Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 3. oktoober 2025 1-24-7073 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aleksei Barulitševi süüdistuses karistusseadustiku § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsus
1.Süüdistatav Aleksei Barulitšev
2.Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
3.Kannatanu H.L.K. Süüdistatav - Aleksei Barulitšev, isikukood 38907305214, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 13. augustist 2024 Kaitsja - vandeadvokaat Leelo Viil (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Kannatanu
- H.L.K.
Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsus osas, millega: 1) Aleksei Barulitšev tunnistati KarS § 120 lg 1 järgi süüdi selles, et ta ähvardas 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt H.L.K. t, et tapab viimase peale lapse sündi, vehkis H.L.K. näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna; 2) Aleksei Barulitšev tunnistati KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta tõukas
aprillil 2024 H.L.K. t ja lükkas teda 13. augustil 2024, võttis tal kaela ümbert kinni, väänas pead ja tõukas; 3) Aleksei Barulitševilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 1744 eurot 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Aleksei Barulitšev KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 alapunktides 1 ja 2 toodud tegudes õigeks; 2) jätta Aleksei Barulitševile maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasust 872 eurot 30 senti Eesti Vabariigi kanda; 3) mõista Aleksei Barulitševilt Eesti Vabariigi kasuks välja 872 eurot 30 senti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks.
3.Muuta maakohtu otsuse põhiosa käesoleva otsuse põhjendustega KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 objektiivse koosseisu tuvastamise osas.
4.Muus osas, sealhulgas Aleksei Barulitševi süüditunnistamises KarS § 120 lg 1 järgi 18. aprillil 2024 H.L.K. tapmisega ähvardamises ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 18. aprillil 2024 H.L.K. le valu tekitamises ja 13. augustil 2024 talle käega näkku löömises, samuti Aleksei Barulitševile mõistetud karistuse osas, jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
6.Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 439 eurot 20 senti (sealhulgas käibemaks 79 eurot 20 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Aleksei Barulitševi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.
2.KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse A. Barulitševi selles, et ta ähvardas alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13. augustil 2024 korduvalt alkoholijoobes olles oma elukaaslast H.L.K. t tapmisega ja ütles rasedale H.L.K. le, et pärast lapse sündi tapab ta naise. Samuti vehkis A. Barulitšev korduvalt noaga H.L.K. näo läheduses ja lubas ta tappa. 2024. aasta juulikuus ütles A. Barulitšev X alevikus asuvas korteris H.L.K. le, et valab viimase bensiiniga üle ja paneb korteri põlema. A. Barulitšev oli enne seda toonud tanklast bensiini. Kooselu ajal käitus A. Barulitšev H.L.K. ga agressiivselt ning kasutas tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis neid aknast välja ning oli tihti H.L.K. suhtes negatiivselt meelestatud, mistõttu oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist.
3.KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse A. Barulitševi selles, et 18. aprillil 2024 kella 00.00 paiku ähvardas ta H.L.K. t Rakveres asuvas korteris tapmisega ja tõukas teda, põhjustades sellega tahtlikult valu. Alkoholijoobes A. Barulitšev oli sisenenud korterisse rõduukse kaudu pärast selle lõhkumist. 13. augustil 2024 kella 22.20 paiku ähvardas alkoholijoobes A. 2(11)
Barulitšev X alevikus asuvas korteris lapseootel H.L.K. t tapmisega, lubades ta pärast lapse sündi tappa. Seejärel lükkas A. Barulitšev H.L.K. t käega vastu õlga, võttis parema käe käsivarrega tal kaela ümbert kinni ja väänas pead, tõukas teda korduvalt rindkere ja õlapiirkonda, lõi ühe korra H.L.K. le käega näkku ning jätkas samal ajal naise ähvardamist tapmisega. Sellega põhjustas A. Barulitšev kannatanule tahtlikult valu. A. Barulitševi on Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a otsusega karistatud KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi ning 8. jaanuari 2024. a otsusega KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 1 järgi. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
4.Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsusega tunnistati A. Barulitšev süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. A. Barulitšev tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Barulitševi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2025. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ning A. Barulitševile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30. mai 2025. (b) Põhiosa
5.H.L.K. keeldus kohtus ütlusi andmast. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused tõendavad, et A. Barulitšev on alates 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 ähvardanud kannatanut tapmisega ja teda kehaliselt väärkohelnud. Kannatanu sõnul elasid nad 2023. aasta suvel A. Barulitševiga Rakveres korteris, kuid kolisid sealt X alevikus asuvasse korterisse, kuna A. Barulitšev segas naabrite rahu, jõi alkoholi ja karjus. A. Barulitšev ähvardas 2024. aasta märtsis või aprillis, et tapab H.L.K. pärast lapse sündi. Sellist ähvardamist on olnud korduvalt ja H.L.K. kartis, et A. Barulitšev viib ähvarduse täide. H.L.K. on näinud, kuidas A. Barulitšev tappis oma ema kaks merisiga. A. Barulitšev on H.L.K. t tõuganud, väänanud ja tema suunas noaga vehkinud. Iga kord, kui A. Barulitšev joob, ütleb ta, et võtab endalt elu ja võtab H.L.K. kaasa. 2024. aasta juuli lõpus käis A. Barulitšev taksoga tanklas, tõi viinapudeliga bensiini ja ütles, et valab bensiini maha, kallab H.L.K. le peale ja paneb korteri põlema. 13. augustil 2024 oli A. Barulitšev alkoholi tarvitanud ja tuli koju, kaasas oli tal pudel õlut ja pooleliitrine viin. H.L.K. pani viina peitu. A. Barulitšev ütles H.L.K. le: „Sina ei näpi minu asju!“ ning hakkas karjuma, et vihkab teda ja ootab, millal laps ära sünnib, siis tapab ta. Seejärel tuli A. Barulitšev H.L.K. suunas, lükkas oma parema käega kannatanu paremat õlga, võttis parema käega H.L.K. kaelast kinni ja väänas tema pead ning tõukas kolm korda parema käega rindkere või õlapiirkonda. Sel ajal istus H.L.K. köögis toolil. Enne teise tuppa minekut tegi A. Barulitšev pliidi all suitsu ja tõukas uuesti H.L.K. t 3–4 korda parema käega rindkere või õlapiirkonda. H.L.K. tundis sellest kõigest valu. Siis läks A. Barulitšev teise tuppa, karjus, et peksab kõik segamini ja lööb H.L.K. maha, kui viimane talle viina ei anna. Seepeale andis H.L.K. A. Barulitševile viina. Ühtegi vigastust H.L.K. l sellest ei jäänud.
6.A. Barulitševi avaldatud ütlustest nähtub, et ta ei tunnista end süüdi. Tal oli vaja 18. aprillil 2024 korterisse minna ja kui kannatanu teda sisse ei lasknud, läks ta rõdu kaudu, lüües klaasi katki. Ta ei mäleta, mis korteris toimus. A. Barulitšev ei ähvardanud H.L.K. t ega teinud talle haiget. Ta pole kordagi H.L.K. le öelnud, et tapab viimase pärast lapse sündi. Samuti ei ole ta noaga 3(11)
vehkinud ega ähvardanud korterit põlema panna. Kohus leidis, et A. Barulitševi ütlused on ennastõigustavad.
7.18. aprillil 2024 toimunud ähvardamist ja tõukamist tõendab Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll. 18. aprillil 2024 kell 00.07 teatas naine, et tema naaber tuli üle rõdu, on purjus ja peksis rusikaga rõdu klaasi katki. Taustal on kuulda naise nuttu ja karjumist: „Palun mine ära siit! [--] Ära tee! Mine palun ruttu minema siit! [--] Ära näpi mind! [--] Miks sa siia tulid?“ Samuti on kuulda mehe häält, kes ütleb: „Ma löön siin kõik maha [--] Ma tahaksin sind ära tappa“. Naine ütleb: „Tapa ära mind siis, kui sa tahad! Tapa ära mind!“ Seepeale vastab mees: „Tapan“. Kui politsei jõudis kohale, teatas helistaja, et mees läheb jälle üle rõdu. Seda, et A. Barulitšev lõi rõduukse klaasi katki, ähvardas kannatanut tapmisega ja tõukas teda, tõendab ka
18.aprilli 2024. a lähisuhtevägivalla infoleht. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A. Barulitševil tuvastati alkoholijoove 1,03 mg/l.
8.Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et patrull sisenes korterisse ja H.L.K. ütles, et A. Barulitšev läks üle rõdu. Videost on näha lõhutud rõduukse klaasi. Politseinikud läksid kõrvaltrepikotta ja avasid teise korteri ukse, kus viibis A. Barulitšev. Temalt küsiti, millega ta klaasi katki lõi, ja A. Barulitšev vastas, et rusikaga. Trepist alla liikudes ütles A. Barulitšev, et naaberkorteris oli tema naine ja et lööb ta maha.
9.Tunnistaja G.I. sõnas, et H.L.K. kutsus 18. aprillil 2024 politsei, kuna võõras mees tungis korterisse, kippus kallale ja ähvardas kannatanu tappa. Hiljem avaldas H.L.K. G.I. ele, et A. Barulitšev on tema elukaaslane. H.L.K. oli A. Barulitševi eest ära jooksnud ja koridoris oli viimane teda tõuganud. Löömisest juttu polnud.
10.Kõnesalvestiselt on kuulda, et 13. augustil 2024 kell 22.27 teatas A.O. , et naabrid kaklevad ja mees peksab naist. A.O. nägi seda akna peegeldusest. Mees on alkoholijoobes ning naine nuttis väljas ja ütles, et ei julge politseid kutsuda, kuna mees lubas ta tappa. Seda sündmust tõendab ka
13.augusti 2024. a lähisuhtevägivalla infoleht. A. Barulitšev oli 13. augustil 2024 alkoholijoobes, mida näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast, ent tema silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsioonikiirus ja koordinatsioon olid häiritud, kõne arusaamatu ning käitumine ründav ja ärritunud. 13. augusti 2024. a vormikaamera salvestiselt on näha, et korteriukse avab nutuse häälega naine ja esikusse tuleb vene keelt kõnelev mees, kes on üleoleva käitumisega. Naine annab teada, et peitis mehe viina ära ja mees tuli talle kallale, tõukas teda mitu korda ja väänas pead ning ähvardas teda tapmisega. Kui mehel pandi käed raudu, ülbitses ta politseinikega, sõimas ning ähvardas politseinikke ja nende lähedased tappa.
11.Tunnistaja K.O. sõnas, et läks 13. augusti 2024 õhtul kööki ja kuulis naise karjumist, kes ütles: „Lõpeta ära, ära löö mind!“. Tunnistaja nägi läbi vastasmaja akende peegelduse, kuidas mees tõusis püsti, läks naise juurde, lõi teda kas lahtise käe või rusikaga näkku ja istus oma toolile tagasi. Naine hoidis pärast kätt põsel. Tunnistaja A.O. kõneles, et 13. augustil 2024 kuulis tema naine lahtisest aknast sõimlemist ja kisa ning kutsus A.O. i kööki. Nad vaatasid aknast välja ja A.O. nägi, et A. Barulitšev tõusis püsti ja tõstis käe üles, kuid ei näinud, kas ta lõi. A.O. läks õue ning seal istus varem korteris olnud naine, kes nuttis ega julgenud politseid kutsuda, kuna mees lubas ta tappa.
12.A. Barulitšev ähvardas H.L.K. t 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 otsese tahtlusega, kuna teadis, mida teeb, ja tahtis seda. Ta teadis, et kannatanu võib võtta ähvardusi tõsiselt, sest A. Barulitšev oli kannatanu kallal juba vägivallatsenud. A. Barulitšev pani toime kehalise väärkohtlemise 18. aprillil ja 13. augustil 2024 otsese tahtlusega. H.L.K. tundis valu. Tema 4(11)
avaldatud ütlustes pole ta 18. aprilli 2024 tõukamist maininud, kuid seda on kirjeldatud lähisuhte infolehes. Kuna kannatanu mainis seda politseile, pole kohtul alust selles kahelda.
13.Kaitsja leiab, et KrMS § 15 lg-le 3 tuginedes tuleb A. Barulitšev õigeks mõista. Kohtu arvates on lisaks kannatanu ütlustele teisigi tõendeid, mis kinnitavad ähvardamiste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemist.
14.Kuna A. Barulitševi on sarnaste süütegude eest korduvalt karistatud, tuleb talle mõista reaalne vangistus. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 järgi kuritegude toimepanemine raseda suhtes. Kuna ähvardamine toimus aasta jooksul korduvalt, tuleb A. Barulitševile mõista KarS § 120 lg 1 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistis kohus 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. A. Barulitšev ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. KarS 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kannatanu apellatsioon
15.Maakohtu otsuse vaidlustas kannatanu, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kannatanu sõnul soovis ta kohtuistungil ütlusi anda, kuid prokurör mõjutas teda vaikima. Ta andis 13. augustil 2024 politseis valeütlusi. Olukord oli hoopis selline, et A. Barulitšev tuli hilja õhtul koju ja oli alkoholijoobes. Kannatanu peitis viinapudeli ära, kuid süüdistatav tahtis seda tagasi ja hakkas karjuma. Kannatanu oli rase ja kartis, et A. Barulitšev lööb teda kogemata. Kui politsei tuli, muutus A. Barulitšev agressiivseks. Süüdistatav pidi minema alkoholiravile. Kannatanu ei soovi talle halba. Süüdistatava apellatsioon
16.A. Barulitšev taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta sõnab, et pole oma elukaaslasele midagi teinud. Kui ta oleks kannatanut löönud, oleksid viimasel sinikad. Milleks oleks A. Barulitšev pidanud teda ähvardama, kui oleks saanud kohe ähvardused täide viia, sest nad olid kodus. Süüdistatav tülitses kannatanuga viimase laste isa pärast. Karjumise tõttu kutsusid naabrid politsei. A. Barulitšev oli agressiivne, aga ta pole midagi teinud. Ta ei põhjustanud kannatanule valu. Süüdistatav on aasta aega juba vahistatud olnud ning kannatanu toetab teda iga kuu, käib kokkusaamistel ja ootab teda koju. Neil on pooleaastane poeg. Statistika väidab, et pered, kus toimub vägivald, lähevad lahku, ning kannatanu provotseerib ja teeb avaldusi. Neil H.L.K. ga nii pole, vaid on armastus. H.L.K. on haige inimene ja ta oli 28. veebruarist 1. aprillini 2025 hullumajas. 2023. a märtsikuus on A. Barulitšev teda näinud olukorras, kus ta kujutas asju ette. Üks kord kutsus kannatanu süüdistatavale politsei, kuna arvas, et viimane on tema naaber ja varastab internetiühendust. Kaitsja apellatsioon
17.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A. Barulitševi õigeksmõistmist KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi või karistuse kergendamist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.
18.A. Barulitšev selgitas, et kannatanu ei lasknud teda 18. aprillil 2024 tuppa, mistõttu lõhkus ta rõduukse klaasi ja läks sealtkaudu korterisse. Nad vaidlesid H.L.K. ga, ent süüdistatav ei ähvardanud kannatanut. Kõige olulisemaks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused, sest keegi teine ähvardamist ei kuulnud. Kannatanu keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu avaldati 5(11)
tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik kannatanut küsitleda. KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Maakohus leidis, et on teisigi tõendeid, mis ähvardamist kinnitavad, ent selliseid tõendeid pole. G.I. käis sel päeval sündmuskohal. Kannatanu võis temaga rääkides olla veel vahetult juhtunu mõju all, kuid tunnistaja sõnul ütles kannatanu talle, et viimane ei kartnud süüdistatavat, sest ta on ka varem kannatanut ähvardanud, kuid ei ole valu ega vigastusi põhjustanud. Ka A.O. ei osanud hinnata, kas H.L.K. kartis A. Barulitševi, aga arvas, et ilmselt väga ei kartnud, kuna läks tagasi korterisse. Lisaks on süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi ebaselge. Kannatanu ei andnud konkreetseid ütlusi väidetavate ähvardamiste ega teiste asjaolude kohta. Samuti on kannatanu öelnud, et ei kartnud A. Barulitševi, sest iga kord, kui viimane tarvitas alkoholi, lubas ta kannatanu maha lüüa, kuid päriselt midagi ei juhtunud. Seega oli kannatanu sellega harjunud ja hirmutunnet tal polnud.
19.Pole tõendatud, et A. Barulitšev oleks kannatanut löönud. Maakohus leidis, et lisaks kannatanu avaldatud ütlustele on ka teisi tõendeid, mis kinnitavad kehalist väärkohtlemist 18. aprillil ja 13. augustil 2024. Kannatanul polnud väliseid vigastusi. K.O. nägi üksnes seda, kuidas A. Barulitšev lõi ühe korra käega vastu kannatanu põske ja sellele kannatanu kuidagi ei reageerinud. K.O. nägi seda vastasmaja akna peegeldusest, mis asus 15–20 meetri kaugusel. Seega ei saanud ta väidetavalt juhtunut kuigi selgelt näha ega asjaolusid eksimatult tajuda. K.O. ei kirjeldanud sellist kehalist väärkohtlemist, mis on toodud süüdistuses. Kannatanu rääkis kaelast pigistamisest, väänamisest ja tõukamisest. Seega on tõendid vastuolulised.
20.Maakohus tuvastas, et A. Barulitšev põhjustas H.L.K. le valu, ent ainsaks tõendiks selle kohta on kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused. Kui need tõendikogumist eemaldada, ei tõenda valu tekitamist miski. Otsusest ei selgu, milline konkreetne tegu kannatanule valu põhjustas. Kannatanu ütlused pole selles osas järjekindlad. K.O. nägi, et kannatanu ei reageerinud löögile. See ei tõenda, et kannatanu tundis valu.
21.Kohus andis A. Barulitševi süü suurusele ebaõige hinnangu. Tõenditest nähtub ka H.L.K. konfliktne käitumine. Lähisuhtevägivalla infolehelt selgub, et H.L.K. lõi A. Barulitševi lahtise käega vastu nägu, viimase ninale tekkis kriimustus ja seda nägi alaealine laps, kes hakkas nutma. K.O. i sõnul elab kannatanu nende naaberkorteris edasi ja pärast A. Barulitševi vahistamist käisid seal politsei ja kiirabi, kuna kannatanu ei käitunud adekvaatselt ja naabritel tekkis hirm lapse turvalisuse pärast. Kannatanu iseloomustas süüdistatavat kui abivalmis elukaaslast ega soovi tema karistamist. A. Barulitšev vajas psühhiaatrilist ravi, kuid tema seisund on paranenud. Eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks pole vaja ranget karistust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
22.Kolleegium jagab kaitsja seisukohta, et maakohus eiras KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud reeglit. See kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja A. Barulitšev talle süüks arvatud tegudes osaliselt õigeks mõista. Osaline õigeksmõistmine ei tingi aga talle mõistetud karistuse muutmist. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt KrMS § 15 lg-s 3 toodud reegli rikkumist A. Barulitševi süüküsimuse lahendamisel (a), hindab seejärel kriminaalasjas kogutud tõendeid ja lahendab süüküsimuse (b), kujundab seisukoha karistuse osas (c) ning võtab viimaks kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja peatub menetluskulu küsimusel (d).
6(11)
(a) KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumine
23.KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend üksnes ega valdavas ulatuses tugineda selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui see on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi, mille allikat ei ole saanud küsitleda, kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Teiste tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegu on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Kohtul tuleb kõigepealt tuvastada, millised on teised otsesed ja kaudsed tõendid ning missugused asjaolud saab nende alusel kindlaks teha. Seejärel peab hindama, millist teavet annavad ütlused, mille allikat kohtus küsitleda ei saanud, ning otsustama neid teiste tõenditega kõrvutades ütluste olulisuse üle. Ekslik on keskenduda ütlustele, mille vahetut allikat kaitsepool küsitleda ei saanud, ja märkida alles seejärel, et asjaolude tuvastamisel saab tugineda ka teistele tõenditele. Samuti ei tohi teistele tõenditele teha üldsõnalist viidet ega jätta täpsustamata, millised need konkreetsed tõendid on ja milliseid järeldusi neist teha saab. Siis ei ole jälgitav, millise tähenduse kohus konkreetsele tõendile annab ja missugused asjaolud ta selle alusel tuvastab. Lisaks ei teki sel juhul otsuse lugejal veendumust, et kohus lähtus tõendikogumist ning vahetult küsitlemata tõendiallika ütlustel pole selles asjas otsustavat kaalu. (Vt RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p-d 50–51.) Menetletavas asjas ei järginud maakohus neid nõudeid.
24.Maakohus tugines A. Barulitševi KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistades valdavas ulatuses kannatanu ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud aga võimalik küsitleda, sest kannatanu ütlused avaldati maakohtus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel ning kriminaalasja materjalist ei nähtu, et kaitsepoolel oleks võimaldatud talle küsimusi esitada. Lisaks nendele ütlustele tugines maakohus lähisuhtevägivalla infolehtedele, mis sisaldavad kannatanu räägitut, ning G.I. e ütlustele, kes kirjeldas seda, mida ta oli kannatanult teada saanud. Needki on käsitatavad tõenditena, mille vahetut allikat ei saanud süüdistatav ega kaitsja KrMS § 15 lg 3 mõistes küsitleda. Seetõttu pole võimalik kohtuotsust osutatud tõenditele rajada. Samuti ei tõenda lähisuhtevägivalla infolehed iseseisvalt seda, et A. Barulitšev ähvardas kannatanut ning lükkas ja tõukas teda, võttis kaela ümbert kinni ning väänas ta pead, vaid näitavad, et politseiametnikud viibisid kannatanu elukohas seoses teatega vägivalla kasutamise kohta (vt ka RKKK 11.11.2022, 1-21-5229/34, p 20).
25.Maakohus pidas kannatanu avaldatud ütlustele, lähisuhtevägivalla infolehtedele ja vahendliku tunnistaja ütluste tuginedes tõendatuks järgmisi süüdistuses kirjeldatud tegusid: 1) A. Barulitšev ähvardas korduvalt 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 alkoholijoobes oma elukaaslast tapmisega ning ütles rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, A. Barulitšev hoidis korduvalt käes nuga, vehkis sellega kannatanu näo ees ja sõnas kannatanule, et tapab ta ära; 2) A. Barulitšev ütles 2024. aasta juulis kannatanule, et valab ta bensiiniga üle ja paneb korteri põlema; 3) 18. aprillil 2024 tõukas A. Barulitšev kannatanut kehapiirkonda ja 13. augustil 2024 lükkas teda käega vastu paremat õlga, võttis parema käega kannatanul kaela ümbert kinni, väänas tema pead, tõukas teda korduvalt rindkerest ja õlast ning lõi teda ühe korra käega näkku, mistõttu tundis kannatanu valu (Vt maakohtu otsuse lk 4–5 ja 9.)
26.Kaitsja osutas juba maakohtus KrMS § 15 lg-le 3. Kohus vastas sellele järgmist: „[K]riminaalasjas on lisaks kannatanu ütlustele ka teisi tõendeid, mis kinnitavad Aleksei Barulitševi poolt alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh 18.04.2024 ja 13.08.2024 toimunud ähvardamiste ja vägivallategude toimepanemist ja neid tõendeid on kohus kohtuotsuses analüüsinud ja süüdistusi põhjendanud.“ (Vt maakohtu otsuse lk 11.)
7(11)
27.Kui jätta kõrvale need tõendid, mille vahetut allikat (kannatanut) kaitsepool küsitleda ei saanud, pole võimalik muu tõendusteabe põhjal öelda, et A. Barulitšev sõnas korduvalt 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 kannatanule, et peale lapse sündi tapab ta naise, vehkis kannatanu näo ees noaga ning lubas kannatanu bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna. Sama saab öelda süüdistuse selle osa kohta, mis puudutab seda, et A. Barulitšev lükkas kannatanut, võttis tema kaela ümbert kinni, väänas pead ja tõukas korduvalt.
28.Niisiis rikkus maakohus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeldu, kui tunnistas A. Barulitševi süüdi selles, et ta 1) ähvardas 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt kannatanut, et tapab viimase peale lapse sündi, vehkis kannatanu näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna, ning 2) tõukas 18. aprillil 2024 kannatanut ja 13. augustil 2024 lükkas teda, võttis tal kaela ümbert kinni, väänas pead ning tõukas. Tegu on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses (vt RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p 20), mis tingib vaidlustatud otsuse tühistamise. Kuna A. Barulitševi süüdistatakse kannatanu korduvas ähvardamises ja korduvas kehalises väärkohtlemises, tuleb ta neis tegudes KrMS § 309 lg 2 järgi õigeks mõista (vt RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 23–25). (b) Süüküsimus
29.Ringkonnakohus leiab, et A. Barulitšev vastutab KarS § 120 lg 1 järgi 18. aprillil 2024 H.L.K. tapmisega ähvardamises ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 18. aprillil 2024 kannatanule valu tekitamises ja 13. augustil 2024 ühe korra käega näkku löömises. Selles osas muudab kolleegium aga vaidlustatud otsuses toodud põhjendusi, sest kohus tugines suuresti kannatanu avaldatud ütlustele, ehkki ka teiste tõendite põhjal saab lugeda need teod tuvastatuks.
18.aprilli 2024. a episood – ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine
30.Ainus otsene tõend 18. aprilli 2024. a kuritegude kohta peale kannatanu avaldatud ütluste on Häirekeskuse kõnesalvestis. Sellelt on kuulda, kuidas kannatanu teatab, et mees peksis rusikaga tema rõdu klaasi katki ja tuli sealtkaudu korterisse. Naine palub politseil ruttu tulla, sest mees tuleb uuesti rõdu kaudu tagasi. H.L.K. karjub muu hulgas: „Mine ära! Ära näpi mind! [--] Aia! Ära tee mulle haiget! Mine ära, aia!“ Taustal on kuulda, kuidas laps ütleb: „Ära löö emmet!“ Seejärel ütleb mees: „Ma tahaksin sind ära tappa,“ mille peale naine vastab: „Tapa ära mind siis kui sa tahad! Tapa ära mind!“ ning mees sõnab: „Tapan.“ (II kd, tl 42–44.) 18. aprilli 2024. a vormikaamera salvestiselt on näha, et patrull siseneb korterisse, kus on H.L.K. . Kannatanu ütleb politseinikele: „Läks üle rõdu ja vaadake, mis ta lõhkus.“ Politseinik läheb rõdule ja salvestiselt on näha lõhutud rõduukse klaasi. Seejärel liiguvad politseinikud kõrvaltrepikotta A. Barulitševi korteri ukse taha ja kuna viimane ust ei ava, teevad seda päästeametnikud. A. Barulitševilt küsitakse, millega ta klaasi katki lõi, mille peale süüdistatav vastab, et rusikaga. Korterist välja minnes sõnab A. Barulitšev, et naaberkorteris oli tema naine ja ta kavatseb viimase maha lüüa. (II kd, tl 47–48 ja 51.) Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A. Barulitševil tuvastati 18. aprillil 2024 alkoholijoove 1,03 mg/l (II kd, tl 38).
31.Häirekeskuse kõnesalvestise põhjal võib öelda, et süüdistatav tegi kannatanule midagi sellist, mille pärast tundis viimane valu. Esialgu kannatanu palus, et süüdistatav ei teeks talle haiget. Seejärel kostab kannatanu suust mitu korda valu väljendavat hüüatust „Aia!“ ning laps palub taustal, et süüdistatav ei lööks kannatanut. Süüdistuse järgi põhjustas A. Barulitšev H.L.K. le valu teda tõugates, ent ükski tõend peale kannatanu ütluste ei tõenda, et A. Barulitšev tõukas teda 18. aprillil 2024. See, et tegu, millega süüdistatav kannatanule valu põhjustas, jääb täpselt tuvastamata, ei välista aga A. Barulitševi vastutust (vt ka RKKK 21.12.2015, 3-1-1-101-15, p-d 37–38). Helisalvestiselt on kuulda, et korteris viibisid sel hetkel vaid süüdistatav, kannatanu ja 8(11)
laps, kes ütles süüdistatavale, et viimane tema ema ei lööks. Kuuldu osutab selgelt sellele, et just A. Barulitšev põhjustas H.L.K. le mingil viisil valu. Samuti on välistatud, et keegi teine oleks saanud sel hetkel kannatanule valu tekitada. Kannatanu hüüatuste põhjal loeb kolleegium tuvastatuks sellegi, et A. Barulitšev tegi talle midagi sellist, mis põhjustab ka tüüpiliselt valu ja seega on valu tekitamine süüdistatavale objektiivselt omistatav. Neil asjaoludel täitis süüdistatav kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu KarS § 121 lg 1 mõistes.
32.Samuti kõlab salvestiselt, kuidas A. Barulitšev sõnab kannatanule, et tapab ta ära. Kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli alkoholijoobes tunginud tema korterisse, lõhkudes rõduklaasi, ja põhjustanud talle valu. Kolleegium möönab, et salvestiselt kuuldub, kuidas kannatanu ütles „Tapa ära mind siis!“. Samas on kuulda sedagi, et kannatanu on ilmselgelt endast väljas, karjub ja nutab samal ajal hüsteeriliselt, mis osutab sellele, et ta võttis ähvardust tõsiselt ja tundis hirmu. Seda, et kannatanu oli endast väljas ka pärast süüdistatava lahkumist, on näha vormikaamera salvestiselt. Kokkuvõttes on Häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestisega tõendatud, et A. Barulitšev tekitas 18. aprillil 2024 H.L.K. le valu ja ähvardas teda tapmisega. Nende tõenditega kõrvutades pole kannatanu avaldatud ütlustel, lähisuhtevägivalla infolehel ja vahendliku tunnistaja ütlustel otsustavat kaalu. Kokkuvõtteks on ähvardamise objektiivne koosseis KarS § 120 lg 1 järgi täidetud.
13.augusti 2024. a episood – kehaline väärkohtlemine
33.K.O. nägi 13. augustil 2024, kuidas A. Barulitšev lõi kannatanut. Süüdistatav ja kannatanu elasid temaga samas majas. Tunnistaja sõnas, et kuulis köögis läbi avatud akna, kuidas naine karjub: „Lõpeta ära, ära löö mind!“ Ta nägi vastasmaja akende peegeldusest, et süüdistatav ja kannatanu olid köögis, süüdistatav tõusis, lõi käega kannatanut vastu põske ja istus toolile tagasi. Tunnistaja sõnul hoidis kannatanu pärast kätt põsel. (Dtl 78–79 ja 81.) K.O. i ütlused on usaldusväärsed, kuna ta nägi ja oskas detailselt kirjeldada, kus asusid kannatanu ja süüdistatav enne löömist ning kuidas süüdistatav tõusis, läks kannatanu juurde, lõi teda vastu põske ja istus uuesti. K.O. i sõnul oli majade vahel 15–20 meetrit ja kannatanu korteris põles hele valgustus (dtl 81).
34.K.O. i sõnu kinnitavad A.O. i ütlused, Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamera salvestis. A.O. i sõnul kutsus elukaaslane ta kööki, kuna naabrimees peksab naist. Ta kirjeldas, et kui naabritel pole kardinaid ees, on vastasmaja akende peegeldusest üpris hästi näha nende tuppa. A.O. nägi, kuidas süüdistatav ja kannatanu riidlesid ning mees tõusis püsti ja tõstis käe üles. Seda A.O. ei näinud, kas A. Barulitšev kannatanut lõi, kuid ta teadis, et tema elukaaslane nägi seda. A.O. läks õue ja seal istus kannatanu, kes nuttis. (Dtl 82–83.) Häirekeskuse kõnesalvestiselt on kuulda, kuidas A.O. teatab, et naabrid kaklevad ja mees peksab naist, mida oli näha akna peegeldusest. Helistaja sõnul nuttis kannatanu väljas ega julgenud politseid kutsuda, sest muidu lubas mees ta ära tappa. Vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas H.L.K. avab korteriukse ja ütleb nutuse häälega, et mees läks just pikali. A. Barulitšev käitub esikusse tulles üleolevalt ja sõimab politseinikke. Seega puudub alus seada kahtluse alla K.O. i ütlused. Tema ütlustega on tuvastatud, et A. Barulitšev lõi 13. augustil 2024 H.L.K. t käega näkku. Tõendatud on seegi, et kannatanu tundis valu, sest ta hoidis pärast kätt põsel. K.O. i nähtud löök oli selline, mille puhul saab öelda, et see tekitab ka tüüpiliselt valu. Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv koosseis
35.H.L.K. ja A. Barulitšev olid kuritegude toimepanemise ajal lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 mõistes. Süüdistatava avaldatud ütlustest nähtub, et nad on elukaaslased alates 2023. aasta maikuu lõpust, elades alguses koos Rakveres ja hiljem X alevikus (II kd, tl 102, 105). Seda 9(11)
kinnitavad kannatanu avaldatud ütlused (II kd, tl 4–5). H.L.K. oli 2024. aastal rase nende ühise lapsega. Kehalise väärkohtlemise ajal lähisuhte olemasolu kinnitavad lisaks muule Häirekeskuse kõnesalvestised, politsei vormikaamera salvestised ning tunnistajate ütlused (KoTo II kd, tl 22– 23, 27–28, 42–44, 47–48, dtl 78 ja 82). Subjektiivne koosseis ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud
36.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et A. Barulitšev pani ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi (vt maakohtu otsuse lk 9). Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (c) Karistus
37.Kolleegium leiab, et A. Barulitševi osaline õigeksmõistmine ei tingi talle mõistetud karistuse kergendamist ega uue liitkaristuse mõistmist. Karistuse mõistmisel arvestatakse süü suurust (eeskätt teo toimepanemise asjaolusid) ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve (vt nt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62).
38.Maakohus karistas A. Barulitsevi KarS § 120 lg 1 järgi 7 kuu pikkuse ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis A. Barulitševile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust (vt niisuguses olukorras reaalkogumi moodustamise kohta RKKK 11.02.2008, 3-1-192-07, p-d 6.3 ja 7). Maakohus hindas A. Barulitševi süü suurust õigesti. Seda ei muuda kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu ei soovinud süüdistatava karistamist. Samuti ei kõiguta kohtu hinnangut süü suurusele kannatanu väidetav käitumine. Kohus arvestas õigesti ka karistust raskendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 7 järgi kuriteo toimepanemist raseda suhtes. Samuti on vaidlustatud otsuses võetud õigesti arvesse seda, et A. Barulitšev ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi ning teda on korduvalt sarnaste kuritegude eest karistatud.
39.A. Barulitšev tunnistati Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a otsusega süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi, sest ta ähvardas oma abikaasat A.K. t ja viimase ema korduvalt tervisekahjustuse tekitamisega, tapmisega ja vara hävitamisega ning lõi abikaasat käega näkku ja haaras tal kõrist, põhjustades valu ja tervisekahjustuse. Katseajal, kõigest nädal pärast süüdimõistva otsuse kuulutamist, pani A. Barulitšev toime uue sarnase kuriteo. Ta lõi rasedat elukaaslast T.K. t kuklasse ja alaselga, põhjustades kannatanule valu. Samuti ähvardas A. Barulitšev T.K. t ja tema pereliikmeid tapmise, tervisekahjustuste tekitamise ja vara rikkumisega. Seetõttu tunnistati ta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsusega süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. veebruari 2025. a otsusega maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning otsused jõustusid 30. aprillil 2025. Seega pani A. Barulitšev käimasolevas kriminaalmenetluses talle süüks arvatud teod toime ajal, mil kohtus arutati tema eelmisi sarnaseid kuritegusid. Samuti nähtub otsustest, et H.L.K. on kolmas elukaaslane, keda A. Barulitšev on ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud. See näitab, et tal on kujunenud välja vägivaldne käitumismuster, mida ei mõjutanud süüditunnistamine ja karistuse kandmine. Arvesse tuleb võtta sedagi, et A. Barulitšev lõi kannatanut käega vastu nägu ajal, mil tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus, kuna ta ähvardas 18. aprillil 2024 kannatanut ja põhjustas talle valu.
40.Süüdistatava osaline õigeksmõistmine või süüditunnistamise mahu vähenemine ei too tingimata kaasa talle mõistetud karistuse kergendamist (vt nt RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p 24; 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 122). Kolleegium on seisukohal, et 7-kuuline vangistus 10(11)
ähvardamise ning 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kehalise väärkohtlemise eest, samuti 1 aasta ja 6 kuu pikkune liitkaristus vastab jätkuvalt A. Barulitševi süü suurusele. See karistus arvestab ka võimalusega mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma. (d) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
41.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 338 p-st 3, § 339 lg 1 p-st 12 ning § 340 lg 2 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. mai 2025. a otsuse osas, millega kohus tunnistas A. Barulitševi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi selles, et ta ähvardas 2023. aasta lõpust 13. augustini 2024 korduvalt H.L.K. t, et tapab viimase peale lapse sündi ära, vehkis H.L.K. näo ees noaga ning lubas ta bensiiniga üle valada ja korteri põlema panna, samuti KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et A. Barulitšev tõukas 18. aprillil 2024 H.L.K. t ning 13. augustil 2024 lükkas teda, võttis tal kaela ümbert kinni, väänas pead ja tõukas teda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab A. Barulitševi neis tegudes KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks. Osas, millega maakohus tunnistas A. Barulitševi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi H.L.K. 18. aprillil 2024 tapmisega ähvardamises ning KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi H.L.K. le 18. aprillil 2024 valu tekitamises ja 13. augustil 2024 tema käega näkku löömises, muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi kuritegude objektiivse koosseisu tuvastamise osas käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas, sealhulgas A. Barulitševile karistuse mõistmises, jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid tuleb nende taotlustest lähtudes rahuldada osaliselt.
42.Maakohus tunnistas A. Barulitševi süüdi kogu süüdistuse mahus ja mõistis menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel A. Barulitševilt välja. Menetluskulu hulka kuulus sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 1744,60 eurot. Ringkonnakohus mõistab A. Barulitševi osaliselt õigeks. Kohtupraktikas on KrMS § 180 lg-t 1 koostoimes § 181 lg-ga 1 tõlgendatud nii, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 125.) Kolleegium leiab, et osa, milles A. Barulitšev õigeks mõistetakse, moodustab süüdistusest ligikaudu poole. See tingib süüdistatavalt riigi kasuks mõistetud menetluskulu (välja arvatud sundraha) vähendamise poole võrra. Seega tuleb maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus tühistada osas, millega A. Barulitševilt mõisteti riigi kasuks välja 1744,60 eurot määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu katteks. Sellest kulust jääb 872,30 eurot riigi kanda ja 872,30 eurot tuleb välja mõista A. Barulitševilt riigi kasuks.
43.Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 439,20 euro (sh käibemaksu 79,20 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsiks 90 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 210 minutit. Tasu ei ületa justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 3 sätestatud üldmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.