Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

valge kirjud sokid ja valget värvi sokid, mis asuvad 27.06.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30502 alusel Ida Prefektuuris; vars, mis asub 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris; roosilise mustriga voodilina, musta värvi lilledega naiste püksid, roosat värvi aluspüksid, musta värvi plätud, triibuline naiste T-särk, musta värvi naiste sukkpüksid, rohelist värvi püksid, hallikas pruun vöödiline, T-särgi mikroosad, puuteproovid, mis asuvad asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1 ja §129 lg.1 alusel välja mõista Juri ANDREJEVILT tsiviilhagi katteks G.R (isikukood XXX, elukoht xxx, arvelduskonto nr. XXXXXXXX) kasuks varalise kahju hüvitamiseks 484 (nelisada kaheksakümmend neli) eurot 61 senti. Jätta A.J esindaja vandeadvokaat Leelo VIILI tsiviilhagi varalise kahju nõudes Kriminaalmenetluse seadustiku §296-2 lg.1 p.2 alusel läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1 ja §128 lg.5 alusel välja mõista Juri ANDREJEVILT tsiviilhagi katteks mittevaralise kahju hüvitamiseks G.R (isikukood XXX, elukoht xxx, arvelduskonto nr. XXXXXXXX) kasuks 3000 (kolm tuhat) eurot. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1, §128 lg.5 ja §113 lg.1 alusel välja mõista Juri ANDREJEVILT tsiviilhagi katteks mittevaralise kahju hüvitamiseks A.J (isikukood XXX, elukoht xxx) kasuks 500 (viissada) eurot ja viivis alates 10.09.2024 kuni selle summa täieliku tasumiseni. Rahuldada kannatanu esindaja (vandeadvokaat Leelo VIIL) taotlus, määrata tema poolt A.JLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 2253 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kolm) eurot 8 senti. Välja mõista Juri ANDREJEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 2215 (kaks tuhat kakssada viisteist) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 23 888 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot 29 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 807 (kaheksasada seitse) eurot 64 senti, kaitsjale (vandeadvokaadi abi Irina GROMTSEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 84 senti, kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtulikus menetluses osalemise eest 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 80 senti, kannatanu esindajale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot 28 senti ja kannatanu esindajale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses osalemise eest 1617 (üks tuhat kuussada seitseteist) eurot 72 senti riigituludesse.

Jätta kannatanu esindajale (vandeadvokaat Leelo VIIL) makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud summas 635 (kuussada kolmkümmend viis) eurot 38 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Juri ANDREJEVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99925700012688 ning selgitus „Juri ANDREJEV 1-24-5285 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.05.2025. Süüdistus Juri Andrejev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud KrK §107 lg.2 p.1, 5 ja KarS §118 lg.1 p.1 järgi, peksis 29.05.2024 tuvastamata kellaajal oma elukohas xxx ühise alkoholi tarvitamise käigus O.Rd, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastuste tõttu. Seejärel lohistas Juri Andrejev O.R alasti keha umbes kella 23.30 paiku oma korterist õue ja jättis xxx maja juurde esimese korruse akende alla. O.R surma põhjuseks oli raske alkohoolse joobe foonil saadud kehatüve-pea tömp trauma maksa rebendite, ninaluude murru ja hulgaliste suuõõne ja limaskesta pindmiste haavadega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning vereaspiratsioon. Sellega pani Juri Andrejev toime tapmise, mis on toime pandud isiku poolt, keda on varem korduvalt karistatud tahtliku I astme kuriteo eest, mille süüteokoosseisu kuuluvaks tagajärjeks on raske tervisekahjustus ja mis on kvalifitseeritav KarS §114 lg.1 p.9 järgi.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Juri tunnistanud.

Andrejev

ennast

talle

inkrimineeritavas

kuriteos

süüdi

ei

Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et kannatanut tundis ta enne 27.05.2024 paar päeva, kõik need päevad kuni kannatanu surmani tarvitasid nad süüdistatava elukohas koos alkoholi, kannatanu oli kogu aeg väga purjus. 29.05.2025 käisid nad koos kaupluses, ostsid alkoholi, tulid süüdistatava korterisse tagasi ja hakkasid seda koos

tarvitama. Kui kannatanu tõusis, et teisest toast sigarette võtma minna, kukkus ta kahe toa vahel näoga vastu põrandat ja ninast hakkas veri jooksma. Süüdistatav pühkis selle vere ära ja viskas lapi vannituppa. Koos tarvitasid nad alkoholi umbes kella 16-ni, siis läks süüdistatav magama ja ärkas alles öösel selle peale, kui ukse taga koputas politsei. Sellest ajaperioodist ei mäleta ta midagi. Enne magama jäämist käis korteris vist noormees, kellega elas kannatanu varem koos, kas keegi veel käis ja kes, süüdistatav ei mäleta, kuna oli väga purjus. Noormees läks ära ja kannatanu jäi korterisse edasi. Kannatanu võttis korteris olles ise endal riided seljast, et need ei saaks veriseks, kui tal ninast verd jooksis. Süüdistatav ei mäleta, et lõi kannatanut ja lohistas ta korterist välja. Kannatanu esindaja G.R andis maakohtu istungil ütlusi, mille kohaselt oli kannatanu tema tütar, kes elas koos ema ja oma tütrega. Elusana nägi kannatanu esindaja oma tütart 27.05.2024 hommikul. Peale seda helistasid nad paari päeva jooksul, tütar lubas kogu aeg, et varsti tuleb koju. Tütar tarvitas viimasel ajal enne surma tihti alkoholi ja jäi kiiresti purju. 29.05.2024 hommikul vastas tütre kasutuses olevale telefonile meesterahvas, kes ütles, et tütar oli telefoni unustanud kauplusesse. Kuna see oli kannatanu esindaja firma nimele registreeritud telefon, käis kannatanu esindaja ise telefonil järel ja võttis selle kauplusest ära. Tütre kasutuses olevalt telefonilt helistas kannatanu Juri-nimelisele mehele, kes ütles, et ta ei muretseks, O on tema juures ja varsti toob ta koju. Tütar koju ei tulnud, tütre surmast sai ta teada 30.05.2024 hommikul kella 10 paiku, kui tuli politsei ja teatas sellest. Tütre matusega tegeles kannatanu esindaja ja kandis ka kõik kulud. Tsiviilhagi 1554,61 € moodustasid kõik matusekulud kokku, sellest sai ta tagasi matusetoetust 250 € ja veel maksti 820 €. Need summad võib tsiviilhagist maha arvata, tsiviilhagi summas 484,61 € toetab kannatanu esindaja endiselt. Tütart ta surnuna ei näinud ja matusel kirstu ei avatud. Mittevaralise kahju summa moodustub tütre kaotusest ja sellest, et lapselaps jäi emata. Kannatanu esindajal on rasked hingelised üleelamised ja mälestused, samuti on nüüd vererõhk pidevalt kõrge. Tütretütar elab koos kannatanu esindajaga, materiaalselt toetab lapselast ka viimase isa ja ta saab ka toitjakaotuspensioni 320 €/kuus. Lapselaps sai ema surmast teada samal õhtul, koolis vabastati ta õppetööst, oli juba õppeaasta lõpp. Lapsel tekkisid peale ema surma nutuhood. Tunnistaja D.Ki ütlustest maakohtu istungil nähtub, et mai lõpus 2024 elas ta üürikorteris xxx koos A.Bga. 29.05.2024 helistati nende korteri fonolukule mitu korda peale kella 23. Tunnistaja sel ajal veel ei maganud, teised magasid juba. Peale helistamist läks tunnistaja akna juurde, sealt oli näha, et helistajaks oli nende naaber Juri, kes oli üksinda, aluspükstes, ei seisnud paigal, vehkis kätega, oli ebaadekvaatne ja ilmselt joobes. Tunnistaja tegi trepikoja ukse lahti, peale Juri sisenemist ei olnud midagi kuulda. Tunnistaja elukaaslane nägi esimesena, et köögiakna all õues lebas alasti naisterahvas. Tunnistaja akent ei avanud ja naisega ei rääkinud, nad helistasid 112 ja enne politsei tulekut välja ei läinud. Tunnistaja kinnitas, et nägi Jurit joobes rohkem, kui kainena, aga Juri külalisi ja korterikaaslasi ta ei tea. Tunnistaja A.B ütlustest maakohtu istungil nähtub, et mai lõpus 2024 elas ta koos D.Kiga xxx üürikorteris. 29.05.2024 oli tema juures tema väikevend, keda ta hakkas magama panema, kui kella 21.50 ajal kuulis kolme lööki nagu vastu seina. Seejärel läks ta ka magama ja esimest fonolukule helistamist ta ei kuulnud. Teise helistamise järel tõusis ta üles, et öelda, et rohkem ei helistataks, kuna väikevend võis üles ärgata. Teisel korral oli helistajaks naaber, kes oli õues šortsides, kõikus ja tuigerdas, ilmselt oli joobes. Kui tunnistaja aknast välja vaatas, nägi ta naisterahva paljast keha

oma akna all, naine lebas paralleelselt majaga. Tunnistaja helistas 112, elukaaslane ütles, et naine ei hinga. Vigastusi naisel tunnistaja ei näinud. Enne kiirabi tulekut tunnistaja korterist välja ei läinud. Tunnistaja nägi seda naisterahvast koos Juriga 2 päeva varem kaupluse Maxima ees. Tunnistaja Z.A ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema endine abikaasa, abielu oli lahutatud umbes 3 aastat tagasi. Abielus olid nad 6 aastat, elasid koos xxx asuvas korteris. Enamus ajast oli süüdistatav alkoholi vastu kodeeritud, alkoholi tarvitas harva. Kui süüdistatav jõi, läks tunnistaja kodust ära, kuna ei kannatanud joomist. Kui süüdistatav jõi, oli ta rahulik, tahtis rääkida ja lõpuks jäi magama. Süüdistatava sünnipäeval 28.05.2024 tunnistaja helistas talle ja õnnitles, süüdistatav ei olnud kaine ja ütles, et tal on külas O ja meesterahvas. 30.05.2024 hommikul läks tunnistaja süüdistatava korterisse, et kassi toita. Seal olles koristas ta köögis laua ära, pühkis elutoas põranda puhtaks, pani laialiolevad riided kokku ja voodipesu pesumasinasse. Järgmisel korral läks ta korterisse, et kass kaasa võtta, siis tuli umbes 10 minuti pärast politsei ja korter pitseeriti kinni. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja salvestisi, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Samuti jättis maakohus vastavalt ringkonnaprokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkuleppele KrMS §291-1 alusel ristküsitlemata tunnistajad J.Bi, K.K, D.Pi ja A.Ti ning võttis tõendina vastu nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, sedastas alljärgneva.

materjalidega

ja

ära

kuulanud

Juri Andrejevile on esitatud süüdistus KarS §114 lg.1 p.9 järgi selles, et 29.05.2024 peksis ta ühise alkoholi tarvitamise käigus O.Rd selliselt, et viimane suri saadud vigastustesse. Seejärel lohistas Juri Andrejev O.R alasti surnukeha kortermaja ette esimese korruse akende alla. KarS §114 lg.1 p.9 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem korduvalt karistatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille süüteokoosseisu kuuluvaks tagajärjeks on raske tervisekahjustus. Korduv karistatus raske vägivallakuriteo eest on toimepanijat iseloomustav tunnus ja selle sätte kohaldamine eeldab, et tapmise toimepannud isikut on varem vähemalt kahel korral karistatud tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille süüteokoosseisu kuuluv tagajärg on raske tervisekahjustus. Vaja on vähemalt kahte eri aegadel tehtud kohtuotsust. Varasemate kuritegude puhul on oluline, et need oleksid esimese astme kuriteod ja sisaldaksid koosseisulise tagajärjena rasket tervisekahjustust. Maakohus leiab, et Juri Andrejevi puhul on nimetatud asjaolud tuvastatud ja täidetud. Karistusregistri väljavõttest ning Ida-Viru Maakohtu 22.03.2002, Viru Ringkonnakohtu 09.05.2002 ja Viru Maakohtu 27.04.2010 otsustest nähtub, et ta on süüdi tunnistatud KrK §107 lg.2 p.1, 5 ja KarS §118 p.1 järgi. Kohtuotsused on jõustunud ja karistused kehtivad.

Järgnevalt toob maakohus välja need asjaolud, mille üle käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus. Kõigepealt puudub käesolevas kriminaalasjas menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kannatanu O.R oli vähemalt alates 27.05.2024 koos süüdistatavaga ja nad koos tarvitasid mitu päeva järjest süüdistatava korteris alkoholi. Seda kinnitas ise süüdistatav ning ka kannatanu esindaja G.R ütlustest nähtub, et kui ta helistas Jurinimelisele abonendile tütre kasutuses olevalt telefonilt, vastas Juri, et O on temaga ja varsti tuleb koju. Kannatanu esindaja kinnitas ka, et seda kõnet kuulis pealt ka O, kes hüüdis ise samuti, et varsti tuleb koju. Ka tunnistaja Z.A ütlustest nähtub, et kui ta helistas süüdistatavale 28.05.2024, ütles viimane, et tema juures on O. Tunnistaja K.K käis 28.05.2024 süüdistatava korteris, kus nägi samuti Ot ja nad tarvitasid ka kolmekesi koos alkoholi. Ka tunnistaja A.T nägi enne 28.05.2024 Ot süüdistatavaga koos nii viimase korteris kui väljas, 28.05.2024 olid nad kolmekesi koos baaris ja tarvitasid alkoholi. 29.05.2024 ei vastanud ei O ega Juri tunnistaja telefonikõnedele. Kuigi süüdistatav kinnitas, et tema ei mäleta, et oleks 29.05.2024 öösel helistanud väljast oma maja trepikoja fonolukku korterisse nr xx, et trepikotta sisse pääseda, leiab maakohus, et ka antud asjaolu üle puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus. Mõlemad korteris nr xx tol ajal elanud tunnistajad D.K ja A.B kinnitasid maakohtu istungil, et 29.05.2024 öösel peale kella 23 helistas nende korteri fonolukku korduvalt Juri-nimeline naaber, nad mõlemad nägid teda aknast. Tunnistaja D.Pi ütlustest nähtub, et ka tema korteri fonolukule helistati 29.05.2024 öösel kolm korda, ta ei avanud, kuid aknast nägi väljas trepikoja ees naabrit korterist nr xx. Samas ei välistanud ka süüdistatav seda, öeldes, et kui naabrid nii väidavad, ju siis oli tema. Järgnevalt tuleb tuvastada, kus kannatanut peksti, kus kannatanu tapmine toime pandi ja kas kannatanut peksis ja seega ka tappis süüdistatav. 30.05.2024 koostatud Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et muuhulgas vaadeldi ka süüdistatava korterit ja trepikoda. Korter asub neljandal korrusel, selle korruse astmetel on kaks jalamatti, mille peal juuksetuustid. Samuti on neljanda korruse trepikoja põrandal näha lohistamisjälgi. Korteris sees on vannitoas juuksekarvad ja valamu äärel verekahtlased määrdumised, esiku põrandal juuksetuustid, seina peal verekahtlased määrdumised, elutoa põrandal verekahtlased jäljed. 31.05.2024 Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt avastati süüdistatava kortermaja trepikoja sissekäigu kohal olevalt varikatuselt roosat värvi aluspüksid. 03.06.2024 Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati süüdistatava korteris erinevates kohtades verekahtlased pritsmed, verekahtlased tilgakujuliste otstega määrdumised, verekahtlased piisad ja papillaarkurrustiku jälg. Tunnistaja J.Bi ütlustest nähtub, et tema käis patrullpolitseinikuna koheselt sündmuskohal, nägi alasti naisterahva surnukeha ning trepikojas kolmanda ja neljanda korruse vahel treppidel verd ja heledaid juuksekarvu. Kuna korteri nr xx ust koputamise peale ei avatud, kasutati korvtõstukit ja läbi akna oli näha, kuidas meesterahvas istus diivani peal, tegi suitsu ja rääkis telefoniga, teisi isikuid korteris ei olnud. Korteris sees oli palju verejälgi. Korteri omanik oli süüdistatav, kes seletas, et tal oli külas O-nimeline naisterahvas, neil oli ühine jooming, Ole helistas nende ühine sõber, O läks talle alasti sissekäiku vastu ja tagasi ei tulnud. Täpsustavatele küsimustele ei osanud süüdistatav vastata.

Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 30.05.2024 ekspertiisiaktile nr.24EAOS00552-01/KJ94 oli kannatanu surma põhjuseks raske alkohoolse joobe foonil saadud kehatüve-pea tömp trauma maksa rebendite, ninaluude murru ja hulgaliste suuõõne limaskesta pindmiste haavadega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ja vereaspiratsioon. Neist tervisekahjustustest olid eluohtlikud maksa rebendid ning ninaluude murrud koos suuõõne siseste haavadega. Vigastused olid tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, milleks võib olla kängitsetud jalg, põlv ja/või mõni muu sarnane ese; hooga kukkumisest või istumisest lamava kannatanu rindkerele; löökidest näiteks rusikate või mõne muu sarnase esemega; lahtise käega jõulistest vajutustest kannatanu suule; kukkumisega kaasuvast löögist vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe piiratud pinnaga esemeid ja ebatasaseid pindu; jõulisest vajutamisest/sõrmedega pigistamisest ning hõõrdumisest vastu ebatasast pinda. Kehavigastuste tekkimine kukkumisel kortermaja neljanda korruse kõrguselt on välistatud. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 13.08.2024 Põhistamata ekspertiisiaktile nr.24E-GE00665-01 tuvastati juuksekarvadel süüdistatava korteris ja trepikojas, veres süüdistatava korteri esiku seinal, jalatsiriiulil, voodilinal, elutoa põrandal, WC uksel ja veres trepikojas kannatanu DNA. Lisaks sellele tuvastati kannatanu küünealustest kaapeproovidest süüdistatava DNA. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2024 ekspertiisiaktile nr.24ETR00014-01 on liikumisjäljed trepikoja põrandal ja astmetel tekkinud verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal; liikumis- ja ülekandumisjäljed esiku seintel ja elutoa põrandal on tekkinud verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal; viibutusjäljed esiku parempoolsel seinal on pinnale tekkinud liikuvalt objektilt eralduvast verest; pritsmed jalatsiriiuli alumisel esiküljel on tekkinud laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel; liikumis- ja ülekandumisjäljed esiku põrandal, esiku vasakpoolsel seinal, WC ukseraamil ja ukse sisemisel küljel ning elutoa põrandal on tekkinud verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal. Võttes arvesse magamistoa, elutoa, esiku ja trepikoja põrandal jäädvustatud liikumisjälgi ja nende suunda, järeldub, et need on tõenäoliselt tekkinud vigastatud kannatanu lohistamisel korterist välja. Võttes arvesse korteris olevate verejälgede iseloomu, suurust, suunda, asetust üksteise suhtes ning hinnates neid kogumis, võib teha järelduse, et verepritsmed elutoas diivani jala juures ja viibutusjäljed esiku seinal on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste tekitamisel kannatanu paiknemisel lamavas asendis. Tunnistaja D.Pi ütlustest nähtub, et ta elab xxx, korter asub teisel korrusel. Kuna tunnistaja tööpäev lõpeb hilja, tuleb ta koju kella 22 ajal. 29.05.2024 kella 23.30 ajal kuulis tunnistaja trepikojas müra, nagu tassiti mööblit ja löödi midagi vastu käsipuud. Uksesilmast ei näinud tunnistaja midagi. Peale seda helistati tema fonolukule kolm korda, kuid ust ta ei avanud, sest ei oodanud kedagi. Aknast välja vaadates nägi ta naabrit korterist nr xx, kes oli ilmselt napsine, kuna tuikus, tal olid jalas ainult aluspüksid, ülakeha oli paljas. Naaber oli trepikoja ees umbes 10 minutit, seejärel kuulis tunnistaja, et välisuks avanes ning keegi läks vaikselt trepist üles. Hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis leiab maakohus, et kannatanu peksmine toimus justnimelt süüdistatava korteris, selle peksmise tagajärjel saabus kannatanu surm ja süüdistatava korterist lohistati surnukeha ka välja kortermaja ette. Nii eelnimetatud

dokumentaalsed tõendid kui ka nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ja ühtivad, mingeid vastuolusid neis maakohus ei tuvastanud. Antud juhtumi puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja kannatanu tegevusi 29.05.2024 õhtul. Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik sellel päeval ja õhtul rekonstrueerida kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et läks peale kannatanuga ühist alkoholi tarvitamist 29.05.2024 kella 16 paiku magama ning ärkas alles kella 3 - 4 ajal öösel, kui politsei koputas uksele. Samuti väitis süüdistatav, et kannatanule helistas viimase endine elukaaslane ja kannatanu läks alla talle trepikoja ust avama. Samuti väitis süüdistatav, et kannatanu veri tema korteris oli seotud sellega, et kannatanu kukkus ukse juures ja tema ninast hakkas verd jooksma. Samuti ei välistanud süüdistatav, et tema magamise ajal tuli veel keegi tema korterisse. Maakohus ei pea neid ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohus leiab, et süüdistatava sellised ütlused on kantud soovist vabaneda vastutusest. Esmalt süüdistatava väide selle kohta, et ta magas 29.05.2024 alates kella 16-st kuni öösel politsei tulekuni. Maakohus leiab, et selline süüdistatava seisukoht on ümber lükatud tunnistajate D.Ki, A.B ja D.Pi ütlustega, kes kõik nägid süüdistatavat 29.05.2024 enne kella 24 trepikoja ukse ees väljas. Tunnistaja D.P fonoluku helistamisele ei reageerinud, välisukse süüdistatavale avas tunnistaja D.K. Järgnevalt süüdistatava väide selle kohta, et 29.05.2024, kui kannatanu viibis tema korteris, helistas kannatanule endine elukaaslane ja kannatanu läks alasti alla trepikoja ust avama. Maakohus leiab, et selline süüdistatava seisukoht on ümber lükatud kannatanu esindaja G.R ütlustega, mille kohaselt tõi ta kannatanu kasutuses oleva ja kauplusesse unustatud telefoni sealt ära ning see oli kannatanu esindaja valduses. Seega ei ole selline süüdistatava väide õige. Süüdistatava korteris viibinud kannatanule ei olnud võimalik helistada, kuna tal ei olnud telefoni. Lisaks sellele märgib maakohus, et kannatanul puudus igasugune vajadus minna neljanda korruse korterist alla avama trepikoja ust, kuna majas on paigaldatud fonoluku süsteem ja trepikoja ust on võimalik avada korterist seest. Maakohtu istungil väitis süüdistatav ka seda, et 29.05.2024 käis tema korteris kannatanu endine elukaaslane A.T. Ka see süüdistatava väide ei ole õige. Tunnistaja A.Ti ütlustest nähtub, et ta käis süüdistatava korteris enne 28.05.2024, kuna süüdistatava sünnipäeval 28.05.2024 tarvitasid nad koos alkoholi Jõhvi turul asuvas baaris ja istusid tänaval, kuid süüdistatava korterisse ei läinud, 29.05.2024 helistas tunnistaja nii kannatanule kui süüdistatavale, kumbki telefonile ei vastanud. Järgnevalt süüdistatava väide selle kohta, et kannatanu veri sattus tema korterisse seoses sellega, et kannatanu kukkus näoga vastu põrandat ja tema ninast hakkas verd jooksma. Selline süüdistatava väide on ümber lükatud ülalpoolviidatud ekspertiisiaktis nr.24E-TR00014-01 tuvastatuga, mille kohaselt verepritsmed elutoa diivani jala juures ja viibutusjäljed esiku seinal on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste tekitamisel kannatanu paiknemisel lamavas asendis. Samas ekspertiisiaktis on ka märgitud, et magamistoas, elutoas, esikus ja trepikojas tuvastatud liikumisjäljed

on tekkinud vigastatud kannatanu lohistamisest korterist välja. Maakohus leiab, et seega ei ole süüdistatava väide selle kohta, kuidas ja mil viisil sattus kannatanu veri tema korterisse, õige. Järgnevalt süüdistatava väide selle kohta, et tema magamise ajal võis tema korteris viibida veel keegi, kes peksis/tappis kannatanu. Sellist süüdistatava väidet ei toeta ükski maakohtule esitatud tõend. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et kõiki oma väiteid tuleb kõikidel menetlusosalistel tõendada. See tähendab, et ka süüdistatav peab oma kaitseversiooni tõendamiseks esitama selliseid tõendeid, mida kohtul on võimalik menetluse käigus kontrollida. Lisaks selle ei pea maakohus alljärgnevatel põhjustel ka eluliselt usutavaks, et süüdistatava magamise ajal peksis keegi kolmas isik süüdistatava korteris kannatanut ja lohistas ta kortermaja ette välja. Esmalt viitab maakohus siinkohal kannatanule tekitatud vigastustele. Arvestades nende hulka, ulatust ja tekkemehhanismi saab öelda, et kannatanu peksmine toimus väga intensiivselt, suure jõuga ja ilmselt mitte lühikest aega. Kannatanule oli muuhulgas tekitatud siseorgani vigastus – maksarebend. Süüdistatava korter on väike, magamistuppa pääseb otse elutoast. Ei ole usutav, et süüdistatav ei kuulnud mingit kannatanu suhtes toimepandavat jõulist vägivalda. Teiseks nähtub ülalpoolviidatud ekspertiisiaktist nr.24E-AOS00552-01/KJ94, et osad kannatanu vigastustest võisid olla saadud enesekaitse käigus näkku/kehatüvesse suunatud löökide tõrjumisel. Ülalpoolviidatud ekspertiisiaktist nr.24E-GE00665-01 nähtub, et kannatanu küünte alt võetud kaapeproovides tuvastati süüdistatava DNA. Isiku läbivaatuse 30.05.2024 protokollist nähtub, et süüdistataval tuvastati erinevates kohtades nahakriimustusi ja marrastusi. Maakohus ei pea siinkohal usutavaks süüdistatava väidet, et tegemist oli intiimvahekorra tulemiga. Kolmandaks nähtub tunnistaja K.K ütlustest, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanuna erinev. Ta võis olla rahulik, kuid kui jõi üle, siis muutus agressiivseks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav tarvitas alkoholi iga päev vähemalt alates 27.05.2024. Neljandaks nähtub tunnistaja J.Bi ütlustest, et ta on eelnevalt tööülesannete käigus käinud süüdistatava aadressil kõrvalise isiku väljakutse peale, et meesterahvas vägivallatseb naisterahva kallal. Viiendaks peab maakohus vajalikuks siinkohal veelkord viidata juba varem kindlaks tehtud asjaolule, et 29.05.2024 enne kella 24 oli kortermaja ees väljas ja helistas erinevate korterite fonolukku majja sissesaamiseks süüdistatav ja kohe peale seda nägid korteris nr xx elavad tunnistajad ka alasti naisterahva surnukeha oma akende all. Eeltoodud tõendite alusel peab maakohus eluliselt usutavaks, et süüdistatav muutus peale alkoholi pikaajalist tarvitamist agressiivseks ning seekord lõppes tüli kannatanu peksmise ja tapmisega. Maakohus leiab, et süüdistatava korteris peksis kannatanut justnimelt süüdistatav ja selliselt, et kannatanu suri saadud vigastustesse. Peale seda lohistas just süüdistatav kannatanu surnukeha neljandalt korruselt alla ja kortermaja ette välja.

Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteos on leidnud tõendamist ning süüdistatav tappis kannatanu süüdistuses viidatud ajal ja viisil. Maakohtul tuleb tuvastada ka toimepandud kuriteo subjektiivse koosseisu tunnused. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et tegemist on kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg. Maakohus leiab, et tekitades teadlikult kannatanule ohtralt kehavigastusi, s.h. lüües kannatanut korduvalt, jõuliselt ja intensiivselt, pidi süüdistatav aduma, et sellise teguviisi tagajärjel kannatanu sureb. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Tegemist ei olnud ühe ja/või juhusliku löögiga, mis võis tekkida äkilise ühekordse agressiooni tulemusel. Nagu maakohus juba märkis eespool, näitavad just kannatanule tekitatud vigastuste hulk, ulatus ja tekkemehhanism tekitamise jõulisust ja intensiivsust, korteri seisukord ning veremäärdumiste asukoht ja kogus aga seda, et peksmine ei toimunud kiiresti ja lühikese aja vältel. Kaitsja taotles oma kaitsekõnes alternatiivina süüdistatava süüditunnistamist KarS §118 p.7 järgi, kuna rusika- või jalalöögiga tekitatud tervisekahjustused ei põhjusta keskmise arusaamisvõimega inimese hinnangul surma, mistõttu puudus süüdistataval isegi kaudne tahtlus. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja viitab siinkohal taaskord kannatanule tekitatud vigastuste hulgale, ulatusele ja tekkemehhanismile. Tegemist ei olnud üksiku rusika- või jalalöögiga. Maakohus peab vajalikuks viidata ka sellele, et antud süüdistatava puhul ei ole tegemist keskmise arusaamisvõimega inimesega, kuna IdaViru Maakohtu 22.03.2002 otsuse kohaselt oli süüdistatav 2001 toime pannud samalaadse teo – peksis kannatanut käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, tekitades kannatanule eriti rasked kehavigastused, millega kaasnes kannatanu surm. Seega oli süüdistatavale kindlasti ja üheselt arusaadav, milleni selline peksmine viib. See viitab aga otse otsesele tahtlusele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus Juri Andrejevi süüdi KarS §114 lg.1 p.9 järgi. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr 1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

lahendist

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist kohtuasjas nr 1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest

ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistusaktist nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Maakohtu istungil ringkonnaprokurör ja kaitsja selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad KarS §57 ja §58 sätestatud asjaolud. Ringkonnaprokurör leidis maakohtu istungil, et arvestama peab seda, et süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ja varasemalt on teda kaks korda kriminaalkorras karistatud. Kaitsja leidis maakohtu istungil, et arvestada tuleb sellega, et süüdistatav omas töökohta, oli soetanud korteri, tal on auto juhtimise õigus ning peale viimast süüdimõistmist ja karistuse ärakandmist ei ole ta õiguskorda rikkunud. Maakohus nendib, et need kaitsja poolt nimetatud asjaolud süüdistatava puhul küll esinevad, kuid need ei anna kuidagi alust karistuse kergendamiseks. Tegemist on asjaoludega, mis on igale keskpärasele ühiskonnaliikmele tavapärased. Selgete ja positiivsete eesmärkide seadmine elus on iga inimese enda otsustada, samuti nagu võimaluste mittekasutamine. Taaskord raske kuriteo toimepanemise puhul ei saa seda hinnata karistust leevendavana. Ringkonnaprokuröri poolt nimetatud kriminaalasjas koosseisuliseks elemendiks.

varasemad

karistused

on käesolevas

Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus eelkõige kasutatud vägivalla iseloomu ja intensiivsust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku vägivallaaktiga, vaid korduvate löökidega erinevatesse kannatanu kehapiirkondadesse. Löökide tugevust ja intensiivsust näitavad kannatanul sedastatud vigastused, s.h. ennekõike siseorgani (maksa) rebenemine. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et peale kannatanu peksmist ei võtnud süüdistatav mitte midagi ette selleks, et kannatanut kuidagi aidata. Vastupidi, ta lohistas kannatanu kortermaja ette välja ja jättis sinna lebama, läks ise tagasi oma korterisse ja heitis magama. Maakohtu hinnangul näitab see erilist küünilisust süüdistatava poolt. Ringkonnaprokurör leidis maakohtu istungil, et süüdistatava süü on keskmisest määrast kõrgem.

Kaitsja leidis maakohtu istungil, et kannatanu kõrget joobeastet arvestades on süüdistatava süü alla keskmise määra. Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on keskmisest määrast kõrgem, mis annab aluse mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana. Vastuseks kaitsjale nendib maakohus küll, et kannatanu joobeaste oli tõepoolest kõrge, kuid vaid alkoholi kuritarvitamine ei oleks ilmselgelt toonud kaasa selliste vigastuste saamise. Kriminaalasja materjalide kohaselt tarvitas kannatanu alkoholi juba pikemat aega ja tihti, samas puuduvad andmed selle kohta, et selline kuritarvitamine oleks kaasa toonud ka füüsilisi vigastusi. KarS §114 lg.1 p.9 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutab süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Oma kohtukõnes palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 17 aastat vangistust. Ringkonnaprokurör põhjendas sellist karistusettepanekut muuhulgas ka sellega, et tegemist oli kuriteo toimepanemisega alkoholijoobes ja naisterahva suhtes, kes oleks võinud elada veel mitukümmend aastat ja mille tõttu jäi xx-aastane tüdruk ilma oma emast. Kaitsja seisukohta kuriteo ümberkvalifitseerimiseks käsitles maakohus juba eespool. Kaitsja seisukohta mõista süüdistatavale karistuseks vangistus alla keskmise sanktsiooni määra maakohus ei toeta. Arvestades eeltoodut ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus süüdistatavale KarS §114 lg.1 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks sanktsiooni keskmist määra ületavana 15 aastat vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17).

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2024. Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 30.05.2024. Vastavalt KrMS §316 vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas esitati maakohtule koos süüdistusaktiga kannatanu G.R tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1554,61 € ja mittevaralise kahju nõudes summas 15 000 € Juri Andrejevi vastu seoses tütre O.R surmaga. Koos süüdistusaktiga saabus maakohtule ka kannatanu A.J esindaja vandeadvokaat Leelo Viili tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 €/kuus alates 29.05.2024 kuni A.J täisealiseks saamiseni ja seejärel õpingute jätkamisel kuni 21-aastaseks saamiseni ning mittevaralise kahju nõudes hüvitisena mõistlik rahasumma. Maakohtu istungil teatas kannatanu G.R, et ta vähendab oma varalise kahju nõuet 250 € + 820 € võrra. Kohtuvaidlustes loobus kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil varalise kahju nõudest. Seoses eeltooduga jätab maakohus kanntanu A.J varalise kahju nõude KrMS §2962 lg.1 p.2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §129 lg.1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011 kohtuasjas nr.3-2-1-19-11 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Juri Andrejevi süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel saabus O.R surm. Seega tuleb süüdistataval hüvitada kannatanutele eelkõige matusekulud ja ka nende võimalikud hingelised üleelamised. Esmalt analüüsib maakohus kannatanu varalise kahju nõuet. Ringkonnaprokurör toetas kannatanu varalise kahju nõuet. Kaitsja vaidles varalise kahju nõudele vastu, kuid oli samas alternatiivselt seisukohal, et juhul kui Juri Andrejev on O.R surmas süüdi, tuleb varalise kahju nõue summas 484 € tema vastu rahuldada. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvad järgmised tõendid: - OÜ EX NATURA 04.06.2024 arve nr.7 summas 350 € (haua ettevalmistamine 10 €, kaevamine 240 €, matmine 100 €) - OG Elektra AS 02.06.2024 arve nr.548-3624425 summas 85,88 € (erinevad joogid ja suupisted) - Järva Tarbijate Ühistu 03.06.2024 arve nr.3/196 summas 100,23 € (erinevad olmetarbed) - OÜ Lõvi 01.06.2024 kviitung summas 477,50 € (peied 20-le inimesele) - Aruton OÜ arve-kviitung nr 160 summas 791 € (kulutused seoses lahkunu matmisega). Maakohus leiab, et eelnimetatud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd kannatanu vähendas oma nõuet maakohtu istungil ja leidis, et hüvitada jääb 484,61 €, rahuldab maakohus tema tsiviilhagi nimetatud ulatuses. Järgnevalt analüüsib maakohus kannatanute mittevaralise kahju nõuet. Ringkonnaprokurör leidis, et kannatanute mittevaralise kahju nõuded tuleb rahuldada kohtu äranägemise järgi. Sealjuures palus ringkonnaprokurör arvestada kannatanute üleelamisi. Kaitsja vaidles kannatanu mittevaralise kahju nõudele summas 15 000 € vastu, kuid oli samas alternatiivselt seisukohal, et juhul kui Juri Andrejev on O.R surmas süüdi, on mõistliku kahju suurus 5000 € – 10 000 €.

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil leidis, et nii varalise kui ka mittevaralise kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest, kas põhjustanud tegu on tõendatud ja kas esineb põhjuslik seos teol ja tagajärjel. Kannatanu esindaja rõhutas, et kannatanul on väga rängad hingelised üleelamised. Kannatanu esindaja märkis, et kuigi kannatanu ei viibinud otseselt kuriteo toimepanemise juures, oli see tagajärg ajaliselt ja ruumiliselt temaga väga lähedalt seotud, sest ta sai ema surmast teada vahetult peale selle toimumist ning nägi vanaema üleelamisi. Kannatanu esindaja palus arvesse võtta ka ühiskonna heaolu taset ja süüdlase materiaalset olukorda. Kannatanu esindaja G.R märkis maakohtu istungil, et ta kaotas oma tütre ja samas jäi lapselaps oma emast ilma ning elab nüüd kannatanu juures. Kannatanu lisas, et pärast juhtunut läks tema vererõhk eriti kõrgeks. Kannatanu tõi ühtlasi välja, et lapselaps on vahetevahel kurb, sest tal pole ema. VÕS §128 lg.5 tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.2 alusel tuleb muu hulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS §134 lg.5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Tulenevalt kohtupraktikast on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS §127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Maakohus sedastab, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Seega ei ole alati üheselt mõistetav, missugune konkreetne rahasumma peaks isiku hingelise valu kaotama või seda leevendama. Niisiis väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on erandlikud asjaolud mittevaralise kahju hüvitamiseks järgmised - kannatanu esindaja G.R pidi oma lapse matma – loodusseadustele on omane ja üldiselt eeldatakse, et laps on vanematele toeks kuni viimaste surmani, kuid käesolevas kaasuses on selline side katkenud. Ei ole omane, et vanem matab oma lapse. Sealjuures ei kaotanud O.R elu õnnetuse või raske haiguse tagajärjel, vaid tema suhtes toime pandud raske kuriteo tõttu - kannatanu esindaja G.R elukvaliteet on halvenenud – tal on nüüd pidevalt kõrge vererõhk - kannatanu esindaja G.R peab oma lapse tütre eest hoolt kandma

-

kannatanu A.J on teismeline ja ta tunneb kurbusehooge, tal tuleb elu lõpuni elada ilma ühe toetava vanemata. Kannatanu esindaja G.R sõnade kohaselt olid tema tütrel ja tütretütrel lähedased suhted ning tütar hoolis/hoolitses oma tütre eest.

Samas on maakohus seisukohal, et kannatanu G.R mittevaralise kahju nõue summas 15 000 € on ilmselgelt üle paisutatud, sest vastavalt Riigikohtu 2020 analüüsile, mis käsitles mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid kriminaalasjades 2018 – 2020, oli hüvitis KarS §113 - §114 seotud kuritegude eest vahemikus 3000 € – 15 000 € ja keskmine hüvitis 10 000 €. Samas on oluline märkida, et kohtupraktika analüüsis välja toodud lahendite puhul oli hüvitamise peamiseks põhjuseks asjaolu, et kannatanud olid tajunud tapmise asjaolusid vahetult. Selliseid asjaolusid aga käesolevas kriminaalasjas ei esine. Kannatanu esindaja G.R ütluste kohaselt maakohtu istungil ta oma tütart peale viimase surma isiklikult ei näinud ning ka matusel kirstu ei avatud. Maakohus küll möönab, et pereliikme kaotus on ilmselt alati kindlasti ränk ja traagiline üleelamine, ent vastavalt kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele ei ole tegemist siiski ainuüksi eelduslikult erandliku asjaoluga, sest selle all tuleb mõista eelkõige surma saabumise ebatavalisi asjaolusid ning nende vahetut tajumist. Ainuüksi lähedase surmast kuulmine peale selle saabumist ei ole maakohtu jaoks sama, mis selle pealt nägemine või vahetult peale surma kohapeale jõudmine. Sealjuures võtab maakohus arvesse Riigikohtu 22.04.2024 lahendis nr 1-22-5835 väljendatud seisukohta, mille kohaselt peavad mittevaralise kahju hüvitised käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga ning arvestama lisaks ka võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Maakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõistliku hüvitise suurus mittevaralise kahju nõudes käesolevas kriminaalasjas G.R kasuks 3000 € ja A.J kasuks 500 €. Kuivõrd A.J esitas oma tsiviilhagis ka viivise nõude, mõistab maakohus Juri Andrejevilt mittevaralise kahju nõudes A.J kasuks välja VÕS §113 lg.1 alusel ka viivise alates hagi esitamisest 10.09.2024 kuni selle täieliku tasumiseni. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil tegi ringkonnaprokurör asitõendite osas järgmise ettepaneku: G.Rle tuleb tagastada O.R käekotis olnud korterivõtmed ja prillid; K.Kle tuleb tagastada tema riided (musta värvi T-särk Sinsay L, hallid teksapüksid, valge-roosad jalanõud Sinsay); süüdistatavale tuleb soovi korral tema esemed tagastada või vastasel juhul hävitada.

Kaitsja asitõendite osas sõna ei võtnud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga osaliselt ning leiab, et: - xxx korterivõtmed, mis asuvad 05.09.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31388 alusel Ida Prefektuuris; Puma dressipüksid, Reebok dressipüksid, Icepeak polosärk, Seven lemon lukuga fliisjakk, mis asuvad 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris; meeste bokserid, verega määrdunud plätud, mis asuvad 16.07.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris; mobiiltelefon Redmi, mis asub 23.08.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31230 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Juri Andrejevile - valge-roosat värvi jalatsid ja paelad, musta värvi T-särk, halli värvi teksapüksid, mis asuvad 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist K.Kle - musta värvi naiste käe/õlakott Guess, milles on rahakott Guess, juhiluba, IDkaart O.R nimele, korterivõtmed, mis asuvad 23.08.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31230 alusel Ida Prefektuuris; musta värvi raamidega prillid, mis asuvad 16.07.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist G.Rle - juuksesalgud- ja karvad, verekahtlase määrdumisega salvrätikud, viinapitsid, suitsuotsad, mis asuvad 05.09.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH31388 alusel Ida Prefektuuris; hallikas-valge kirju voodikate ning musta-valge kirjud sokid ja valget värvi sokid, mis asuvad 27.06.2024 asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30502 alusel Ida Prefektuuris; vars, mis asub 17.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH30404 alusel Ida Prefektuuris; roosilise mustriga voodilina, musta värvi lilledega naiste püksid, roosat värvi aluspüksid, musta värvi plätud, triibuline naiste T-särk, musta värvi naiste sukkpüksid, rohelist värvi püksid, hallikas pruun vöödiline, T-särgi mikroosad, puuteproovid, mis asuvad asitõendi/objekti hoiule võtmise akti nr.24ATH30680 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §114 lg.1 p.9 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025 summas 886 €. Eeltoodu alusel kuulub Juri Andrejevilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 2215 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel, seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

hulka

riiklikul

Käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisiaktidena esitatud: - Jäljeekspertiisi akt nr.24E-TR00014-01 summas 502 € - Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr.24E-AOS00552-01/KJ94 summas 1126,29 € - DNA-ekspertiisiakt nr.24E-GE10065-01 summas 22 260 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku mõista süüdistatavalt kõik ekspertiiside tegemise kulud välja. Kaitsja menetluskulude osas sõna ei võtnud. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb kõik ekspertiisikulud kokku summas 23 888,29 € süüdistatavalt välja mõista. Kõik ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud olid maakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Juri Andrejevi kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas järgmised taotlused: - 30.05.2024 taotlus summas 190,32 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 07.06.2024 määrusega summas 190,32 € - 31.05.2024 taotlus summas 139,08 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 25.06.2024 määrusega summas 139,08 € - 31.05.2024 taotlus summas 97,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2024 määrusega summas 97,60 € - 22.08.2024 taotlus summas 58,56 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija Elina Kangase Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 22.08.2024 määrusega summas 58,56 € - 27.08.2024 taotlus summas 322,08 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 28.08.2024 määrusega summas 322,08 €. Kohtueelses menetluses oli Juri Andrejevi kaitsjaks riigi õigusabi korras ka vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas 24.07.2024 taotluse summas 87,84 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 24.07.2024 määrusega summas 87,84 €.

Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas 22.10.2024 taotluse summas 292,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik kaitsjatasud Juri Andrejevilt välja mõista. Kaitsja kaitsjatasude osas sõna ei võtnud. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 895,48 € ja kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 292,80 € välja mõista. Kohtueelses menetluses oli alaealise kannatanu A.J esindajaks vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 10.09.2024 taotluse summas 395,28 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 12.09.2024 määrusega summas 395,28 €. Kohtulikus menetluses oli kannatanu A.J esindajaks vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 27.03.2025 tasutaotluse summas 2099,36 € (s.h. 22.10.2024 eelistungil osalemine 36 €, 17.03.2025 kohtuistungil osalemine 246 €, 18.03.2025 kohtuistungil osalemine 90 €, 19.03.2025 kohtuistungil osalemine 234 €, 27.03.2025 kohtuistungil osalemine 162 €, 27.02.2025 ettevalmistus üldmenetluseks 432 €, 17.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 18.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 19.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 27.03.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn - Jõhvi 30 €, 17.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, 18.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi Tallinn 100,20 €, 19.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, 27.03.2025 sõidukulud Tallinn – Jõhvi - Tallinn 100,20 €, käibemaks 378,56 €. Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil esitas 27.03.2025 ka tasutaotluse summas 153,72 € (s.h. 27.03.2025 kohtuistungil osalemine 90 €, 06.05.2025 kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 36 €, käibemaks 27,72 €). Maakohus leiab, et seegi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et seoses Juri Andrejevi süüdimõistmisega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kannatanu esindaja tasud kokku summas 395,28 € ja kõik kohtulikus menetluses tekkinud kannatanu esindaja tasud kokku summas 1617,72 € välja mõista. Tasu kannatanu esindaja sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud summas 635,38 € tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Siiri EERO rahvakohtunik

Lauri IRO rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.