt kööki minekut oli tal süüdistatavaga konflikt sellepärast, et viimane elas juba mitu kuud nende korteris, kuid millegi eest ei tasunud. Samas kinnitas tunnistaja, et see konflikt lõppes tema eemaldumisega kööki ja seal olles ei kuulnud ta mingit konflikti kannatanu ja süüdistatava vahel, s.h. näiteks kõrgenenud hääletoone, liikumist, müra, kukkumist. Tülile raha pärast ei ole viidanud oma ütlustes ka süüdistatav, viidates vaid sellele, et tüli tekkis väidetavalt muusika pärast. Lisaks sellele märgib maakohus, et kannatanu ütluste kohaselt istus tema koos abikaasaga kogu alkoholi tarvitamise aja voodi serval. Kui abikaasa köögist tuppa tagasi tuli, oli kannatanu samas voodis pikali ja veri jooksis. Ka politseinike rinnakaamera salvestistelt on näha, et toas on ainult üks voodi ja kannatanu on sellel pikali. Maakohus leiab, et kui lähtuda süüdistatava versioonist, et kannatanu ei istunud voodi serval ja oli hoopis tema juures, kägistades teda, siis oleks tõenäoline, et kannatanu oleks peale noaga löömist kukkunud põrandale. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kuriteol oleks olnud vahetuid pealtnägijaid, kuna kolmas korteris viibinud isik – kannatanu abikaasa – oli süüteo toimepanemise ajal köögis. Samas ei tähenda otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. On täiesti loomulik ja arusaadav, et otseste tõendite puudumisel otsitakse süüdistatava süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja ei saa välistada, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need kogumis räägivad süü tõsikindlast tuvastamisest. KrMS §61 lg.2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis. Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistus on antud kuriteoepisoodis süüdistatavale esitatud põhjendatult ja KarS §118 lg.1 p.1 objektiivne koosseis on täidetud.

Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud selline tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul elule ohtliku tervisekahjustuse, samuti tuleb tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Maakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja eelpoolnimetatud tõendeid kogumis hinnates on tuvastatud, et justnimelt süüdistatava tegevus oli saabunud tagajärjega (s.o. V Sile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega) põhjuslikkuse kaudu seotud. Just süüdistatava poolt tehtud löök noaga kannatanu kõhu piirkonda põhjustas viimasel eluohtliku tervisekahjustuse. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, et kannatanul esinenud elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekitatud teise kõrvalise isiku poolt, samuti ei tuvastanud maakohus, et elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekkinud mingil muul põhjusel ja/või muul ajal. Kannatanut puudutavas ekspertiisiaktis on vigastuste raskus ja laad fikseeritud, see ilmneb ka teistest meditsiinilistest dokumentidest, seega võib asuda seisukohale, et ilma meditsiinilise abita oleks kannatanu võinud surra. Kuriteo subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast KarS §121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab KarS §118 lg.1 kohaldamisel arvestama §19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Eluohtlikkust (KarS §118 lg.1 p.1) saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Tahtluse tuvastamiseks lähtus maakohus kuriteo tehiolude kogumist ja kannatanule tekitatud tervisekahjustusest ning hindas kuriteo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist. Samuti hindas maakohus süüdistatava käitumist vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Toimepandud kuriteo asjaoludest ning kogutud dokumentaalsetest ja isikulistest tõenditest lähtuvalt leiab maakohus, et süüdistatav pani kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tahtlust tekitada kannatanule tervisekahjustusi kinnitavad esmalt ründe toimepanemise asjaolud. Süüdistatav lõi kannatanut noaga rindkere piirkonda. Sellist eesmärki täites näitab süüdistatava käitumise objektiivne külg seda, et eesmärgiks oligi löömisega tekitada tervisekahjustus. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et lüües teist isikut noaga rindekere/kõhu piirkonda saab olla kindel, et löögi tagajärjel saab kannatanu vigastada. Võttes arvesse, et rindkere on üldteadaolevalt elutähtis piirkond, tekitatakse seda piirkonda tabades ilmselgelt tõsisemaid tervisekahjustusi kui mõnesse teise kehapiirkonda lüües. Seega on sellesse piirkonda lüües eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine enam ettenähtav ja ilmne. Ka ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest rindkere piirkonda lüües tervisekahjustusi ei teki. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et eluohtliku tagajärje põhjustas musta käepidemega noaga teostatud löök kannatanu rindkere piirkonda paremal pool. Sellised tehiolud ei tekita kahtlust, et süüdistatav sai kannatanut lüües aru, et tema selline tegevus ei põhjusta kannatanule mitte ainult valu, vaid ka tervisekahjustuse ja möönis seda. Maakohus on seisukohal, et lüües teist isikut noaga rindkere piirkonda ei ole võimalik teadvustada, et see tekitab

kannatanule tervisekahjustusi. Otsene tahtlus on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. Nagu maakohus juba varasemalt märkis, tuleb arvestada ka teole vahetult eelnenud ja vahetult järgnenud kuriteo toimepanija käitumist. Käesolevas kriminaalasjas on teoeelselt tuvastatud, et kannatanu ja süüdistatav olid varasemalt tuttavad ja peale süüdistatava vanglast vabanemist elasid nad umbes 4 kuu vältel samas 1-toalises korteris. Kannatanu abikaasaga oli süüdistataval korduvalt verbaalseid konflikte, kuna süüdistatav ei tasunud kommunaalkulude ning toidu eest. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et ei ole tuvastatud ühtegi sellist põhjendust, miks peaks kannatanu niisama süüdistatavat kuriteos süüdistama. Tegemist oli tuttavatega, süüdistatava elamaasumisega kannatanu ja tema abikaasa juurde olid viimased nõus, süüdistatav elas süüteo toimepanemise ajaks nende juures juba alates novembrist 2024, s.o. alates vanglast vabanemisest. Maakohtu arvates võis johtuda süüdistatava selline käitumine asjaolust, et kannatanu abikaasa oli korduvalt tõstatanud küsimuse elamiskuludest, mis võis süüdistatavale mõjuda frustreerivalt ja närvesöövalt. Aga isegi arvestades asjaolu, et viimane selleteemaline verbaalne konflikt süüdistatava ja kannatanu abikaasa vahel oli süüteo toimepanemise päeval, ei õigusta see mitte kuidagi seda, kuidas süüdistatav hiljem sellele reageeris. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et konflikt elamiskulude osas kannatanu abikaasaga kandus üle kannatanule ja eskaleerus, kui abikaasa oli läinud kööki. Isik peab üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasandil ette kujutama põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et süüdistatav ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Ta on täiskasvanud elujõuline meesterahvas, kes vähemalt üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel pidi aru saama, et teist inimest noaga lüües võib kannatanu saada raskeid/eluohtlikke tervisekahjustusi. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et antud juhul tuleb jaatada süüdistatava vastutust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest kannatanule. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Samuti ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga süüteo ümberkvalifitseerimise ja hädakaitse seisundi osas. Need põhjendused on toodud kohtuotsuses eespool. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Aleksandr Tretjakov on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

lahendist

Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS §118 lg.1 p.1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmine määr 8 aastat, mis tuleb karistuse määra mõistmisel võtta lähtepunktiks. Maakohus hindab, et süüdistatava poolt toimepandud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel ei olnud tema teosüü väike, kuna ta lõi kannatanule noaga rindkere piirkonda, kus üldteadaolevalt on mitmed elutähtsad organid, seega elutähtsasse

piirkonda. Seda, et teosüü ei ole väike, kinnitab ka kannatanule tekitatud vigastus (oht elule). Kannatanu ei kujutanud seejuures süüdistatavale mingit ohtu. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda otsese tahtlusega, põhjustades sellega kannatanule nii füüsilist valu kui tervisekahjustuse. Samas peab maakohus oluliseks ka märkida, et süüdistatav ja kannatanud olid head tuttavad, kannatanu võimaldas ilma kindla elukohata süüdistataval peale vanglast vabanemist asuda elama enda juurde 1-toalisesse korterisse. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et arusaamatused nende vahel olid rahalistel teemadel (süüdistatava osa kommunaalkulude tasumisel ja söögi ostmine), ka tunnistaja A S kinnitas, et oli mitmel korral võtnud tasumise jutuks. Oluline on täheldada ka seda, et kuigi kannatanul oli eluohtlik vigastus, ei olnud kannatanu maakohtu istungil süüdistatava suhtes vaenulik ning ei avaldanud oma arvamust karistuse liigi ja suuruse osas. Samuti ei ole maakohtule teadaolevalt kannatanu tervislik seisund käesoleval ajal halb. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et ta on suuteline ristküsitluse ajal seisma ja et ta töötab korteriühistus kojamehena, mis teadupärast on füüsilist jõudu nõudev töö. Karistust kergendavateks asjaoludeks loeb maakohus süü tunnistamist ja süüdistatava käitumist peale noaga löömist ehk kiirabi kutsumist. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kokkuvõtteks peab maakohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla keskmist määra jääva karistusega, kuna arvestab siinjuures kõik eelpoolnimetatud asjaolusid. Kokkuvõtteks mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 5 aastat vangistust. Vangistust sanktsiooni miinimummääras ei pea maakohus põhjendatuks. Nagu maakohus juba eespool viitas, on süüdistatav varem korduvalt karistatud ja kandnud ka reaalset vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohast saab kohus alles pärast seda, kui on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, kaaluma seda, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-99-06). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamise ei ole karistuse liik (vt. ka Riigikohtu 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr3-1-1-40-04). Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatavat karistada tähtajalise reaalse vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea maakohus võimalikuks vabastada süüdistatavat vangistusest tingimisi. Eesti Vabariigi karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Nagu maakohus juba eelpool viitas, on kohtupraktika asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks. Erinevalt karistuse mõistmisest on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või koostoimes teevad karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt on karistuse reaalne ärakandmine KarS regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele

on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS §73 lg.1 ja §74 lg.1 sõnastust silmas pidades järgmised – vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus ühtegi sellist märkimisväärset erandlikku asjaolu. Karistusregistri andmetel on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 3 kehtivat väärteokaristust, info rahatrahvide täitmise kohta puudub. Lisaks sellele iseloomustab süüdistatavat

arhiveeritud kriminaalkaristust ja 9 arhiveeritud väärteokaristust. Nii kehtivatest kui ka arhiveeritud karistustest nähtub, et süüdistataval on probleemid nii alkoholi kuritarvitamise kui ka vägivalla ohjeldamisega. Karistusest tingimisi vabastamist välistab ka KarS süstemaatiline tõlgendamine, mille kohaselt peab tingimisi karistusest vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. Käesoleval juhul KarS §73 lg.3 ja §74 lg.3 seda ei võimalda, kuna maakohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse 5 aastat. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2025. Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 05.04.2025. Vastavalt KrMS §316 vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohtuvaidlustes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatava T-särk tuleks süüdistatavale tagastada, kannatanu T-särk ja nutitelefon tuleks kannatanule tagastada ja ülejäänud asitõendid hävitada. Kaitsja asitõendite osas seisukohta ei avaldanud.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ja leiab, et - veretaolise vedelikuga määrdunud kollast värvi T-särk, mis asub 22.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Aleksandr Tretjakovile - nuga ja valget värvi nutitelefon HTC, mis asuvad 22.04.2025 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.2 alusel V Sile - verega määrdunud sinist värvi särk, mis asub 22.04.2025 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.4 alusel. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025 summas 886 €. Eeltoodu alusel kuulub Aleksandr Tretjakovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 2215 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisiaktidena esitatud: - DNA-ekspertiisiakt nr.25E-GE00386-01 summas 1050 € - Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr.25E-AOI00121-01 summas 155 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku mõista süüdistatavalt välja kõik menetluskulud. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et kõik ekspertiiside tegemisega seotud menetluskulud tuleb süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega välja mõista. Maakohus märgib, et ekspertiisid olid vajalikud ja andsid vajalikku tõenduslikku teavet, mistõttu on vaja kõik nende tegemise kulud süüdistatavalt välja mõista. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Aleksandr Tretjakovi kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas järgmised taotlused: - 07.04.2025 taotlus summas 219,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 05.05.2025 määrusega summas 219,60 € - 15.05.2025 taotlus summas 73,20 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija O K Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 21.05.2025 määrusega summas 73,20 € - 02.06.2025 taotlus summas 131,76 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2025 määrusega summas 131,76 € - 02.06.2025 taotlus summas 131,76 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2025 määrusega summas 131,76 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 556,32 € tuleb süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega välja mõista. Kohtulikus menetluses oli Aleksandr Tretjakovi kaitsjaks riigi õigusabi korras samuti vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 15.10.2025 tasutaotluse summas 1339,82 € (s.h. nõustamine Viru Vanglas 24.06.2025 ja telefoni teel 72 €, 12.10.2025 ettevalmistus üldmenetluseks 216 €, 14.10.2025 ettevalmistus kohtuvaidlusteks 144 €, 16.07.2025 eelistungil osalemine 36 €, 14.10.2025 kohtuistungil osalemine 191 €, 15.10.2025 kohtuistungil osalemine 96 €, 24.06.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 15 €, 14.10.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 30 €, 15.10.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 30 €, 24.06.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 50,10 €, 14.10.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20 €, 15.10.2025 sõidukulud TallinnJõhvi-Tallinn 100,20 €, käibemaks 259,32 €) ja 15.01.2025 tasutaotluse summas 44,64 € (s.h. kohtuotsuse kuulutamine 36 €, käibemaks 8,64 €). Maakohus leiab, et kaitsja tasutaotlused kokku summas 1384,46 € on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ja mõistab need kaitsja kasuks riigituludest välja. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga osaliselt ja leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavalt kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a. kaitsja sõidukulud ja tasud sõidule kulutatud aja eest, välja mõista. Eeltoodu tuleb süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasud kohtulikus menetluses summas 980,84 €. Kaitsjatasud summas 403,62 € tuleb jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Siiri EERO rahvakohtunik

Lauri IRO rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.