Karl Parv süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Karl Parv (isikukood: 50104226526, viibib Tartu Vanglas), apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta süüdistatava Karl Parve apellatsioon Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsuse peale läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohus tunnistas 23. juuli 2025. a otsusega Karl Parve süüdi, mõistes talle karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust) võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 8. veebruar 2025. Vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
Sama kohtuotsusega mõisteti KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks K. Parvelt välja 900 eurot, mis tuleb osaliselt täita 300 euro arvelt, mis on 31. märtsi 2025. a määruse alusel kantud Rahandusministeeriumi kontole. Samuti konfiskeeriti ekspertiisidest järele jäänud ained.
3.Maakohus jättis osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja tasust jäi riigi kanda 806,30 eurot, ekspertiisikuludest 2238 eurot ja sundrahast 1107,50 eurot. K. Parvelt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu 4046,70 eurot (ekspertiisi kulu 2546 eurot, sularaha sissemaksu teenustasu 10
eurot, sundraha 1107,50 eurot ja kaitsja tasu 383,20 eurot). Menetluskulude tasumine määrati ositi igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Apellatsioon
4.K. Parv palub 10. augustil 2025 esitatud apellatsioonis tühistada Tartu Maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas osas. Karistuse pikkust K. Parv ei vaidlusta ja nõustub ülejäänud kokkuleppega.
5.Süüdistatav selgitab apellatsioonis, et reaalse vangistuse mõistmise tõttu ei ole tal kuskilt menetluskulude tasumiseks raha võtta. Menetluskuludest tuleks maha arvata
20.veebruari 2025. a ekspertiisimäärusega tekkinud kulud, mis ei ole K. Parvega seotud. Väidetavalt eemaldati toimikust SK-1 DNA proovide tasu ja see jäeti riigi kanda, ent ekspertiisiaktis on Bolti intsidendiga seotud tasu siiski välja toodud. Seda ei saaks K. Parvelt välja mõista. Ekspertiisikulud on ebareaalselt suured ja ebavajalikud, arvestades, et 19 ekspertiisi objektiks oli üks ja sama amfetamiin.
6.K. Parv juhib tähelepanu mitmele süüdistuse sisuks olevale etteheitele, mille kohaselt maksis Konstantins talle amfetamiini eest raha. Tegelikult tasus Konstantins K. Parvele kõikides episoodides võlga. Võimatu on seegi, et Konstantins omandas 7. veebruaril 2025 K. Parvelt 100 g amfetamiini, kuivõrd sel ajal viibis K. Parv Riias ning enne 8. veebruari nad Konstantinsiga ei kohtunud. Seetõttu tuleks lugeda Konstantinsi ütlused ebausaldusväärseteks. Kriminaaltulu sai K. Parv nendes episoodides minimaalselt, mistõttu taotleb ta konfiskeeritud summast 300 euro kandmist tema isiklikule vangla arveldusarvele.
7.Määravaks asjaoluks peab apellant seda, et ta hakkas pärast vabanemist 13. septembril 2024 tarvitama amfetamiini ja sattus psühhoosi, mida nägid pereliikmed. Talle ei määratud ekspertiisi. Apellandi telefonis on e-kirjad seoses psühhiaatriakliinikumi erakorralise vastuvõtuga, sest ta kuulis hääli.
28.augustist kuni 11. septembrini 2025 esitas K. Parv mitu kaebuse täiendust. Ta selgitab kuriteo toimepanemise asjaolusid ja leiab, et reaalne karistus ei ole ainuke võimalus. Kohaldada võib muid võimalikke vahendeid, nt sundravi. Ta soovis minna rehabilitatsiooniteenusele, ent peeti enne kinni. K. Parv usub, et saaks minna kinnisesse asutusse ravile. Isegi prokurör proovis teda ravile saata. Kriminaalasja vastu puudub avalik huvi, mistõttu võiks menetluse lõpetada. Lisaks palub ta jätta hävitamata ja talle tagastada järgmised asitõendid: prillitoos, mustad kummikindad, hunnik soonkinnitusega kotte ja nukirauad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus jätab K. Parve apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub kaebeõigus.
10.Esmalt märgib kohus, et KrMS § 319 lg-st 2 tulenevalt esitatakse kokkuleppemenetluses apellatsioon ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai K. Parv maakohtu otsuse kätte 25. juulil 2025. See tähendab, et apellatsiooni esitamise viimane päev oli 11. augustil 2025. Ka apellatsiooni muutmine on lubatud vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni (KrMS § 321). Pärast seda esitatud kaebused jätab kohus KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
11.KrMS § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav ei osuta apellatsioonis ühelegi viidatud rikkumisele.
12.K. Parv ei nõustu süüditunnistamisega narkootilise aine käitlemises, vaidlustades ka tõendite usaldusväärsust. Ta ei nõustu mõistetud karistusega, temalt välja mõistetud menetluskulude suurusega ja konfiskeerimisega. Ringkonnakohus selgitab, et selles osas ei ole K. Parvel apellatsiooniõigust. KrMS § 245 lg 1 p-de 7–10 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr, konfiskeerimisele kuuluv vara ja süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud. See tähendab, et nendes küsimustes peavad pooled kokkuleppe sõlmimisel saavutama üksmeele.
11.juunil 2025 on prokurör, K. Parv ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Sellest nähtuvad talle kuriteona ette heidetud asjaolud ja nende kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kokkuleppest nähtuvalt peab K. Parv hüvitama kriminaalmenetluse kulu summas 4 046,70 eurot, muus osas jäävad need riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lepiti kokku väljamõistetud menetluskulu tasumine 12 kuu jooksul igakuiselt osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppe kohaselt tuleb K. Parvelt välja mõista ka 900 eurot KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena, mis osaliselt täidetakse temalt sularahas ära võetud 300 euro arvelt. Kokkulepe on allkirjastatud.
23.juulil 2025 toimunud istungil selgitas kohus K. Parvele õigusi (sh õigust kokkuleppest loobuda). K. Parv kinnitas istungil, et kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ning et ta nõustub süüdistuse ja kvalifikatsiooniga. Seejärel selgitas K. Parv oma sõnadega, millises karistuses kokku lepiti. Ta oli nõus konfiskeerimise asendamise katteks 900 euro välja mõistmisega, mis osaliselt täidetakse temalt ära võetud sularaha 300 euro arvelt. K. Parv vastas kohtule, et kokkuleppe sõlmimise käigus räägiti ka menetluskuludest. Ta jäi selle juurde, et tasub menetluskulud 4046,70 eurot ositi ühe aasta jooksul. K. Parv kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta jäi selle juurde ja soovis kokkuleppe kinnitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kohtuistungil toimunust, et K. Parv ei saanud kokkuleppest aru või et ta seda sõlmides ei väljendanud oma tõelist tahet.
15.Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a kohtuotsus vastab sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei ole kokkuleppe piiridest väljunud ja seda ei väida ka apellant.
16.K. Parv vaidlustab apellatsioonis talle ette heidetud kuriteo asjaolusid ja väidab, et ta ei müünud narkootikume. Samuti viitab ta isikulise tõendiallika ebausaldusväärsusele. Riigikohus on selgitanud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust KrMS § 318 lg 4 raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 1-22-5228, p 33).
17.K. Parv ei väida, et kokkuleppes kirjeldatud teod ei oleks kuriteod või et need oleks valesti kvalifitseeritud. Võrreldes K. Parve ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes süüdistatavale etteheidetava teo kirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga, on kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud KarS § 184 lg 2 p 2 alla subsumeeritavad. Seega ei anna kokkuleppemenetluses kaebeõigust selgitused, et K. Parv pole kokkuleppe sisuks olevaid tegusid toime pannud või et keegi on andnud ebausaldusväärseid ütluseid.
18.Ühegi kokkuleppemenetluse sätte ega KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole võimalik käsitada K. Parve etteheidet, et
talle tulnuks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis. Taotluste esitamise võimalus oli pooltel kohtueelses menetluses olemas.
19.Ringkonnakohus märgib siiski, et kriminaalasja materjalid ei kinnita K. Parve väiteid. Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku 11. aprilli 2025. a vastusest nr 15.8-1/2958-1 nähtub, et K. Parv on pöördunud SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 2016. a ja broneerinud ambulatoorse vastuvõtuaja 11. aprilliks 2025. OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskuse 15. aprilli 2025 vastusest nähtuvalt pöördus K. Parv nende poole pärast vanglast vabanemist 7. oktoobril 2024 ja talle ordineeriti rahustid ja nõustati. Uuesti pöördus K. Parv vastuvõtule erakorraliselt 14. oktoobril 2025 ja soovis retseptiravimite pikendamist. Raviskeemi järgimata jätmise tõttu retsepti ei pikendatud. K. Parv pöördus uuesti 4. detsembril 2024, mil teda nõustati ravimite tarvitamise osas. K. Parve diagnoosiks on pandud F15.2 (sõltuvus muude stimulaatorite tarvitamisest) ja F41.2 (depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire). Perearsti poole on K. Parv pöördunud perioodil 1. oktoobrist kuni 26. november 2024 kolmel korral seoses külmetusnähtudega. Lisaks ei nähtu ka Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku vastusest päringule ega erakorralisest ettekandest midagi sellist, mis pidanuks menetlejal tekitama kahtluse, et tuleks määrata ekspertiis. Järelikult puuduvad objektiivsed andmed, mis kinnitaksid K. Parve väidet temal esinenud pidevast psühhoosiseisundist.
20.Eeltoodust tulenevalt puudub K. Parvel apellatsiooniõigus ja tema apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.