Kohtunik Kristina Domaškina, rahvakohtunikud Heldin Huul ja Evelin Laansalu
Kohtuistungi sekretär
Signe Hint
Kriminaalasi
Marko Karmi süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf Marko Karm isikukood: 37601010014; viibib vahi all Tartu Vanglas; XXX ; XXX; emakeel: XXX ; XXX kodanik Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi pole, 3 kehtivat välisriigi karistust tõkend vahistamine alates 07.02.2025 vandeadvokaat Kalju Kutsar (määratud kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada süüdi Marko Karm KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.
2.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Marko Karmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2025.
4.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Marko Karmilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 630 eurot, määratud kaitsja tasu 1333,28 eurot ja sundraha 2215 eurot, s.o menetluskulud kokku 4333,28 eurot.
5.KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Marko Karmil tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või
EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700033230. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Asitõendid:
6.1.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada trepi käsipuult, elutoa põrandalt, toolilt, dressipluusilt ja teksapükstelt võetud DNA-proovid PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.
6.2.KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Marko Karmile dressipluus ja teksapüksid.
6.3.KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Y.H-le lauanuga. Asitõendid asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas XXX.
7.Kannatanu H.L on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse Marko Karmi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
1.Marko Karmi süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et ta lõi 07.02.2025 kella 17:50 paiku XXX korteris H.L-i lauanoaga 4 korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. M. Karmi eesmärk oli H.L tappa, kuid tapmine jäi lõpule viimata, sest B.V, M.A ja Y.H sekkusid, mille tulemusena andis M. Karm noa B.V-le ja H.L sai korterist lahkuda. Seega pani M. Karm toime KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2.Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles M. Karmi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi 9 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Samuti mõista süüdistatavalt välja menetluskulud. Asitõenditest säilitada süüdistusaktis loetletud DNA-proovid Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, DVD-plaadid jätta kriminaaltoimiku juurde, dressipluus ja teksapüksid tagastada M. Karmile ning lauanuga konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada.
3.M. Karm kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, ja tunnistas end osaliselt süüdi. Ta ründas H.L-i, kuid ei tahtnud teda tappa. M. Karm keeldus kohtus ütluste andmisest. Viimases sõnas avaldas M. Karm, et ta ei mäleta toimunust midagi.
4.Kaitsja leidis, et M. Karmi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, sest tal polnud tapmistahtlust. M. Karm lõi kannatanut noaga kõri piirkonda 1 kord, misjärel viskas noa maha ega takistanud kannatanul korterist lahkumist, kuigi sai aru, et noalöök ei põhjustanud kannatanu surma. Juhul, kui M. Karm oleks soovinud H.L-i tappa, oleks tal olnud võimalik seda teha. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi
5.Praeguses asjas pole vaidlust, et M. Karm lõi 07.02.2025 kella 17:50 paiku XXX korteris H.L-i lauanoaga kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Prokuratuuri ja kaitsja seisukohad lahknevad küsimustes, mitu korda M. Karm H.L-i lõi ja kas ta tegutses tapmistahtlusega. Kohtu hinnangul on tapmistahtlus tõendatud ja M. Karm tuleb KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistada.
6.Nimelt ilmneb Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt, et H.L teatas 07.02.2025 kell 18:01 Häirekeskusele, et teda löödi ja kõrist jookseb nii palju verd, et ta sureb ära (I kd, tl 13-15). Edasi selgub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 07.03.2025. a isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist, et H.L-il diagnoositi 07.02.2025 kaela torkehaav hingamisteed ahendavate verevalumitega, kusjuures kaela torkehaav oli eluohtlik tervisekahjustus, sest sellega kaasnes äge hingamispuudulikkus. H.L viibis haiglaravil kokku 19 päeva (10 päeva intensiivravi kliinikus, 9 päeva psühhiaatriakliinikus alkoholideliiriumi tõttu ja 1 päev järelravil) (I kd, tl 118-199).
7.Tunnistaja Y.H ütluste kohaselt elab ta XXX korteris, H.L elas samas trepikojas esimesel korrusel ja M. Karm elas mõned päevad XXX majas teise naabri juures. Y.H, H.L, M. Karm, M.A, M.M ja üks naisterahvas tarvitasid Y.H elutoas alkoholi. Y.H ja M. Karm naasid pärast suitsetamist köögist elutuppa, kusjuures Y.H tuli ees. M. Karm võttis köögist valamukapi pealt kandikult, kus on noad-kahvlid, sööklanoa ja lõi noa tagumise otsaga H.L-ile üks kord kõrri. Löömise ajal istus H.L elutoas toolil. Y.H ei mäletanud, kas M. Karm ütles enne löömist midagi. Keegi ei läinud löömisele vahele, sest see käis kähku. H.L-il tuli verd ning Y.H võttis köögist käterätiku ja tõmbas selle ümber kõri, misjärel H.L lahkus. Nuga visati sektsiooni taha ja M. Karm istus diivanile tagasi. Ühel hetkel pärast löömist küsis M. Karm teist nuga. Tunnistaja M.A selgitas, et ta tarvitas 2025. a suvel XXX Y.H elukohas alkoholi, kusjuures seltskonnas olid H.L, M. Karm, Y.H, M.Mja B.V. M. Karm tuli köögist noaga tagasi, ütles, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i pärast vanglas, ja lõi noaga 3-4 korda H.L-i kõrri. H.L istus löömise ajal M.A kõrval toolil. M.A ütles kohe M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja kui M. Karm ei lõpetanud, lükkas M.A M. Karmi eemale. M. Karm viskas noa käest ja istus laua taha põrandale. H.L-ile anti verejooksu peatamiseks käterätik ja ta saadeti korterist välja. M. Karm istus politsei saabumiseni rahulikult ja tunnistas kohe, et tema lõi.
8.Tunnistaja C.Z ütluste järgi puutus ta M. Karmi ja H.L-iga kokku tööalaselt veebruarikuus XXX, mil H.L-ilt tuli väljakutse, et tal jookseb kõrist verd. Politsei jõudis kohale mõne minutiga. H.L avas koputamise peale korteriukse ning C.Z andis talle esmaabi, pani verejooksu peatamiseks kaela piirkonda rõhksideme ja andis ta kiirabile üle. Seejärel läks C.Z teisele korrusele, kus ühest uksest väljus Y.H , kellele C.Z paigaldas käerauad. Y.H ütles, et Marko lõi. Kuna korterist kostus teisi inimesi, kutsus C.Z lisapatrullid appi, andis saabunud abipolitseinikele korralduse Y.H-d julgestada ja sisenes korterisse. Korteris viibisid 4 inimest, kellest 3 olid diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. M. Karm ütles,
et tema tegi või on süüdi, ning politseinikud paigaldasid talle käerauad, toimetasid ta koridori ja tegid talle turvakontrolli. B.V ja M.A rääkisid täpsemalt, mis toimus, ning B.V ütles, et kapi peal on lauanuga, mille C.Z pakendas kummikinnaste sisse. M. Karm, Y.H ja M.M olid silmnähtavalt alkoholijoobes ning M.A-d polnud võimalik alkoholijoobe tõttu samal päeval üle kuulata. B.V oli kaine. Politseiniku vormikaamera salvestise järgi ütleb B.V, et ta peitis noa kapi otsa ja osutab näpuga elutoa kapile ning politseinik võtabki osutatud kohast lauanoa.
9.Tulenevalt 07.02.2025. a sündmuskoha vaatlusprotokollist vaadeldi samal kuupäeval kell 19:30 sündmuskohana XXX korterit. Vaatluse käigus fikseeriti elutoas diivani kõrval tooli istmepadja esiserval ja parempoolsel esijalal vere voolamisjäljed ning tooli ees põrandavaibal vere tilkumisjäljed. Lisaks fikseeriti maja trepi käsipuul verised liikumisjäljed suunaga teiselt korruselt esimesele korrusele (I kd, tl 24-26 ja 32-35). 12.02.2025. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti Kivi 58-4 korterist kaasavõetud noa teralt ja käepidemelt DNA-proovid (I kd, tl 134-136). Ning tulenevalt EKEI 10.03.2025. a DNA-ekspertiisi aktist saadi noa teralt verejäljest võetud proovist DNA-profiil, mis langeb kokku H.L-i DNAprofiiliga, ning noa käepidemelt võetud DNA proovidest saadi DNA-profiilid, mis langevad kokku M. Karmi DNA-profiiliga (I kd, tl 140).
10.Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid omavahel üldjoontes kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Esiteks selgub tunnistajate Y.H ja M.A ütlustest, et M. Karm lõi ühise alkoholitarvitamise käigus H.L-i köögist võetud noaga elutoas kõrri, kusjuures H.L istus löömise ajal elutoas toolil. Kooskõlas kõnealuste ütlustega nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist samuti, et XXX korteri elutoas diivani kõrval seisva tooli istmepadja esiserval ja parempoolsel esijalal olid vere voolamisjäljed ning tooli ees põrandavaibal olid vere tilkumisjäljed. Viimati märgitu kinnitab Y.H ja M.A väidet, et H.L istus noaga löömise ajal elutoas toolil. Teiseks tuleneb tunnistaja C.Z ütlustest, et M. Karm tunnistas kohapeal politseinikele, et tema tegi, ning DNA-ekspertiisi akti kohaselt leiti sündmuskohalt kaasa võetud noa teralt verejäljest H.L-i DNA-d ja sama noa käepidemelt leiti M. Karmi DNA-d. Eelnev langeb kokku Y.H ja M.A ütlustega, et H.L-i lõi noaga M. Karm. Kolmandaks ilmneb tunnistajate Y.H ja M.A ütlustest ühtemoodi, et pärast noaga löömist anti H.L-ile verejooksu peatamiseks käterätik ja H.L lahkus XXX korterist. Neljandaks ei mäletanud tunnistaja Y.H, kas M. Karm ütles enne noaga löömist midagi, kuid M.A sõnul ütles M. Karm enne noaga löömist, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas. Viiendaks avaldas tunnistaja M.A, et M. Karm viskas pärast löömist noa käest, ja tunnistaja Y.H lisas, et M. Karm küsis pärast löömist teist nuga. Ning viimaks selgub tunnistaja C.Z ütlustest ja vormikaamera salvestisest, et C.Z leidis noa B.V osustatud kohast elutoast kapi pealt, kusjuures B.V sõnul peitis ta ise noa sinna.
11.Tõsi, teisalt on Y.H ja M.A ütluste vahel ka üksikud vastuolud. Nii avaldas Y.H, et M. Karm lõi H.L-i noaga 1 kord, keegi ei läinud löömisele vahele ja M. Karm istus pärast löömist diivanile, kuid M.A selgitas, et M. Karm lõi H.L-i noaga 3-4 korda, mispeale M.A sekkus, ütles M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. Samuti istus M. Karm pärast löömist laua taha põrandale. Seoses eeltoodud vastuoludega, märgib kohus, et tunnistaja C.Z ütlustest selgub sarnaselt M.A ütlustega, et kui politseinikud jõudsid XXX korterisse, olid 3 inimest diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. Seega toetavad C.Z Sepa ütlused M.A ütlusi. Pidades täiendavalt silmas, et M.A istus noaga löömise ajal H.L-i kõrval, nägi M.A rünnakut kõige lähedamalt. Kuna Y.H sõnul käis noaga löömine kähku, ei pruukinud Y.H seevastu kõiki rünnaku detaile märgata. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul M.A ütlused Y.H ütlustest usadusväärsemad ka noalöökide arvu ja konflikti sekkumise osas, sest ta istus ründe ajal kannatanu kõrval. Kuigi kohtuarstliku ekspertiisi akti
järgi diagnoositi H.L-il ainsa kehavigastusena 1 torkehaav kaelal, ei kummuta see asjaolu M.A ütlusi, sest M. Karm tabaski noaga H.L-i vaid 1-l korral.
12.Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastab kohus, et M. Karm ütles 07.02.2025 kella 17:50 paiku XXX korteri elutoas ühise alkoholitarvitamise käigus kõigepealt, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas, ja lõi seejärel lauanoaga H.L-i 3-4 korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Edasi ütles samas seltskonnas viibinud M.A M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm viskas noa ära ja küsis uut nuga. Y.H aga andis verejooksu peatamiseks H.L-ile käterätiku ja H.L lahkus korterist. B.V näitas sündmuskohale saabunud politseinikele ette noa asukoha elutoa kapi peal.
13.Asudes andma M. Karmi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 113 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tapmise. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kuna H.L jäi ellu, pole KarS § 113 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla tuleb M. Karmi süüditunnistamine KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi tapmiskatses. Pidades silmas, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis H.L-i tõttu vanglas, lõi seejärel H.L-i 3-4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli H.L tappa. Kuna eelnevast tulenevalt tegutses M. Karm kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, on KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 subjektiivsed tunnused täidetud. Samuti on täidetud KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 objektiivsed tunnused. Kuna M. Karm lõi H.L-i noaga, alustas ta vahetult tapmise toimepanemist KarS § 25 lg 2 mõttes.
14.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole. Nagu märgitud, ütles M.A löömise ajal M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale ning pärast löömist andis Y.H H.Lile verejooksu peatamiseks käterätiku ja B.V peitis maha visatud noa kapi otsa. Kuigi M. Karm viskas ühel hetkel pärast H.L-i löömist noa käest, küsis ta samas uut nuga. Arvestades ülal toodut, polnud pärast kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist edasine sündmuste käik M. Karmi kontrolli all, vaid teised seltskonnas viibinud inimesed katkestasid ründe, asusid kannatanut abistama, võimaldasid kannatanul korterist lahkuda ja peitsid ründerelva ära. Kuna eelnevast nähtuvalt ei loobunud M. Karm vabatahtlikult tapmiskatsest, vaid H.L-i surm jäi saabumata tänu teistele kohalolijatele, tuleb M. Karm KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus
15.KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette 6-15-aastase vangistuse ning sanktsiooni keskmine määr on seega 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Analüüsides M. Karmi süü suurust, märgib kohus, et M. Karm lõi H.L-i lauanoaga korduvalt kõripiirkonda ühise alkoholitarvitamise käigus, tuues põhjuseks, et M. Karm viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas. Samuti tekitas M. Karm H.L-ile eluohtliku tervisekahjustusena kaela torkehaava hingamisteed ahendavate verevalumitega, millega kaasnes äge hingamispuudulikkus. Lähtudes ülal toodust, jääb M. Karmi süü suurus keskmise määra lähedale.
16.Kohtu meelest karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, muu hulgas ei kahetsenud M. Karm istungil H.L-i ründamist. Eripreventiivse kaalutlusena peab kohus silmas, et M. Karmi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on karistusregistri väljavõtte järgi M. Karmi karistatud Eestis kriminaalkorras 16 korda (eeskätt KarS § 121 ja § 199 järgi) ning ta on viibinud vanglas 6 korda. KarS § 121 järgi on M. Karmi karistatud 6 korda ja 3 viimast kehalist väärkohtlemist pani ta toime vangistuste kandmise ajal
(viimati 27.01.2019). Kuigi M. Karm vabanes vanglast 10.01.2020 (s.o peaaegu 6 aastat tagasi) ja tal pole Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi, on teda alates 24.11.2020 (s.o ca 10 kuud pärast vanglast vabanemist) karistatud välisriikides 3 korda. Viimati karistati M. Karmi välisriigis 19.09.2024 (I kd, tl 185 pöördel-189). Käesolevas asjas tuvastas kohus, et M. Karm pani 07.02.2025 (s.o vähem kui 5 kuud pärast viimast välisriigi karistust) Eestis toime tapmiskatse. Ülal toodust nähtuvalt jätkas M. Karm lühikest aega pärast Eestisse naasmist vägivaldset käitumist ja pani toime varasemast oluliselt raskema kuriteo. Ka viimases sõnas avaldas M. Karm, et on olukordi, kus mehed ei mahu enam tuppa ära ja sõnadest jääb väheks, kuid tuleb lahendada ikkagi omal jõul ilma abivahenditeta. Kokkuvõtlikult pole M. Karm teinud varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega korduvatest vangistustest mistahes järeldusi ning peab konfliktide lahendamist vägivallaga aktsepteritavaks käitumiseks.
17.Arvestades ülaltoodut kogumis, mõistab kohus M. Karmile karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust (s.o mõnevõrra alla KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmist määra). Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda M. Karmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2025 (I kd, tl 147). Kohus tühistab M. Karmile kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud, asitõendid ja kannatanu teavitamine
18.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). M. Karm tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi, s.o esimese astme kuriteos. Nähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p-st 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot (2,5x886=2215). Samuti on M. Karmile määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 361,12 eurot (I kd, tl 195 ja 201). Lisaks esitas M. Karmi kaitsja kohtumenetluses maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 972,16 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1333,28 eurot (361,12+972,16=1333,28).
19.Täiendavalt nähtub EKEI õienditest, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus on 155 eurot (I kd, tl 119) ja DNA-ekspertiisi maksumus on 630 eurot (I kd, tl 144). Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud nimetatud ekspertiiside vajalikkust ega põhjendatust ning ka kohtul ei tekkinud nendes küsimustes kahtlusi. Seega on kõik kriminaalmenetluse kulud kokku 4333,28 eurot (2215+1333,28+155+630=4333,28). Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi, tuleb M. Karmil tasuda menetluskulud KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
20.Praeguses asjas asuvad hoiule võtmise akti nr 25ATH34424 alusel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas DNA-proovid, M. Karmilt äravõetud dressipluus ja teksapüksid ning XXX korterist kaasa võetud nuga (I kd, tl 191). Kohus nõustub prokuröriga, et DNA-proovid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas ning dressipluus ja teksapüksid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. Karmile. Erinevalt prokurörist pole aga kohtu hinnangul võimalik sündmuskohalt kaasa võetud nuga KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Nimelt näeb KarS § 83 lg 1 ette, et kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal
toimepanijale. Käesoleval juhul viibis M. Karm 07.02.2025 Y.H elukohas XXX korteris esimest korda, võttis köögist noa ja lõi sellega H.L-i . Kuna eelnevast tulenevalt ei kuulu nuga M. Karmile, pole kohtul võimalik seda KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Arvestades, et kõnealune nuga kuulub Y.H-le , tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel talle tagastada. Mis puudutab kriminaalasja toimikus olevaid DVD-plaate, siis need on toimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKK 20.06.2022. a otsus nr 1-20-6745, p 77).
21.Süüdistusaktist nähtuvalt on kannatanu H.L taotlenud enda teavitamist M. Karmi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.