Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-25-5044 kuud (270 päeva) vangistust asendada üldkasuliku tööga 270 (kakssada seitsekümmend) tundi.

1-25-5044 autovõtmeid kasutades 23.01.2025 kella 13.57 paiku aadressil XXX-i hoovi pargitud sõiduautosse Mercedes-Benz Vito 115 CDI registreerimismärgiga X, kust varastas P.Z-i rahakotist P.Z-ile kuuluva sularaha 50 eurot. Sellise tegevusega pani Signe Nilk toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o süstemaatilise varguse. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 10). Kohtus nõudis prokurör Signe Nilgi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada 2 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 23.12.2024 otsusega nr 1-24-7239 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada kandmata karistus 9 kuud (270 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 270 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.Nilk kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõikes 2 punktides 2,8 sätestatud kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema ÜKT-d. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Signe Nilgi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Signe Nilgilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Signe Nilgi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 203,94 eurot (tl 4245). Signe Nilgilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1585,02 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.