Sulev Kivilo süüdistus KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsus
Apellatsioonide esitajad
Sulev Kivilo ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska
Süüdistatav
Sulev Kivilo. Isikukood 37406172238; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; töökoht puudub; viibib vahi all alates 2. novembrist 2023; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Viru Maakohtu 17. oktoobri 2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt Sulev Kivilole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,56 eurot, sealhulgas käibemaks 34,56 eurot.
Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sulev Kivilolt Eesti Vabariigi kasuks välja 178,56 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on
võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Sulev Kivilo anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2 ning KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi.
2.KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuse põhjal lõi Sulev Kivilo 2. novembril 2023 kella 00.00 paiku oma elukohas XXX asuvas majas E.S. it 5 korral 20 cm pikkuse teraga kööginoaga rindkerre ja kõhtu, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. S. Kivilo põhjustas E.S. ile 3 torkelõikehaava kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde, s.o elutähtsatesse organitesse, vigastades paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt; samuti haavas S. Kivilo noaga E.S. i vasakut küünarvart. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tunginud vigastused olid eluohtlikud. S. Kivilo läks pärast pussitamist teise tuppa magama. Kuna rünnaku juures viibinud L.K. teavitas Häirekeskust, jäi kannatanu elama. S. Kivilo teadis E.S. it mitmel korral tahtlikult noaga lüües, et võib viimase surma põhjustada ning möönis seda. S. Kivilo tegevus oli suunatud E.S. i tapmisele.
3.KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgse süüdistuse kohaselt võttis S. Kivilo mitmetest poodidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mitmeid asju. Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsusega tunnistati S. Kivilo § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati selle eest 8 aasta pikkuse vangistusega. Ka tunnistati S. Kivilo süüdi KarS § 199 järgi ja talle mõisteti varguste eest karistused. Liitkaristuseks tapmiskatse ja varguste eest mõisteti S. Kivilole 9 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. S. Kivilolt mõisteti välja ka menetluskulud, mille tasumiseks määrati 30-päevane tähtaeg. Kohtuotsuse põhjendused seoses tapmiskatsega olid lühidalt sellised.
5.S. Kivilole etteheidetud tegu on tõendatud.
6.E.S. i ütlused kinnitavad, et S. Kivilo tungis talle kallale. E.S. mäletab, et S. Kivilo oli tema peal, vehkis noaga ja karjus midagi sellist: „Löön su maha“ või: „Annan peksa“ – ehkki täpne sõnastus kannatanul meeles ei ole. Noaga löömist E.S. ei mäleta ega tea, kuhu ja kui palju löödi. Kannatanu tõi välja, et S. Kivilol oli alkoholi tarvitanuna probleeme tervisega, sest ta laseb siis alla – seetõttu võis ta süüdistatava enda toast välja ajada. Varem S. Kivilo agressiivne olnud ei ole, ilmselt avaldus viimase vägivaldsus L.K. pärast.
7.Tunnistaja L.K. ütlustega on tõendatud, et S. Kivilo lõi E.S. it noaga. L.K. mäletab, et S. Kivilo oli purjus ning läks magama. Tunnistaja suundus siis koos E.S. iga kööki süüa tegema. Kella 10–11 vahel läks kannatanu süüdistatavalt midagi küsima. L.K. mäletab, et kuulis mingit podisemist ja sai aru, et S. Kivilo rääkis läbi une. E.S. kõneles midagi vastu. Seal toimus mingi madistamine, mis meenutas löömist. Siis tuli E.S. toast tagasi, seisatas ning tuli seejärel kööki. E.S. il polnud midagi viga. S. Kivilo jäi enda tuppa. L.K. ja E.S. rääkisid omavahel juttu ja jõid õlut, kannatanu oli voodi peal. Umbes 15–20 minuti pärast tuli S. Kivilo uksest sisse, istus laua taha ja keeras suitsu. Kannatanu oli tema selja taga voodis
pikali. Siis kõndis S. Kivilo kannatanu poole. Tuba oli pime. E.S. oli pikali voodis, S. Kivilo oli tema peal, nagu kallistaks. Kannatanu hakkas oigama ning palus kiirabi kutsuda. L.K. pani tule põlema ja helistas E.S. i telefoniga Häirekeskusesse. Mehed vaidlesid veel omavahel, misjärel läks S. Kivilo enda tuppa magama.
8.S. Kivilo ei tunnista E.S. i noaga löömist. Süüdistatava sõnul tuli E.S. talle une pealt kallale. S. Kivilo läks umbes kella 20 paiku magama. Mingit sõnavahetust ei toimunud. Ta magas nii kaua, kuni arestimajas ärkas. Juhtunut ta ei mäleta. Meenub üksnes see, et E.S. teda ründas – sõimas ja lõi teda magamise ajal näkku. E.S. on varemgi süüdistatavat lüüa püüdnud. Ekspertiisiakt on väljamõeldis: süüdistatavast on püütud jätta agressorist narkomaani muljet.
9.E.S. i vigastusi tõendavad kiirabikaart, fotod vigastustest, ning kohtuarstliku ekspertiisi akt. Ekspertiisiaktist ilmneb, et kannatanul esinevad 3 kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tungivat ning paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt vigastavat torke-lõikehaava rindkere paremal poolel ning kõhul, samuti 2 torke-lõike- või lõikehaava vasakul küünarvarrel. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde ulatuvad tervisekahjustused on eluohtlikud. Eksperdi hinnangul võivad E.S. il esinevad vigastused olla tekitatud sündmuskohalt leitud noaga.
10.Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega kajastab sündmuskoha olustikku. Sündmuskohalt võeti ära nuga ning mobiiltelefonid, samuti koguti sealt DNAproove. S. Kivilo vasakult plätult, pükste pinnalt ja sääre alumisest osast leiti verd. E.S. i DNA-d leiti noateralt, voodilt, S. Kivilo vasakpoolselt plätult ja pükste vasakpoolselt säärelt.
11.Vastutus tapmiskatse eest eeldab tahtlust põhjustada teise inimese surm. S. Kivilo tekitas noaga löömisel E.S. ile eluohtlikud vigastused. Korduv elutähtsatesse piirkondadesse noaga löömine kinnitab surmavate vigastuste tekitamise tahtlust – iga järgnev löök suurendas tervisekahjustuse ja surma saabumise tõenäosust. Tekitades kannatanule kehavigastusi, möönis süüdistatav, et kannatanu võib surra. S. Kivilo tegutses kaudse tahtlusega. Ta kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel – tema tahtlus hõlmas selle. Lüües kannatanut noaga rindkerre ja kõhtu, oli S. Kivilol alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje. S. Kivilo tegevus tõi kaasa tema poolt kontrollimatu sündmuste käigu. Kannatanu surma hoidis ära vaid L.K. ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine, mis muutis S. Kivilo poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Järelikult realiseeris Sulev Kivilo KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 objektiivse ja subjektiivse koosseisu.
12.Tõendatud ei ole kaitseväide, justkui löönuks S. Kivilo E.S. it seepärast, et viimane teda une pealt ründas. S. Kivilol oli küll mõningaid vigastusi, ent need ei olnud värsked. Samuti oli süüdistatav ärgates adekvaatne ja kontaktne. Ekspertiisiarvamus kinnitab, et S. Kivilo polnud afektiseisundis. Süüdistataval polnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse – tema ründas kannatanut esimesena. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
13.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks süü. KarS § 113 lg 1 näeb ette 6- kuni 15aastase vangistuse. Keskmine karistusmäär on 10,5 aastat vangistust. Ehkki S. Kivilo tegu jäi katsestaadiumisse, pole põhjust karistust KarS § 60 lg-te 2 ja 4 järgi kergendada. Süüdistatav möönis tegu toime pannes, et kannatanu võib surra. Tagajärje hoidis ära vaid teiste õigeaegne sekkumine. S. Kivilol on 9 arhiveeritud karistust erinevate kuritegude toimepanemise eest. See näitab, et süüdistatav ei ole varasematest otsustest teinud järeldusi ega muutnud enda
käitumist. Samas pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kuriteo planeerimisele või ettevalmistamisele. Neil kaalutlustel tuleb S. Kivilole mõista tapmiskatse eest karistuseks 8 aastat vangistust.
14.S. Kivilo majanduslikku seisundit arvestades on põhjendatud jätta kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi maksumus ning osa kaitsjatasust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud (kogusummas 7616,66 eurot) tuleb süüdistatavalt välja mõista – see summa tuleb S. Kivilol ära maksta kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Apellatsioonimenetlus
15.S. Kivilo kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska esitas Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsuse peale apellatsiooni, paludes maakohtu otsus tühistada osas, milles S. Kivilo tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Kaitsja palub S. Kivilo tegu ümber kvalifitseerida ning vähendada talle mõistetud karistust. Samaaegselt palub kaitsja tühistada kohtuotsus ka menetluskulude tasumise tähtaega puudutavas osas ning määrata menetluskulude tasumiseks 4-aastane tähtaeg. Apellatsioonis esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised.
16.Pole tõendatud, et S. Kivilol oli kannatanu löömisel tahtlus tekitada viimasele surmavaid või eluohtlikke vigastusi. Olukorras, kus S. Kivilo ei pidanud eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist võimalikuks ega möönnud seda, tuleb tema tegevust käsitada ettevaatamatusest surma põhjustamise katsena. Alternatiivselt võiks S. Kivilo tegu vastata KarS § 115 – § 25 lg 2 tunnustele, kuna tal tekkis erutusseisund. Magades teise inimese ohvriks sattunud inimeselt ei ole võimalik oodata adekvaatset reaktsiooni. Ka on niisugune reaktsiooniaeg inimeseti erinev.
17.KrMS § 180 lg 3 annab võimaluse tasuda kriminaalmenetluse kulusid ositi ega sätesta, millise pikkusega peab olema tasumise tähtaeg. Seadus võimaldab menetluskulude tasumiseks määrata 4-aastase tähtaja.
18.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav, osutades järgmistele asjaoludele. L.K. kuulis pealt, kuidas kannatanu S. Kivilot ründas. Süüdistatava mälukaotuse suhtes tulnuks läbi viia kohtumeditsiiniline ekspertiis. S. Kivilo pole soovinud kedagi tappa. Prokurör valetas, kui väitis, et kohtus mängiti ette politsei rinnakaamera salvestis, kus S. Kivilo L.K. ga sõnu vahetas. Kohtuekspert on tema kohta valetanud. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kohtukolleegium leiab, et Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsus tuleb jätta muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
20.Apelleeritud kohtuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt lõi S. Kivilo E.S. it 5 korral noaga, tabades viimast nii kõhu- kui rinnaõõnde: süüdistatav vigastas ohvri paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt. Samaaegselt haavas S. Kivilo noaga ka E.S. i vasakut küünarvart. Pärast noaga löömist läks S. Kivilo teise tuppa ning heitis seal pikali. Vaidlust pole selleski, et E.S. i kõhu- ja rinnaõõne-vigastused olid eluohtlikud ning võinuks põhjustada kannatanu surma, kui L.K. poleks õigeaegselt abi kutsunud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, puudub vajadus neid KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle korrata. Seetõttu piirdub kolleegium apellatsioonides esitatud kaitseväidetele vastamisega.
21.Apellatsioonimenetluses keskne vaidlusalune küsimus seisneb süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmises. Kaitsja meelest pole S. Kivilo käitumine kvalifitseeritav mitte tapmiskatse, vaid ettevaatamatusest surma põhjustamise katsena. Sellise mõttekäiguga ringkonnakohus nõus ei ole. KarS § 25 lg-st 1 nähtub sõnaselgelt, et süüteokatse on võimalik vaid tahtlike tegude puhul. Seega ei saa see KarS § 117 lg 1 pärase teo osas katse kõne alla tullagi. Süüteokatse koosseisu peamine subjektiivne tunnus on tahtlus. See tähendab, et isiku saab süüteokatse – ehk süüteo toimepanemisele suunatud tegevuse eest – vastutusele võtta vaid siis, kui tal on süüteo toimepanemise (osas) tahtlus, st paneb (tagajärjeta jäänud) teo toime tahtlikult (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-68-11 p 13 ja 3-1-1111-16 p 8). Teisisõnu tuleb tahtluse mõiste süüteokatse ja lõpule viidud süüteo puhul sisustada identselt. (Vt Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 25, komm 6.2.2.) KarS § 117 lg 1 järgse teo koosseis eeldab tagajärje suhtes sootuks ettevaatamatust – mitte KarS § 25 lg-s 2 nõutavat tahtlust. Seetõttu on kaitsja poolt välja käidud argumentatsioon ekslik ning õiguslikult asjakohatu.
22.Ringkonnakohus on päri maakohtu seisukohaga, mille järgi oli S. Kivilol kannatanu (võimaliku) surma osas vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 tähenduses.
23.Kohtupraktikas on korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 1-17-5883, p 13 ja nr 3-1-1-44-16, p 19). Kaudse tahtluse kontekstis tähendab see, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (nn intellektuaalne element). Tahtluse voluntatiivse külje tähenduses peab ta tagajärje saabumist möönma ehk võimaliku tagajärje heaks kiitma, soostudes selle saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab aga isik tagajärje mittesaabumisele. Niisugune lootus peab aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades olema adekvaatne, andes mõistliku põhjuse uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru teo tagajärjes. Samamoodi peab niisugune lootus olema tõsimeelne, toetudes konkreetsetele asjaoludele ega saa sõltuda tema poolt kontrollimatust juhuslikkusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-142-05, p 18). Oluline on tähele panna sedagi, et tahtluse nn teadmise ja tahtmise külge ei saa ega tohi vaadelda teineteisest isoleeritult. Tegemist on tahtluse tunnustega, mis on omavahel nn sõltuvussuhtes – see tähendab, et isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuv tahtlus pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-128-06, p 7).
24.S. Kivilo tegu oli äärmiselt ohtlik. Esiteks lamas rünnaku ohvriks langenud kannatanu voodis – seetõttu polnud tal võimalik ennast S. Kivilo ootamatu rünnaku eest kaitsta ega viimasest eemalduda. Teiseks kasutas S. Kivilo juba potentsiaalselt ohtlikku 20 cm pikkuse teraga nuga, lüües sellega korduvalt E.S. i kõhtu ja rindkerre – kohta, kus asuvad üldinimliku teadmise järgi elutähtsad organid. Niisiis kõneleb väline teopilt kõrgest ohtlikkusest ning annab aluse öelda, et S. Kivilo mitte üksnes ei pidanud E.S. i surma saabumist võimalikuks, vaid tal polnud ka mõistlikku põhjust arvata, et viimane jääb ellu.
25.Ringkonnakohut ei veena ka kaitseväide, justkui oleks S. Kivilo käitumise tinginud E.S. i poolne provokatsioon. Ehkki L.K. sõnul läks E.S. tõepoolest mõneks minutiks S. Kivilo tuppa, kust kostus madistamisele omast heli (kd 1, tl 69 ja 75), ei esine muid viiteid, mis võimalikule füüsilisele konfliktile osutaksid. Nii tõi L.K. välja, et E.S. olevat midagi torisenud – võimalik, et süüdistatava käest midagi küsinud. Toast naastes ei olnud E.S. i välimuses nähtavaid vigastusi, samuti ei rääkinud ta midagi löömisest (kd 1, tl 69 pd). Ka patrullpolitseinik Riana Sõrmus ei täheldanud S. Kivilo välimuses midagi, mis võinuks
viidata värskele kaklusele (verevalumitele – kd 1, tl 57pd). Seega tõi maakohus asjakohaselt välja, et S. Kivilol polnud ühtegi uut vigastust – tal oli silma all vana kriimustus, vana koorikuga kaetud vigastus nina otsas ja kollakat värvi verevalum silma all. Juba see muudab ebausutavaks süüdistatava versiooni, justkui oleks kannatanu teda näkku löönud.
26.Liiati jääb väidetava konflikti ja pussitamise vahele võrdlemisi pikk ajavahemik. L.K. sõnul tuli S. Kivilo enda toast välja alles 15–20 minutit pärast seda, kui E.S. sealt lahkunud oli: selle aja jooksul jõudis tunnistaja koos kannatanuga käivitada arvuti ja avada filmi, samuti keerata suitsu (kd 1, tl 70). Ainuüksi sedavõrd pikk ajavahemik muudab ebausutavaks võimaluse, mille järgi võinuks E.S. noarünnaku oma käitumisega provotseerida, tekitades S. Kivilos erutusseisundi. Erutusseisund tekib järsku ja kaob kiirelt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-10-13, p 10.4). Isegi, kui püstitada hüpotees, et E.S. i ja S. Kivilo vahel toimus mõni aeg varem kähmlus, ei saa üksnes sellele toetudes järeldada, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-18-10214, p 16). Erutusseisund ja sellest johtuv tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti või solvumist. Hilisemalt tekkinud erutusseisund ei ole KarS § 115 koosseisutunnus. (Kurm – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 115, komm 5.)
27.Asjakohatu on ka S. Kivilo kriitika politsei vormikaamera salvestise osalise avaldamise kohta. Kuna tegemist on võrdlemisi pikkade (mitmekümneminutiliste) videosalvestistega, on nende osaline avaldamine põhjendatud – iseäranis veel olukorras, kus videote avaldamise eesmärk oli kajastada sündmuskoha olustikku ning S. Kivilo kinnipidamist, mitte vahendada kellegi sündmuskohal antud ütlusi. Ka S. Kivilo etteheited kohtuarstliku ekspertiisi kohta jäävad napisõnaliseks ega lükka ümber süüdistusversiooni paikapidavust.
28.Järelikult talitas maakohus õigesti, kui kvalifitseeris S. Kivilo teo KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi.
29.Edutuks jääb ka kaitsja argumentatsioon menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise osas. KrMS § 180 lg 3 ls 4 järgi võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuigi viidatud säte ei täpsusta, milline on maksimaalne kohtu poolt määratava menetluskulude tasumise tähtaeg, tuleb kohtul analoogia korras juhinduda KrMS §-st 424: viidatud paragrahvi järgi ei või rahalise kohustuse täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat (Sarv – KrMS. Kommentaar. § 180, komm 4.2.). Selle möödumisel võimaldavad täiendavat paindlikkust menetluskulude hüvitamise otsustuse täitmisel KrMS §-d 423–424 ja täitemenetluse seadustiku § 45 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-6745/88, p 71).
30.Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks anda S. Kivilole menetluskulude tasumiseks 1-aastast tähtaega. S. Kivilot ootab ees pikk vangistus. Kuigi pole teada, kas ja millises ulatuses saab ta vanglas sissetulekut teenida, on vähetõenäoline, et ta suudaks 1-aastase tähtaja jooksul menetluskulusid mõistlikul määral tasuda. Sellest lähtuvalt ei ole põhjust kulude tasumisega seonduvaid tõenäolisi probleeme edasi lükata. Vajadusel tuleb algatada täitemenetlus – nii saab kohtutäitur menetluskulude nõudega kohe tegelema hakata.
31.Toodud põhjustel jätab kohtukolleegium Viru Maakohtu 30. aprilli 2025 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
32.S. Kivilo kaitsja vandeadvokaadi abi K. Sitska taotleb apellatsiooni koostamise (180 minutit) eest tasu 216 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Esmalt sisaldab kaitsja apellatsioon õigusdogmaatilisest vaatepunktist täiesti mõistetamatut taotlust tunnistada süüdistatav süüdi ettevaatamatusdelikti katses (vt käesoleva otsuse p 21). Sealjuures pole kaitsja enda mõttekäiku argumentidega põhistanud, koormates kaebust hoopis ebavajalike kohtupraktika ümberkirjutistega, mis on jäänud nõuetekohasel viisil faktiliste asjaoludega seostamata. Neil kaalutlustel rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse üksnes osaliselt ning loeb apellatsiooni koostamisele suunatud põhjendatud ajakuluks 120 minutit. Sellele vastava tasu suurus on 144 eurot, millele lisandub 24 protsendi suurune käibemaks ehk 34,56 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 178,56 eurot (144+34,56) KrMS § 185 lg 2 alusel S. Kivilolt riigi kasuks välja mõista. S. Kivilo peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.