Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud
Tartu Ringkonnakohus 3. november 2025 1-24-6914 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Liina Tulit-Kuum Alla Lašmanova Kriminaalasi Tatjana Aleksejeva süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsus Tatjana Aleksejeva kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Süüdistatav - Tatjana Aleksejeva, isikukood 48606282216, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Kannatanu
- A.D.
25. september 2025, suuline menetlus Süüdistatav Tatjana Aleksejeva Kaitsja Aleksei Forstiman Prokurör Margit Pärn Ekspert Georgi Belotserkovski
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsus Tatjana Aleksejevale mõistetud karistuse osas.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Tatjana Aleksejevale KarS § 121 lg 2 p 2, § 35 ning § 60 lg-te 1 ja 2 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev. Jätta 7 kuud ja 29 päeva vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Tatjana Aleksejeva ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
3.Muuta maakohtu otsuse põhiosa Tatjana Aleksejeva süüdivust puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
6.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Narlex apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 835 eurot 76 senti (sealhulgas käibemaks 161 eurot 76 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Tatjana Aleksejevat süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et ta lõi
17.juunil 2024 kella 00.25 paiku Narvas asuvas korteris alkoholijoobes olles oma elukaaslast A.D. i korduvalt rusikaga näkku. Sellega põhjustas T. Aleksejeva kannatanule valu ja hematoomid näo piirkonnas. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
2.Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsusega tunnistati T. Aleksejeva süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistuse kandmata 2(12)
osa, 11 kuud ja 29 päeva, täielikult tingimisi kohaldamata, kui T. Aleksejeva ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 ette nähtud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja taotlus hüvitada T. Aleksejevale kinnipidamisega tekitatud kahju jäeti rahuldamata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. (b) Põhiosa
3.A.D. helistas 17. juunil 2024 kell 00.35 Häirekeskusesse ja teatas, et tema naine pole adekvaatne ning A.D. soovib fikseerida vigastused. A.D. i väitel tunnistas ta T. Aleksejevale, et suudles naabrinaist, mille peale süüdistatav vihastas ja lõi teda hooga kaks korda vastu nina. Süüdistatav ütles, et kui ta sai teada, et tema abikaasa suudles naabrinaist, tabas ta tahtmatult lahtise käega kaks korda vastu kannatanu nägu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 289 lg 1 alusel avaldati T. Aleksejeva kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi lõi ta kannatanut rusikaga vastu nägu. Seetõttu pole T. Aleksejeva ütlused löömise viisi osas usaldusväärsed.
4.17. juuni 2024. a isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et A.D. il tuvastati sinikas vasaku silma all, hematoom parema silma all ja hematoom ninajuurel. Vigastused on näha ka fototabelist. Läbivaatuse protokollis pole märgitud, et läbivaatusel oleks osalenud kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja KrMS § 88 lg 2 järgi. Protokolli koostas grupijuht E.T. ja uurimistoimingus osales patrullpolitseinik D.R. . Läbivaatus tehti 17. juunil 2024 kell 00.55–
1.00.Vormikaamera salvestiselt on näha, et kannatanu läbivaatuse ajal olid korteris ka kiirabitöötajad, kes vaatlesid koos politseiametnikuga kannatanu silmaaluseid. Samuti katsus kiirabitöötaja kannatanu nina. Ehkki protokolli pole märgitud, et läbivaatusel oleks osalenud tervishoiutöötaja, toimus see tervishoiutöötajate juuresolekul ja on seetõttu lubatav tõend.
5.D.R. kinnitas, et kiirabi fikseeris hematoomid tema juuresolekul. Kaitsja leidis, et D.R. i ütlused ei ole lubatavad, kuna ta ei selgitanud kannatanule õigust keelduda T. Aleksejeva vastu ütluste andmisest ning prokuratuur valmistas tunnistaja ristküsitluseks ette. D.R. i sõnul vestles ta kannatanuga väga vähe, kuna sai esmase info kätte ja kiirabi viis kannatanu haiglasse. T. Aleksejevaga tunnistaja ei kõnelenudki. D.R. i ütluste usaldusväärsust ei mõjuta asjaolu, et ta ei selgitanud kannatanule õigust keelduda ütluste andmisest. Samuti on mõistlik tunnistajal enne kohtuistungit meenutada, millega seoses ta peab ütlusi andma. Patrullpolitseinik ei pea pidama meeles iga väljakutset. KrMS § 288 lg 9 p 3 võimaldab värskendada tunnistaja mälu isegi ristküsitluse käigus.
6.Kannatanu kõneles kohtuistungil, et tal ei tekkinud vigastusi ja ta helistas Häirekeskusesse vaid selleks, et politsei rahustaks ta abikaasa maha. Punetuse tekkimine alkoholi tarvitades on tal tavaline. Ka T. Aleksejeva sõnul kutsus kannatanu politsei üksnes seetõttu, et süüdistatavat rahustada ning punetus kannatanu näol polnud seotud tema löögiga. Kannatanu ja süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need ei haaku kannatanu läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et kannatanu näol olid hematoomid. Seda kinnitas ka D.R. , kelle sõnul ütlesid kiirabitöötajad, et kannatanu näol on hematoomid. Samuti on tunnistaja näinud läbipekstud inimesi ja tema väitel polnud kannatanu näol tavalist punetust. Lisaks ütles kannatanu kõnes Häirekeskusele, et soovib fikseerida vigastusi ning tal on hematoom silma all ja korralik paistetus kogu silmal. Seega osutas kannatanu samadele vigastustele, mis hiljem tuvastati. Pole eluliselt usutav, et kannatanu soovis kutsuda politsei vaid süüdistatava rahustamiseks, et jõuda hommikul tööle, kuid nõustus minema haiglasse väidetavaid olematuid vigastusi fikseerima. Usutav ei ole seegi, et kiirabi oli nõus viima haiglasse inimese, kes ei vaja meditsiinilist abi. Seega on tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut näkku ja viimasel tekkisid selle tõttu 3(12)
hematoomid. Kuna süüdistatav lõi kannatanut kahe hoogsa löögiga näkku, on hematoomide tekkimine ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav löömise tüüpilise tagajärjena. Seetõttu polnud tegu kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega. Kannatanu aga kinnitas, et valu ta ei tundnud, mistõttu pole see koosseisualternatiiv täidetud.
7.T. Aleksejeva tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta ütles, et lõi kannatanut tahtmatult, kuid tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ütluste järgi sõnas ta kohtueelses menetluses, et sai vihaseks ja lõi paar korda kannatanut rusikaga näkku. Korduvad löögid näkku ei saanud olla tahtmatud. Nii süüdistatav kui ka kannatanu kinnitasid, et T. Aleksejeval oli vihahoog. Süüdistatav möönis kannatanut korduvalt lüües tervisekahjustuse tekkimist.
8.T. Aleksejeva teo õigusvastasust ei välista kannatanu nõusolek. A.D. i ütlustest ei nähtu, et neil oleks olnud süüdistatavaga kokkulepe, et konflikti käigus võib üksteist lüüa. Kannatanu sõnas, et tegemist oli lihtsalt olmetüliga, kuid varem sellist löömist ette tulnud pole ja see oli ootamatu. Kui kannatanu oleks pidanud juhtunut lubatavaks, poleks ta Häirekeskusele helistanud. Kõnest ei kostu, et kannatanu oleks helistanud vaid selleks, et süüdistatav maha rahustada. Ta soovis hoopis vigastuste fikseerimist. Kannatanu ja süüdistatav on praeguseks leppinud, mistõttu on arusaadav, et kannatanu ei soovi T. Aleksejevale negatiivseid tagajärgi ja on asunud tegu pisendama. See aga ei muuda T. Aleksejeva tegu toimepanemise hetkel õiguspäraseks.
9.Ekspertiisiakti järgi esineb T. Aleksejeval ebastabiilne isiksus ja alkoholi kuritarvitamine. Tal on kalduvus impulsiivselt tegutseda ja vihapursked viivad vägivallani. Kuriteo pani ta toime alkoholijoobes psühhotraumeeriva olukorra foonil. Isiksushäire ei välista tema võimet oma tegudest aru saada ja käitumist juhtida. Kohus rõhutab, et kannatanu sõnul pole süüdistatav teda varem löönud, mis osutab sellele, et isiksushäirest hoolimata on süüdistatav suutnud oma käitumist kontrollida.
10.T. Aleksejevat on Viru Maakohtu 6. veebruari 2022. a otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna T. Aleksejevat on karistatud vangistusega, ei saa talle mõista rahalist karistust. T. Aleksejeva ei tööta ja ta saab pensioni. Kaitsja tõi välja, et rahalise karistuse korral tasuks selle A.D. . Karistuse eesmärk pole karistada kannatanut, vaid see peab mõjutama süüdistatavat edaspidi kuritegudest hoiduma. T. Aleksejeva ei kasutanud intensiivset vägivalda: ta lõi kannatanut kaks korda tavalise löögiga näkku, millest tekkisid hematoomid. KarS § 57 lg 1 p 9 mõistes kergendab karistust kannatanuga leppimine. Tema süü on keskmisest väiksem. T. Aleksejeva pani uue kuriteo toime pool aastat pärast üldkasuliku töö tegemist. Tema süü suurusele vastab 1aastane vangistus.
11.T. Aleksejeva tuleb karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastada. Kannatanu ja süüdistatav on teineteisele andestanud ja nende kooselu on rahulik. Seega on T. Aleksejeva käitunud pärast juhtunut õiguskuulekalt. Kuigi teda on varem karistatud, on vägivaldne käitumine ühekordne juhtum. Võttes arvesse, et ta pani kuriteo toime alkoholijoobes ja tema varasemadki kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, tuleb talle määrata alkoholi tarvitamise keeld. Samuti vajab ta sotsiaalprogrammi sõltuvuse, peresuhte või muudel teemadel. See aitab vältida tagasilangust.
12.Kuna T. Aleksejeva tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, jääb taotlus kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel jätta rahuldamata.
4(12)
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja apellatsioon
13.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb T. Aleksejeva õigeksmõistmist. Lisaks taotleb kaitsja eksperdi Georgi Belotserkovski ülekuulamist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
14.A.D. i ütluste järgi oli ta 17. juuni 2024. a öösel alkoholijoobes ja helistas Häirekeskusesse, et rahustada purjus T. Aleksejevat. Süüdistatav sai teada, et kannatanu oli truudusetu, ja lõi teda seetõttu kaks korda käega. Kannatanu ei tundnud valu ja tema nägu punetas põhjusel, et ta polnud sel päeval pärast tööd maganud. See, mida kannatanu Häirekeskusele oma terviseseisundi kohta ütles, ei vasta tõele. Ta soovis, et politsei kiiremini kohale jõuaks, kuna T. Aleksejeva ajas A.D. i korterist välja, kuid viimane tahtis sinna ööseks jääda. Kannatanu valetas Häirekeskusele.
15.T. Aleksejeva sõnul on tal raske psüühikahäire ja ta oli 17. juuni 2024. a öösel purjus. Kuna A.D. kinnitas, et oli truudusetu, tekkis süüdistataval stress, mida ei saa kontrolli all hoida, ning tema avatud käsi puutus kaks korda kokku kannatanu näoga. T. Aleksejeva selgitas, et tema kolm sõrme on vigastatud ja ta ei saa kätt rusikasse suruda, mille kohta esitas ka tõendi. A.D. kutsus politsei kõigest T. Aleksejeva rahustamiseks, sest kannatanu ei tahtnud korterist lahkuda. Kui kannatanu tarvitab alkoholi, siis tema nägu punetab või vererõhk tõuseb. Punetus tema näol polnud seotud süüdistatavaga.
16.Ainult Häirekeskuse kõnesalvestisest ja alkoholijoobes toimunud vestlusest politseiametnikuga ei saa järeldada, et A.D. sai kehavigastuse. A.D. i läbivaatuse protokoll pole KrMS § 88 lg 2 järgi lubatav tõend, sest selles puuduvad andmed, et läbivaatusel oleks osalenud kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Läbivaatuse protokollis pole kirjas, et see vastaks kohal olnud kiirabitöötajate hinnangule. A.D. kinnitas, et ta toimetati haiglasse enda soovil, mitte vigastuste tõttu. Ka fototabel ilma meditsiinilise hinnanguta ei tõenda, et punetuse kannatanu näos tingis süüdistatava löök.
17.D.R. rääkis ristküsitlusel seda, mida ta sai teada A.D. ilt ja T. Aleksejevalt 17. juuni 2024. a öösel nende kodus, kuid ta ei selgitanud kannatanule ja süüdistatavale õigust ütluste andmisest keelduda. Seetõttu on D.R. i ütlused lubamatu tõend. D.R. i ütlused on lubamatu tõend ka seepärast, et prokuratuur valmistas tunnistaja ette ja andis talle võimaluse lugeda oma kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kui tunnistaja ei oleks oma ütlusi lugenud, poleks ta ristküsitlusel tõendamiseseme asjaolusid mäletanud.
18.T. Aleksejeva ei löönud kannatanut rusikaga, kuna ta ei suuda kätt rusikasse suruda. T. Aleksejeva käe kolm sõrme on vigastatud, mistõttu oli tema käe kannatanu näoga kokku puutumise puhul tegu vähese intensiivsusega vägivallaga, millega üldjuhul ei kaasne tervisekahjustust või valuaistingut.
19.Tõendatud pole ka subjektiivne koosseis. Tegu oli nii madala intensiivsusega jõu kasutamisega, et ei saa tõdeda, et süüdistatav oleks pidanud möönma A.D. ile kehavigastuste tekitamist. Kannatanu kinnitas, et ei tundnud valu ega saanud kehavigastusi.
20.Süüdistatava tegu ei ole õigusvastane. A.D. i sõnul nõustus ta T. Aleksejeva teoga. Selles peres oli madala intensiivsusega jõu kasutamise osas ühine arusaam ja nii kannatanu kui ka süüdistatav on üksmeelel, et süüdistatava tegu oli lubatav. A.D. i nõusolek õigushüve kahjustamiseks oli teadlik ja vabatahtlik. 5(12)
21.Kui kohus peaks leidma, et T. Aleksejeva pani toime kehalise väärkohtlemise, tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 6 järgi kuriteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse mõjul. T. Aleksejevale tuleks mõista rahaline karistus ning jätta kontrollnõuded ja kohustused määramata.
22.Ekspertiisiakti põhjal pole võimalik tuvastada, kuidas ekspert jõudis järeldusele, et T. Aleksejeval polnud 17. juunil 2024 takistusi teo keelatusest arusaamiseks ja vastavalt sellele käitumise juhtimiseks. Maakohus jättis aga kaitsja taotluse eksperdi ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu istung
23.Tartu Ringkonnakohtus 25. septembril 2025 toimunud istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud taotluse ja seisukoha juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokuratuuri esindaja palus jätta apellatsiooni rahuldamata.
24.Istungil kuulati üle ekspert G. Belotserkovski, kes sõnas, et T. Aleksejeval on diagnoositud depressioon ja ebastabiilne isiksusehäire. Eksperdi hinnangul ei takista see tal oma käitumisest aru saada. T. Aleksejeval ei avaldunud A.D. iga konflikti ajal psühhootilisi häireid. T. Aleksejeva käitumine oli tingitud alkoholi joomisest. Kui politseiametnik teda õhtul küsitles, ei mäletanud T. Aleksejeva juhtunut detailselt, mis on iseloomulik alkoholijoobele. Kui inimesel pole skisofreeniat, ei takista alkoholi tarvitamine tal enda käitumist mõistmast. Ütlemaks seda, et inimene ei saa oma käitumisest aru, peab ta olema teadvusetu või tegutsema hallutsinatsioonidest tingituna, kuid T. Aleksejeva käitumine oli sihipärane. Ebastabiilse isiksusehäirega inimene võib kergemini ärrituda, kuid see ei tähenda, et ta ei saaks aru, mida teeb. Samuti oli T. Aleksejeval võimalik oma käitumist juhtida, ehkki see oli tal tema isiksusehäire tõttu tavapärasest keerulisem.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
25.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud otsusest täies mahus korrata. Väljaspool apellatsiooni piire leiab kolleegium aga seda, et maakohus jättis tähelepanuta T. Aleksejeva piiratud süüdivuse küsimuse ja eksis seetõttu ka karistuse mõistmisel. Kolleegium vastab kõigepealt apellatsioonis esitatud väidetele kehalise väärkohtlemise koosseisu täidetust ja õigusvastasust puudutavas osas (a). Seejärel osutab ringkonnakohus kaebuse piirest väljudes T. Aleksejeva võimalikule piiratud süüdivusele KarS § 35 järgi ja mõistab KarS §-le 35 ning § 60 lg-tele 1 ja 2 tuginedes uue karistuse (b). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (c). (a) Koosseisupärasus ja õigusvastasus Objektiivne koosseis
26.Maakohus tuvastas nõuetele vastavalt süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustele ning Häirekeskuse kõnele, vormikaamera salvestisele ja kannatanu läbivaatuse protokollile tuginedes, et T. Aleksejeva lõi 17. juunil 2024 käega A.D. i näkku, millega põhjustas kannatanu näole hematoomid (vt maakohtu otsuse p-d 3–11). 6(12)
27.Kaitsja väidab, et T. Aleksejeva ei saanud A.D. i rusikaga lüüa, kuna tema sõrmed on vigastatud ja ta ei saa kätt rusikasse suruda. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et lõi kannatanut lahtise käega. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kahtlustatavana antud ütlused, kus T. Aleksejeva lausus, et lõi kannatanut rusikaga. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et süüdistatava ütlused löömise viisi kohta pole usaldusväärsed. (Vt maakohtu otsuse p 6.) Samas on kriminaalasjas nõuetekohaselt kindlaks tehtud, et T. Aleksejeva lõi A.D. i kaks korda käega näkku. Seda kinnitasid nii kannatanu kui ka süüdistatav (vt maakohtu otsuse p-d 5 ja 6) ning kaitsja seda asjaolu ei vaidlusta. Kannatanu ütlustest ei nähtu, kas süüdistatav lõi teda lahtise või rusikas käega (dtl 260). Seega on tuvastatud, et süüdistatav lõi kannatanut kaks korda näkku, kuid pole võimalik tuvastada täpset käe asendit löömise ajal.
28.Kaitsja on seisukohal, et A.D. il ei tekkinud T. Aleksejeva löökidest tervisekahjustust. Seda põhjusel, et kannatanu kohtuistungil antud ütluste järgi punetas tema nägu alkoholi tarvitamise tõttu ja Häirekeskusele hematoomide kohta öeldu oli vale. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et kannatanu ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ja need tuleb jätta kõrvale (vt maakohtu otsuse p 10). Häirekeskuse salvestiselt kostab, kuidas kannatanu kutsus abi just seetõttu, et elukaaslane lõi teda ja põhjustas sellega silma alla hematoomi (KrTo tl 26–27). Vormikaamera salvestistelt ja läbivaatuse protokollile lisatud kannatanust tehtud fotodelt on selgelt näha, et A.D. il on mõlema silma all ja ninajuurel hematoomid ning pole eluliselt usutav, et tegu on pelgalt alkoholi tarvitamisest tingitud punetusega (KrTo tl 28 ja 13–16). Ka patrullpolitseinikuna töötanud D.R. sõnas varasema kogemuse põhjal, et A.D. i näol olid hematoomid, mitte tavaline punetus. Lisaks kinnitasid seda talle sündmuskohal olnud kiirabitöötajad. (Vt maakohtu otsuse p 10.)
29.Kolleegium möönab, et kannatanu läbivaatuse protokollist ei nähtu, et sellel oleks osalenud kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja, nagu näeb ette KrMS § 88 lg 2. Tõendi saab aga lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (vt nt RKKK 14.06.2022, 1-20-1208/172, p 32). Praegu selliseid rikkumisi ei esine. Maakohus osutas, et ehkki vaatlusprotokoll seda ei kajasta, toimus kannatanu läbivaatus kiirabitöötajate juuresolekul. Vormikaamera salvestisest nähtub, et politseiametnik vaatas koos kiirabitöötajaga kannatanu silmaaluseid, kiirabitöötaja katsus tema nina ja seejärel politseinik pildistas teda (vt maakohtu otsuse p 7). Seda kinnitas D.R. , kelle sõnul fikseeris hematoomid A.D. i näol just kiirabitöötaja (vt maakohtu otsuse p 8). Lisaks on vaatlusprotokollile lisatud fotod A.D. ist KrMS § 63 lg 1 järgi eraldiseisev tõend, mille lubatavuses pole alust kahelda. Seetõttu sai kohus vigastused tuvastada muu hulgas kannatanust pärast sündmust tehtud fotodele tuginedes. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt sedagi, et tõendid kogumis osutavad ilma kahtlusi jätmata sellele, et T. Aleksejeva tekitas A.D. i näkku lüües talle tervisekahjustuse.
30.D.R. i ütlused on lubatav tõend. KrMS § 66 lg 2 ls 2 järgi võib uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi olnud, olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Maakohus tugines D.R. i ütlustele osas, milles tunnistaja kirjeldas kannatanu läbivaatuse käiku ja sellest protokolli vormistamist (vt maakohtu otsuse p 8). Seetõttu jätab ringkonnakohus edasise tähelepanuta kaitsja väite, et D.R. ei selgitanud sündmuskohal süüdistatavale ja kannatanule õigust ütluste andmisest keelduda. Samuti ei muuda tunnistaja ettevalmistamine tema ütlusi lubamatuks tõendiks. KrMS § 2763 järgi võib kohtumenetluse pool hoolitseda juba enne kohtuistungit selle eest, et tunnistajal on olnud aegsasti võimalus 7(12)
meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud. Ülekuulatava ettevalmistamine on oluline iseäranis siis, kui tunnistaja mälestused võivad suure tõenäosusega olla lünklikud või suisa kustunud. (Vt RKKK 09.03.2023, 1-17-11773/167, p 27.)
31.Kaitsja osutas ka sellele, et T. Aleksejeval polnud võimalik A.D. i piisava jõuga lüüa, sest tema käe kolm sõrme on vigastatud ja kannatanu ei tundnud tema löökidest valu, mis välistab süüdistatava vastutuse. Kolleegium leiab, et praegu ei saa kõneleda väheolulisest kehalisest kontaktist (vrd RKKK 12.11.2019, 1-18-7833/63, p 27). Süüdistatava tegu vastab sellise intensiivsusega löögile, millega üldjuhul kaasneb tervisekahjustus, aga ka valuaisting. Näkku löömise tüüpiliseks tagajärjeks on näovigastused (vt RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p 14). Menetletavas asjas on tuvastatud, et kannatanu näole tekkisid süüdistatava löökide tõttu hematoomid. Sellise vigastuse tekkimist saab üldise elukogemuse põhjal pidada süüdistatava tehtu tüüpiliseks tagajärjeks. Tõik, et A.D. ei tundnud väidetavalt valu, seda ei välista. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanu ei pruukinud tunda valu alkoholijoobe tõttu (vt maakohtu otsuse p 12). Subjektiivne koosseis
32.Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava tegu polnud tahtlik, kuna väidetavad löögid polnud intensiivsed. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt, kuidas süüdistatav vihastas ja lõi kannatanut korduvalt hooga näkku, ning osutas, et nägu on õrn koht, mille löömine tekitab kergesti vigastusi (vt maakohtu otsuse p 18). Samadel põhjustel märgib ka kolleegium, et süüdistatav teadis kannatanut mitu korda näkku lüües, et põhjustab talle tervisekahjustuse, ning möönis seda. Seega pani T. Aleksejeva kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Õigusvastasus
33.KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Karistusseadustikus sätestamata õigusvastasust välistav asjaolu võib olla kannatanu nõusolek, mis on teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. (Vt RKKK 22.09.2010, 3-1-1-60-10, p 17.2.)
34.Praegusel juhul ei saa rääkida enne teo toimepanemist antud teadlikust ja vabatahtlikust nõusolekust. Kaitsja väidab, et kannatanu ja süüdistatav olid löömise osas üksmeelel. Maakohus tuvastas, et A.D. ei andnud enne menetletavat tegu T. Aleksejevale luba end näkku lüüa. Kannatanu sõnas ristküsitlusel, et löömine oli tema jaoks ootamatu ja varem seda juhtunud pole. Samuti polnud nad süüdistatavaga kunagi vestelnud sellest, et viimane võib teda lüüa. (Vt maakohtu otsuse p 22.) Seetõttu ei saanud süüdistatav ka ekslikult arvata, et kannatanu on andnud nõusoleku enda löömiseks. Seda kinnitab asjaolu, et kannatanu helistas pärast löömist Häirekeskusesse, et vigastused fikseerida (vt maakohtu otsuse p 23). See, et süüdistatav ja kannatanu on nüüdseks leppinud ning väitsid kohtuistungil, et löömine oli nende jaoks väidetavalt lubatav, ei kujuta endast õigustavat asjaolu. Seega oli T. Aleksejeva tegu õigusvastane.
(b) Süüdivus, piiratud süüdivus ja karistus 8(12)
35.Seoses süüga jõudis maakohus ekspertiisiaktile tuginedes järgmisele järeldusele: „Seega olenemata asjaolust, et T. Aleksejeval esineb isiksushäire, ei välistanud see tema võimet oma tegudest aru saada ja oma käitumist juhtida. Kohus rõhutab, et kannatanu on kinnitanud, et varem sellist löömist ette tulnud ei ole, mis viitab, et T. Aleksejeva on varem oma isiksushäirest hoolimata suutnud oma käitumist kontrollida“ (vt maakohtu otsuse p 26). Kolleegium nõustub sellega, et T. Aleksejeva isiksusehäire ei välistanud tema süüd, märkides aga järgmist.
36.26. veebruari 2025. a ekspertiisiaktist nähtub, et T. Aleksejeval tuvastati ebastabiilne isiksus (F60.3) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Kolleegium leiab, et süüdistatava isiksusehäiret saab käsitada muu raske psüühikahäirena KarS § 34 p 5 mõistes. Ekspertiisiaktist selgub, et ta kannatas selle psüühikahäire all ka menetletava juhtumi ajal 17. juunil 2024. Aktis on kirjas seegi, et T. Aleksejeva ebastabiilset isiksust iseloomustab kõikuv meeleolu ning tugev kalduvus käituda impulsiivselt ja tagajärgi arvestamata. Sellise isiksusehäirega inimesel on ettenägemise võime minimaalne ja tal on tugevad vihapursked, mis viivad vägivalla või käitumisplahvatusteni. Ekspertiisiaktis on kajastatud T. Aleksejeva haiguslugu, millest nähtub, et ta viibis viimati 11. septembrist kuni 30. septembrini 2024 haiglas ravil muu hulgas ebastabiilse isiksuse tõttu. Lisaks muule nähtub haigusloo kirjeldusest, et T. Aleksejeva ärritub ja võib käituda agressiivselt. (Vt KoTo tl 184 ja 184 pd.) Süüdistatava sõnul nägi ta umbes kuu aega enne kuriteosündmust, kuidas kannatanu suudles naabrinaist, ent ei sekkunud sellesse. T. Aleksejeva küsis 17. juunil 2024 A.D. ilt, kas vastab tõele, et ta suudles naabrinaist, mispeale kannatanu kinnitas talle seda. T. Aleksejeva tundis väidetavalt vihahoogu ja äkilist soovi midagi lõhkuda ega suutnud end kontrolli all hoida ning see tingis löögid A.D. i näo pihta. (Dtl 317– 318.) Süüdistatava sellisele käitumisele osutas ka kannatanu (dtl 260–265). Võttes arvesse T. Aleksejeval tuvastatud ebastabiilset isiksust ja seda, kuidas see on varem avaldunud, aga ka asjaolu, mis vallandas A.D. i löömise, on põhjust pidada T. Aleksejeva isiksusehäiret raskeks psüühikahäireks KarS § 34 tähenduses.
37.Kolleegium nõustub aga maakohtuga ega kahtle ekspertiisiaktis märgitus, et T. Aleksejeva isiksusehäire ei välistanud KarS § 34 järgi tema arusaamis- ega juhtimisvõimet. Miski ei osuta sellele, et ta polnud üldse võimeline aru saama enda käitumise keelatusest ega käitumist juhtima. See seisukoht on kooskõlas ka erialakirjandusega, milles on leitud, et isiksusehäire ei tingi peaaegu kunagi süüdimatust (vt Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 34, komm 4.5 ja Venzlaff, Foerster, Dreßing, Habermeyer. Psychiatrische Begutachtung. 6. Auflage, S 296).
38.Samas jättis maakohus tähelepanu pööramata T. Aleksejeva võimalikule piiratud süüdivusele KarS § 35 järgi, mis lubanuks kohtul KarS §-st 60 juhindudes karistust kergendada. Piiratud süüdivusest saab rääkida siis, kui toimepanija võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on oluliselt piiratud (vt lähemalt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p-d 32–37). Kolleegium leiab, et maakohus pidanuks hindama ka seda, kas ja kuivõrd võis T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida olla isiksusehäirest tingituna 17. juunil 2024 A.D. i lüües piiratud. Nii ekspertiisiaktis toodu kui ka T. Aleksejeva ja A.D. i maakohtus antud ütlused osutavad arvestatavale võimalusele, et süüdistatav ei suutnud enda käitumist tal lasuva isiksusehäire tõttu piisavalt juhtida, kui kannatanu tunnistas talle, et oli kuu aega tagasi naabrinaist suudelnud (vt KoTo tl 184, samuti dtl 260–265 ja 317–318). See võimaldab rääkida piisava kahtluse olemasolust, et T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida oli vahetult A.D. i löömise ajal isiksusehäirest tingituna oluliselt piiratud. Selline kahtlus tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks.
39.Ekspertiisiakti järgi lõi T. Aleksejeva A.D. i psühhotraumeeriva olukorra ja alkoholi kuritarvitamise tõttu, kuid isiksusehäire ei välistanud tema võimet oma teost aru saada ega käitumist juhtida (vt KoTo tl 184 pd). Ringkonnakohtu istungil kordas ekspert seisukohta, et T. 9(12)
Aleksejeva isiksusehäire ei takistanud tal oma tegudest aru saada, ent möönis, et normaalse psüühikaga inimesega võrreldes oli tal raskem oma käitumist juhtida. Ka T. Aleksejeva väitel oli tal raske oma käitumist kontrolli all hoida, kui sai teada, et tema elukaaslane suudles naabrinaist (dtl 317 –318). A.D. i sõnul pole süüdistatav varem vägivallatsenud tema kallal, kuigi neil oli ka varem konflikte olnud (dtl 263). Lisaks ei ole T. Aleksejevat varem karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest (vt maakohtu otsuse p 35). Kohtu tuvastatud asjaoludel saab öelda, et A.D. i löömisega irdus T. Aleksejeva tavapärasest käitumismustrist. Oluline on seegi, et niisuguse ebatavalise käitumise vallandas vestlus kannatanuga, kes kinnitas süüdistatava petmist. Seetõttu leiab kolleegium, et T. Aleksejeva võime enda käitumist juhtida võis olla juhtunu ajal oluliselt piiratud.
40.KarS § 36 järgi ei välista süüd tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund, mistõttu pole üldjuhul joobes toimepanija puhul põhjust kõneleda ka piiratud süüdivusest (vt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 56). T. Aleksejeva suhtes tehtud ekspertiisaktis on märgitud järgmist: „Inkrimineeritava kuriteo pani toime tavalises alkoholijoobes psühhotraumeeriva olukorra foonil [--] Toimepandud õigusvastane tegu oli enamasti tingitud psühhotraumeerivast olukorrast ja uuritava poolsest alkoholi kuritarvitamisest“ (KoTo tl 184 pd). Ekspertiisiaktist ei selgu aga seda, kuidas jõudis ekspert seisukohale, et T. Aleksejeva löökide üheks vallandajaks oli just alkoholijoove. Samas pole see ka peamine, sest ekspertiisiaktis on lisaks leitud sedagi, et löögid tingis veel „psühhotraumeeriv olukord“. Kuna kolleegiumi hinnangul on olemas kahtlus, et impulsiivset käitumist põhjustava isiksusehäirega T. Aleksejeva ei suutnud enda käitumist piisaval määral impulsiivsuse tõttu juhtida, kui ta sai elukaaslase petmisest teada, võis seegi olla löökide vallandajaks. Tähelepanu väärib, et varem pole süüdistatav alkoholijoobes olles väidetavalt vägivalda tarvitanud. Seega ei saa välistada, et T. Aleksejeva suutlikkus naabrinaisega suudlemise tunnistamise peale A.D. i löömisest hoiduda oli oluliselt piiratud just seepärast, et ta on ebastabiilne isiksus. Neil põhjustel leiab kolleegium, et praegu on võimalik kõneleda kahtlusest, et T. Aleksejeva oli isiksusehäire tõttu piiratult süüdiv KarS § 35 mõistes.
41.T. Aleksejeva puhul pole erandlikke asjaolusid, mis karistuse kergendamise välistaksid (vt ka RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p-d 58 ja 59). Seega tuleb T. Aleksejevale KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistust mõistes lähtuda sellest, et KarS § 35 ja § 60 lg-te 2 ja 3 ning § 45 lg 1 järgi on mõistetava vangistuse vahemikuks 30 päeva kuni 3 aastat ja 4 kuud.
42.Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. (Vt RKKK 20.06.2022, 1-206745/88, p 62.)
43.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et T. Aleksejeva süü on keskmisest väiksem. Süüdistatav lõi kannatanut kaks korda näkku, mille tõttu tekkisid hematoomid. Maakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna õigesti selle, et süüdistatav ja kannatanu leppisid (KarS § 57 lg 1 p 9). Kaitsja on arvamusel, et karistust kergendab ka süüdistatava tugev hingeline erutus. KarS § 57 lg 1 p 6 järgi on karistust kergendav asjaolu kuriteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Maakohus tuvastas, et T. Aleksejeva lõi A.D. i, kuna oli saanud teada, et viimane suudles naabrinaist (vt maakohtu otsuse p-d 6 ja 34). Selline kannatanu käitumine ei kujuta endast aga õigusvastast tegu, mistõttu ei saa kõneleda karistust kergendavast asjaolust KarS § 57 lg 1 p 6 tähenduses. Seda, et T. 10(12)
Aleksejeva oli ebastabiilse isiksusehäire tõttu impulsiivne ja tal oli keerulisem emotsionaalselt raskes olukorras oma käitumist juhtida, võtab kolleegium arvesse KarS § 60 järgi karistust kergendades.
44.KarS § 121 lg 2 p 2 näeb muu hulgas ette ka rahalise karistuse. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et T. Aleksejevale rahalist karistust mõista ei saa. Viru Maakohtu 1. juuni 2021. a otsusega karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata. Ta pani aga katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 6. veebruari 2022. a otsusega tunnistati T. Aleksejeva süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel 2-aastase vangistusega, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. T. Aleksejevale menetletavas asjas süüks arvatud teo pani ta toime pool aastat pärast üldkasuliku töö sooritamist. Järelikult on T. Aleksejeva pannud toime uue, ehkki teiseliigilise kuriteo pärast seda, kui teda on karistatud vangistusega. Lisaks tuvastas maakohus, et kui mõista T. Aleksejevale rahaline karistus, tasuks selle kannatanu, sest süüdistatav ei tööta (vt maakohtu otsuse p 32). Seepärast pole võimalik T. Aleksejevale rahalist karistust mõista.
45.Arvestades T. Aleksejeva keskmisest väiksemat süüd ja karistust kergendavat asjaolu ning tõika, et teda on kaks korda kriminaalkorras karistatud, tuleb talle mõista karistuseks 8-kuuline vangistus. Kolleegium arvab sellest KarS § 68 lg 1 järgi maha eelvangistuses viibitud 1 päeva. 7 kuud ja 29 päeva vangistust jääb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (vt ka maakohtu otsuse p-d 39 ja 40).
46.KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest 6. juunil 2025 (vt RKKK 26.01.2024, 1-22-454/58, p 11). (c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
47.Eelneva põhjal ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg-st l ja lg 2 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. juuni 2025. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mõistes T. Aleksejevale uue karistuse. Lisaks muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa T. Aleksejeva süüdivust puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kolleegium rahuldab apellatsiooni osaliselt.
48.Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude 1008,12 euro (sh käibemaksu 195,12 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal istungil osalemiseks 90 minutit, apellatsiooniteate koostamiseks 12 minutit, apellatsiooni koostamiseks 390 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 90 minutit ja tasutaotluse koostamiseks 10 minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu ja sõidukulude hüvitamist Narvast Tartusse kohtuistungile sõitmise eest.
49.Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 3 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 lg 1 järgi arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ja ümardatuna järgmise täiseuroni ning § 1 lg 4 järgi arvatakse kohtuistungi alguse viibimine istungil osalemise aja hulka. Kohtuistung oli planeeritud algama kell 10 ja see kestis kuni kella 11.26-ni, mistõttu saab selle eest taotleda tasu 86 minuti ulatuses ehk 104 eurot.
11(12)
50.Samas ületab kaitsja taotletud tasu korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära üldmenetluses ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust, võttes arvesse praeguse kriminaalasja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole kuigi keerukaid õiguslikke küsimusi. Samuti sai kaitsja apellatsioonimenetluses tugineda suuresti argumentidele, mille esitas ka maakohtu menetluses. Seetõttu on põhjendatud tasu toimingute eest kokku 432 eurot. Sõidule kulutatud aja eest on kaitsja tasu korra § 15 1 lg 1 p 4 järgi 30 eurot ja sõidukulu korra § 17 lg 2 järgi 108 eurot. Seega loeb kolleegium kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu suuruseks 835,76 eurot (sh käibemaks 161,76 eurot). KrMS § 185 lg 1 järgi jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.