Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Süüdi tunnistada Stanislav MATIŠINETS Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Stanislav MATIŠINETSI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Stanislav MATIŠINETSIL kandmisele 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata Stanislav MATIŠINETSI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

käesoleva

Süüdi tunnistada Olga VALIJEVA Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Olga VALIJEVA karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Olga VALIJEVAL kandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata Olga VALIJEVA suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

käesoleva

Süüdi tunnistada OÜ EKOVIR Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus summas 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot. Karistusseadustiku §73 lg.2 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot kuulub tasumisele 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot. Rahaline karistus tuleb OÜ EKOVIR tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925400002095 ning selgitus „OÜ EKOVIR 1-25-5051 rahaline karistus“. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et ülejäänud rahalist karistust summas 400 000 (nelisada tuhat) eurot ei pöörata OÜ EKOVIRI suhtes täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

käesoleva

Välja mõista OÜ-lt EKOVIR avalik-õiguslik nõudeavaldus Keskkonnaameti kasuks summas 2 043 780 (kaks miljonit nelikümmend kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot 61 senti. Avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 003254234768. Asitõendid - kriminaalasjas nr.22221000025 loodud digitaalsed salvestised, s.h. koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas – kustutada peale kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel. Asitõendid - e-kirjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures köites I, t.l. 115 – 132 ning dokumendid, mis asuvad 13.01.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.23ATH33229 alusel Ida Prefektuuris – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel OÜ-le EKOVIR.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2 sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid: - kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1, summas 100 000 (sada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas 300 000 (kolmsada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot; - hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse jõustumist aresti alt. Välja mõista Stanislav MATIŠINETSILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb Stanislav

MATIŠINETSIL

tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031290 ning selgitus „Stanislav MATIŠINETS 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Olga VALIJEVALE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 02 senti. Välja mõista Olga VALIJEVALT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse. Jätta Olga VALIJEVA kaitsjatasud summas 1390 üheksakümmend) eurot 69 senti Eesti Vabariigi kanda.

(üks

tuhat

kolmsada

Sundraha tuleb Olga VALIJEVAL tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031397 ning selgitus „Olga VALIJEVA 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“. Välja mõista OÜ-lt EKOVIR Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.10 alusel muud kulud summas 900 (üheksasada) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb OÜ-l EKOVIR tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031478 ning selgitus „OÜ EKOVIR 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistused Stanislav Matišinets on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani grupis koos Nikolai Ossipenko ja Olga Valijevaga toime eriti suures ulatuses kelmuse katse, s.t.

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise katse. OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald IdaVirumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371), kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust. OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu deklaratsioone „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel“ (edaspidi: keskkonnatasu deklaratsioon) ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette nähtud keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille tulemusena jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning viimane sai kasu keskkonnatasude maksmata jätmisest. Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007 keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026 (edaspidi: kompleksluba). 15.04.2021 – 22.05.2022 kehtinud kompleksloa redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01 (Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*). 2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis „Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule, kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on vajalik selleks, et tuvastada Jäätmeseaduses (JäätS) sätestatud kohustuste järgimiseks ning samuti Keskkonnatasude seaduses (KeTS) sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks. Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus. OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks. Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest (mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud) sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu). Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele operaatorile L.Rle ja O.Ale (edaspidi: kaaluoperaatorid) teatud prügiautode puhul vahetult suulisi korraldusi – kas jätta kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada jäätmekoormate registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku kaaluga, mille tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra.

Kaaluoperaatorid järgisid vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult kaaluprogrammis jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi prügilasse toodud jäätmete netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende poolt kaaluprogrammis jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude deklaratsioonis jäätmete ja nende koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis eesmärki jätta äriühingu poolt seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva, olles teadlik, et kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt manipuleeritud, kasutas sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas teadlikult tegelikkusele mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol oli tegemist OÜ EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega Keskkonnaametile. Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse Keskkonnaamet OÜ EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta Keskkonnametile tasumata seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu. OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt: - 18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni - 17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni. OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata järgmiselt: - 2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 € [arvutuskäik: 11,1 (jäätmete kogus tonnides) x 29,84 (KeTS §21 lg.1 p.1 saastetasumäär)] = 331,22 €) - 2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 (kõrgendatud saastetasu kordaja) = 358 324,69 €] - 2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13 078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €) - 2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €). Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja Keskkonnavastutuse seadusest (KeVS) ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28 lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind. KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1 kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete, kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6 kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda. KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5 kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 3 1 ning KeTS §341 lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS §333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks. Jäätmeseaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr.70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi: Määrus nr.70) §1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70 lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi, segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03*

[17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)]. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr.22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (edaspidi: Kord) §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingutega jäätmete keskkonda viimisel „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab deklaratsiooni isik, kellel on keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga keskkonnakasutuse valdkonna kohta eraldi. KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sellise tegevusega pani Stanislav Matišinets toime Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures ulatuses. Olga Valijeva on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani grupis koos Nikolai Ossipenko ja Stanislav Matišinetsiga toime eriti suures ulatuses kelmuse katse, s.t. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise katse. OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald IdaVirumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371), kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust. OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu deklaratsioone ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette nähtud keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille tulemusena jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning viimane sai kasu keskkonnatasude maksmata jätmisest. Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007 keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026. 15.04.2021 –22.05.2022 kehtinud kompleksloa redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01 (Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*). 2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis „Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule, kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma

jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on vajalik selleks, et tuvastada JäätS sätestatud kohustuste järgimiseks ning samuti KeTS sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks. Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus. OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks. Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest (mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud) sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu). Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele kaaluoperaatorile L.Rle ja O.Ale teatud prügiautode puhul vahetult suulisi korraldusi – kas jätta kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada jäätmekoormate registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku kaaluga, mille tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra. Kaaluoperaatorid järgisid vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult kaaluprogrammis jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi prügilasse toodud jäätmete netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende poolt kaaluprogrammis jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude deklaratsioonis jäätmete ja nende koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis eesmärki jätta äriühingu poolt seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva, olles teadlik, et kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt manipuleeritud, kasutas sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas teadlikult tegelikkusele mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol oli tegemist OÜ EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega Keskkonnaametile. Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse Keskkonnaamet OÜ EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta Keskkonnametile tasumata seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu. OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt: - 18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni - 17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni. OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ

EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata järgmiselt: - 2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 € [11,1 x 29,84 = 331,22 €) - 2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 = 358 324,69 €] - 2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13 078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €) - 2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €). Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €. KeÜS §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja KeVS ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28 lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind. KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1 kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete, kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6 kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või

jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda. KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5 kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 3 1 ning KeTS §341 lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS §333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks. Määruse nr.70 §1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70 lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi, segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03* [17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitusja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)]. Korra §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingutega jäätmete keskkonda viimisel „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab deklaratsiooni isik, kellel on keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga keskkonnakasutuse valdkonna kohta eraldi. KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sellise tegevusega pani Olga Valijeva toime KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures ulatuses. OÜ EKOVIR on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani juriidilise isikuna grupis ja eriti suures ulatuses toime kelmuse katse, s.t. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise katse. OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald IdaVirumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371), kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust. OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu deklaratsioone ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette nähtud keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille tulemusena jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning viimane sai kasu keskkonnatasude maksmata jätmisest. Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007 keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026. 15.04.2021 –22.05.2022 kehtinud kompleksloa

redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01 (Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*). 2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis „Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule, kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on vajalik selleks, et tuvastada JäätS sätestatud kohustuste järgimiseks ning samuti KeTS sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks. Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus. OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks. Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest (mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud) sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu). Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele kaaluoperaatorile L.Rle ja O.Ale teatud prügiautode puhul vahetult suulisi korraldusi – kas jätta kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada jäätmekoormate registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku kaaluga, mille tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra. Kaaluoperaatorid järgisid vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult kaaluprogrammis jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi prügilasse toodud jäätmete netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende poolt kaaluprogrammis jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude deklaratsioonis jäätmete ja nende koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis eesmärki jätta äriühingu poolt seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva, olles teadlik, et kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt manipuleeritud, kasutas sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas teadlikult tegelikkusele mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol oli tegemist OÜ EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega Keskkonnaametile. Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse Keskkonnaamet OÜ EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta Keskkonnametile tasumata seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu. OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt:

-

18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni - 17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni - 17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni. OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata järgmiselt: - 2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 € [11,1 x 29,84 = 331,22 €) - 2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 = 358 324,69 €] - 2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13 078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €) - 2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €). Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €. OÜ EKOVIR tegu jäi lõpule viimata, kuna Keskkonnaamet sai teadlikuks OÜ EKOVIR poolt deklareerimata jäetud jäätmete ladustamisest ning esitas avalik-õigusliku nõudeavalduse. Kuivõrd kannatanu ei ole ilma jäänud varast ehk nõudeõigusest ning avalik-õiguslik nõudeõigus on õiguslikult realiseeritav, siis ei ole kannatanul saldopõhimõtte kohaselt kahju tekkinud. KeÜS §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja KeVS ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28 lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind. KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara

kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1 kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete, kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6 kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda. KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5 kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 3 1 ning KeTS §341 lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS §333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks. Määruse nr.70 §1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70 lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi, segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03* [17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitusja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)]. Korra §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingutega jäätmete keskkonda viimisel „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab deklaratsiooni isik, kellel on keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga keskkonnakasutuse valdkonna kohta eraldi. KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sellise tegevusega pani OÜ EKOVIR toime KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures ulatuses, mille on toime pannud juriidiline isik.

Kokkulepped Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav Stanislav Matišinets ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar sõlmisid 15.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult Stanislav Matišinetsi süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine ehk eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 päeva. Seega on ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui Stanislav Matišinets ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha. Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav Olga Valijeva ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin sõlmisid 15.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult Olga Valijeva süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine ehk eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 päeva. Seega on ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS §73 lg.1, 3 jätta mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui Olga Valijeva ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha. Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav OÜ EKOVIR ja tema kaitsja vandeadvokaat Andri Rohtla sõlmisid 19.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult OÜ EKOVIR süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 650 000 €. KarS §73 lg.1 – 3 alusel ei pöörata osa karistusest, s.o. 400 000 € suurust rahalist karistust täitmisele, kui OÜ EKOVIR ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o. 250 000 € tuleb tasuda 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu Keskkonnaamet esitas 05.06.2024 avalik-õigusliku nõudeavalduse OÜ EKOVIR vastu. Keskkonnaamet muutis 16.09.2025 nõudeavaldust muutunud intressi osas. Nõudeavalduse kohaselt on OÜ EKOVIR jätnud 2022. aastal deklareerimata saastetasusid kokku summas 1 510 066,93 €, millele lisandub avalik-õigusliku nõudeavalduse koostamise ajaks kogunenud intress summas 533 713,68 €. Seega on kogu nõude suurus kokku 2 043 780,61 €. OÜ EKOVIR võtab tema vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse õigeks. Asitõendid: Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas olevad digitaalsed salvestised, s.h. koopiafailid – kustutada; e-kirjad ja dokumendid – tagastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2 sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid: - kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1, summas 100 000 (sada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas 300 000 (kolmsada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot; - hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse jõustumist aresti alt. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Daniel Toom jäi maakohtu istungil kokkulepete juurde, palus Stanislav Matišinetsi süüdistuses KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi, Olga Valijeva süüdistuses KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja OÜ EKOVIR süüdistuses KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistused vastavalt kokkulepetes sätestatule. Süüdistatav Stanislav Matišinets jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle selgitatud ja arusaadavad. Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar toetas sõlmitud kokkulepet. Süüdistatav Olga Valijeva jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle selgitatud ja arusaadavad. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin toetas sõlmitud kokkulepet. Süüdistatav OÜ EKOVIR jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle selgitatud ja arusaadavad. Kaitsja vandeadvokaat Andri Rohtla toetas sõlmitud kokkulepet. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis: KrMS) sätteid. Stanislav Matišinetsile on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi. Maakohus leiab, et Stanislav Matišinets tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi süüdi tunnistada. KarS §209 lg.2 p.3, 4 näeb karistusena ette ühe- või kuni viieaastase vangistuse. Olga Valijevale on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi. Maakohus leiab, et Stanislav Matišinets tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi süüdi tunnistada. KarS §209 lg.2 p.3, 4 näeb karistusena ette ühe- või kuni viieaastase vangistuse. OÜ-le EKOVIR on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi. Maakohus leiab, et OÜ EKOVIR tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi süüdi tunnistada. KarS §209 lg.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus nõustub kokkulepetes sisalduvate karistuste liikidega ja leiab, et nimetatud karistuse liigid vastavad toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatavate isikule. Maakohus nõustub ka kokkulepetes sisalduvate karistuste määradega. Karistuste suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja süüdistatavate isikuid. Eesti Vabariik esitas Keskkonnaameti kaudu avalik-õigusliku nõudeavalduse, mille süüdistatav OÜ EKOVIR võttis õigeks. Eeltoodu alusel nõustub maakohus

kokkuleppes märgituga ning leiab, et Keskkonnaameti avalik-õigusliku nõudeavalduse alusel tuleb OÜ-lt EKOVIR välja mõista 2 043 780,61 €. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2 sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid: - kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1, summas 100 000 (sada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas 300 000 (kolmsada tuhat) eurot; - kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot; - hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada. Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VINkood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse jõustumist aresti alt. Asitõendid - kriminaalasjas nr.22221000025 loodud digitaalsed salvestised, s.h. koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas – kustutada peale kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel. Asitõendid - e-kirjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures köites I, t.l. 115 – 132 ning dokumendid, mis asuvad 13.01.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.23ATH33229 alusel Ida Prefektuuris – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel OÜ-le EKOVIR. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

KrMS §180 lg.3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §209 lg.2 p.3, 4 ja lg.3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Stanislav Matišinetsilt, Olga Valijevalt ja OÜ-lt EKOVIR igaühelt väljamõistmisele sundraha summas 1329 €. Maakohus nõustub Olga Valijevaga sõlmitud kokkuleppes sellega, et välja mõistetud sundraha tasumist tuleb lubada 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.10 kuuluvad menetluskulude hulka muud kulud. Eeltoodu alusel kuulub OÜ-lt EKOVIR väljamõistmisele muu kulu summas 900 €, mis tekkis 20 eriotstarbelise sõiduki seisundi hindamiseks sõlmitud käsunduslepingu alusel. Süüdistatavad Stanislav Matišinets, Olga Valijeva ja OÜ EKOVIR kinnitasid maakohtu istungil, et kokkulepped on neile arusaadavad, nende sõlmimine oli nende vaba tahe ning nad paluvad kokkulepped kinnitada. Kokkulepetes toodud kõiki asjaolusid on süüdistatavatele selgitatud ja need on arusaadavad. Kaitsjad vandeadvokaadi abi Igor Belugin, vandeadvokaat vandeadvokaat Silver Reinsaar palusid kokkulepped kinnitada.

Andri

Rohtla

ja

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas tasutaotluse summas 152,02 € (s.h. ettevalmistus 12 €, kohtuistungil osalemine 60 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva-Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 30,60 €, käibemaks 29,42 €). Maakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täielikult ja mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja. Maakohus nõustub Olga Valijevaga sõlmitud kokkuleppes sellega, et kõik kaitsjatasud tuleb jätta riigi kanda. Kuna käesolevas kriminaalasjas on kokkulepete sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245 sätteid ja aluseid kokkulepete kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 15.09.2025 ringkonnaprokurör Daniel Toomi, süüdistatav Stanislav Matišinetsi ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare, 15.09.2025 ringkonnaprokurör Daniel Toomi, süüdistatav Olga Valijeva ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini ning 19.09.2025 ringkonnaprokurör Daniel Toomi, süüdistatav OÜ EKOVIR ja tema kaitsja vandeadvokaat Andri Rohtla poolt sõlmitud kokkulepped.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.