Jevgeni Laugali süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses
Kohtuistungi sekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuistungi toimumise aeg
16. oktoober 2025
Kohtuistungil osalesid
süüdistatav Jevgeni Laugal, kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil ja ringkonnaprokurör Marge Voogma
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsus
Apellatsioonide esitajad
süüdistatav Jevgeni Laugal ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Jevgeni Laugal, isikukood: 37403295234, asukoht: Viru Vangla; varasemalt kriminaalkorras karistatud
Süüdistatav
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Välja maksta riigieE.T. vest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo kaudu 791,90 eurot, sealhulgas käibemaks 146,30 eurot, vandeadvokaat Leelo Viilile süüdistatav Jevgeni Laugalile määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Jevgeni Laugali kanda.
Süüdistatav Jevgeni Laugalil tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
Prokuratuur esitas Jevgeni Laugalile järgmise süüdistuse:
2.Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse J. Laugalit selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-083314 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega:
2.1.6.veebruaril 2023 kella 20.00 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas XXX talus lõi tahtlikult E.T. it korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha, ja seejärel lõi maas lamavat kannatanut veel korduvalt rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas;
2.2.16. aprillil 2023 kella 00.30 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevat ja koos temaga ühises elukohas elavat A.K. i juustest kinni hoides korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega A.K. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast, muhu ja hematoomi otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused;
2.3.22. juunil 2023 kella 01.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale A.K. ile raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas A.K. i, põhjustades sellega A.K. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast ja vigastuse huule piirkonnas.
3.KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi süüdistatakse J. Laugalit selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3314 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, ründas 4. detsembril 2023 kella 20.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 tahtlikult tapmise eesmärgil oma elukaaslast A.K. i. Kõigepealt lõi J. Laugal naist korduvalt rusikaga näkku ja vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ning seejärel tiris kannatanut juustest ja lohistas juustest kinni hoides mööda põrandat, tagus maas lamavat kannatanut rusikaga vastu pead ja nägu ning lõi jalgadega pea ja keha piirkonda. Kui A.K. il õnnestus vahepeal põgeneda korterist, siis järgnes J. Laugal naisele trepikotta ja tõmbas trepikotta põgenenud naise juustest kinni hoides pikali ning lohistas juustest tirides korterisse tagasi, kus jätkas peksmist. Siis võttis J. Laugal kööginoa ja ütles A.K. ile, et lööb ta maha ning lõi tapmise eesmärgil A.K. i mitu korda noaga keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas piirkondadesse, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid. Seejärel väänas J. Laugal kannatanu maha, istus kaksiratsi kannatanu peale, lubas A.K. il silmad välja torgata ja valmistus enda elu eest võitlevat ning ennast kaitsta üritavat kannatanut nuga käes edasi lööma ja tapma, kuid tahtlik tapmine jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist ja korterisse laskmist ning sundis sellega J. Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise ja noaga löömisega põhjustas J. Laugal A.K. ile suurt valu ja tekitas tervisekahjustused: 8 pindmist torke-lõike ja lõikehaava vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal, nahamarrastused vasaku reie eespinnal ja nahaalused verevalumid parema silma ümbruses.
Maakohtu otsus
4.Viru Maakohus 19. detsembri 2024. a otsusega karistati J. Laugalit KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi 16 aasta pikkuse vangistusega. Maakohus luges KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis J. Laugalile liitkaristuseks 16 aasta pikkuse vangistuse. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 16. aprill 2023 ehk 1 päeva karistusaja hulka, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aasta 11 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse, mille kandmise alguseks on 5. detsember 2023. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 6. veebruari 2023. a süüteo episood
5.A.K. i sõnul olid suhted alguses normaalsed, kui ta 6. jaanuaril 2023 koos J. Laugaliga elama asus. Tema ütluste kohaselt oli esimene kord, kui J. Laugal vägivallatses 6. veebruaril 2023, kui Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas XXX talus tema sünnipäeva peeti.
6.J. Laugali süü selles episoodis on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu E.T. i ütlustega, kes nägi õe elukaaslast sel õhtul esmakordselt. Kui ta oma õega peomeeleolus tantsis, hakkas J. Laugal teda süüdistama, et ta käperdab oma õde ning lõi teda seejärel korduvalt rusikaga näkku. Kannatanu helistas ise Häirekeskusesse, kuid politsei saabudes kartis ta J. Laugali juuresolekul politseile tõtt rääkida, sest ta kartis uuesti peksa saada. Seepärast ütles, et ta kukkus. Seda, et J. Laugali juuresolekul isikud rääkida ei julgenud, nähtub korduvalt ka hilisemates episoodides kogutud tõenditest.
7.Ootamatu rünnaku toimumist kirjeldatud viisil kinnitas ka A.K. , kes oli politsei saabudes üllatunud, et E.T. ei tahtnud rääkida, mis tegelikult oli toimunud. E.T. i nägu oli katki, kuid politseile ütles ta, et kukkus ja keegi vastupidist ka ei väitnud. Seda, et J. Laugal ka A.K. i ema E.A. i ees vabandas, kinnitas viimane ka ise, kes koju tulles nägi, et E.T. il oli parem silm täitsa kinni ning vasakust oli veri välja jooksnud, see oli pilukil. Tema tegi ja edastas hiljem ka menetlejale foto, millel on näha E.T. ile tekitatud vigastused – hematoomid ja turse mõlema silma piirkonnas. Foto on tehtud samal õhtul, s.o 6. veebruaril 02.2023 kell
8.Tunnistajate K.A. i ja T.V. ütlused käesolevas süüteo episoodis olulist tõenduslikku kaalu ei oma, kuna olles küll sünnipäevapeol, nemad rünnakut ei näinud ja teavad sellest vaid kuulduna teistelt isikutelt.
9.J. Laugali enda segast ja vastuolulist versiooni, justkui oleks A.K. ise E.T. ile „matsu“ andnud, ei toeta ükski kogutud tõend ja seepärast hindab kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist kõrvale. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 16. aprilli 2023. a süüteo episood
10.Kohtuliku uurimise käigus leidis tuvastamist, et nii J. Laugalil kui A.K. il olid ettekirjutused tarvitada depressiooniravimeid, kuid samal ajal tarvitati ühiselt ka alkoholi, mille käigus tekkisid tülid nii ravimite kuuluvuse, nende jagamise kui ka armukadeduse ajendil.
16.aprillil 2023 kella 00.30 paiku lõi J. Laugal A.K. i juustest kinni hoides tahtlikult korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused.
16.aprillil 2023 kell 00.35.55 tegi K.R. kõne häirekeskusele, milles teatas, et tal oli telefonikõne enda sugulase J. Laugaliga ja et Jevgeni peksab enda naist. Tunnistajana
kohtuistungil antud ütluste kohaselt räägivad nad Jevgeniga vahel harva telefoni teel. Sel korral kuulis ta kõne taustal ärritunud naisterahva häält ning kui tema kõne jäi lahtiseks ja jätkus, siis ta kuulis kisa ning naist ütlemas, et ära tee, tal on valus. Jevgeni käskis vait jääda. Ta kuulas natuke ja katkestas kõne. Selleks, et asjad ei läheks väga ebameeldivaks, tegi ta instinktiivselt kõne Häirekeskusesse.
13.Kohale saabunud politseile avaldas J. Laugal koheselt, et A.K. kukkus ja sellest on tal ka vigastused. Ta ei lasknud A.K. el endal rääkida, vaid segas korduvalt vahele, rääkides et ta ise kukkus. A.K. nuttis ja lõpuks hakkas ka ise korrutama, et ta tõesti kukkus. Mõlemad olid silmnähtavalt alkoholijoobes. Sündmuskoha olustik on fikseeritud vormikaamera salvestistel.
14.Alles siis, kui saabus kiirabi ja kannatanu eemaldati kööki, tunnistas A.K. politseiametnik R.S. ele ja kiirabitöötajale, et Jevgeni oli tal juustest kinni võtnud, tirinud teda ja hakkas teda peaga vastu põrandat peksma. A.K. oli küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne ja pole alust arvata, et ta oleks valetanud. Tunnistaja R.S. e tehtud fotodel on näha nutetud silmadega kannatanu, kellel on muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, suu on katki ja verine ning seljas olev valge hommikumantel on üleni verega koos. Fotod on tehtud 16. aprillil 2023 kell 01.15. Kiirabikaardil fikseeriti abikaasade vaheline tüli, vägivald, otsmiku hematoom, huule turse, suu sisemised marrastused, kerge peavalu.
15.J. Laugali ütluste kohaselt oli ta sel päeval A.K. ega eelnevalt riidu läinud, kuna viimane nõudis temalt tablette. Ta keeldus, sest teadis, et A.K. võtab pidevalt tema tablette ja seepärast oli oma ravimid ära peitnud. Kui A.K. tablette ei leidnud, tuligi ta süüdistatavale kallale. Siis jooksis A.K. koridori ja kukkus trepist alla ning vigastas ennast.
16.Süüdistatava ütlused ei riimu muude kogutud tõenditega. Väidetava kukkumise versiooni on J. Laugal väljamõelnud ning kannatanut selles osas ka mõjutanud, mis tingis kannatanu poolt selle versiooni kinnitamist tema juuresolekul. Ka selles süüteo episoodis hindas kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste tõenditega. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 22. juuni 2023. a süüteo episood
22.juunil 2023 tekkisid J. Laugalil ja A.K. il taaskord ravimitega seonduvad erimeelsused, mis päädisid kuriteo toimepanemisega, s.o kella 01.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 lõi J. Laugal tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale A.K. ile raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas A.K. i, põhjustades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast ja vigastuse huule piirkonnas.
18.Sellel korral kutsus politsei välja J. Laugal, kes tegi Häirekeskusesse kõne, et elukaaslane on vaja hullumajja viia, kuna ta pööras ära. Küsimusele, kuidas elukaaslane ära pööras, vastab teataja, et tuli kägistama, võttis teataja tabletid ära. Kägistamine toimus tund või pool tagasi, ravimeid on võtnud kahe päeva jooksul. Aadress on XXX -57. Taustal on jälle kuulda naisterahva häält, mis ütleb „aga see kuidas sa mind peksad“. Teataja ütleb, et ta ei lase naisel uksest välja minna.
19.Kannatanu A.K. i ja tunnistaja T.V. ütlused kattuvad omavahel. Mõlema sõnul lõi J. Laugal A.K. i, istus kaksiratsi rinnal ja kägistas teda ning lõi ikooniga pähe. Ikooniga löömist kinnitab J. Laugal ka ise ning kõnes häirekeskusele räägib ka kägistamisest, kuid omistab selle tegevuse kannatanule, püüdes kohtu hinnangul sel viisil ennast süüst distantseerida.
20.J. Laugal toob kannatanu vigastuste põhjuseks alati trepist kukkumise, mis aga ei ole eluliselt usutav, kuna kohtule esitatud fotode ning kiirabikaartide põhjal ei ole sellist tüüpi vigastused nagu A.K. il fikseeriti tõenäolised ka korduva kukkumise korral.
21.Ka selles süüteo episoodis hindas kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.
22.Süüdistatava J. Laugali poolt toimus kõigis kehalise väärkohtlemise episoodides vastavalt kannatanute korduv löömine käe ja rusikaga näkku ning pea piirkonda, näoga vastu maad löömine ja kägistamine süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanute ütluste kohaselt kasutas J. Laugal kasutas nende suhtes vägivalda, mille tagajärjel nad tundsid valu ja said tervisekahjustused.
23.Käesolevas asjas on kannatanutel tuvastatud valu tekkimine korduvatest löökidest käe ja rusikaga näo ja pea piirkonda, juustest tirimine, näo vastu põrandat tagumine ja kägistamine, mille tagajärjel tekkisid E.T. ile tervisekahjustused – verejooksu ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas ning A.K. il verejooksu ninast, muhu ja hematoomi otsmiku piirkonnas, huule turse, vigastuse huule piirkonnas ja suu sisemised marrastused.
24.J. Laugali toime pandud teod täidavad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu: löömine põhjustas kannatanutele valu ja lisaks ka kerged tervisekahjustused. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et süüdistatav pani teo toime sellal, kui tal oli kehtiv karistus teise isiku kehalise väärkohtlemise eest ning J. Laugal pani teo toime A.K. i kui temaga lähisuhtes oleva isiku suhtes, mistõttu on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivne ja subjektiivne koosseis. Teod on toime pandud otsese tahtlusega ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav 4. detsembri 2023. a süüteo episood
25.Kannatanu A.K. i sõnul ei teadnud ta 2023. aasta jaanuaris J. Laugaliga koos elama asudes mehe kriminaalset tausta ja esimesel kuul olid suhted normaalsed. Hiljem süüdistatav rääkis talle mõnest kuriteost, kuid mitte kõikidest. Kannatanu sõnul meeldis J. Laugalile lahtise käega vastu nägu lüüa ja need olid väga ootamatud. Iseloomustas teda kui äkilist survestavat manipulaatorit, kes pärast palus vabandust ja andis lubadusi, et vägivald enam ei kordu. Perioodil enne 30. juulit 2023, kolis süüdistatav vähemalt kolm korda tema korterist välja, oma ema juurde sama trepikoja teisele korrusele. J. Laugal oli iga kord paari päeva pärast kannatanu juures tagasi, kuigi ta tahtis nende suhte ära lõpetada. Selle tingis suuresti J. Laugali perekonna surve, et ta mehe tagasi võtaks.
26.Peale juunikuu episoodi elasid nad koos, kuni 2023. aasta juuli lõpus pandi J. Laugal purjuspäi sõitmise eest neljaks kuuks vangi. Siis otsustas ta kindlameelselt, et lõpetab suhte ja andis sama aasta novembris ka süüdistatavale teada, et ta J. Laugalit enam tagasi ei võta ja ei allu enam viimase manipulatsioonidele.
27.J. Laugal sai vanglast välja 2023. aasta novembri lõpus. 4. detsembril 2023 planeeris kannatanu süüdistatavaga tõsiselt rääkida. Nad jõid veini ning teades süüdistatava äkilist ja ootamatut iseloomu, siis pani kannatanu oma telefoni läbi video tegemise salvestama, kuna vaid heli ta salvestama panna ei osanud. Video katkes WhatsAppi kõne tõttu, helistajaks oli J. Laugali sõber A.S. Saksamaalt. Süüdistatav ütles, et naine on otsustanud ta maha jätta. Saksamaa sõber ütles, et kui nad ikka kokku ei sobi, siis ei ole hullu, et naisi on veel. Süüdistatava ja tema Saksamaa sõbra vaheline kõne oli häälkõne, mis oli valjuhääldile pandud. Seejärel J. Laugal ründas teda sõnagi lausumata. Kõigepealt lõi teda lahtise käega vastu nägu ja siis rusikaga. Kannatanu kukkus ja J. Laugal peksis teda jalgadega edasi. Sõber palus kannatanu karjumise peale süüdistataval peksmine lõpetada.
28.Siis tuli süüdistatava ema T.L. ja ütles, et mida nad karjuvad, terve trepikoda kuuleb. Süüdistatav lõi kannatanut veel paar korda. Kannatanu sai korterist välja ja kukkus trepikojas trepiastmele. J. Laugal haaras tal juustest kinni, tõmbas juustest hoides pikali ning lohistas juukseid pidi tuppa tagasi. J. Laugal peksis teda edasi ja T.L. tuli nende vahele. T.L. üritas teda löökide eest kaitsta, kuid sai ise rusikaga pihta. J. Laugal ütles, et lööb ta raisa maha. Seda ütles hiljemgi veel.
29.Seejärel läks süüdistatav kööki noa järele ning tuli tagasi nuga käes. J. Laugal tuli sellise hooga, et kannatanu kukkus vannitoa põrandale pikali. Süüdistatav tuli talle kaksiraksi peale ja ütles, et ta pussitab kannatanul silmad peast välja ja tapab ta aeglaselt ning piinarikkalt. Vannitoas lõi J. Laugal teda kohe noaga.
30.Kannatanu üritas vastu hakata. Mingi hetk sai süüdistataval jõud otsa, ta tuli tema pealt maha ja läks elutuppa. Siis tõusis kannatanu vannitoast püsti, läks istus diivani ääre peale, sest tal käis pea ringi ja ta ei tundnud end hästi. Süüdistatav sai telefonikõne või sõnumi oma vennalt G.L. lt, kes ütles, et ta ei ole enam süüdistatava vend. Siis J. Laugal ütles kannatanule, et tema pärast ei ole tal enam venda ja lõi talle noaga selga, mispeale tundis kannatanu valu ja survet. Süüdistatav tahtis veel lüüa, kuid siis käis uksele tugev koputus.
31.Koputajaks oli politsei ja süüdistatav ütles neile, et oodaku. Koputus käis edasi. Süüdistatav ütles, et ta otsib võtit, aga korteri välisuks oli libliklukuga. J. Laugal läks kööki ja tuli sealt teise noaga tagasi ja istus tema vastu. Seejärel lõi ennast vasakusse reide ja kõhtu. Süüdistataval ei läinud esimese löögiga nuga kõhtu, siis ta lõi jõulisemalt. Seejärel surus süüdistatav verise noa käepideme kannatanule kätte. Kannatanu mäletab hästi, et noa käepide oli soe ja verine, see oli vastik ja ebameeldiv. Ta mõtles, et milline psühhopaat ise ennast lööb. Kannatanu roomas koridori ja sai ukse lahti ning peale seda rohkem ei mäleta. Järgmistest hetkedest mäletab ta, et oli pikali ja tal oli rinnus ääretult valus, seejärel oli ta kuskil kile sees ja kiirabi ilmselt viis teda alla. Ta mõtles, et kas ta on juba laibakotis. Edasi mäletas seda kui haiglas hakati rinda õmblema.
32.A.K. i ütlused on läbivalt kõigis episoodides sündmuste toimumise asjaolude kohta olnud adekvaatsed, veenvad ja usaldusväärsed. Need haakuvad muude kogutud tõenditega.
33.Asjaolu, et A.K. tarvitab erinevaid ravimeid ja samal ajal alkoholi, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega anna alust teda valetamises süüdistada. A.K. i valetamisele ning sellele, et ta on väidetavalt peast segane, kes tuleks hullumajja viia, viitas järjekindlalt J. Laugal.
34.Objektiivse pildi sündmusest annavad XXX -57 Tamsalus asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll koos plaanskeemi ja fotodega CD-plaadil, samuti kahe noa vaatlusprotokoll koos fotodega, mis riimuvad usaldusväärselt kannatanu A.K. i ütlustega. Sama eesmärki täidavad vormikaamerate videosalvestised ning häirekeskuse kõnesalvestis.
4.detsembri 2023. a episoodis kogutud tõendid kinnitavad seda, et J. Laugal ei suutnud leppida sellega, et kannatanu oli otsustanud ta maha jätta ning ründas seetõttu kannatanut.
36.Tõendatud on, et kui politsei rünnaku ajal uksele koputas, valetas J. Laugal neile, et otsib võtit, kuigi seda tegelikult vaja ei olnud, kuna uks oli seestpoolt libliklukuga avatav. Samuti ei saanud ta olla ka siis juba noahaavadega nagu ta ise väitis, sest ta kõndis ise ukse juurde, et politseinikega suhelda ja siis läks tuppa tagasi. Ta venitas ukse avamisega, et ennast korduvalt noaga lüüa, veeretamaks süü rünnaku toimepanemise eest küüniliselt A.K. i kaela. J. Laugal on kohandanud oma ütlusi vastavalt teistele kogutud tõenditele ning üritanud need viia kooskõlla tema versiooni toetavate tunnistajate ütlustega, mis muudab ütlused ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks.
37.Kannatanu A.K. , vastupidiselt J. Laugalile rääkis toimunust kohe ning tema näol on tegemist siira, vahetu ja kergelt mõjutatava ning manipuleeritava isikuga, kes kohtu hinnangul ei ole suuteline loetud minutite jooksul käigupealt välja mõtlema sellist sündmuste käiku, ega valetada selliselt, et kõik asjaolud klapiksid nii hästi ning ütlused riimuksid veatult muude tõenditega. Tema ütlused ei ole ajas muutunud. Kannatanu versioon kattub ka kõigi neutraalsete tunnistajate ütluste ja muude kogutud tõenditega. Seevastu J. Laugali ning tema sugulaste ja sõprade ütlused ei ole kooskõlas ajaliselt ega ka loogiliselt.
38.J. Laugal on oma ütlusi ajas muutnud. Kohtuistungil selgus, et väidetavat videokõnet ei ole üldse toimunudki ning kõned ei saanud toimuda sellises järjekorras nagu väitis J. Laugal. A.S. e ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ning ta valetab.
39.J. Laugali kindlat soovi kannatanu tappa kinnitavad kaudselt ka tunnistaja A.V. i ütlused, kes kuulis eelneval päeval ehk 3. detsembril 2023 maja ees, kui J. Laugal ütles A.K. ile et lööb ta maha.
40.Tähtsust ei oma, et kannatanule tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud. J. Laugal nautis, mida ta tegi ning tema soov, mida ta ka selgesõnaliselt väljendas, oli kannatanu tappa aeglaselt ja piinarikkalt ning seetõttu ei jõudnudki ta rohkem vigastusi tekitada. Ta lubas kannatanul kõri läbi lõigata, silmad välja pussitada ning moonutada tema suguelundid. Plaan jäi pooleli ja tapmine lõpule viimata ainult tänu sellele, et politsei saabus sündmuskohale vaid loetud minutite jooksul peale kõnet Häirekeskusesse ning seda, et kannatanu ellu jäi, ei saa kuidagi lugeda J. Laugali vastutust ja karistust kergendavaks asjaoluks.
41.J. Laugali venna G.L. ütluste kohaselt helistas talle 4. detsembri 2023 õhtul kella 19– 20 paiku ema ehk T.L. , kes ütles, et J. Laugali ja A.K. i elukohas oli mingi kisa või asi, et seal mingi karjumine käib, et helistagu vennale, et mis seal toimub. Ta helistaski kohe J. Laugalile, kes ütles, et kõik on korras, et natukene riidlesid ja ongi kõik. Lõpetas kõne ja helistas emale tagasi, et kõik on korras.
42.Häirekeskusesse 4. detsembril 2023 kell 20.54 tehtud kõnes seletas tunnistaja C.I. et: „See vanem proua, kelle poeg seal on, tema helistas mulle, kutsus, ta oli käinud üleval, ta ütles, et see on õudne, mis seal toimub. Tal on endal nii paha, et ma olen praegu tema juures... Ta ütles, et oli võtnud noa. Palun tulge ruttu...“ Seega teadis ja mõistis T.L. , kui tõsine oli olukord kannatanu ja süüdistatava juures. Ta lahkus nende juurest just siis, kui J. Laugal läks kööki nuga tooma. Oma poega tundes oli tal alust arvata ja karta, mis võib juhtuma hakata ning seepärast asus tema ka abi otsima.
43.Nii A.K. i kui ja J. Laugali vigastuste raskusastmete tuvastamiseks määrati kohtuarstlikud ekspertiisid. A.K. i vigastuste kohta koostatud ekspertiisiakti 23E-AOI0362 kohaselt esinesid A.K. il pindmised torke-lõike- ja lõikehaavad (kokku 8) vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal; nahamarrastused vasaku reie eespinnal; nahaalused verevalumid parema silma ümbruses. Torke-lõike ja lõikehaavad vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal (vigastused nr 1–7 ja 9, vt vigastuste kirjeldus) on tekitatud teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et noaga. Pindmised marrastused (kriimustused) vasakul reiel (vigastus nr 9) võisid olla tekitatud küünistamisel, samas ei saa välistada, et need vigastused võisid olla saadud nt noaotsa riivava löögi tagajärjel. Nahaalused verevalumid parema silma ümbruses ja parema abaluu kohal on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikaga või muu sarnase esemega). Haavad nr 1–3, 5–7 ja 9 paiknevad kehatüve eespindadel ja jäsemetel, seega ei saa lõplikult välistada, et need võisid olla tekitatud kannatanu enda poolt; samas on võimalik, et vigastused nr 3, 7 (lõikehaavad parema randmeliigese ja vasaku II-III sõrme vahelises piirkonnas) võisid olla saadud enesekaitse käigus kehasse suunatud
noalöögi tõrjumisel. On äärmiselt vähetõenäoline, et vasakul pool seljal paiknev haav (vigastus nr 4) võis olla tekitatud kannatanu enda poolt. Kõik kannatanul sedastatud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat. (I kd, tl 85–94).
44.J. Laugali vigastuste kohta on koostatud ekspertiisiakt 23E-AOI0363, mille kohaselt esinesid J. Laugalil kehavigastustena torke-lõikehaavad vasakul reiel, paremal pool alakõhul ja rindkere vasakul poolel, lõikehaav paremal küünarvarrel ning nahamarrastused/kriimustused vasakul pool kaelal. Haavad reiel, kõhul ja rindkerel on tekitatud löökidest noaga, haav küünarvarrel tõmbamisest/lõikamisest noa või mõne muu analoogse vahendi lõikeservaga, nahamarrastused-kriimustused kaelal võivad olla tekitatud tõmbamisest/kratsimisest sõrmeküünte või mõne muu sarnase esemega. Kõik J. Laugalil esinevad kehavigastused võivad olla tekitatud omakäeliselt, kuid lõikehaav küünarvarrel võib olla ka tekitatud enesekaitse käigus kehasse suunatud noalöögi tõrjumisel. J. Laugalil esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. (I kd, tl 117–125)
45.Mõrv on tapmise raskem koosseis, mille järgi subsumeeritakse tapmine, kui esineb üks või mitu KarS §114 lõike 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de 115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel tuleb neile kõigile viidata. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg.
46.Vastutus tapmiskatse eest eeldab eelkõige tahtlust põhjustada teise inimese surm. Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist.
47.Tegemist oli korduvate noalöökidega kannatanu pihta, mis kinnitab, et tegemist ei olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt. Noalöögid elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere, tõendab omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul enne politsei saabumist, kinnitab kasutatud vägivalla niisugust intensiivsust, et J. Laugal sai väga hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel kannatanu sureb. J. Laugali tahtlust tõendab ka nuga kui teo toimepanemise vahend, mis tekitab juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Lisaks ähvardas J. Laugal ka enne kannatanut tappa ning kordas seda ähvardust ka peksmise ja noaga löömise ajal korduvalt.
48.Teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide arv, kiirus ja sihipärasus. Tõendatud on ka see, et J. Laugal kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi kannatanut terariistaga korduvalt elutähtsasse piirkonda, põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja tervisekahjustusi. Sündmuskoht oli rohkete veremäärdumistega. Seega sai J. Laugal väga hästi aru, milline tagajärg saabub.
49.Kuna J. Laugal lõi kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööke ei kontrollinud ta mingil viisil sündmuste edasist käiku ning oleks löönud kannatanut veel noaga, kui ukse taha ei oleks saabunud politsei. Kannatanu surma hoidis ära vaid politsei kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis J. Laugali poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just
tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest. Seega võib kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida pigem süüdistatavate tapmistahtluse kasuks kui kahjuks.
50.Asjaolule, et J. Laugal oli arvestanud kannatanu surma saabumisega ning sellega sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Politsei saabumisel lavastas J. Laugal kiiresti enda väidetava ründe kannatanu poolt, lüües ennast ise korduvalt noaga, sest ta sai väga hästi aru, et tappes kannatanu ajal, kui politsei on kohe uksest sisse astumas, ei päästa teda raskest karistusest enam miski.
51.Korduvus (KarS § 114 lg 1 p 4) ehk retsidiivsus on toimepanijat iseloomustav tunnus, mille kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist. J. Laugal on isik, keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-083315 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega. See karistus kehtib.
52.Analüüsides kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et J. Laugalile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud. Ta on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus
53.J. Laugalile karistuse mõistmisel arvestas kohus süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Karistusregistri kohaselt on tal 5 kehtivat karistust, muuhulgas erinevate raskete isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevas kohtuasjas, katsestaadiumisse jäänud tapmise (mõrva), aga ka kehalise väärkohtlemise eest karistuse mõistmisel on kohtu hinnangul kaalukaid asjaolusid, mis tingivad karistuse mõistmise üle selle keskmise määra, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust aga ennekõike J. Laugali käitumist pärast teo toimepanemist ja kohtus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud J. Laugali puhul puuduvad. J. Laugal on välja mõelnud eluliselt mitteusutavad ja teiste tõenditega mittehaakuvad versioonid kõigis temale inkrimineeritud süütegudes enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud tegudesse.
54.Kohus nõustus prokuröriga, et J. Laugali süü on keskmisest suurem, sest kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik – kolm kiiret noalööki rindkerre ja selga ehk elutähtsasse piirkonda ja soov veel noaga lüüa. Süüdistatav ründas noaga kannatanut, kellel ei olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras. Samuti lavastas süüdistatav küüniliselt kannatanu poolse ründe lüües ennast korduvalt noaga. Lisaks on ta vägivallakuritegude episoodides hoidnud kannatanut pidevalt hirmu all ja sundinud teda rääkima väidetavat kukkumise juttu ning kannatanuga manipuleerinud. Hiljem, J. Laugalist eemal olles andis kannatanu asjakohaseid ja tõeseid ütlusi.
55.J. Laugali süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates asus kohus karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades seisukohale, et J. Laugali süü jääb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel üle sanktsiooni keskmise määra piiridesse.
56.Kohus nõustus prokuröriga täiel määral selles, et J. Laugalile mõistetava karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Apellatsioonid
57.Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsuse peale esitas apellatsiooni J. Laugal, kes ei ole nõus mõistetud karistusega ning palub teha kohtul õiglane lahend.
57.1.Kohus on J. Laugali süüdi mõistnud mineviku tegude eest. Ta ei ole kedagi tapnud ega invaliidistanud ja keegi pole tema teo tõttu viibinud haiglas. Hoopis A.K. tahtis süüdistatavat
ära tappa, mida ta on ütlustes tunnistanud. Kannatanul oli võimalus J. Laugal süüdlaseks teha ja seda ta uurijaga käsikäes tegi. A.K. on psüühiliselt väga ebastabiilne ja haiglane – ta on mitu korda proovinud sooritada enesetappu.
57.2.J. Laugal palub muuta teo kvalifikatsiooni, sest tema ei ole kedagi tapnud ega vigastanud. Samuti palub süüdistatav vähendada karistust, sest praegusel juhul on tema pigem kannatanu. J. Laugal on kohtupingis tänu oma mustale minevikule.
57.3.Haigusloost nähtub, et süüdistatavale tekitas noavigastused kannatanu, mitte süüdistav ei lõikunud ennast. Süüdistatava „tapahimu“ on prokuröri välja mõeldud. Kohus pole tähelepanu pööranud faktile, et süüdistatavale tekitatud haavad on saadud enesekaitsel. Kui J. Laugal oleks tahtnud tappa oma elukaaslast, oleks ta ammu surnud. Kodutülides toimunud tapmiste puhul on keskmise karistuse pikkus 7 aastat. J. Laugalile mõisteti 16 aastat teo eest, mida ta pole korda saatnud. Prokurör arvas hüpoteetilise mõtte ajendil, et süüdistatav tahtis A.K. i tappa.
58.Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes palus tühistada maakohtu otsuse J. Laugali süüditunnistamises KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teha uus otsus, millega mõista J. Laugal süüdistustes õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõista J. Laugalile kergem karistus KarS § 60 kohaldamisega.
59.Maakohus on otsuses ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita J. Laugali süüd ja ta tuleb kõigis süüdistustes õigeks mõista.
59.1.Kriminaalasjas on KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episoodis tõendamiseseme asjaolude osas on sisuliselt vaid üks süüstav tõend, milleks on kannatanu ütlused. Käesoleva kohtuasja keskseks küsimuseks on kannatanu ütluste usaldusväärsus.
59.2.J. Laugali ütlused on olnud detailsed ja konkreetsed ja ta on loogiliselt põhjendanud oma väiteid eluliste asjaoludega. Apellant leiab, et kuivõrd süüdistatava ütlused on käesolevas kriminaalasjas kogu menetluse vältel olnud järjepidevad ja ka eluliselt usutavad, siis neid tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada.
59.3.Eluliselt usutav pole süüdistatava poolt ise endale noaga elutähtsasse piirkonda eelkirjeldatud vigastuse tekitamine.
59.4.Kannatanu ütlused on üks tõend teiste hulgas ning pole alust anda talle teiste tõenditega, sh süüdistatava ütlustega võrreldes suuremat kaalu. Ükski tõend ei lükka tõsikindlalt ümber süüdistatava versiooni toimunust ja ei kinnita tema süüd.
59.5.J. Laugalil oli võimalus A.K. ile tekitada märksa raskemaid ja ka surmavaid vigastusi, kui see oleks olnud tema eesmärk. J. Laugalit ei takistanud objektiivsed ning tema tahtest sõltumatud asjaolud. Käesoleval juhul isegi kui lugeda tõendatuks süüdistatava poolt kannatanu noaga löömine, ei saa sellise tegevusega surma või eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamist pidada tõenäoliseks, kuivõrd löögid ei olnud kuigi jõulised.
59.6.Kohus märkis, et J. Laugal lõi kannatanut noaga ülakehasse ehk elutähtsate organite piirkonda, mistõttu iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Kohtu hinnangul süüdistatava poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma – hoidis ära vaid politsei kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi, mis muutis J. Laugali poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Selle maakohtu arutluskäiguga ei saa nõustuda. A.K. i vigastuste kohta koostatud ekspertiisiakti nr 23E-AOI0362 kohaselt ei olnud kannatanu vigastused eluohtlikud.
59.7.Maakohtu otsusest ei nähtu piisavad põhjendused süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste esinemise kohta. Käesoleval juhul ilmselt A.K. ise ega ka teised isikud ei suhtunud varasematesse tapmis-ähvardustesse tõsiselt, kuivõrd alkoholijoobes oli ähvarduste ja ebatsensuursete väljendite kasutamine süüdistatava ja kannatanu puhul tavapärane suhtlemise viis.
59.8.Maakohus märkis, et süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd vigastuste tegelik raskus. Kaitsja arvates kannatanul ei esinenud arteriaalset verejooksu, ta oli teadvusel ning isegi kui J. Laugali poolt kannatanu löömine lugeda tõendatuks, oli süüdistatav ilmselt võimeline aru saama, et tema löögid ei olnud jõulised.
59.9.Kohus leidis, et kuna politsei jõudis sündmuskohale üllatuslikult kiiresti, siis jäi J. Laugalil väga vähe aega ja ta ei jõudnud enam kannatanut tappa. Sellisele seisukohale asudes ei ole maakohus tuginenud tõenditele, vaid üksnes oletanud kirjeldatud asjaolusid. Tõenäoliselt oleks süüdistataval olnud võimalus ka kannatanut uuesti lüüa olukorras, kus politseitöötajad ei ole veel korteris. Seega J. Laugal vaatamata reaalsele võimalusele A.K. ile intensiivsemalt vigastusi põhjustada, tekitas talle pindmised ja kiiresti paranevad haavad, mis iseloomustab üheseltmõistetavalt tema tahtlust. Subjektiivse kooseisu realiseerimine ei ole tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt võib J. Laugali teos, kui see tõendatuks lugeda, olla KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 koosseis.
59.10.J. Laugalil võis esineda hädakaitseseisund ja hädakaitseõigus õigusvastase ründe tõrjumiseks. Ümber lükatud ei ole süüdistatava väide, et ta tajus reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna kannatanu oli agressiivne ning konfliktne. Käesoleva teo tehiolud ja üldine kontekst võivad viidata süüdistataval kaitsetahte olemasolule.
60.Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et J. Laugal on pannud toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 6. veebruaril 2023, 16. aprillil 2023 ja 22. juunil 2023.
60.1.6. veebruari 2023 episoodis tuleks silmas pidada, et kõik ülekuulatud isikud olid ühe ehk kannatanu pere liikmed, millest tulenevalt võib pidada usutavaks, et üksteist toetatakse. Määravaks tõendiks selles osas on kannatanu ütlused. Kui kohus võtab need süüdimõistva otsuse tegemisel aluseks, siis selle süüstava tõendi usaldusväärsuses ei peaks jääma mingeid kahtlusi, sest kannatanu ütlused vastuolulised ning kahtlused ei ole kõrvaldatud.
60.2.16. aprilli 2023. a episoodis on A.K. i jutt ebaselge ning ta on esitanud mitu erinevat versiooni juhtunust, mistõttu ei saa üksnes kannatanu ütlustele tuginedes teha süüdimõistvat kohtuotsust. J. Laugal ise seletas, et läks sel päeval A.K. iga riidu tablettide pärast, tuli süüdistatavale kallale ja seejärel kukkus trepist alla ning vigastas ennast. Episoodis on küll fikseeritud A.K. i vigastused, aga usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas kannatanu need vigastused sai, ei ole. J. Laugal on andnud kannatanu vigastustega seonduvalt usutava selgituse, mis ei ole muude tõenditega ümber lükatud.
60.3.22. juuni 2023. a episoodis on tähelepanuväärne, et politseitöötajad käisid kohal ja fikseerisid olukorra, kus A.K. oli märka rohkem ärritunud kui J. Laugal.
60.4.Kehalise väärkohtlemise episoodidega seonduvalt tuleks silmas pidada, et kõigil juhtudel käisid sündmuskohtadel politseitöötajad, kes peaksid oskama hinnata sarnaseid situatsioone, ohtlikes olukordades adekvaatselt reageerida ja vajalikel juhtudel ka õigusrikkuja kinni pidada. Ühelgi juhul ei peetud aga vajalikuks J. Laugalit kinni pidada ning neid episoode ei hakatud ka kiiresti menetlema.
Kui ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava õigeksmõistmisega või talle inkrimineeritud kuriteo ümberkvalifitseerimisega, võivad esitatud asjaolud olla kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise ja mõistetud karistuse kergendamise aluseks.
61.1.Maakohus leidis, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. J. Laugali väiksele süüle viitab asjaolu, et tegemist oli kuriteo katsega ning kannatanule ei põhjustatud olulisi vigastusi.
61.2.J. Laugal on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo katses, kuid KarS § 25 lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib sellisel juhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut. Tunnistades J. Laugali süüdi kuriteokatses KarS § 25 lg 2 – §114 lg 1 p 4 järgi, pidanuks maakohus igal juhul kaaluma KarS § 25 lg 6 kohaldamist ehk võimalust mõista karistus alla sanktsiooni alammäära, kuivõrd selleks on olemas nii süü suurusega seonduvad kui isikulistest asjaoludest tulenevad alused.
62.Isegi kui lugeda tõendatuks J. Laugalile inkrimineeritav mõrvakatse, ei ole toimepandud kuriteokatse sellise intensiivsusega, mis ei anna alust kaaluda KarS § 60 kohaldamist. Rünnatud õigushüve sai kahjustatud vähesel määral, kuivõrd kannatanule tekitatud füüsiliste tervisekahjustuste intensiivsus ei olnud suur.
63.Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) peaks arvestama ka süüdlase isikut. Tunnistaja Artur Lapšini ütluste kohaselt on J. Laugal väga tähelepanelik ja suhtub hästi inimestesse, kunagi ei tekita skandaali esimesena. Kõik J. Laugali pereliikmed on kinnitanud, et ta on abivalmis ja heasoovlik, tema puhul ei ole tavapärane agressiivsus ega esimesena konflikti provotseerimine. Menetlus ringkonnakohtus
64.Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2025. a määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mis toimus 16. oktoobril 2025.
Kaitsja jäi ringkonnakohtu istungil apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde.
66.Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Prokurör on seisukohal, et A.K. i ütlused tegude osas on läbivalt olnud samasugused, ütlused riimuvad kirjalike ja digitaalsete tõenditega ning seetõttu on usaldusväärsed. Tema ütluste usaldusväärsust ei vähenda ka arsti poolt välja kirjutatud ravimite ega alkoholi tarvitamine. Kannatanu andis ütlusi siiralt ja põhjendas, miks ta politseile kohe ütlusi ei andnud – tal oli hirm süüdistatava ees.
66.1.Prokurör ei mäleta enda praktikas juhtumit, kus isik on endale tekitanud raskemad vigastused kui kannatanule. Kui tavaliselt sõidab politseipatrull Tamsallu väljakutsele vähemalt pool tundi, siis sel korral juhtus olema patrull sealsamas maja kõrval ning jõudis korteri ukse taha loetud minutitega. See oli J. Laugali jaoks suur üllatus. J. Laugal oli olukorras, kus politsei koputas uksele ja ta sai aru, et ta on nii-öelda vahele jäänud. Süüdistatav suutis väga kiirelt mõelda ja tegutseda – ta vigastas ise ennast noaga ja lavastas enda ründamise. Seda tõendavad patrullpolitseinike ütlused ja asjaolu, et süüdistatav tuli algselt kohe ukse taha ja valetas, et ei leia võtmeid, kuigi uks oli seestpoolt libliklukuga avatav.
66.2.Prokuröri hinnangul on tegemist mõrvakatsega. Oluline ei ole see, millised olid tekitatud vigastused ehk fikseeritud tagajärg. J. Laugali eesmärk ei olnud kannatanut kohe tappa, vaid tema eesmärk oli kannatanut enne piinata. Ta uskus, et tal on aega rohkem ja lubas kannatanul silmad välja torgata, suguelundeid lõigata ning toppis kannatanule noa suhu. J. Laugal, olles varasemalt tapnud inimese, sai sulaselgelt aru, et kui ta seekord tapab A.K. i ära,
siis ta jääb kindlalt vahele, sest politsei juba koputas ukse taga. Prokurör leiab, et tänu sellele jäidki vigastused kergeteks ja see ei välista, et tegemist on mõrvakatsega.
66.3.Maakohtu mõistetud karistus vastab J. Laugali süü suurusele, arvestades tema tegude äärmist küünilisust ja käitumismustrit.
67.J. Laugal märkis oma viimases sõnas, et ei ole temale etteheidetavat kuritegu toime pannud. Tema sõnul on tegu valesüüdistusega. Keegi tema pereliikmetest ei usu samuti kannatanu väiteid. A.K. i tegevus oli kontsentreeritud sellele, et hoopis süüdistataval noaga silmad välja pussitada. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
68.Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud apellatsioone ja kuulanud ära istungil menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 rahuldamata. Kuna esimese astme kohus on J. Laugali süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärselt tuvastanud, ei asu kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 pst 1 juhinduvalt üle kordama. Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt järgmist. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud episoodid
6.veebruari 2023. a episoodi osas on kaitsja hinnangul kannatanu E.T. i ütlused vastuolulised – ta ei avaldanud politseile, et J. Laugal teda lõi, kuid kohtumenetluses antud ütlused olid vastupidised. Kaitsja hinnangul vajab tähelepanu seegi, et nii tunnistajad kui ka kannatanu on ühe pere liikmed, mistõttu on kaitsja hinnangul usutav, et üksteist toetatakse. Lisaks jättis maakohus põhjendamatult kõrvale J. Laugali ütlused. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt selle episoodi kohta esitatuga. Maakohus jõudis õigustatult järeldusele, et E.T. i suhtes tarvitas vägivalda just J. Laugal. See on tõendatud nii E.T. i, tunnistajate A.K. i ja E.A. i ütluste ning Häirekeskusesse tehtud kõnega. Seejuures pidas maakohus usaldusväärseks kannatanu E.T. i ütlusi. Eluliselt on usutavad E.T. i selgitused, et ta ei julgenud politseile J. Laugali juuresolekul öelda, et viimane teda lõi, kuna kartis veel peksa saada. Puuduvad asjaolud, mis seaks kahtluse alla E.T. i kui ka A.K. i ütluste usaldusväärsuse. Seega tegi maakohus 6. veebruari 2023. a episoodi faktilised asjaolud veatult kindlaks.
16.aprilli 2023. a episoodi osas heidab kaitsja ette, et A.K. i ütlused ei ole järjepidevad – kannatanu rääkis politseile juhtunu kohta erinevaid versioone. Seejuures on kannatanu vigastused küll fikseeritud, kuid ebaselge on nende tekkimise põhjus. Kaitsja peab eluliselt usutavaks, et kannatanu tekitas vigastused endale ise, kui ta joobeseisundis kukkus. Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus ka selle teo tõendite hindamisel ning tõendid kaitseversiooni ei toeta. A.K. i kohtus antud ütlused on üksikasjalikud, vastuoludeta ning selgitus, miks ta politseile ütles, et vigastused tekkisid kukkumise tagajärjel on eluliselt usutav. Maakohus tuvastas õieti, et kannatanu tundis seoses varasemate vägivallategudega süüdistatava suhtes hirmu ja ei julgenud kohe politseitöötajatele tõde avaldada. Seejuures riimuvad A.K. i ütlused ka teiste asjas kogutud tõenditega – tunnistajate R.S. e ja K.R. a ütlustega, häirekeskusesse tehtud kõnega ja vormikaamera salvestistega. Seevastu J. Laugali ütlusi ei toeta ükski muu tõend ning maakohus hindas viimase ütlused põhjendatult ebausaldusväärseks.
71.Alusetu on ka kaitsja väide, et sündmuskohale saabunud politseinikud ei võtnud midagi ette. Selline väide on tõenditega otseses vastuolus. Vormikaamera salvestiselt (I kd, tl 16–17) ning isiku kinnipidamise protokollist (I kd, tl 18) nähtub, et J. Laugal peeti 16. aprilli
2023. a episoodis koheselt kinni ning viidi jaoskonda ning seda põhjusel, et ta oli enda elukaaslase suhtes vägivalda kasutanud. Seega tegi maakohus 16. aprilli 2023. a episoodi faktilised asjaolud õigesti kindlaks.
72.22. juuni 2023. a episoodi osas peab kaitsja tähelepanuväärseks seda, et A.K. oli J. Laugalist rohkem ärritunud. Kaitsja ei pea eluliselt usutavaks, et J. Laugal kutsus enda tegevuse peale politsei ja pakub välja, et kõne ajendiks oli asjaolu, et J. Laugal vajas ise abi A.K. i rahustamiseks. Kolleegiumi hinnangul on J. Laugali tegevus ehk enda väljakutse tegemine eluliselt usutav ning seda olukorras, kus tema suhtes on võimaliku lähisuhtevägivalla tõttu alustatud kriminaalmenetlust ning soov olukorda seekord teda õigustavana näidata. Erilist kaalu ei saa omistada sellele, et A.K. oli J. Laugalist rohkem ärritunud. Sellist emotsiooni saab kannatanu puhul pidada vägivalla mõistetavaks tulemiks. Seega tuvastas maakohus veatult ka 22. juuni 2023. a episoodi faktilised asjaolud. KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episood
73.Kaitsja on seisukohal, et KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episoodis on kogutud vaid üks süüstav tõend – kannatanu A.K. i ütlused. Need aga ei olevat usaldusväärsed, sest viimane tarvitas ravimeid ning alkoholi. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine A.K. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid. Tõenditest ei nähtu ühtki viidet sellele, et A.K. oleks psühhotroopsete ainete ning alkoholi koostarvitamise tõttu andnud ebausaldusväärseid ütlusi. Vastupidi – tema ütlused on kogu menetluse jooksul olnud ühetaolised, veenvad ja eluliselt usutavad. Tuleb arvestada, et kannatanu on läbielatud füüsilise ja vaimse vägivalla kohta pidanud korduvalt ütlusi andma. Maakohus ei eksinud kannatanu A.K. i ütluste usaldusvääruse hindamisel ning kogutud tõendite põhjal õigustatult tuvastanud, et J. Laugal pani toime mõrvakatse KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 mõttes.
74.Kaitsja väidab, et hoopis süüdistatava J. Laugali ütlused on usaldusväärsed, sest need on eluliselt rohkem usutavad. Kolleegium sellega ei nõustu, sest maakohus hindas põhjendatult süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja mitteusutavaks. Tema versioon toimunust on menetluse vältel olnud heitlik – ta on üritanud ütlusi vastavalt teistele kogutud tõenditele kohandada. Ringkonnakohtu hinnangul pole see õnnestunud. Süüdistatava ründamine kannatanu poolt on kogutud tõenditega selges vastuolus – maakohus on ebausaldusväärsust tingivaid tegureid otsuses põhjalikult analüüsinud ning kolleegium ei pea vajalikuks neid korrata.
75.Kaitsja arvates ei saa J. Laugalile etteheidetavat tegu kvalifitseerida mõrvakatsena, sest see ei olnud iseloomult selline, mis põhjustanuks kannatanu surma. Kolleegium eelneva seisukohaga ei nõustu. Nimelt jätab kaitsja tähelepanuta 4. detsembril 2023 kella 20.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 asetleidnud sündmuse tervikpildi.
76.Kannatanu ütluste kohaselt väljendas süüdistatav juba käte ja jalgadega peksmise käigus kannatanule, et „ma löön selle raisa maha...seda ütles ta hiljemgi veel.“ Pärast seda, kui J. Laugal paiskas kannatanu vannitoa põrandale pikali ja tuli talle kättevõetud noaga peale, sõnas süüdistatav „...ma pussitan su silmad ka peast välja, et ta teeb seda aeglaselt ja piinarikkalt.“ Edasiselt on kannatanu ütlustest näha, et ta asub võitlusse oma elu eest. „Ma üritasin vastu hakata. Ma neid hoope sain. Enam ei pannudki tähele, kuhu ja mida...Mäletan väga selgelt seda hetke, kus mul oli nuga suus ja lausa kurgu juures ja siis ma mõtlesin, et see on küll väga piinarikas viis suremiseks ja ma kahe käega surusin ta kätt, et see tuleks kurgust välja....Lubas mu suguelundeid ka retsida... ja see, kuidas ma nägin ta silmi, kuidas ta naudib seda, mida ta teeb. See oli midagi uskumatut minu jaoks.“ (II kd, tl 41- 42)
77.Viimase noahoobi selga sai kannatanu elutoas, vahetult enne politsei tulekut. „Lõi mind selga, tundsin valu ja survet. Kukkusin diivani kõrvale pikali. Ta tahtis veel tulla lüüa. Ilmselt lõpetada oma alustatut ja siis käis uksele tugev koputus....Ja siis ma mõtlesin, et ei jaksa enam rohkem vastu pidada, ilmselt verekaotus oli ka suur...Siis ma mõtlesin, et las siis teeb otsa peale ära, et ma ei jaksa võidelda.“ (II kd, tl 42)
78.KarS § 25 lg-te 1 ja 2 järgi on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ning see on karistatav alates hetkest, mil isik alustab vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist. Seega on lisaks kaitsja poolt kirjeldatud teole ehk lõpetatud süüteokatsele karistatav ka tegu, mille toimepanemisel ei ole isik teinud vastavalt oma ettekujutusele kõike, et mida ta pidas vajalikuks teo lõpuleviimiseks (lõpetamata süüteokatse). Kolleegiumi hinnangul nähtub kannatanu A.K. i ütlustest, et viimase vastu toime pandud tegu jäi lõpetamata süüteokatse staadiumisse – vastavalt J. Laugali ettekujutusele teost, mida ta kannatanule ka väljendas, soovis ta lisaks juba tekitatud torkelõikevigastustele A.K. ki veel noaga lüüa ja lõikuda, et tema soovitud tagajärg saabunuks. Seega ei saa tahtluse hindamisel omistada ülimuslikku tähendust kaitsja märgitud asjaolule, et kannatanule tekitatud torke-lõikehaavad elutähtsates piirkondades osutusid seekord mitte eluohtlikeks. Eelnevalt toodu põhjal on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et J. Laugali tegevus on kvalifitseeritav mõrvakatsena KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 mõttes.
79.Kaitsja hinnangul ei nähtunud maakohtu otsusest piisavaid põhjendusi süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste esinemise kohta – teo objektiivsest küljest ei nähtu, et J. Laugalil oleks olnud tahtlust A.K. i tappa. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus subjektiivse külje tuvastamisel ning tegi tõenditel põhineva järelduse, et J. Laugalil esines tahtlus kõigi KarS § 114 lg 1 p 4 sätestatud koosseisuelementide suhtes.
80.Kaitseväite kohaselt ei ole eluliselt usutav, et J. Laugal oleks ise endale noaga elutähtsasse piirkonda torke-lõikehaavu tekitanud. Kolleegiumi hinnangul tuleneb maakohtu hinnatud tõenditest, et J. Laugali isiku puhul oli see võimalik ja on ka tõendamist leidnud. Olles tekitanud noaga A.K. ile rindkerre ja selga mitmeid haavu, sai J. Laugal varem tapmise toime pannud isikuna selgelt aru, et tema teole järgneb pikaajaline vangistus. Politseitöötajate uksele koputades ei olnud tal enam palju aega ega võimalusi vähegi usutava kaitseversiooni väljamõtlemiseks. Seetõttu asus ta kiiruga ennast noaga vigastama, et korterisse sisenejad näeks hoopis teda kui A.K. i rünnaku ohvrit. Kannatanu kirjeldas maakohtus, kuidas J. Laugal lõi ennast kaks korda noaga kõhtu ja reide ning üritas seejärel kannatanule nuga kätte toppida „ilmselt, et sõrmejälgi sellele noale minu omasid...Mäletan väga hästi, et noa käepide oli soe ja verine...See oli nii vastik...“. (II kd, tl 42) Samas võis J. Laugal riskida endale noavigastuste tekitamisega, sest oli kindel, et sisenejad kutsuvad talle koheselt meditsiinilise abi.
81.Kaitsja väitel esineb lisaks süüdistusversioonile ka justkui mingeid kummutamata versioone ning seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. Kolleegium nõustub, et juhindudes in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3), tuleb tõlgendada tõsiselt võetavad kahtlused süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 2 järgi on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 mõttes veendumust ei tule mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive, vaid otsuse langetamise aluseks võivad olla ka tõendid, mis lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust (vt RKKKo 1-20-1301/35 p 12). Praegu ei nähtu apellatsioonist midagi sellist, mis seaks J. Laugali süü tõsiseltvõetavalt kahtluse alla.
82.Kaitsja käib välja ka versiooni, et J. Laugal tegutses hädakaitses – süüdistatav tajus ohtu enda elule ja tervisele, kuna kannatanu oli agressiivne ning konfliktne. Kaitsja arvates esinesid J. Laugalil enesekaitsele viitavad vigastused, muuhulgas lõikehaav küünarvarre piirkonnas. Ringkonnakohtu hinnangul on taoline väide vigastuste tekkemehhanismile eksitav. Ekspertiisiaktiga 23E-AOI0363 (I kd, tl 120 –123) on tuvastatud üksnes see, et on võimalik, et küünarvarre piirkonnas olnud haav oli enesekaitse tulemus – samamoodi on võimalikud ka muud tekkeviisid. Asjas kogutud tõenditele tuginedes ei ole võimalik jõuda järeldusele, et J. Laugal tegutses hädakaitseseisundis. Eespool kirjeldatud tõenditest ei nähtu kuidagi, et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud. Üksnes kannatanu võimalik tõrjuvagressiivne hoiak vastukaaluks J. Laugali ründele, ei loo õigust hädakaitsetegevuseks. Seega ei välista J. Laugali tegevuse õigusvastasust tegutsemine hädakaitses. Samas oli A.K. il õigus hädakaitsetegevusele, kui J. Laugal teda ründas.
83.Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud sellegi, et J. Laugalile etteheidetav tegu on toime pandud kavatsetusega (vt maakohtu otsuse lk 13). Asjaolu, et maakohus viitab hiljem karistust põhjendades ekslikult otsesele tahtlusele (vt maakohtu otsuse lk 15), seda ei muuda. Karistus
84.Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatava süü on keskmisest suurem ja leiab, et J. Laugali süü oli väike, sest tegemist oli kuriteokatsega ning kannatanule ei põhjustatud olulisi vigastusi. Kaitsja leiab, et maakohtul tulnuks kaaluda ka KarS § 60 kohaldamist.
85.Ringkonnakohus leiab, et J. Laugalile kuriteos KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse muutmine ei ole põhjendatud. Maakohus hindas süü õigesti üle sanktsiooni keskmise määra ning sellekohane põhjendus on jälgitav. Seda kinnitavad kannatanule noaga tekitatud arvukad torke–lõikehaavad, soov silmad välja pussitada, alakeha lõikuda jne.. Kolleegium juhib tähelepanu, et KarS § 60 kohaldamine ei ole süüteokatse puhul kohustuslik, vaid selle kohaldamine on kohtu kaalutlusõigus. Praegusel juhul ei ole põhjendatud KarS § 60 alusel karistuse kergendamine – süütegu jäi lõpule viimata üksnes politsei ootamatult kiire sekkumise tõttu. Ainuüksi koosseisupärase tagajärje puudumine KarS § 60 kohaldamist ei tingi. Kohus lahendas veatult liitkaristuse mõistmise küsimuse, mistõttu jääb see muutmata.
86.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on kaitsja L. Viil esitanud kaks taotlust (04.06.2025 ja 16.10.2025) riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
86.1.Esimese tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse analüüsimisele 90 minutit ja apellatsiooni koostamisele (13 lk) 270 minutit. Kokku 527,04 eurot (sh käibemaks 95,04 eurot).
86.2.Teise tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal istungil osalemiseks 60 minutit. Samuti taotleti tasu sõidule kulutatud aja eest (186 km) ja sõidukulu 372 km, mis teeb kokku 264,86 eurot (sh käibemaks 51,26 eurot).
86.3.Kolleegium leiab, et tasutaotlused on kaitsja esitatud määras põhjendatud, tehtud töö vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga.
86.4.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu 791,90 eurot, sh käibemaks 146,30 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel J. Laugali kanda ehk tuleb süüdistataval tasuda riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.