Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ants Kassilt riigituludesse: 5.1 sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot; 5.2 Kriminaalmenetluse kulud 2215 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700033489. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5.3 Swedbank AS sularaha sissemakse teenustasu summas 350 eurot jätta riigi kanda. 5.4 Ants Kassi valitud kaitsja kulud jäävad tema enda kanda.

KarS § 84 ja § 831 lg 12 alusel välja mõista Ants Kassilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks 585 eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad prokuratuur, süüdistatav, kaitsja ja 3.isik edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 29.12.2025 (k.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav , s.o kuni 10.12.2025 (k.a). 2 / 55

SÜÜDISTUS

Karistusseadustiku1 (edaspidi KarS) § 294 lg 2 p 1 alusel on karistatav ametiisiku poolt vara vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse2 (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, kui ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt, tasu eest ja lepingu alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises, ning teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit (KVS § 2 lg 2 p 1). Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine (KVS § 2 lg 2 p 2). Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises (samas). Ants Kassi süüdistatakse selles, et töötades ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina, võttis ta korduvalt vastutasuna RRL alusel osutatud, määratud ja suunatud tervishoiuteenuste ning soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest vastu sularaha kupüüre ja muud vara. Avalik ülesanne ja selle formaalne delegeerimine Haigekassale Ravikindlustuse süsteem Eesti Vabariigi põhiseadus3 (edaspidi PS) § 28 lg 1 sisaldab sotsiaalset põhiõigust mh tervisteenustele, millele juurdepääsu tagamise kohustus lasub riigil. Samuti tuleneb PS § 28 lg-st 1 riigi kohustus tagada ravimite kättesaadavus. Nimetatud kohustuste täitmiseks on riik loonud ravikindlustuse süsteemi (ravikindlustuse seadus4 (edaspidi RaKS) § 2 lg 1) ning moodustanud avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa (registrikoodiga 74000091 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa); edaspidi Haigekassa) (Eesti Haigekassa seadus 5 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa seadus) (edaspidi HKS) § 2 lg 1). Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem mh kindlustatud isiku ravi ja ravimite ostmise rahastamiseks RaKS-s sätestatud tingimustel ja korras (RaKS § 2 lg 1). Ravikindlustus lähtub mh kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise põhimõttest (RaKS § 2 lg 2). Ravikindlustus on sundkindlustus (RaKS § 2 lg 3), s.o seaduses sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja avalikõigusliku juriidilise isiku kohustus hüvitada (VÕS § 4221 lg 2). Ravikindlustuse andjaks on Haigekassa (RaKS § 3 lg 1) ning kindlustatud isikuteks on mh Eesti alalised elanikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes iseenda eest maksavad sotsiaalmaksu SMS-s sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega RaKS alusel võrdsustatud isikud (RaKS § 5 lg 1).

Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18; RT I, 03.03.2021, 3; RT I, 21.05.2021, 9. Korruptsioonivastane seadus. – RT I, 10.07.2020, 19; RT I, 13.04.2021, 4.

Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.

Ravikindlustuse seadus. – RT I, 29.12.2020, 19.

Eesti Haigekassa seadus. – RT I, 19.12.2019,18; RT I, 21.04.2021, 9.

3 / 55

Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu RaKS-s ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses6 (edaspidi TTKS) sätestatud korras (TTKS § 52 lg 3). Riik vastutab Haigekassa kohustuste täitmise eest, kui Haigekassa ei saa täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitist või kui ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või Haigekassa sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda Haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi (HKS § 5 lg 4). Haigekassa ülesanded Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1). Haigekassa juhindub oma tegevuses HKS-st, RaKS-st, oma põhikirjast ja teistest õigusaktidest (Eesti Haigekassa põhikiri7 (edaspidi HK põhikiri) § 3). Haigekassa eesmärk on mh ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt RaKS-le, TTKS-le ja muudele õigusaktidele ning Haigekassa eelarves ettenähtud kuludele (HKS § 2 lg 1). Haigekassa täidab oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid (HKS § 2 lg 2): korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise (p 1); täidab RaKS-st, TTKS-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid (p 2); kontrollib Haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust (p 4); korraldab ravikindlustust ja tervishoiuteenuse osutamist (p 5). Haigekassal on HKS-st, RaKS-st, TTKS-st, HK põhikirjast ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus täita mh järgmisi ülesandeid (HKS § 3): sõlmida lepinguid tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning muude ülesannete täitmiseks (p 1); tasuda tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3). Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud retseptide õigsust ja põhjendatust (HKS § 4 lg 1). Haigekassa vara moodustub (HKS § 35; TTKS § 51 ja § 52): riigieelarves SMS § 7 lg-s 3 ja § 10 lg-s 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest; TTKS § 51 lg 2 p 2 alusel Haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest; seaduse või põhikirjaga lubatud tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest; annetustest; sissenõuetest teistelt isikutelt; intressidest ja muudest finantstuludest; muudest laekumistest. Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning HK põhikirjas ettenähtud korras (HKS § 34). Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja Haigekassa tegevuskuludeks (HKS § 36 lg 7). Haigekassa tervishoiukulud jagunevad muuhulgas (HK põhikiri, § 45 lg 2) tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kuludeks (p 1) ning kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kuludeks (p 3). Mitterahaline ravikindlustushüvitis

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. – RT I, 17.05.2020, 13; RT I, 21.04.2021, 16. Eesti Haigekassa põhikiri. – RT I, 25.03.2020, 7.

4 / 55

Kui RaKS ei sätesta teisiti, siis on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitise saamiseks (RaKS § 3 lg 3). Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKSs sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o mitterahaline hüvitis) (RaKS § 25 lg 1). Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh Haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) või ravim (ravimihüvitis) (RaKS § 25 lg 2). Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus mh haiguse või vigastuse diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). Tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on mh arst ja õde, kui nad on registreeritud Terviseametis (TTKS § 3 lg 1). Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel (RaKS § 29 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2020 määrusega nr 98 ja 18.03.2021 määrusega nr 29 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu) (RaKS § 30 lg 1). Ajavahemikul 04.01.202131.05.2021 oli kindlustatud isikult Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestatud Sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 98 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika" (edaspidi SM kord nr 9) (RaKS § 32). Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle ka tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite jaemüügi eest (RaKS § 41 lg 1). Ajavahemikul 04.01.2021-31.05.2021 oli Haigekassa ravimite loetelu kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2002 määrusega nr 1229 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“ (edaspidi Haigekassa ravimite loetelu) (RaKS § 43 lg 1). Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse10 (edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (RaKS § 41 lg 2). Ajavahemikul 09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30 11 (edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1). Eeltoodule tuginedes on avalikuks ülesandeks kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamine ning ravimi võimaldamine õigusaktides sätestatud tingimustel. Nende avalike ülesande täitmise tagamise on riik seaduse alusel pannud Haigekassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika". – RT I, 18.12.2020, 3; RT I, 24.03.2021, 3.

Sotsiaalministri 24.09.2002 määrus nr 112 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“. – RT I, 08.12.2020, 14; RT I, 26.03.2021, 12.

Ravimiseadus. – RT I, 01.07.2020, 11; RT I, 21.04.2021, 10.

Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“. – RT I, 06.01.2021, 15.

5 / 55

Samuti on avalikuks ülesandeks tagada Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivne ja otstarbekas kasutamine ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel. Avaliku ülesande materiaalne ja funktsionaalne delegeerimine Ravi rahastamise leping: materiaalne delegeerimine RRL-i sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (RaKS § 36 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik (TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (RaKS § 35 lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1). Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (RaKS § 37). RRL on haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku12 7. peatüki sätteid RaKS--s sätestatud erisustega (RaKS § 35 lg-d 1-2). Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Haigekassa (TTKS § 23 lg 1). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1). Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve (SM kord nr 9 § 3 lg 1). Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused vormistatakse raviarvel (SM kord nr 9 § 9 lg 2). Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-is sätestatud tingimustel ja korras (SM kord nr 9 § 51 lg 3). Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Haigekassa poolt ülevõetuks, kui Haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest (RaKS § 39 lg 1). Eeltoodule tuginedes delegeerib Haigekassa tervishoiuteenuse osutajale RRL alusel ja tingimustel kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse osutamise kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise, s.o avaliku ülesande täitmise. Ravimi väljakirjutamine: funktsionaalne delegeerimine Ravimite väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib üldapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33 lg 1; SM kord nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (RaKS § 41 lg 2, RavS § 33 lg 1 4). Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja kirjutada Haigekassas kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi väljakirjutamisel tuleb retseptile märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning retsepti väljakirjutaja nimi ja Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4 lg 1 p-d 3 2 ja 8). Ravimi

Haldusmenetluse seadustik. – RT I, 13.03.2019, 55.

6 / 55

väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab ravimi väljakirjutanud arst (RavS § 33 lg 17). Retseptikeskus on asutatud andmekoguna retseptide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning RaKS-s sätestatud tingimustel kindlustatud isikule ravimihüvitise võimaldamiseks (RavS § 81 lg 1). Retseptikeskuses töödeldakse mh retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmeid ja kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmeid (RavS § 81 lg 12 p-d 1 ja 3). Retsepti väljakirjutamise õigust omaval isikul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmiseks juurdepääs retseptikeskuses olevatele isikuandmetele (RavS § 81 lg 8). Retseptikeskuse andmete esitajaks on mh Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigust omavad isikud (RavS § 81 lg 4 p 1). Retsepti väljakirjutamise õigust omav isik on kohustatud retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja see salvestatakse retseptikeskuses, täites selleks retseptikeskuses kõik ettenähtud andmeväljad (RavS § 81 lg 7). Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitab ravimi jaemüüja Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1). Eeltoodule tuginedes delegeerib riik seaduse alusel arstile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele ravimi kui mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamise. PERH kui avalikku ülesannet täitev eraõigusliku juriidiline isik PERH-i õigussubjektsus ning eesmärk ja tegevus PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 556 13, mille punkti 2 kohaselt määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib eraõigusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast (PERH põhikiri25.10.2018-20.12.2022 (edaspidi PERH põhikiri), p 3). PERH-i eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu mh osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi (PERH põhikiri, p-d 9 ja 10.1) ning tagada osutatavate teenuste kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri, p 10.9). PERH-i vara moodustub mh asutamisotsuse põhjal riigi poolt üleantust, tervishoiuteenuste ja nendega seonduvate teenuste müügist ning lepingute täitmisest laekuvatest vahenditest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, või toetustest ja muudest eraldatud vahenditest või laekumistest (PERH põhikiri, p 69). Avaliku ülesande materiaalne delegeerimine PERH-ile PERH-i ja Haigekassa vahel sõlmitud RRL-iga nr 2019-RRL1-60643 (edaspidi RRL2019) võttis Haigekassa ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2023 üle PERH-i poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse õigusaktides, RRL2019-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras (RRL2019, lk-d 1-2). RRL2019 sõlmimisel juhindusid PERH ja Haigekassa riigi tervishoiupoliitikast, haiglavõrgu arengukavast, tervishoiusektoris ja ravikindlustuses toimuvatest arengutest, seades ülimuslikuks ühised huvid kindlustatud isikutele kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse tagamisel, tunnustades vajadust ravikindlustuste raha efektiivse ja otstarbeka kasutuse eesmärgil Haigekassa poolt teatavate kontrollmehhanismide rakendamist (samas). PERH kohustus tagama kindlustatud isikule

Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“. – RTL 2001, 97, 1343.

7 / 55

RRL2019-s kokkulepitud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse RRL2019-s kokkulepitud tingimusel kogu RRL2019 kehtivuse ajal (RRL2019 Lisa 1, p 4.1.1). RRL2019 Lisa 1 kohaselt (p 1.1) oli Haigekassa poolt kindlustatult isikult tervishoiuteenuse eest maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks isiku kanne ravikindlustuse andmekogusse ja kehtiva kindlustuskaitse olemasolu ravi alustamise päeval. PERH-il oli kohustus kontrollida ravi alustamisel ja soodusretsepti väljakirjutamisel kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivust ravikindlustuse andmekogust (RRL Lisa 1, p 10.1). Haigekassa võttis kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis oli kantud RaKS § 30 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel lepingus kokkulepitud teenuste, nende miinimummahu ja rahalise mahu ulatuses (RRL2019 Lisa 1, p 1.2 (hiljem p 1.3)). Tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks edastas PERH raviarved koos koondarvega Haigekassa infosüsteemi, mille järel kohustus Haigekassa tasuma PERH-ile arve (RRL2019 Lisa 1, p-d 6.1, 6.5 ja 6.7). Haigekassa võttis kindlustatud isikutelt tasu maksmise kohustuse üle üksnes tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötajate poolt koostatud raviarvete alusel (RRL2019 Lisa 1, p-d 6.1, 9.1 ja 9.2). PERH-i sisesest töökorraldusest tulenevalt vastutas raviarvete lõpetamise eest raviarst. Raviarved avati PERH-is raviarsti korraldusel iga ravijuhu korral iga patsiendi kohta eraldi. Raviarve avamiseks taotles PERH Haigekassalt tervishoiuteenuse osutamiseks volitatud isikule juurdepääsuõigust Haigekassa raviarvete elektroonilise edastamise programmile (nn TORU), milles toimus autentimine (RRL2019 Lisa 1, p-d 7.4 ja 7.8). Raviarvele märgiti mh andmed patsiendi ning arve esitanud arsti ja suunanud arsti kohta, samuti kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse kood (RRL2019 Lisa 10). Koostatud raviarved edastati Haigekassale jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule järgmise kuu 7. tööpäeval (RRL2019 Lisa 1, p 6.1). Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loeti Haigekassa poolt üle võetuks, kui Haigekassa ei olnud 20 kalendripäeva jooksul alates koondarve koostamisest PERH-i kirjalikult teatanud tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumises (RRL2019 Lisa 1, p 6.6). 2021. aastal moodustas PERH-i kontserni põhitegevuse müügitulu RRL2019 alusel tervishoiuteenuse osutamine kindlustatud isikutele (4 kd, tl 120). Aastatel 2017-2021 moodustas Haigekassa poolse rahastuse osakaal pea kogu PERH-i tulu. Eeltoodule tuginedes on Haigekassa RRL2019-iga delegeerinud PERH-ile avaliku ülesande täitmise, s.o kindlustatud isikutele tervishoiuteenuse kui mitterahalise ravikindlustushüvitise osutamise ning Haigekassa eelarve (sh riigieelarveliste vahendite) efektiivse ja otstarbeka kasutamise ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste eest tasumise korraldamisel. Ants Kass kui ametiisik Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: tervishoiuteenuse hüvitis Koostoimes seaduste, RRL2019, sellest tuleneva PERH-i sisese töökorralduse ning PERH-i ja A. Kassi vahel sõlmitud lepingutega omas Ants Kass (ik 35103270309) ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel järgnevalt.

8 / 55

Ajavahemikul 05.09.2016–04.08.2022 töötas A. Kass PERH-i ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina.

kirurgiakliiniku

Töölepingu (p 3.2) kohaselt oli A. Kassi peamisteks tööülesanneteks vanemarst-konsultandina oma vastutusala piires mh ravitöö kvaliteedi maksimaalne kindlustamine, statsionaarse ja ambulatoorse arstiabi osutamine vastavalt graafikule, ambulatoorsete vastuvõttude tegemine ning operatsioonide tegemine statsionaaris ja päevakirurgias. A. Kassi tööülesanded ja pädevus olid üksikasjalikult kirjeldatud ametijuhendis (samas; tööleping, p 1.1.4). Töölepingu (p 1.1.5) kohaselt oli A. Kass kohustatud järgima ka haiglas kehtivaid reegleid ja eeskirju vaatamata sellele, kas kõik tööreeglistiku sätted olid konkreetses ametijuhendis fikseeritud. Samuti kohustus A. Kass töölepinguga täitma õigusaktides ja haiglasisestes aktides sätestatud tingimusi (tööleping, p 10.1.1). Vanemarst-konsultandi ametijuhendi (p 2.3) kohaselt oli A. Kassi üheks peamiseks tööülesandeks ravitööga tegelemine. Ametijuhendi kohaselt pidi A. Kass nimetatud tööülesande täitmisel mh kinni pidama kehtestatud reeglitest, juhenditest ja eeskirjadest (p 3.1.4), täitma ja kontrollima haiguslugusid ja muid haigla tööga seotud dokumentatsiooni vastavalt kehtestatud kordadele (p 3.1.10), saadud ülesandeid täitma korrektselt (p 3.1.11), tegelema ravitööga statsionaarses osakonnas (p 3.1.12) ning tegema ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt osakonna töökorraldusele (p 3.1.14). Rutiinsete tööülesannetena pidi A. Kass ametijuhendi kohaselt täitma muid töö iseloomust tulenevaid ülesandeid (p 4.10) ning koostama ja allkirjastama dokumente oma tööalase pädevuse piires (p 5.2). PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaZ (tervishoiutöötaja koodiga D02488) õigus ja kohustus teostada RRL2019 täitmist järgnevalt. Oma vastutusala piires korraldas A. Kass mh kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ning osutas neile ambulatoorset arstiabi meditsiinilisel näidustusel. Ambulatoorsete vastuvõttude ja ambulatoorse arstiabi käigus määras A. Kass kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel erinevaid analüüse ja uuringuid, mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Samuti suunas ja korraldas A. Kass kindlustatud isikutele ambulatoorseid vastuvõtte ka teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juurde. Ka A. Kassi poolt suunatud ja korraldatud ambulatoorsed vastuvõtud ja nende käigus kindlustatud isikutele osutatud ambulatoorne arstiabi teiste PERH-is ravitööga tegelevate eriarstide juures olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Ravitööga tegelemise käigus avati A. Kassi igakordsel korraldusel kindlustatud isikutele nende isikukoodi alusel raviarve. Raviarvetel kajastati A. Kassi poolt ning tema suunamisel ja korraldusel kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenused. Erandina kajastas A. Kass tema poolt kindlustatud isikutele RRL2019 alusel osutatud ja Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenuseid ka teiste PERH-i eriarstide poolt avatud raviarvetel, kui sama ravijuhu jaoks oli teine PERH-i eriarst kindlustatud isikule raviarve juba avanud. PERH-i sisemise töökorralduse kohaselt vastutas A. Kass raviarstina ka raviarvete lõpetamise eest. Kindlustatud isiku ravijuhu lõppedes suunas PERH-i infosüsteem koostatud raviarved RRL2019 alusel ja tingimustel koondarvetena elektrooniliselt Haigekassale tasumiseks. RRL2019 alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada PERH-ile RRL2019-s sätestatud tingimustel A. Kassi poolt kindlustatud isikutele osutatud ja määratud ning raviarvetel kajastatud tervishoiuteenuste eest. 9 / 55

Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid PERH RRL2019 alusel kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel osutab. Osutades ja määrates kindlustatud isikutele meditsiinilisel näidustusel RRL2019 alusel tervishoiuteenuseid (sh suunates kindlustatud isikuid teiste PERH-i eriarstide vastuvõttudele), mis olid kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, omas A. Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi. Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid osutada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, milliseid tervishoiuteenuseid kindlustatud isikule osutada ja määrata, s.o millises ulatuses tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt omas A. Kass vahetut mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et ta töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et osutab ja määrab ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, mille tasu maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult RRL2019 alusel üle Haigekassa. Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta osutas ja määras kindlustatud isikutele RRL2019 alusel ja tingimustel tervishoiuteenuseid, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist). Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel: ravimihüvitis Täiendavalt omas A. Kass koostoimes seaduse ning PERH-i ja A. Kassi vahel sõlmitud lepingutega ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel järgnevalt. PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus oli A. Kassil tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja koodiga D02488). Seega oli A. Kassil õigus ja kohustus meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada retsepte soodustusega ravimitele. Ravitööga tegelemise käigus kirjutas A. Kass välja ka retsepte kindlustatud isikutele soodustusega ravimite väljastamiseks meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil. A. Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retseptidel kajastatud ravimid olid kantud Haigekassa ravimite loetellu. RavS § 33 lg 17 alusel vastutas A. Kass tema poolt väljakirjutatud ravimi põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. A. Kassi poolt väljakirjutatud retseptid olid aluseks, et üldapteegid kindlustatud isikutele soodustusega ravimeid väljastaksid (RaKS § 33 lg 1). Kindlustatud isikule A. Kassi poolt väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi müügil tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks esitas ravimi jaemüüja Haigekassale arve (RaKS § 46 lg 1). Jaemüüja arve alusel tekkis Haigekassal kohustus hüvitada jaemüüjale RaKS-s ja RavS-s sätestatud tingimustel A. Kassi poolt kindlustatud isikutele väljakirjutatud retsepti alusel soodustusega ravimi eest. Seega omas A. Kass ravitööga tegelemise käigus õigust ja kohustust otsustada, kas ja milliseid soodustusega ravimeid riik kindlustatud isikutele meditsiinilisel ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks võimaldab. Kirjutades kindlustatud isikutele meditsiinilisel 10 / 55

ja nende ravimise eesmärgil ambulatoorseks raviks välja retsepte soodustusega ravimile, mis oli kantud Haigekassa ravimite loetellu, omas A. Kass õiguspädevust teha Haigekassa varalise kohustuse tekitamisele suunatud otsustusi. Esiteks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, kas kindlustatud isikule tema ambulatoorseks raviks meditsiinilisel ja tema ravimise eesmärgil ravimit võimaldada, s.o kas tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Teiseks oli A. Kass ravitööga tegeledes õigustatud ja kohustatud hindama, milliseid soodustusega ravimeid kindlustatud isikule võimaldada, s.o millises ulatuses tekitada Haigekassale avalike vahendite arvelt väljamaksmise kohustus. Selliselt omas A. Kass vahetut mõju Haigekassa eelarve efektiivsele ja otstarbekale kasutamisele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et töötab PERH-is vanemarst-konsultandina ning on riiklikus tervishoiutöötajate registris registreeritud tervishoiutöötaja. Samuti teadis A. Kass, et kirjutab ravitööga tegelemise käigus kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab kindlustatud isikult üle Haigekassa. Eeltoodule tuginedes omas A. Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel, kui ta kirjutas seaduse alusel kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, s.o tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve efektiivset ja otstarbekat kasutamist). Ants Kassi poolt korduvalt altkäemaksu vastuvõtmine PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultant A. Kass võttis ajavahemikul 20.01.-31.05.2021 Haigekassas kindlustatud isikutelt ja viimastega seotud isikutelt korduvalt vastu vara vastutasuna RRL2019 alusel Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuste osutamise, määramise ja korraldamise eest. Samuti Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest. Ravitööga tegelemise käigus teadis A. Kass, et osutab, määrab ja korraldab Q. Q’ile, W. Wle ja A. Ale RRL2019 alusel Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuseid. Samuti teadis A. Kass, et kirjutab ravitööga tegelemise käigus HQ Q’ile ja A. Ale selleks õigustatud isikuna välja retsepte Haigekassa ravimite loetellu kantud soodustusega ravimitele. Sealjuures oli A. Kass teadlik, et Q. Q, W. W ja A. A on Haigekassas kindlustatud isikud, kellelt võtab Haigekassa ravikindlustuse süsteemi raames üle tasu maksmise kohustuse. Q. Q’ilt, W Wlt ja A. Alt vara vastu võttes teadis A. Kass ka seda, et vara on talle üle antud vastutasuna ravikindlustussüsteemis tervishoiuteenuste osutamise eest. A. Kassi poolt altkäemaksu vastuvõtmine toimus PERH-is aadressil J. Sütise tee 19, Tallinn A. Kassi töökabinetis nr B790. Altkäemaksu vastuvõtmine Q Q’ilt A. Kass ja Q Q (ik xxx) tunnevad üksteist 1990. aastate algusest, kuid nende suhtlus piirdub üksnes arsti ja patsiendi suhtega. (Süüdistuse p 11.64) Ajavahemikul 04.01.-31.05.2021 nõustas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus erialaselt alajäsemete, selja- ja nimmevalu probleemiga Q Q’i ning 11 / 55

analüüsis tema terviseprobleeme. 19.01.2021 korraldas A. Kass Q Q’ile ambulatoorse vastuvõtu kuupäevaks 20.01.2021. Samuti kirjutas A. Kass 19.01.2021 Q. Q’ile retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja 20.01.2021. 20.01.2021 teostas A. Kass Q. Q’ile ambulatoorse vastuvõtu, mille käigus avati A. Kassi korraldusel Q. Q’i suhtes raviarve nr RH8063464. Samuti vormistas A. Kass 20.01.2021 Q. Q’i ambulatoorsel vastuvõtul viimasele saatekirja kompuutertomograafia uuringule, milline teostati 05.02.2021. (Süüdistuse p 11.65) Ajavahemikul 29.-31.03.2021 suunas A. Kass Q. Q’i viimase palvel PERH-i ortopeedi S S ambulatoorsele vastuvõtule. S. S ambulatoorne vastuvõtt toimus 05.04.2021, mille käigus avas S. S raviarstina Q Q’i suhtes ka raviarve nr RH8193388. 04.05.2021 korraldas A. Kass Q. Q’ile bioloogilise materjali aeroobse külvi võtmise ning selle pinnalt mikroorganismi samastamise ja ravimitundlikkuse määramise, milline teostati 05.05.2021. 05.05.2021 kirjutas A. Kass Q. Q’ile ka retsepti soodustusega ravimile DHC Continus, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval. 12.05.2021 kirjutas A. Kass Q. Q’ile välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q Q apteegist välja samal kuupäeval. 12.05.2021 korraldas A. Kass ka Q. Q’ile vastuvõtu valuravikabinetti kuupäevaks 20.05.2021. 31.05.2021 nõustas A. Kass erialaselt Q. Q’i ning kirjutas Q. Q’ile välja retsepti soodustusega ravimile Ciprinol, millise ostis Q. Q apteegist välja samal kuupäeval. Vastutasuna ülal p-des - kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 Q. Q’ilt 20.01.2021 kella 13.31 paiku vastu puuviljakoti, kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot. 30.04.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107728556, milline tasuti Haigekassa poolt 10.05.2021. Koondarves sisaldunud raviarved kajastasid A. Kassi poolt Q. Q’ile puuviljakoti, 300 euro ja kahe firma Makita aku eest osutatud ja määratud tervishoiuteenuseid järgnevalt. Koondarve nr 5107728556 sisaldas raviarvet nr RH8063464 summas 316,16 eurot. Raviarve nr RH8063464 kajastas ajavahemikul 20.01.2021-05.02.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus e kood

Teenuse kordade arv

Koefitsie nt

Teenuse hinnakirjajär gne hind

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA

AFIA

KONTRASTAINEGA

71,78

2021012

Eriarsti korduv vastuvõtt

15,92

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA

AFIA

KONTRASTAINEGA

(IGA

18,23

12 / 55

2021020

KOMPUUTERTOMOGRA 7978

AFIA KONTRASTAINE

10 ML

5,77

Lisaks sisaldas koondarve nr 5107728556 ka raviarvet nr RH8193388 summas 479,36 eurot. Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 A. Kassi poolt Q. Q’ile osutatud, määratud ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus e kood

Teenuse kordade arv

Koefitsie nt

Teenuse hinnakirjajär gne hind

2021040

Eriarsti korduv vastuvõtt

15,92

2021050

BIOLOOGILISE

66510

MATERJALI AEROOBNE

KÜLV PÕH

12,7

2021050

MIKROORGANISMI

SAMASTAMINE

BIOKEEMILISE

66522

14,4

2021050

RAVIMTUNDLIKKUSE

MÄÄRAMINE

DISKDIFUSIOON

66530

8,57

Altkäemaksu vastuvõtmine W Wlt A. Kass ja W W (ik xxx) tunnevad üksteist 1980. aastate algusest ning on peretuttavad. Ajavahemikul 13.-14.04.2021 leppis A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus W. Wga kokku viimase õlavaluga venna abikaasale D W’le (ik xxx) ambulatoorse vastuvõtu toimumise kuupäevaks 18.05.2021. 18.05.2021 teostas A. Kass D. Wle ambulatoorse vastuvõtu, mille juures viibis osaliselt ka W. W. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas A. Kass D. W suhtes raviarve nr RH8270552. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus D. Wle röntgenülesvõtte teostamise ning teostas talle süstimise kaudu blokaadi valupunkti. Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W. Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot. 07.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734443, milline tasuti Haigekassa poolt 17.06.2021. Koondarve nr 5107734443 sisaldas raviarvet nr RH8270552 summas 32,29 eurot. Raviarve nr RH8270552 kajastas 18.05.2021 A. Kassi poolt D. Wle osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis

Teenuse nimetus

Teenus e kood

Teenuse kordade

Koefitsie nt

Teenuse hinnakirjajär 13 / 55

e kuupäev

arv

gne hind

2021051

Eriarsti korduv vastuvõtt

15,92

2021051

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ÜLAJÄSEMETEST

(KAKS ÜLE

16,37

Altkäemaksu vastuvõtmine A Alt A. Kass ja Z Z (ik xxx) abikaasa on kolleegid, töötavad PERH-is arstidena. 31.05.2021 teostas A. Kass PERH-is ravitööga tegelemise käigus ambulatoorse vastuvõtu põlvevaluga A A’le (ik xxx), mille juures viibis ka Z. Z. Ambulatoorse vastuvõtu käigus avas A. Kass A. A suhtes raviarve nr RH8294532. Samuti määras A. Kass ambulatoorse vastuvõtu käigus A. Ale röntgenülesvõtte teostamise ning kirjutas A. Ale ka retseptid soodustusega ravimile Arcoxia, millise ostis A. A apteekidest välja 31.05.2021 ja 09.06.2021. Vastutasuna ülal p-s kirjeldatud teostuse eest RRL2019 alusel võttis A. Kass oma töökabinetis nr B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A. Alt vastu sularahas vähemalt 100 eurot. 08.06.2021 väljastas PERH Haigekassale koondarve nr 5107734491, milline tasuti Haigekassa poolt 18.06.2021. Koondarve nr 5107734491 sisaldas raviarvet nr RH8294532 summas 57,18 eurot. Raviarve nr RH8294532 kajastas 31.05.2021 A. Kassi poolt A. Ale osutatud ja määratud järgnevaid tervishoiuteenuseid: Teenuse osutamis e kuupäev

Teenuse nimetus

Teenus e kood

Teenuse kordade arv

Koefitsie nt

Teenuse hinnakirjajär gne hind

2021053

Eriarsti korduv vastuvõtt

15,92

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

VAAGNAPIIRKONNAST

(ÜKS

12,95

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST

(KAKS ÜLE

16,54

2021053

RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST (IGA

JÄRG

11,77

14 / 55

Sellise tegevusega pani Ants Kass toime KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava altkäemaksu võtmise, s.o ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.

MENETLUSE KÄIK

15 / 55

Ants Kassile üle puuviljakoti vastutasuna süüdistusakti punktides 11.64 - 11.65 kirjeldatud teostuse eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarstkonsultandina, võttis ta korduvalt vastutasuna ravi rahastamise lepingu alusel osutatud, määratud ja suunatud tervishoiuteenuste ning soodustusega ravimitele retseptide väljakirjutamise eest vastu sularaha ja muud vara.

16 / 55

Avalik ülesanne

põhiseaduse, edaspidi PS § 28 lg 1), millest tulenevalt on riik loonud ravikindlustuse süsteemi (ravikindlustuse seaduse, edaspidi RaKS, § 2 lg 1) ning moodustanud avalikõigusliku juriidilise isikuna Eesti Haigekassa, registrikoodiga 74000091 (alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa; Eesti Haigekassa seadus- alates 01.04.2023 uue nimega Tervisekassa seadus, edaspidi § 2 lg 1). Haigekassa on HKS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1).

tervishoiuteenuse osutajale lepingus ettenähtud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 2); tasuda soodustingimustel väljastatud ravimite eest apteekidele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (p 3). Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud retseptide õigsust ja põhjendatust (HKS § 4 lg 1).

ravikindlustushüvitise saamiseks (RaKS § 3 lg 3). Ravikindlustushüvitis on mh kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus ning vajalik ravim, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-s sätestatud tingimustel Haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (s.o mitterahaline hüvitis, RaKS § 25 lg 1). Mitterahaline ravikindlustushüvitis on mh Haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) või ravim (ravimihüvitis, RaKS § 25 lg 2).

väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse (edaspidi RavS) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile (RaKS § 41 lg 2). Ajavahemikul 09.01.2021-03.07.2022 oli „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ kehtestatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30 (edaspidi SM kord nr 30) (RavS § 33 lg 7 p 1).

sõlmib Haigekassa tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (RaKS § 36 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik (TTKS § 4). RRL-iga võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (RaKS § 35 lg 1, SM kord nr 9 § 2 lg 1). Sealjuures kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama kindlustatud isikutele RRL-i tingimustel tervishoiuteenuseid (RaKS § 37). RRL on haldusleping ning sellele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku 7. peatüki sätteid RaKS-s sätestatud erisustega (RaKS § 35 lg-d 1-2).

25.07.2001 korraldus nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“), mille punkti 2 kohaselt määrati asutajaõiguste teostajaks Sotsiaalministeerium. PERH toimib eraõigusliku juriidilise isikuna, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast (PERH põhikiri 25.10.2018-20.12.2022 (edaspidi PERH põhikiri), p 3) (K 1 tl 73).

kõrgetasemeline kvaliteet ja vastavus õigusaktidega esitatavatele nõuetele (PERH põhikiri, p 10.9) ( K 1 tl 73, 82).

20 / 55

Ravimi väljakirjutamine kui funktsionaalne delegeerimine

väljakirjutamist reguleerib RavS (RavS § 1 lg 1). Retseptiravimeid võib üldapteegist tarbijatele väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti alusel (RavS § 33 lg 1; SM kord nr 30 § 6 lg 1). Retsepti väljakirjutamise õigus on mh eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks (RaKS § 41 lg 2, RavS § 33 lg 14). Eelnimetatud isik võib ravimeid soodustusega väljastamiseks välja kirjutada Haigekassas kindlustatud isikutele (SM kord nr 30 § 2 lg 4). Ravimi väljakirjutamisel tuleb retseptile märkida mh märge patsiendi kindlustatuse kohta ning retsepti väljakirjutaja nimi ja Terviseameti registreerimistõendi number (SM kord nr 30 § 4 lg 1 p-d 32 ja 8). Ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab ravimi väljakirjutanud arst (RavS § 33 lg 17).

21 / 55

saa olla avaliku ülesande täitmine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 4 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja sellega seotud põhimõtteid reguleerib VÕS ehk eraõigus. Patsientide ravimine toimub VÕS § 758 lg 1 kohaselt eraõigusliku suhte alusel.

05.09.2016–04.08.2022 töötas Ants Kass PERH-i kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse III ortopeediaosakonna vanemarst-konsultandina. Ants Kass oli 22 / 55

tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötajana koodiga D02488( KD 1 TL 140 CD-plaat).

kohustuse tasuda kindlustatud isiku ravikulud (RaKS § 2 lg 1, 3) täidab arst sellisel toimingul- saatekiri suunamisele, eriarsti vastuvõtt- ametiisikuna avalikku ülesannet.

ravitava kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks välja kirjutada retsepte soodustusega ravimitele.

kirjutades seaduse alusel kindlustatud isikutele välja retsepte soodustusega ravimitele, omas Ants Kass PERH-is vanemarst-konsultandina ravitööga tegelemise käigus ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel ehk tegutses ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses (teostas mitterahalise ravikindlustushüvitise võimaldamist ning tagas Haigekassa eelarve kasutamist).

omakorda haigekassasse tasumiseks. Tema registreeris patsiendid operatsiooni järjekorda ja -plaani. On ka SOS järjekord, kui plaanipärane operatsioon jääb mingil põhjusel ära, siis tema võtab ühendust järgmise patsiendiga, kes on andnud nõusoleku kiireks reageerimiseks. Ants Kass oli tema otsene juht. Reeglina leppis Ants Kass ise patsientidega operatsiooniajad kokku, Ants Kassi kabinet asub 7 korrusel sekretäride kabineti kõrval. Ants Kass andis ise patsiendile väljakirjutamisel omaosalusarve, tema rahaga ei tegelenud, see on sekretäri töö (K 3 tl 72-76).

26 / 55

kui Q Q ja tema õde soovisid peale viimase operatsiooni Ants Kassiga korra kokku saada (K 1 tl 156). Ants Kass ei pakkunud neile tulla haigla poolt pakutavale tasulisele vastuvõtule, vaid võttis nad vastu enda kabinetis Haigekassa järjekorravälisel eriarsti vastuvõtul.

RAAFIA

KONTRASTAINEGA

RAAFIA

KONTRASTAINEGA

(IGA

RAAFIA

KONTRASTAINE

ML

eurot. Raviarvel nr RH8193388 kajastati ka 05.05.2021 Ants Kassi poolt Q Qle osutatud, määratud ja suunatud järgnevaid tervishoiuteenuseid:

MATERJALI

AEROOBNE

KÜLV PÕH

SAMASTAMINE

BIOKEEMILISE

MÄÄRAMINE

DISKDIFUSIOON

töökabinetis nr B790 Q Qlt 20.01.2021kella 13.50 paiku sularahas 300 eurot ning 31.05.2021 kella 14.14 paiku kaks firma Makita aku mudelit „BL1850:18V 5,0ah“ kogumaksumusega 135 eurot.

tema laenas talle 150 eurot, et Q Q saaks taksoga koju sõita ja koju süüa osta. Oli nn kovidiaeg. Selles osas, miks Q Q laenu soovis on kindel, et Q Q ajab enda ütlustes ise midagi segamini, kui räägib, et soovis laenu sigarettide ja toidu ostmiseks haiglas. Sigarettidest ta ei rääkinud ja haiglas saab kolm korda päevas korralikult süüa.

märkmeid. Ants Kass tõuseb, võtab rahakupüürid, läheb diivanil asuva õlakoti juurde, võtab sellest rahakoti, paneb rahakupüürid rahakotti, rahakoti tagasi õlakotti, võtab viiuli vutlari ja väljub kabinetist (K 2 tl 2-5).

30 / 55

käimasolevatele terviseteenustele (vastuvõtt, ravimiretsepti kirjutamine), mitte hulk aega tagasi antud laenule. Üheski talletatud vestluses, milles lepitakse kokkusaamisi vm juttu räägitakse, ei ole kõne all laenu- raha andmine- saamine- tagastamine. Sularaha üleandmise hetkeks oli väidetavast laenu andmisest möödas neli kuud. On usutav, et laenu tagasimakse korral selgitanuks Q Q Ants Kassile, et üleantav raha on kunagi laenuks antud raha. Sellist vestlust aga ei ole. Mis asjaoludel peaks laenu nimetama kirjaks ja vastuvõtuajal üle andma tänuavaldustega jääb selles kontekstis kohtule mõistetamatuks.

kogusummas 112.50 eurot. Arvele lisandub käibemaks 20%. Arve tasuti xxx OÜ pangakaardiga 31.05.2021 kell 14.47.46. Väljavõttest nähtub, et BK1850B, 18 on Makita aku (K 2 tl 60-61, 65).

jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 18.05.2021 kell 11.01 tulevad kabinetti Ants Kass, D W, W W. Räägitakse D W tervisest ja lubab teha ka süsti. Ants Kass suunab D ja W W ruttu registratuuri (K 2 tl 13-15).

209.Teenuse nimetus

210.Teen use kood

214.20210518 220.20210518

215.Eriarsti korduv vastuvõtt 216.3004

221.RÖNTGENIÜLESVÕTE

222.7916

ÜLAJÄSEMETEST (KAKS

ÜLE

211.Teenus 212.Koefits 213.Teenuse e ient hinnakirjajär kordad gne hind e arv 217.1 218.1 219.15,92 223.1 224.1 225.16,37

Altkäemaksu vastuvõtmine

B790 18.05.2021 kella 11.00 paiku W Wlt vastu sularahas vähemalt 50 eurot.

tegemist olnuks mõlemale arusaadavalt hilinenud sünnipäevakingi osaga, ei ole esmalt usutav, et see oleks toimunud pea kaks kuud hiljem, kuid sellest olulisem on, et kingi teema ei nähtu omavahelistes vestlustes (jälitustoimingud) ei enne, kohtumise ajal, ega peale kohtumist. Samuti ei viita omavahelised laused ega „kingituse“ kitlitaskusse panek ning Ants Kassi vastus, sünnipäevakingitusele, vaid „tänuavaldusele“ vastuvõtu eest, mispeale vastab Ants Kass nõustuvalt „ole nüüd“, jättes objekti taskusse ehk võttes selle vastu. Seda veendumust suurendab ka asjaolu, et „kingitus“ ehk 50 eurot anti üle eraviisiliselt ehk järjekorraväliselt kokkulepitud ja toimunud vastuvõtu käigus (mitte sünnipäeva tähistamisel või muul kohtumisel). Viimane viitab samuti tasule vastuvõtu eest, mitte ei ole seostatav pea kaks kuud hiljem tehtava lisakingitusega. Eeltoodu alusel jätab kohus Ants Kassi ja W W ütlused 50 euro üleandmise selgituste osas tõendikogumist, kui ebausaldusväärsed, välja. Ants Kass ja W W on valetanud 50 euro üleandmise põhjuste kohta. Tegemist oli tasuga vastuvõtu ja sellega kaasnenu eest. A A episood Ametiseisundi kasutamine

240.Teenuse nimetus

245.20210531 251.20210531

246.Eriarsti korduv vastuvõtt

252.RÖNTGENIÜLESVÕTE

VAAGNAPIIRKONNAST

(ÜKS

258.RÖNTGENIÜLESVÕTE

ALAJÄSEMETEST (KAKS

ÜLE

264.RÖNTGENIÜLESVÕTE

257.20210531 263.20210531

241.Teenu 242.Teenus se e kood kordad e arv 247.3004 248.1 253.7912 254.1

243.Koefits 244.Teenuse ient hinnakirjajär gne hind 249.1 255.1

250.15,92 256.12,95

259.7919

260.1

261.1

262.16,54

265.7920

266.1

267.1

268.11,77

34 / 55

ALAJÄSEMETEST (IGA

JÄRG

Altkäemaksu vastuvõtmine

B790 31.05.2021 kella 11.06 paiku A A vastu sularahas vähemalt 100 eurot.

näe ega kuule“. Ta on kulltükk. Esialgu ta ei avanud ega arvanud midagi. Inimesed on ka kaarte tänuks kirjutanud. Hiljem avastas, et ümbrikus oli raha 100 eurot. Ei oska öelda, milleks kasutas ümbrikus olnud 100 eurot. (K 3 tl 101- 102).

eelteadmist sellest, et vastuvõtu eest tasutakse otse arstile sularahas. Tegemist on Ants Kassi väljakujunenud käitumismustriga. Asjaolu, et Ants Kass teadis ja eeldas, et talle jäetakse/antakse raha tuleneb ka tema kombest märkmikku kandeid teha ja raha rahakoti asetada. Võimalik, et komme pabereid puruks rebida ei ole käesoleval juhul seotud kuriteo varjamisega, kuid ometi olukorras, kus olles ebaseaduslikult raha võtnud ja seejärel rebides puruks paberid/ümbrikud ja need kabinetist välja prügikasti viies, jätab Ants Kass keskmisele kõrvaltvaatajale mulje katsest rahasaamist igal võimalikul viisil varjata. Seda enam, et videosalvestistelt nähtuva põhjal on Ants Kassil kombeks peale sularaha võtmist nt ümbrikust teha märkmeid. Ants Kass on selgitanud, et ta nt E E puhul kirjutas võlajäägi üles, et märkmikusse tal oli tavaks kandeid teha. Ants Kass selgitas ka, et peale E E tal teisi võlgnikke ei olnud. See ei selgita seda, et ta tegi märkmeid ka peale Q Qlt, W Wlt ja A A raha saamist. Ants Kassi kodu läbiotsimisel leiti mh valge paberileht kirjetega „kott“, „pank“, „Nordea“, millede all olid erinevad numbrid, mida on võimalik seostada rahakupüüride ja nende arvude korrutistega. Arvestades neid kahte asja (sularaha vastuvõtmine, märkmete tegemine) jõudis kohus järelduseni, et Ants Kass pidas arvestust mh ka laekunud ebaseadusliku tulu kohta. Nii sai ta sularaha, pani paberile või märkmikku kirja saadud summa ja teatud perioodil tegi selle kohta kokkuvõtteid (läbiotsimise protokolli juurde foto nr 0194, CD plaat) koos kodus kogunenud ja pangas oleva rahaga. Asjaolu, et tegemist oli ebaseadusliku tulu ülesmärkimisega, tõendab Ants Kassi komme peale sularaha saamist ümbrik/paber/märkmed puruks rebida ja kabinetist välja toimetada.

ametiisikuna korduvalt vara vastuvõtmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.

seotud Ants Kassi tegevuse ja talle vara (sularaha ja 2 tk Makita akud) üleandmisega. Seega on süüdistus konkretiseeritud ning kaitsja etteheited selles osas on alusetud. Ekvivalentsussuhe on täielikult omistatav. Ants Kass võttis isikud vastu nende tervisega seonduvalt väljaspool Haigekassa järjekorda, teostas vajalikud toimingud ning Q Q, K Q, D W ja A A said tänu Ants Kassile tarbida Haigekassa poolt tasutavaid tervishoiuteenuseid, sh ravimeid, mille vastutasuna andsid Q Q, W W ja A A Ants Kassile hüvesid. Võttes vastuvõttudel vastu raha ja akud sõlmis Ants Kass nende isikutega sel hetkel ebaõiguskokkulepe, nõustudes soodustuse vastuvõtmisel ühtlasi soodustuse lubamisega konkreetselt osutatud teenuste eest (vastuvõtt jm järgnenu). Seega oli Ants Kassi ja märgitud isikute vahel vaikiv üksmeel selles, et hüve (raha, akud) on vastuteene tehtud ametialase teo eest (eriarstivastuvõtt jm nimetatu).

vähemalt teistkordselt sularaha ja Makita akude vastuvõtmisega nõustunud ja vastuvõtnud altkäemaksu enda kui eriarsti poolt avaliku ülesande täitmisel ametiseisundi kasutamise eest ehk on täitnud KarS § 294 lg 2 p 1 kuriteokoosseisu.

Karistus

KarS § 56 lg- st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

alla keskmäära, kuid üle alammäära teosüüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase isikut, tegudest möödunud aega, on kohane teda karistada vangistusega kaks aastat.

süüdimõistetu.

suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Ants Kassi elukoha läbiotsimiselt leitud 70 00 eurot ning mõistaks konfiskeerimise asendamise korras välja KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 294 lg 4 alusel Ants Kassi elukohast varastatud 11 400 eurot ning KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel 585 eurot KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga saadud varana.

korras Ants Kassilt 585 eurot.

altkäemaksu KarS § 294 tähenduses ehk tegemist on kuritegelikul teel saadud tuluga, kokku 450 eurot. Altkäemaksuna saadud sularaha pani Ants Kass enda rahakotti. Ants Kassi ei peetud kinni samal päeval, ega ole samal päeval teostatud ka läbiotsimist ega sularaha äravõtmist. Ants Kassi arveldusarvele ei ole sularaha kantud. Kohtuliku menetluse käigus on leidnud tõendamist Ants Kassi poolt erinevatel aegadel sularahas kauplustes maksmised. Samuti on temalt läbiotsimisel äravõetud märkimisväärselt suuremas summas sularaha (70 000 eurot) kui altkäemaksuna saadud 450 eurot. Arvestades, et altkäemaksu sai Ants Kass sularahas vastavalt 20.01.2021, 18.05.2021, 31.05.2021 kuupäevadel, ta peeti kinni ja läbiotsimine toimetati 18.06.2021 ning ära võeti märkimisväärselt suurem summa sularaha, seda, et Ants Kass on sularahas tasunud kauplustes, tuleb asuda seisukohale, et altkäemaksuna saadud 450 eurot on kas ära tarvitatud või segunenud muu varaga.

vabatahtlikult välja sularaha kokku 70 000 eurot (K 2 tl 68-83), milline on Harju Maakohtu 23.12.2021 määruse alusel arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks (K 2 tl 139-144) ning asub sularaha tagatiskontol (K 2 tl 137-138). 41 / 55

varastatud sularaha summas 11 400 eurot, erinevad märkimisväärselt kuriteo tulemusena saadud summast, väärtuses kokku 585 eurot (450 eurot sularahas, kaks Makita akut koguväärtusega 135 eurot). Samuti tuleb nõustuda sellega, et Ants Kass ei ole eelnevalt ega hilisemalt kriminaalkorras karistatud. Küll aga ei ole need ainsad asjaolud, millele praeguse otsustuse tegemisel tähelepanu pöörata tuleb.

Tolliameti andmete kohaselt on perioodil 01.2015-02.2021 Ants Kassi netotuluks 2021. a 6084,67 eurot, 2020. a kokku 56 775,90 eurot, 2019. a kokku 57 236,93 eurot, 2018. a kokku 53 397,72 eurot, 2017. a kokku 51 494,57 eurot, 2016.a kokku 54 455,83 eurot, 2015. a kokku 49 034,69 eurot. Töötasu on laekunud PERH-ilt ja Sotsiaalkindlustusametilt (12.03.2021 vaatlusprotokoll (K 2 tl 108- 114).

tööõiguslikele suhetele oli tal sissetulekuid ka muudest allikatest. Ants Kassi ütluste kohaselt oli XXX tema nimel, kuid register seda ei näita (K 3 tl 103). Ta müüs XXX E Ele, kes oli seda ka pikaajaliselt juba hooldanud. Auto läks X E nimele. Hind oli 5500 eurot. E E tasus talle sularahas paar korda kuus, kokku 14- 16 korda, vastavalt võimalustele. Omanikuvahetus oli 2019 oktoobris. Osamaksed olid 100- 1000 eurot. Maksis 2020 kuni 2021 maini, raha tõi PERH-i, andis kuskil 7., 8. korruse koridori vahekäigus ümbrikus. Enne helistasid paar päeva ette (K 3 tl 102- 104).

43 / 55

teatud ulatuses ei ole need eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.

ebasobilikuks haiglas, leppides selleks kokku kohtumise Kadriorus. Samas nn „laenu“ oli ta valmis tagasi saama haiglas.

45 / 55

kuju, suurus, väravakujutiste kohal tumedam koht ja üleval vasakus nurgas on tumedam osa, kus on sularaha kupüüril Euroopa Liidu 12 tähte (K 3 tl 1-21 ).

toimetab midagi ja paneb kogu sularaha sinna tagasi. Ta kirjutab märkmikusse ja kokkuvolditud paberile, peale mida võtab laualt ümbriku mille rebib tükkideks. 13.04.2021 kell 12.56 võtab Ants Kass taskust valget värvi ümbriku, pöörates diivani suunas avab selle, öeldes: „Oh sa jeerum“, võtab samal ajal sularahakupüürid ümbrikust välja, paneb ümbriku diivanile, loetleb vähemalt 20 sularahakupüüri, loeb veel kord need üle. Seejärel võtab õlakoti sahtlist välja järgmised sularahakupüürid, paneb kupüürid omavahel kokku, jätab kaks kupüüri diivanile, teised paneb tagasi õlakoti eesmisesse sahtlisee. Seejärel võtab rahakoti ja paneb enne väljajäetud 2 kupüüri rahakotti. Järgmiseks võtab märkmiku ja kokkuvolditud paberi, kuhu kirjutab midagi. Siis rebib ümbriku tükkideks. Kell 13.14 võtab õlakoti eesmisest sahtlist ja loeb vähemalt 30 sularaha kupüüri, misjärel paneb need tagasi õlakotti. 16.04.2021 kell 11.09 tuleb Ants Kass kabinetti, käes vähemalt üks sularaha kupüür, kõnnib diivanil oleva õlakoti juurde, ütleb“oo“ ja paneb kupüüri esimesse sahtlisse. 28.04.2021 kell 15.58 tuleb Ants Kass kabinetti, käes valge ümbrik, asetab selle lauale. Võtab kitli taskust teise ümbriku, mille avab rebides, võtab sealt sularahakupüürid, seejärel võtab laualt eelmise ümbriku, millest võtab kupüürid, loetledes vähemalt 8. kell 15.59 paneb väljavõetudkupüürid kokku ja märkmiku vahele, rebib ümbrikud tükkideks ja lahkub. 05.05.2021 kell 14.02 võtab Ants Kass töölaua juures vasakust kitli taskust ümbriku, avab selle istudes, paneb lauale ja hakkab käte vahel sularaha kupüüre lugema. Kui ta pöörab tooliga diivani poole on äratuntav 50 eurone kupüür tema käes pealmise kupüürina. Kui ta loeb raha uuesti üle on eristatav 2 oranžikat värvi (50.-) ja üks rohekat värvi (100.-) sularaha kupüür. Seejärel võtab ta õlakotist midagi ja istub laua taha, teeb märkmeid, rebib ümbriku tükkideks, viies tükid kabinetist välja. 19.05.2021 kell 13.48 võtab Ants Kass paremast kitli taskust valget värvi ümbriku, istub toolile laua taha, avab ümbriku ja võtab välja sularaharakupüürid. Ta loetleb seejärel vähemalt 17 kupüüri, mis on äratuntavalt sarnased 50.- kupüüriga (oranžikat värvi), teise nurga alt loetledes vähemalt 18 kupüüri. Seejärel läheb ta õlakoti juurde, loeb kupüüre paremast käest vasakusse, vähemalt 17 korda (tk), samal ajal jääb tema paremasse kätte vähemalt 2 kupüüri. Loeb veel kolmandat korda ja paneb kupüürid kokku ning paneb need õlakotist võetud rahakotti. Rahakoti asetab tagasi õlakotti. Seejärel võtab laualt ümbriku, kirjutab midagi, rebib ümbriku tükkideks, siis teise ümbriku tükkideks ja viib tükid kabinetist välja (K 3 tl 1-21).

10.23.56 võtab Ants Kass ümbriku, võtab oletatavad rahakupüürid ümbrikust välja, laob need ühekaupa lauale, viiel korral (foto 4), võtab need seejärel kätte ja paneb ära. Ümbriku rebib tükkideks (K 2 tl 5-13). Seega oli Ants Kass teadlik, kellelt lauale asetatud ümbrik pärit oli.

vahetati kroonideks piiratud koguses sularaha piiratud arv päevade jooksul (sularaha kuni 1500 rubla, maksimaalselt 150 krooni kolme päeva jooksul). Seega ei saanud süüdistatav rahareformi ajal vahetada kroonideks suuremat summat kui 150 krooni.

kuivõrd euro tuli Eestis käibele 2011, Ants Kass ei ole maininud, et eelnevalt oli raha tal muus valuutas kui Eesti kroonides.

Kassi poolt korduvalt sularaha eest ostude tegemine peale tööpäeva lõppu: 5.11.2020 (kokku 50 eurot, 26.11.2020, 27.11.2020 (summas 100 eurot), 1.12.2020 (summas 17,49 eurot), 2.12.2020, 13.01.2021 (loteriipiletid väärtusega 35 eurot ja sularahakassas üle 8 eurot); 21.01.2021 (36,1 eurot) (K 3 tl 22- 34).

peale E E tal teisi võlgnikke ei olnud. See ei selgita seda, et ta tegi märkmeid ka peale Q Qlt, W Wlt ja A A raha saamist. Ants Kassi kodu läbiotsimisel leiti mh valge paberileht kirjetega „kott“, „pank“, „Nordea“, millede all olid erinevad numbrid, mida on võimalik seostada rahakupüüride ja nende arvude korrutistega. Arvestades neid kahte asja (sularaha vastuvõtmine, märkmete tegemine) jõudis kohus järelduseni, et Ants Kass pidas arvestust mh ka laekunud ebaseadusliku tulu kohta. Nii sai ta sularaha, pani paberile või märkmikku kirja saadud summa ja teatud perioodil tegi selle kohta kokkuvõtteid (läbiotsimise protokolli juurde foto nr 0194, CD plaat) koos kodus kogunenud ja pangas oleva rahaga. Asjaolu, et tegemist oli ebaseadusliku tulu ülesmärkimisega, tõendab Ants Kassi komme peale sularaha saamist ümbrik/paber/märkmed puruks rebida ja kabinetist välja toimetada.

52 / 55

laiemalt sedalaadi kuritegudega. Seda enam, et kohtus on leidnud tuvastamist, et Ants Kassi süüdistus altkäemaksu vastuvõtmises just sularahas.

sahtlis olevast rahakotist. Abikaasa kohta nimetas, et abielus üle 50 aasta, nii et me oleme üks.

Asitõendid

küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

Kristiina Freirik Rahvakohtunik

Kristi Piksar Rahvakohtunik

Kristina Väliste Kohtunik

55 / 55

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.