lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-26-5192/55

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustumise ootelTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-5192/55
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
05.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2026, Tallinn kirjalikus menetluses

O TE

Kohus

L

KOHTUMÄÄRUS

1-26-5192

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Veronika Lukina süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 25. augustil 2026 lühimenetluses tehtud otsus

Apellandid

süüdistatav, kaitsja

Süüdistatav

Veronika Lukina (ik 48902260285)

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

M

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

IS

E

O

Kriminaalasja number

ST

U

Jätta Veronika Lukina ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

JÕ

U

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 05.11.20261-26-7623/13Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.11.20261-26-7050/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.11.20261-26-6726/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.11.20261-26-6397/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 05.11.20261-25-1649/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 05.11.20261-26-8080/6

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Veronika Lukinale esitati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistus 24. märtsil, 5. aprillil, 2. mail, 16. juulil (kuritegu jäi katsestaadiumi), 3. ja 21. septembril (kuritegu jäi katsestaadiumi) ja 10. detsembril 2025 ning 4. aprillil, kahes 13. aprillil, 15. aprillil ja 17. aprillil 2026 kauplustest toime pandud vargustes. Süüdistuse kohaselt varastas ta kaupa 7240,45 euro eest

ning katsestaadiumi jäänud juhtudel püüdis varastada kaupa 896,57 euro väärtuses. Seejuures oli Veronika Lukina juba Harju Maakohtu 12. novembri 2025 otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

2.Harju Maakohus tegi kriminaalasjas 25. augustil 2026 kohtuotsuse, millega tunnistas Veronika Lukina kõigis süüdistuses nimetatud vargustes ja nende katsetes süüdi.

O TE

L

Kohus tunnistas Veronika Lukina enne Harju Maakohtu 12. novembri 2025 otsust, st 24. märtsil, 5. aprillil, 2. mail, 16. juulil ning 3. ja 21. septembril 2025 toime pandud tegudes KarS § 199 lg 2p 9 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, st 6 kuuni. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus eespool nimetatud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 12. novembri 2025 kohtuotsusega Veronika Lukinale mõistetud 6 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega.

O

Ka pärast Harju Maakohtu 12. novembri 2025 otsust toime pandud kaheksas varguses tunnistas maakohus Veronika Lukina KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 1 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus ka seda karistust ühe kolmandiku võrra, st ühe aastani.

IS

E

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus viimati märgitud üheaastast vangistust Harju Maakohtu 12. novembri 2025 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust.

M

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Veronika Lukina eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistusaja alguseks 2. juuni 2026.

JÕ

U

ST

U

Kuigi süüdistatav ja kaitsja taotlesid KarS § 69 alusel Veronika Lukina vangistuste asendamist üldkasuliku tööga, ei pidanud kohus seda põhjendatuks. Kohus osutas, et Veronika Lukinal on üks kehtiv kriminaalkaristus, praeguse kriminaalmenetluse esemeks olevast neljateistkümnest vargusest pani ta kaheksa toime katseajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. Katseajal ei asunud Veronika Lukina koheselt sõltuvusravile, vaid jätkas narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et üldkasulik töö ei sobi sõltuvusprobleemiga isikutele, kuna sõltuvusprobleem võib takistada üldkasuliku töö täitmist. Ka näitas Veronika Lukina käitumine, et varasem osaline vangistus ja osaline vangistusest tingimisi vabastamine teda ei mõjutanud. 10. detsembri 2025 varguse pani V. Lukina toime vähem kui pool kuud pärast osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt vabanemist. 2026. a aprillis pani Veronika Lukina lühikese ajavahemiku jooksul toime seitse vargust. Seega ei motiveerinud tingimisi vabastamine Veronika Lukinat õiguspäraselt käituma. Seetõttu ei pidanud kohus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Veronika Lukina kohtus esitatud väiteid, et tal on tekkinud uus lähisuhe, ta soovib abielluda, tegeleda sõltuvusprobleemiga ja asuda tööle, ei pidanud kohus asjaoludeks, mis annaks alust teistsuguseks seisukohaks.

Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni Veronika Lukina ja tema kaitsja.

3.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist Veronika Lukinale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista Veronika Lukinale kergem karistus ja asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et Veronika Lukina süüle ja tema isikule võiks vastata lühemaajaline vangistus. Veronika Lukina tunnistab süüd, on avaldanud kahetsust ja soovib oma probleemidega tegeleda. Kuigi kohus on lugenud kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks, on kohus mõistnud Veronika Lukinale sanktsiooni keskmäära lähedase vangistuse.

O TE

L

Kaitsja leiab, et mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmisel on maakohus teinud kaalutlusvea.

IS

E

O

Seadus ei sea vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks mingeid erilisi tingimusi peale asendatava karistuse määra. Kui süü suurus võimaldab mõista kuni 2-aastase vangistuse ja süüdistatav ise on üldkasuliku tööga nõus, võib üldkasulikku töö kasuks otsustada. Kaitsja möönab, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks peab süüdistav olema asenduskaristuse kohaldamiseks sobiv, isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist ja üheks selliseks asjaoluks võib olla sõltuvsprobleem (RKKK 3-1-1-87-08 p 13). Kaitsja märgib, et Veronika Lukina on oma teo keelatusest aru saanud, ta on motiveeritud asuma sõltuvusravile. Kaitsja leiab, et üldkasuliku tööga kaasnevad kontrollnõuded ja kriminaalhooldaja kontroll oleks piisavad mõjutamaks Veronika Lukinat õiguspäraselt käituma. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu põhjendustest arusaadav, miks Veronika Lukina ei ole asenduskaristuse kohaldamiseks sobiv.

U

M

Kaitsja rõhutab, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on Veronika Lukina vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist.

ST

3.2 Veronika Lukina esitatud menetlusdokument on pealkirjastatud kui taotlus, kuid see kujutab endast sisuliselt apellatsiooni ning on esitatud apellatsioonitähtajal. Süüdistatav taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

JÕ

U

Süüdistatav leiab, et vanglas viibimine ei aita teda kuidagi. Kogemus näitab, et tema puhul toimib pikk katseaeg koos töötamisega. Tema kuritegude toimepanemise põhjus on narkosõltuvus. Seetõttu vajab ta ravi. 7. mail 2026 sai ta ravile OÜ-s Tervisekeskus Elulootus. Paraku katkes see tema kinnipidamisel. Kui ta sai ravile, lõpetas ta kuritegude toimepanemise ja sai korda pereelu. Tema elukaaslane on õiguskuulekas ja toetab teda. Veronika Lukina on märkinud, et lisab oma töölepingu, ning koos apellatsiooniga on esitatud Vangla käskkiri Veronika Lukina majandustööle määramise kohta.

4.Süüdistatava apellatsioonile on esitanud kirjaliku vastuse kannatanu OÜ A esindaja, kes leiab, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Esitatud apellatsioonid on ilmselgelt perspektiivitud.

5.Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuna seda kriminaalasja arutavad kohtud lühimenetluses, ei saa esitada uusi tõendeid (v.a menetluslike asjaolude kohta).

O TE

L

6.Kaitsja seisukoht, nagu oleks maakohus mõistnud põhjendamatult raske karistuse, on põhjendamatu juba põhjusel, et maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kohus mõistnud sellist karistust, nagu kaitsja väidab. Nimelt on kaitsja esitanud apellatsioonis väite, et maakohus on mõistnud Veronika Lukinale sanktsiooni keskmäära lähedase reaalse vangistuse. KarS § 199 lg 2 näeb ette kuni viieaastase vangistuse, seega on sanktsiooni keskmine määr 2,5 aastat. Kuna Veronika Lukina oli pannud toime osa vargusi enne, osa aga pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust, mõistis maakohus talle KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kaks karistust: 9 kuud vangistust ja 1 aasta 6 kuud vangistust. Seega ei ulatu kumbki mõistetud karistustest KarS § 199 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra lähedale. KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast kaugele jääb ka maakohtu mõistetud 1 aasta 4 kuu 14 päeva pikkune liitkaristus, mis hõlmab ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.

ST

U

M

IS

E

O

7.Maakohtu otsuse tühistamiseks vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas ei anna alust kaitsja väide, et seadus ei sea karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks muid tingimusi peale selle, et vangistus ei tohi ületada kahte aastat ning süüdistatav peab olema üldkasuliku tööga nõus. See, kui need tingimused on täidetud, ei tähenda, et kohus peab vangistuse üldkasuliku tööga asendama. KarS § 69 lg 1 ütleb, et kohus võib vangistuse üldkasuliku tööga asendada, st tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Seda on oma apellatsioonis möönnud kaitsja isegi. Kummastki apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis toetaks väidet, et maakohus on vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmisel teinud kaalutlusvea. Nii süüdistatav kui ka kaitsja rõhutavad seda, miks oleks nende arvates üldkasulik töö süüdistatavale sobiv, kuid kummaski apellatsioonis ei ole sisulisi vastuargumente kohtu põhjendustele, miks kohus ei pea Veronika Lukina vangistuse üldkasuliku tööga asendamist võimalikuks.

JÕ

U

8.Kuna maakohtu otsuse tühistamiseks annab KrMS § 338 kohaselt alust vaid kohtu tehtud viga, apellatsioonidest aga võimalikku kaalutlusviga ei nähtu, on apellatsioonid eelnevast tulenevalt ilmselgelt perspektiivitud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu veel sellelegi, et apellatsioonid tuginevad faktiväidetele, millele ringkonnakohus tugineda ei saaks. Nimelt viidatakse apellatsioonides Veronika Lukina maakohtus räägitule, maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et Veronika Lukinat oleks maakohtus seaduses sätestatud korras üle kuulatud, st ristküsitletud. Maakohus on võimaldanud kaitsjal esitada süüdistatavale iseloomustavaid küsimusi, kuid sellist küsitlemisvõimalust kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud pole (sellele on ringkonnakohus oma lahendites korduvalt tähelepanu juhtinud: vt nt 5. detsembril 2022 kriminaalasjas nr 1-22-3049 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 13, milles on viidatud ka varasematele kohtulahenditele). Ringkonnakohus osutab, et ka nn iseloomustavad andmed, mis omavad tähtsust karistuse kohaldamisel, kuuluvad KrMS § 62 p 4 kohaselt tõendamiseseme asjaolude hulka ja vajavad seega tõendamist, mida saab teha KrMS § 63 lg-s 1 ettenähtud tõenditega.
9.Kuna kohtukolleegium peab apellatsioone ilmselgelt põhjendamatuteks, jätab ringkonnakohus apellatsioonid KrMS § 326 lg-le 3 tuginedes läbi vaatamata.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.11.20261-26-8013/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.11.20261-26-8022/5Viru Maakohus Narva kohtumaja