Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

seaduse (VAPS) § 7 ja § 12 alusel eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise alus ja Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1111, § 1112, § 1113 ja § 117 alusel 25-aastase politseiteenistuse staažiga 50-aastaselt (s.o. alates 29.09.2027) ametipalgast 50-75 % suuruse eluaegse väljateenitud aastate pensioni saamise õigus. Tegelikkuses G. O. ei plaaninud PPA teenistusülesandeid täitma asuda. Selline näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku üksnes eesmärgil, et luua G. O.le alates 05.05.2022 õiguslik alus eluaegsele väljateenitud aastate pensionile (VAPS alusel) ja õigus jääda 50-aastaselt (s.o. alates 29.09.2027) pensionile (PPVS alusel) (edaspidi koos nimetatuna väljateenitud aastate pension). G. O. ja T. R. eelnimetatud kokkuleppe alusel leppis PPA peadirektor E. R. 2019. aasta esimestel kuudel omakorda kokku oma alluva PPA KKP juhi A.T.ga selles, et G. O. vormistatakse näiliselt PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. G. O.le näilise PPA teenistussuhte loomiseks andis T. R., kooskõlastatult P. P., A. T., T. L. ja A. M., 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga tekitati E. O. ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses s.t. need ametikohad ei ole avalikkusele ega PPA teistele töötajatele nähtavad. G. O. palvel ja PPA peadirektori T. R. poolt käivitatud tegevusahela tulemusel nimetas PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, 09.04.2019 käskkirjaga nr 1.9-2.3/71p G. O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. PPA peadirektor T. R. ja PPA KKP juht L. T. olid samal ajal teadlikud sellest, et G. O. politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Samuti olid E. R. ja L. T. teadlikud, et G. O. ei vasta nimetatud ametikohale seatud nõuetele, kuna G. O. näol oli tegemist avalikkuses tuntud isikuga. Samuti olid T. R. ja L. T. teadlikud, et G. O. eesmärgi saavutamiseks s.o. pensioni määramise õiguse realiseerumiseks, peab G. O. määrama politseiteenistusse enne 01.01.2020. Järgnevalt allkirjastas T. R. 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t, millega peatati G. O. kui PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega LUK-i ajavahemikul 15.04.2019 kuni 15.04.2023. Tegelikkuses oli G. O. juba LUK-s ametis, tema teenistussuhet ei peatatud LUK-s ning puudus igasugune eesmärk tema roteerumiseks peale selle, et tekitada G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensionite määramise õigus. Selliselt toimides rikuti Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 33 lg 1, mille kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

võimuaparaadi abil, eelnimetatud käskkirjade alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. G. O. esitas 02.05.2022 digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse SKA e-postiaadressi xxx kaudu. G. O. esitas SKA-le koos pensioniavaldusega PPA 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1 (edaspidi ka PPA teatis), milles on kajastatud G. O. näiliselt loodud politseiteenistuse staaž perioodil 15.04.2019 kuni 05.05.2022. Nimetatud perioodil näiliselt loodud politseiteenistuse staažita ja ilma politseiteenistusse nimetamist enne 01.01.2020 ei oleks G. O.l täitunud nõutav 25aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegselt väljateenitud aastate pensioni määramisele. 02.05.2022 G. O. poolt digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse 10. punkti alapunktides 1 ja 2 kinnitas G. O., et tema poolt SKA-le esitatud pensioniavalduse ja selle lisades esitatud andmed ja dokumendid on talle teadaolevalt õiged ja täielikud ning ta on kohustatud 10 päeva jooksul SKA-le kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. SKA tegi G. O. pensioniavalduse ja selle lisana esitatud PPA teatise alusel 06.05.2022 pensioni määramise otsuse nr 1, millega määrati G. O.le VAPS § 7, § 10, § 11 ja § 12 alusel alates 06.05.2022 eluaegne pension suurusega 481,72 eurot K.. Pensionit indekseeriti ja alates 2023. aasta jaanuarist on G. O. igakuine pensionimakse olnud 505,72 eurot. G. O. poolt SKA-le teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena on SKA alates 06.05.2022 kuni 06.10.2023 G. O.le alusetult välja maksnud väljateenitud aastate pensioni kokku summas 7 472,54 eurot, mille tulemusena on Eesti Vabariigile (SKA kaudu) tekitatud varaline kahju viimati nimetatud summas.

T. R.

T. R. teenistuskoht PPA peadirektorina vastab ametiisiku mõistele viidatud tähenduses. T. R. nimetati Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 PPA peadirektorina ametisse viieks aastaks ning Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori ametikohale viieks aastaks kuni 02.05.2023. PPA peadirektor T. R.i poolt osutatud vaimne kaasaabi G.O.le seisnes selles, et tema PPA peadirektorina nõustus vormistama G. O. PPA teenistusse, aktsepteerides, et G. O. tegelikkuses teenistusse ei asu, vaid teostab end teistes, endale huvi pakkuvates ametites. Samuti aitas ta välja

mõelda plaani, kuidas näiliselt vormistada G. O. politseiametnikuna tööle PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale, mis oli salajane ametikoht. PPA peadirektori E. R.i füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et tema allkirjastas 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani ning millega loodi G.O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses. Samuti selles, et PPA peadirektorina lasi oma asetäitjal P. P.l, keda ta valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega nimetati G.O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. T. R. allkirjastas ise 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t ja 31.03.2020 käskkirja nr 1.9-5.1/30t, millega peatati G.O. PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega ajavahemikul 15.04.2019 kuni 15.04.2023 LUK-i ja ajavahemikul 01.05.2020 kuni 15.04.2023 MTAsse. Selline näiline politseiteenistusse võtmine ja koheselt tähtajaline üleviimine teistesse asutustesse oli kantud eesmärgist tekitada G. O.le VAPS ja PPVS alusel sätestatud väljateenitud aastate pensionite saamise õiguse tekkimine ja määramine. Samuti oli selliselt toimimine vastuolus ATS § 33 lg 1 sätestatud põhimõttega, kuna rotatsioonil puudus muu eesmärk kui G. O.le vajaliku staaži tekitamine soovitud politseipensioni tarbeks. PPA peadirektori T. R.i aineline kaasabi G. O.le seisnes selles, et E. R.i kirjeldatud tegevuse tulemusel koostas PPA personalispetsialist A. M., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus eluaegsele väljateenitud aastate pensioni määramisele VAPS alusel. Kõnealune PPA teatis oli vältimatult vajalik SKA-s G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramiseks. P. P. ja A. M. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. T. R. teadis 2019. aasta aprillis, et G.O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G.O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli T. R. PPA tippjuht, kelle korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. Täiendavalt, olles PPA peadirektorina garandi staatuses, kuna tema poolt või tema soovil antud käskkirjad olid aluseks ebaseadusliku hüve tekkimiseks G. O.le, lasus T. R.il kohustus ebaseaduslikud käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. T. R. jättis selle kohustuse teadvalt täitmata, kuigi talle juhiti sellekohast tähelepanu KAPO 19.06.2020 kirjaga ning VLA poolt tellitud õigusliku hinnanguga 2022. aasta jaanuaris. Sel moel osutas T.R. G.O.le vaimset kaasabi. Eelkirjeldatud vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabiga lõi PPA peadirektor T. R. võimaluse G. O.l toime panna kelmuse ja tugevdas G. O. teotahet, kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust, mille tulemusel G. O. poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022 G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist.

L. T.

L. T. teenistuskoht PPA KKP juhina vastab ametiisiku mõistele KarS § 288 lg 1 tähenduses. A. T. nimetati PPA peadirektori T. R.i 08.07.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale ning Siseministri 29.06.2020 käskkirjaga nr 3-1/48p PPA peadirektori asetäitjana keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale. PPA KKP juht L. T. füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et 2019. aasta kevadel andis oma alluvale PPA KKP operatiivbüroo juhile T. L.le korralduse, keda L. T. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kooskõlastada ning kooskõlastas ise järgmised käskkirjad:

1) 28.03.2019 käskkiri nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani; 2) 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati viimati nimetatud üksuse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. Nende L.T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja PPVS sätestatud eluaegse väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse tekkimine ja määramine. T. L. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. L. T. teadis 2019. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G. O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli L. T. KKP juht, kelle korraldused olid käsuliini pidi KKP-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. PPA KKP juht L. T. vaimne kaasabi seisnes selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustus osalema G. O. vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi tugevdas sellega G. O. teotahet kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust. Eelkirjeldatud füüsilise ja vaimse kaasabiga lõi L.T. G.O. poolt toime pandava kelmuse toimepanemiseks vajalikud tingimused ning toetas vaimselt selle realiseerumist, mille tulemusel G. O. poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022 G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist. Seejuures panid T. R. ja L.T. G. O. suhtes kaasaaitamisteo toime isikute grupis ühise eesmärgi ja teoplaaniga. Nende tegudega pani G. O. toime KarS § 209 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

T. R.

T. R.it süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna (vt süüdistuse punkt, mis käsitleb õiguslikku hinnangut kelmusele kaasaaitamises) pani vahendlikult toime kahel korral ametialase võltsimise. Nimelt tema G. O. ettepanekul luua viimasele PPA-s teenistussuhe, mis võimaldaks saada hiljem VAPS § 7 ja § 12 alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit ja PPVS § 111 1, § 1112, § 1113, § 117 alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit, käivitas süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud tegevusahela ning lasi oma alluval, PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P.l, keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. PPA peadirektor T. R., PPA KKP juht L. T. ja G. O. olid teadlikud sellest, et G. O. politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule

ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Seetõttu on süüdistuse hinnangul nimetatud dokument intellektuaalselt võltsitud ehk kajastab teadvalt valeandmeid eesmärgiga võimaldada G. O.l omandada tulevikus pensioniõigus. Täiendavalt T. R., olles käivitanud süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud tegevusahela, mille tagajärjel koostas A. M., keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, G. O. palvel ja T. R.i ning L. T. heakskiidul eelnimetatud käskkirja (09.04.2019 käskkirja nr 1.92.3/71p) alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Kuna tegelikkuses oli G. O. politseistaaž alates 15.04.2019 loodud üksnes dokumenT.selt ja teenistusse vormistajad (T. R. ja L. T.) ning teenistusse nimetatu (G. O.) olid teadlikud, et faktiliselt G. O. algusest peale talle loodud ametikohale politseiteenistusse või ka muule ametikohale PPA-s ei asu, siis kajastas nimetatud teatis sisult ebaõigeid andmeid ehk on intellektuaalselt võltsitud. P. P. ja A. M. ülekaaluka teadmisega ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil valitsemine seisnes järgnevas. T. R. teadis 2019. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda ega asu tegelikult PPA teenistusse. G. O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Organisatsioonilise võimuaparaadi abil valitsemine seisnes selles, et T. R. oli PPA tippjuht, kelle korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud.

koostatud SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Nende L. T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja PPVS sätestatud eluaegse väljateenitud aastate pensionite saamise õiguse tekkimine ja määramine. PPA KKP juhi L. T. vaimne kaasabi seisnes ka selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustudes osalema G. O. vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi tugevdas sellega T. R.i teotahet, kuivõrd väljendas T. R.i ja G. O. kokku lepitud teoplaanile vaimset toetust. Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 299 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimise. Nende tegudega pani G O. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kihutamise. Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kaasaaitamise. Süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. ning tunnistajad, M. K., L. K., M. G., A. L., H. K., R. R., T. K., R. K., S. M., A. H., J. P. (T.), L. L., K. J., M. M., R. K., T. P., A. S., K. J., M. M., K. T., M. M., R. R., K. R., J. K. ja R. P.. Kohus võttis prokuratuuri, süüdistatavate ja kaitsja kokkuleppel KrMS § 291 1 alusel tõendina vastu tunnistajate P. P., T. L., A. M., V. S., P. P.-V., V. L., K. P., D. K., R. Z., M. M., I. A., K. L., I. V., A.T., R. K., A. J. ja M.H. kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus uuris järgmisi tõendeid:

tõendina kriminaalmenetluses L. R. vastu on selges vastuolus PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatava õigusega mitte olla sunnitud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele.“, on kohaldatav ka julgeolekukontrolli käigus toimuva haldusmenetluse raames antavate ütluste puhul ja sellised ütlused ei ole tõendina lubatavad. Vastuseks prokuratuuri etteheitele, et kohus ei lubanud R. ja T. ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldada nende poolt O. julgeoleku kontrollis avaldatud märgib kohus, et Riigikohus on lahendis 1-159213 märkinud, et erinevused ülekuulamise vormis ei välista alla neljateistaastase tõendiallika kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimist kohtueelses menetluses antud ütluste või ka KrMS § 289 lg-s 3 märgitud muude tõendite avaldamise kaudu. KrMS 289 lg 3 sätestab, et ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Erinevalt 288 lg 9 p3,mis võimaldab tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina, ei näe KrMS § 289 lg 3 sõnastus ette võimalust avaldada dokumente ja esemeid, mis ei ole lubatavad tõendinda. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kui märkis lahendis „ka KrMS § 289 lg-s 3 märgitud muude tõendite“. Prokuröri poolt viidatud lahendi 1-20-1014 puhul on tegemist kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ja kohtuvaidlustes tsiteeritud punkte seal ei ole. Prokuratuur on seisukohal, et kõigi kolme süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad süüdistuse aluseks olevaid tõendamiseseme asjaolusid ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Kriminaalasjas 3-1-1-13113 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Tsiteeritud Riigikohtu lahendist ei tulene, et juhul kui isiku eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on osaliselt vastuolus, oleksid isiku ütlused tervikuna vastuolus ja tõendina lubamatud. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud

tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Ainuüksi mõne tunnistaja ametikoht ei muuda tema ütlusi teiste isikute ütlustega võrreldes usaldusväärsemaks. On üldteada asjaolu, et aja möödudes on inimese mälul kalduvus unustada sõltumata tema ametist. Kriminaalasja arutamisel vastasid väga mitmed tunnistajad (s.h P., K., R., G., S.) osadele küsimustele vastates, et nad ei mäleta. Ainuüksi asjaolu et tunnistaja ei mäleta mingeid sündmusi või asjaolusid, ei tähenda, et tunnistaja ütlused oleks tervikuna ebausaldusväärsed. Samuti ei tähenda see kui tunnistaja mõnda asjaolu või teemat ei mäleta, et siis mingeid asjaolusid ei esinenud. Kohus käsitleb prokuratuuri väiteid ütluste ebausaldusväärsuse kohta edaspidi erinevate teemapunktide juures. Ametiisik KarS § 288 lg 2 kohaselt on ametiisik seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. PPVS § 4 lg 1 Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Lg 3 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Lg 4 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politseile pandud ülesannete täitmine. T. R. nimetati Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektorina ametisse viieks aastaks ning Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori ametikohale viieks aastaks kuni 02.05.2023. Kohtuliku uurimise käigus kohtule nimetatud korraldusi ei esitatud, kuid vaidlust ei ole asjaolus, et T.R. oli nimetatud PPA peadirektoriks 02.05.2013-02.05.2023. (xxx;https://www.xxx) PPA 05.06.2023 vastuskirjast nähtub, et L.T. oli alates 08.05.2017 Keskkriminaalpolitsei (edapidi KKP) juht. Kuni 2020 aastani oli KKP teabehalduse ja menetluse osakonna struktuuriüksus. Alates 01.07.2020 muutus KKP eraldi struktuuriüksuseks, mida hakkas juhtima peadirektori asetäitja. L.T. KKP juhi ametijuhendeid ei ole, sest ülesanded, õigused, kohustused ja pädevused olid või on sätestatud PPA põhimääruses. L.T. oli KKP juht 08.05.2017-01.05.2023. PPA peadirektori E.R.i 08.05.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p on L.T. nimetatud ja üle viidud teabehaldus-ja menetlusosakonna KKP juhi ametikohale (2/171-172). Siseministri M. H. 29.06.2020 käskkirjaga nr 3-1/48p on A.T. nimetatud PPA peadirektori asetäitjana KKP juhi ametikohale alates 01.07.2020 (2/169-170). L. T. ametikoht PPA KKP juhina ja T.R. ametikoht PPA peadirektorina vastavad ametiisiku mõistele KarS § 288 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on L.T. ja T.R.i puhul tegemist ametiisikutega KarS § 288 lg 1 tähenduses. Nimetatud asjaolusid ei ole ka vaidlustatud. Kelmus Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: G.O. on 10.07.2017 kirjutanud siseministrile avalduse vabastada ta Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) peadirektori asetäitja ametikohalt alates 14.07.2017 (2/230). G.O. võeti tegevteenistusse 05.03.2018 Kaitseväe (edaspidi KV) juhataja käskkirjaga nr 53P-S tähtajaga 15.04.2023. Tegemist tähtajatu ametikohaga, 5 aastane tähtaeg tuleneb kaitseväeteenistuse seaduse § 87 lg 1 tähtajast. Isiku vabastamisel ei olnud asjaolusid, mis välistaksid tema jätkamise kuni tähtaja lõpuni (2/238-240, 3/148).

Avaldusele nr 1354 järgnes KV peastaabi ülema 10.03.2020 käskkiri nr 6P-S E.O. ametikohalt ja tegevteenistusest vabastamise kohta (2/242-244, 3/149). G.O. vabastati KV Luurekeskuse (edaspidi LuK) ülema asetäitja ametikohalt 30.04.2020 (6/35). G.O. kirjutas 05.04.2019 avalduse Politsei- ja piirivalveameti teenistuse võtmiseks (3/65-66, 4 1/14814). Registreeritud 07.04.2019 (6/145). Teenistusse asumise avalduse koos ankeediga saatis G.O. 05.04.2019 e-kirjaga T.R.ile ja K. P.le, kes edastas selle kirja A.M.ile. G.O. võeti politseiteenistusse alates 15.04.2019 (3/12, 41/99-100) PPA käskkirjaga 09.04.2019 nr 1.92.3/71p, mille allkirjastas P.P.. Aluseks oli G.O. 05.04.2019 avaldus teenistusse võtmiseks ja T. ja L. kooskõlastused. Paberil kooskõlastas avalduse L.T. (3/65). PPA on 31.05.20203 nr 3.2-2/2082-2 ning 12.06.2023 nr 3.2-2/2082-4 vastuskirjade ja nende lisadega saatnud G. O. ja nelja Välisluureameti (edaspidi VLA) ametniku politseiteenistusse võtmiste ja palgatingimuste käskkirjad (3/15-49). Dokumentidest on näha, et viie isiku tööle vormistamisel, O. alates 15.04.2019 ja VLA ametnikud alates 01.05.2019, ja ka edaspidi palgaastmete määramisel nende viie isiku endi vahel erisusi ei tehtud. PPA edastatud (3/58) dokumendid kinnitavad, et Eesti Kaitseväe Luurekeskus esitas 08.04.2019 taotluse G.O. suunamiseks LuK-i LuK-1.1-6/19/1861.( 3/69-70 ; 41/157-158; 10/87). G.O. andis 09.04.2019 nõusoleku LuK-i suunamiseks 15.04.2019-15.04 2023 (3/69-70; 41/102). PPA peadirektor T.R. andis 09.04.2019 nõusoleku G.O. tähtajaliseks üleviimiseks LuK-i 15.04.201915.04.2023 (3/14, 41/105). 09.04.2019 käskkiri 1.9-5/22t (3/5) kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati 15.04.2019 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega LuK-i. Käskkirja allkirjastas T.R.. Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja LuKI-i 08.04.2019 kiri Käskkirja muudetud 26.03.2020 kuni tähtajaga 30.04.2020 (3/3,72). G.O. esitas 02.03.2020 avalduse Luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohalt vabastamiseks 30.04.2020 (41/192; 10/89-91). PPA 26.03.2020 kirjaga nr 1.9-9/395-1 anti LuK-ile nõusolek G.O. rotatsiooni ennetähtaegseks lõpetamiseks. Aluseks LuK-i 11.03.2020 kiri, millega teatati G.O. tegevteenistusest vabastamist alates 30.04.2020 ja LuK-i suunamise lõpetamiseks (41/189, 10/92-93). A.K. teatab 09.03.2020, et Kaitseväe tegevteenistusest vabastatakse G.O. 30.04.2020 ja reservi arvamine alates 01.05.2020 (8/195-196). 27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist Maksu- ja Tolliametisse (edaspidi MTA) alates 01.05.2020. Kui tähtajatu ei ole võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata kuidas edasi. MTA on kursis, et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86). 11.02.2020 kirjutab O. H.K.le: Teile kui MTA-le ei tähenda see mitte mingit erinevust. Kuna PP saab lähetada tähtajaliselt, siis see on puhtalt vormistuslik küsimus. Politseistaaž saab täis 8 aasta pärast. Arvan, et saame PPAga rääkida ka nii, et lähetus jätkub ka peale praegust tähtaega. (8/141) 17.02.2020 e-kirjas V.S.le kirjutab O., et lisaks ametiasutuste vaheliste roteerumise pädevuse ja koostöö küsimustele, on tema puhul oluline ka politseistaaži jätkumine. Seetõttu on samadel alustel lähetatud ka Kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohale. Läbi räägitud R.R.iga (8/79, 168). G.O. esitas 18.02.2020 taotluse rotatsiooni korras MTA tolliosakonna juhataja ametikohale nimetamiseks 01.05.2020-15.04.2023 (8/178-179). 24.03.2020 on G.O. esitatud nõusoleku enda suunamiseks MTA-sse alates 01.05.2020 (3/82-85). MTA saatis PPA-le 21.02.2020 kirja ametniku G.O. rotatsiooni kohta 3.1-12/006453 (8/73-74). 25.02.2020 edastab V.S. e-kirja teel A.M.ile taotluse nõusoleku saamiseks G.O. roteerumiseks MTAsse (3/78). MTA 14.04.2020 käskkirjaga nr 0149-K nimetati G.O. MTA tolliosakonna juhataja ametikohale 01.05.2020-15.04.2023. 20.04.2020 paranduskäskkiri isikukoodi kohta (8/66-69, 222-223).

A.M. 05.02.2020 e-kirjast K.le ja R.ile nähtub, et PPA peadirektor on andnud eelkooskõlastuse rotatsiooniks kuni 15.04.2023 (8/192). PPA andis MTA-le 31.03.2020 nõusoleku G.O. roteerimiseks MTA-ssse alates 01.05.2020. PPA kirja tähtajalise üleviimise nõusolek 31.03.2020 nr 1.9-9/401-1 allkirjastas E.R.. (3/88, 8/171, 200). PPA 31.03.2020 käskkiri nr 1.9-5.1/30t kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati 01.05.2020 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega MTA-sse. Käskkirja allkirjastas T.R.. Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja MTA 21.02.2020 kiri (3/4). Süüdistatavad, kaitsja ja prokuratuur ei ole eeltsiteeritud dokumente ja neis kajastatud teavet vaidlustanud. Eelpool tsiteeritud käskkirjade, nõusolekute ja taotluste põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada, millised olid süüdistatavate tegelikud motiivid ja eesmärgid O. politseiteenistusse võtmise ja tähtajalise üleviimise ajal, sest vormistatud dokumentides puudusid asjakohased põhjendused, seega saab lähtuda üksnes süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest ja muudest dokumentidest s.h e-kirjadest jne. Ehkki KAPO ja O. omavahelised suhted ei ole käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks, ei saa eitada, et O. probleemsed suhted KAPO-ga mõjutasid O. ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist. Süüdistatavate G.O.,T.R. ja L.T. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et G.O. ja KAPO ametnike suhted olid halvad. R.i ja T. ütlustest nähtub, et S. ja A.T. soovitasid O.ga töösuhte lõpetada, kuid ei põhjendanud oma seisukohta vaid halvustasid O.t. T. ütlustest nähtub, et S. väitel kahtlustati O.t tegudes, mis hiljem kinnitust ei leidnud. O. ütlustest nähtub, et LuKis oli A. T. tegevuse tõttu keskkond halb, seetõttu oli parem minna MTAsse. G.i ütluste kohaselt on O. rääkinud probleemidest KAPO-ga ja oma 25.09.2019 e-kirjas ütleb ta, et O. ei saadaks oma pabereid konkursile (9/158). K. R. ütlused kinnitavad, et suhtluses soovitas S. O.t mitte tööle võtta, kuid ei põhjendanud. Kuna põhjendusi ei olnud, võttis O. tööle. S. ja T. poolt oli O. suhtes tõrjuv suhtumine ja kommentaarid. K. ütlused kinnitavad, et kui O. võeti kaitseväeteenistusse on olnud vestlusel S.ga, kus räägiti O.st. S. oli negatiivselt meelestatud, miks O. enda juurde teenistusse võtavad. Et temaga hakkate veel probleeme nägema. KAPO-le ei meeldinud teatud LuK-i tegevused. Alates sellest kui O. tööle tuli, halvenes KAPO ja LuK-i koostöö. A. T. ütles kohtumisel, et see on kõige lollim viga, et O. tööle võtsid. Tõusik, et mõtleb ainult enda peale ja asutuse huvid on teisejärgulised. O. ei lugenud kunagi töötunde, on pühendunud ohvitser. M.M.i ütlused kinnitavad, et T. ja S. suhted O.ga ei olnud head. S. ja T. on seda korduvalt öelnud ja aruteludest kumas läbi vastikustunne O. osa. Antipaatia oli tunnetatav läbi aastate erinevatel kohtumistel. T.P. ütluste kohaselt on olnud juttu 2-3 korda, kus T. ütleb, et miks KAPO G.ut kiusab. O. on ise maininud, et S. ja T. ei suhtu temasse hästi. S. ütluste kohaselt oli A.T. ja O. vaheline suhe keeruline. See oli töösuhtest tekkinud olukord. Pärast kriminaalmenetluse avalikuks saamist tunnistas KAPO kehtetuks O. riigisaladuse loa. Varem polnud otstarbekas seda teha. Teiste kahtlustatavate riigisaladuse luba ei tühistatud, kuna nii tundus mõistlik ja otstarbekas. Tsiteeritud ütlused kinnitavad kõik, et KAPO juhtivad ametnikud s.h S. ja T. ei suhtunud O.sse hästi. G., R. ja K. ütlustest nähtub, et O. ja KAPO suhted olid halvad juba kohe kui O. LuKi tuli, seega ei mõjutanud 2020 sügisel esitatud riigisaladuse taotlus KAPO suhtumist O.sse. S. ütlustest nähtub, et J. ütles talle 2020 sügisel, et laekus O. riigisaladuse loa pikendamise taotlus ja siis palus S. kontrollida O. tööle vormistamist. Asjaolu, et riigisaladuse loa pikendamise taotluse raames antakse selle esitamisest teada KAPO peadirektorile ja sellega tegeleb ka K.J. isiklikult, ei ole ilmselgelt tavapärane ja kinnitab, et KAPO-l on olnud kõrgendatud huvi O. suhtes mitmeid aastaid. KAPO erilist suhtumist

O.sse ilmestab ka asjaolu, et kriminaalmenetluse avalikuks tulles tunnistati kehtetuks O. riigisaladuse luba, kui A. L. ja T.R.i puhul seda ei tehtud. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s 14. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega, märkides, et kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest ning et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel (3-1-1-89-13). Seega sõltumata kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei saa kohus väljuda süüdistuse piiridest. Süüdistusakti kuriteo asjaolude osas on prokuratuur märkinud, et tuuakse välja õigusnormid, mis omavad tähtsust süüasja lahendamisel pensioniõiguse omamise seisukohast ja politseiametniku roteerimise seisukohast. Süüdistuse osas on etteheidetud üksnes ATS § 33 lg 1 nõuete rikkumist, mistõttu peatub kohus süüdistusaktis märgitud ja mõnedel teistel kohtuistungitel kõne alla tulnud normidel. ATS § 60 sätestatud ametniku tegevuspiirangud ei keela ametnikul täita töö- või ametiülesandeid mitmes ametiasutuses. Ka PPVS ei sätesta selles osas piiranguid. Samuti ei ole sätestatud piiranguid, et töökoormus ei tohi ületada täiskoormust s.t 40 tundi nädalas. Seega asjaolu, et E.O. võeti PPA teenistusse ajal, mil ta oli ametis ka LuK-is ei ole seadusega vastuolus. Seadus ei keela isiku võtmist politseiteenistusse eesmärgiga, et isik hakkab täitma politseile seadusega pandud ülesandeid tulevikus. PPVS-s ega üheski teises seaduses ei ole sätet, mis ütleks, et kui inimene nimetatakse politseiteenistusse, siis peab ta hakkama täitma teenistusülesandeid PPA-s kohe ja ei või alustada teenistusülesannete täitmist tulevikus ning et teda ei tohi enne teatud aja möödumist roteerida. Tingimus töötada enne rotatsiooni teatud aeg, kehtestati alles 2023 septembris (9/120-122) ja need ei ole kohaldatavad varasematele rotatsiooni juhtudele. PPVS § 65 lg 1 kohaselt ei peatu roteerimise korral mitte politseiametniku teenistussuhe, vaid tema avaliku võimu teostamise õigus. PPVS § 67 1 lg 1 tulenevalt jääb teenistussuhe koos sellega kaasnevate tagatistega alles. KV Luurekeskuse dokumentide vormistamist ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele ette heidetud ja see ei ole menetlusesemeks. Kaitseväe juhataja M.H. on 05.06.2023 ka vastanud, et Luurekeskuse juhtkond ei ole rikkunud Kaitseväes kehtivaid norme (6/46-47). Avaliku teenistuse käsiraamatus märgitakse, et seadusandja on otsustanud, et ATS reguleerib avaliku teenistuse eriliike, kui teenistuse eriliiki reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATS kohaldub politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega (vrd ATS § 2 lg 2). Teenistuse eriliikide ametnikele laienevad reeglina ATS-i üldsätted. Alates teisest peatükist reguleeritavate küsimuste osas võib aga eriseadustes ette tulla rohkem erisusi võrreldes üldise avaliku teenistuse seadusega. PPVS § 1 lg 6 kohaselt laieneb ATS politseiteenistusele PPVS-ist tulenevate erisustega. Seejuures on PPVS §-s 64 sõnaselgelt viidatud ATS § 33 lõikele 4, mis käsitleb tähtajalise üleviimise korral teisele ametikohale nimetamist määratud ajaks ja selle pikendamist. Muus osas on teise asutusse roteerimise lubatavuse alused täielikult reguleeritud PPVS §-s 63, kus seda pole seotud mingisuguste konkR.sete eesmärkidega, vaid ainsaks eelduseks on politseiametniku nõusolek ja see, et see teine ametikoht eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust. Tunnistaja K.R. ütlustest nähtub, et ringivaatamised olid mõnda aega. O. senine teenistuskäik, KKP juht jne tekitasid veendumuse, et tegemist võiks olla õige inimesega sellele ametikohale. O. oli sel hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. M. G. ütluste kohaselt võetakse LUK-i tavaliselt teistelt kohtadelt. O. võeti kuna selleks oli vajadus. See oli valdkond, kus tehtavad ülesanded olid

politseilise ja vastuluurelise kalduvusega. Seega oli O. LuK-i teenistusse võtmise üheks eelduseks tema varasem politseiline teenistuskäik. O. ütluste kohaselt R.R. helistas ja avas detailsemalt, et tollis juhtimisprobleemid, et vaja politseilise taustaga juhti. Tunnistaja R.R.i ütluste kohaselt oli O. tugev sisejulgeoleku valdkonna juht. Teadis teda KAPO aegadest ja sellepärast pöördus, kui ühe tippjuhi poole, keda tegelikult otsis. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et ta pöördus O. poole, kuna teadis teda ajast, mil O.l oli seos politseiteenistusega ning tunnistaja teadis O. politseilisest taustast. Kuna O. tugevuseks oli tunnistaja hinnangul sisejulgeoleku valdkond, ei saa kuidagi väita, et O.le pakkumise tegemine ei olnud seotud tema varasema politseiametniku erialase ettevalmistusega. Tunnistaja T.K. ei olnud isikuks, kes otsustas, millised isiku omadused ja senise ametialased kogemused on ühele või teisele ametikohale valituks osutumise eelduseks, mistõttu ei ole tema arvamus, et TOLL juhi ametikoht ei eeldanud politseilist ettevalmistust asjakohane. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et mõlemad ametikohad, kuhu G.O. roteeriti eeldasid politseiametniku erialast ettevalmistust ja see PPVS § 63 lg 1 tulenev tingimus on täidetud. Tulenevalt PPVS § 63 sõnastusest on politseiametniku teise asutusse nimetamise teiseks eelduseks politseiametniku nõusolek. Täiendavaid tingimusi rotatsiooniks PPVS-s ei sätestata. Antud juhul on leidnud tõendamist, et täidetud on tingimus, mille kohaselt oli teisel asutusel vajalik kasutada ajutiselt politseialaste eriteadmistega inimest ja vaidlus puudub selles, et selleks oli olemas E.O. nõusolek. PPVS §-st 63 ei nähtu, et roteerimisest peaks mingisugust kasu saama PPA, pigem vastupidi – rotatsiooni eesmärk on anda võimalus muule asutusele saada tähtajaliselt enda teenistusse politseikogemusega inimene, kes soovib hiljem politseisse naasta. Ühestki õigusnormist ega rotatsiooni olemusest ei tulenenud kuni 2023 sügiseni, et politseiametniku teise asutusse roteerimisel peaks tingimata üksikasjalikult määratlema, milliseid ülesandeid see ametnik pärast rotatsiooni lõppu PPA-s täitma asub või detailselt kirjeldama rotatsioonist saadavat kasu PPA jaoks. Seega ei ole O. rotatsioonil rikutud PPVS § 63 toodud tingimusi. 29.09.2023 käskkirjaga kehtestatud siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tähtajalise üleviimise põhimõtted (9/120-122) on kehtestatud tulenevalt käesolevast kriminaalasjast ja kuni 2023 septembrini ei olnud võimalik neid põhimõtteid silmas pidada, mistõttu G.O. rotatsioonile ei saa ette heita nende põhimõtete rikkumist. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et politseiametniku roteerimise eesmärgid peavad kattuma ka ATS § 33 lõikes 1 sätestatutega, märgib kohus, et ATS 33 lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

Antud seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“ ehkki ATS-i käsiraamatus ja seletuskirjas on kirjas sõna „ja“ (Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATS kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks). Sidesõnadel „ja“ ja „või“ on lausetes erinev tähendus. Kuna seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“ lähtub kohus seaduse tekstist, kuivõrd käsiraamatus toodu on juba kellegi tõlgendus seaduse tekstist. Sidesõna „või“ on eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu v lauseosi. Seob sisu poolest vastanduvaid, üksteist välistavaid, teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi: N Olla või mitte olla? (xxx). Sõnal „või“ on ka teisi kasutusvõimalusi näiteks piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites, adverbi kas või osana, rõhutav sõna alusealguses jne, kuid seaduse tekstides on sõnal „ või“ eraldava sidesõna tähendus. Näiteks „Ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.“ ATSi § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõna „või“ ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist. Rotatsiooni eesmärk on täidetud ka juba üksnes siis kui selle eesmärgiks on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Rotatsiooni vältimatuks eelduseks ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö edendamine. Seega ainuüksi asjaolu, et G.O. rotatsiooni eesmärgiks oli O. kui ametniku enda pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, tähendab, et G.O. rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja ATS § 33 lg 1 tingimusi ei ole rikutud. ATS § 33 lg 1 ei nõua tingimata, et rotatsiooni tulemusena peaks edenema koostöö asutuste vahel. Rotatsiooniks ei ole nõutav ka lähetava ja/või vastuvõtva asutuse kasu. Seega ei pidanud asjaolu, et O. vormistati LuK-i või MTA-sse rotatsiooni korrast PPA-st, tooma LuK-i või MTA jaoks mingit täiendavat kasu lisaks sellele, et O. täitis neis asutustes igapäevaselt teenistusülesandeid kasutades seniseid teadmisi ja kogemusi. Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole suurenenud O. isiklik pädevus ja motivatsioon. On ilmselge, et töötades LuK-is ja MTA-s sai O. uusi teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus. Seaduses ei ole piiratud asjaolusid, mis tohivad ja mis ei tohi olla isiklikuks motivatsiooniks. Seega ei ole õigusaktidega keelatud, et isiku rotatsiooni motivatsiooniks võib ka olla pensionistaaži kogumine või asjaolu, et LuK-i või MTA TOLL juhi ametikoht pakub mingil hetkel isikule rohkem huvi, väljakutseid ja arenemisvõimalusi võrreldes PPA-ga. O. on enda ütlustes kinnitanud, et kuna 2020 seadus muutus ja tahtis tagada politseipensioni, siis seetõttu helistas R.ile ja uuris võimalusi.

Seaduses ei ole sätestatud, et rotatsiooni eelduseks peab olema asjaolu, et isikul on soov tõsta oma pädevust eesmärgil seda lähetavas asutuses tulevikus kasutada. Isik võib seada eesmärgiks enda pädevuse tõstmise ja lähetavasse asutusse naastes on asutuse jaoks see lihtsalt boonus, et suurenenud pädevusega isik rakendab oma pädevust (oskusi ja teadmisi) asutuse huvides. Ja kuigi lähetuse esialgseks eesmärgiks võib olla isiku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, ei tähenda see, et need eesmärgid alati täituvad. Isegi kui eesmärgid jäävad täitumata, ei tähenda see veel, et see muudaks vormistatud lähetuse tühiseks või olematuks. Arvestades O. senist teenistuskäiku on usutav, et G. O.l oli soov töötada juhtivatel ametikohtadel, kuid mitte ainult. O. poolt viimasena kandideeritud nõuandemissiooni ametikoht, ei olnud juhipositsioonilt kindlasti võrreldav MTA TOLL juhi ametikohaga. Samuti nähtub, et G.O. oli valmis asuma Sisekaitseakadeemiasse (edaspidi ka SKA) õppejõuks, mis kinnitab, et ta oli valmis oma seniseid kogemusi, omandatud teadmisi ja pädevust jagama. Õppejõu ametikoht ei ole juhi koht. Hetkel jagab O. oma teadmisi Kaitseväe Akadeemias. On ilmselge, et lisaks eneseteostusele, motiveerib inimesi töökoha valikul ka rahaline külg. Ilma ei ole ju võimalik tänapäeval eksisteerida. Üldjuhul mida suurem palk, seda rohkem see inimest motiveerib, kuid on ka erandeid. See, et perioodil 2018-2023 aasta-aastalt inimeste palgad üldjuhul kasvasid, on ka üldteada asjaolu. Asjaolu, et O. teenis LuK-is vähem kui hiljem MTA-s on vähemalt osaliselt tingitud üldisest palgakasvust ja ei ole teada kas ja kui palju tema palk LuK-is oleks aastatel 20202023 tõusnud. Tunnistaja P. P. on öelnud, et roteerumise initsiatiiv tuleb inimeselt endalt. Seega asjaolu, et rotatsiooni teema algatas O. ja mitte asutuste juhid on tavapärane ning see fakt ei muuda rotatsiooni ebaseaduslikuks. Asjaolu, et O. pidas arvestust oma sissetulekute ja väljaminekute kohta kinnitab üksnes keskmise inimese finantskäitumist sooviga hoida oma kulud ja tulud kontrolli alla. Paljud inimesed peavad igakuiselt oma tulude ja kulude arvestust. Kriminaalasjas uuritud tõendite hulgas on andmeid mitmete PPA-st või KAPO-st teistesse asutustesse lähetatud isikute kohta (lk 45-47). Kohtu arvates on väheusutav, et need isikud läksid rotatsiooni korras teise asutusse madalamale palgale. Samuti on eluliselt usutav, et üheks põhjuseks, miks need isikud ei lõpetanud senist ametisuhet PPA või KAPOga, vaid valisid rotatsiooni vormi, on ka pensionistaaži kogumise soov. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et perioodil 2018-2023 suvi, ei olnud kehtestatud ametiasutustes roteerumise täpsemat korda ja juhiseid. Siseministeeriumi valitsemiseala teenistujate tähtajalise üleviimise (roteerumise) põhimõtted kehtestati alles 20.09.2023 (9/120) ja PPA-s 14.07.2023 (9/122). Lisaks nähtub tunnistaja S. ütlustest, et tema ei pidanud mõistlikuks kehtestada KAPO-s üldist rotatsioonikorda. See on juhtumipõhine, need olukorrad on niivõrd erinevad, et mingisuguse korra välja mõtlemisel ei ole mingisugust erilist mõtet. Seega leidis KAPO endine peadirektor, et igale rotatsioonile tuleb läheneda individuaalselt. P. P. ütluste kohaselt allkirjastas G.O. tööle võtmise käskkirja. Pole O.ga selles küsimuses suhelnud. Käskkirja allkirjastades ei seostanud seda teadmisega, et O. töötab LuK-is. Käskkiri toodi paberkandjal allkirjastamiseks. Ei vaata käskkirjal teenistusstaaži rida. Ei mäleta, mis oli O. tööle vormistamise eesmärk. Mis eelneb käskkirja tema lauale jõudmisele, sellest ei ole teadlik. Ei mäleta, kas tema laualt on läbi käinud G.O. roteerumise dokumendid. Roteerumine on PPA peadirektori otsus. T. L. ütluste kohaselt puudub teadmine, kas O. kavatses kunagi naasta politseiteenistusse või mitte. O. oli tavaline PPA-st lähetatu, kes tegi teises riigiasutuse muud tööd. Kooskõlastab dokumente kui need puudutavad operatiivbürood. Oli teadlik, et O. sellele kohale määrati. Ei ole O.ga tööle võtmise küsimuses kordagi suhelnud. Üldiselt ei ole tavapärane, et keegi võetakse tööle ja vahetult lähetatakse teise asutusese. Ju oli see juhtkonna hinnangul vajalik. Ei tea kelle inistatiivil O. võeti tööle. On rääkinud T. ja M. O.st ja neljast VLA ametnikust. Teab, et neile tehti KKP OB-s ametikohad ning nad on lähetatud mujale. Tunnistaja teada ei ole L.T.l õigus struktuurimuudatusi teha, sest selle peaks allkirjastama peadirektor. O.st oli jutt kui ta kandideeris missioonile. Kui keegi neist viiest peaks

tahtma naasta, siis peavad nad tööle võtma ja kindlasti leiaks neile erialast tööd OB büroos. Ei kahtle, et O. saaks PPAs tema alluvuses hakkama. Tsiteeritud tunnistajate ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas E.O.l oli 15.04.2019 PPA-sse teenistusse asudes ja koheselt LuK-i roteerudes kavatsus tulevikus naasta täitma PPA-s teenistusülesandeid või mitte. Tunnistajate ütlused ei välista, et O. teadmiste ja oskustega isikule leiduks PPA-s tööd. Vaidlust ei ole selles, et Riigikogu võttis 14.06.2018 vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt kaotati politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 01.01.2020. Jõustunud muudatuste kohaselt oli ja on politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigus üksnes isikul, kes oli 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses. (PPVS § 1111 lg 1p1). Tunnistajate J.T. (end P.), K.J. ja süüdistatava E.R.i ütlused kinnitavad, et seoses seaduse muudatuse jõustumisega soovis PPA, et varem politseiteenistuses töötanud inimesed naaseksid teenistusse. Selleks oli nn tagasiotsitava kampaania. Inimesi oli palju puudu ja pension oli suur motivaator. Kuna pensioni võimalus oli kadumas, siis oli kampaania mõte, et PPAsse tulevad tagasi endised politseinikud, et nad saaksid politseist pensionile minna. 08.05.2019 siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna nõupidamise protokoll nr 15 kinnitab, et PPA tagasiotsitava projekt on hästi käivitunud. Tegemist on viimase aastaga, millal on võimalik tagasi värvata endis töötajaid, kes on saanud vastava hariduse kuid mingil põhjusel lahkunud. (9/108). Seega kinnitavad nii R.i ja tunnistajate ütlused kui ka nõupidamise protokoll, et aastatel 2018-2019 sooviti politseiteenistusega uuesti siduda inimesi, kes on varem politseis töötanud, kuid kes on politseiteenistusest lahkunud. Üheks peamiseks peibutuseks ja motivaatoriks oli politseipension, mida oli edaspidi õigus sada ainult nendel isikutel kes olid seisuga 31.12.2019 politseiteenistuses. Sel perioodil politseiteenistusse naasnute jaoks oli ilmselgelt olulisemaks motivatsiooni teguriks politseipension. Et inimesi tuleb tagasi meelitada just politseipensioniga oli avalik ja ametlik kampaania juhtmõte. Tunnistaja R.K. ütlused kinnitavad, et seaduse muudatuse tõttu liikus 2019 MTA uurimisosakonnast PPA-sse üksikud. 48-l oleks olnud mõistlik leida ametikoht PPA-sse. Suurt ära jooksmist ei olnud. Tunnistajate M.M., K.T. ja M.M. ütluste kohaselt soovis 5 endist politseiametnikku naasta tagasi KAPOsse või PPAsse. Neljal neist oli 20aastane politseiteenistuse staaž täis ja E.L oli natuke puudu. Tunnistaja K. T.ütluste kohaselt tuli ühe inimese juht või isik ise rääkima, et isik tahab minna KAPOsse. Siis tõusetus teema, et tahaks neid isikuid tööle jätta. Selliseid isikuid sai kokku 5 inimest. Isikud olid ise näidanud huvi leida ametikoht politseiteenistuses, et pensionistaaž ei läheks kaotsi. Nad täitsid majas olulisi strateegilisi ülesandeid. Oli oluline, et nad need projektid lõpule viiksid. Rotatsiooni idee pakkus ilmselt välja tunnistaja. Inimesed nimetatakse politseiteenistusse, enne seda VLA vabastab nad ja PPA roteerib nad tagasi VLA-sse. See pidi toimuma ajaliselt õigel päeval. Suhtlesid jurist M. M., kes ütles, et see on korrektne. Rotatsiooni eesmärk oli VLA vajadus ja inimeste endi eesmärk ja motivatsioon. Esimene kontakt oli J. P.ga. Protsess algas 2018 ja realiseerus 2019 kevadel. Lõpuks kohaldati nelja puhul. E. L. jäi välja, kuna vormistas osalise koormusega tööle KAPO-sse. Üks inimene töötab siiani rotatsioonikorras PPA-st. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt andis 2019 aastal nelja töötaja PPA-sse vormistamisel õigusliku hinnangu sellise vormistamise lubatavuse kohta. Tema poole pöördunud K. T. kirjeldas asutuse vajadust neid inimesi mõnda aega tööl hoida, küsida rotatsioonivõimalust PPA-st. Kas on võimalik, et rotatsioonikorras tagasi tulevad ja mingi perioodi VLA-s töötavad. K. selgitas, et inimesed soovivad töölt lahkuda, kuid neil on projektid pooleli. Asutuse huvi oli neid inimesi VLA-s teatud aja hoida. Kahe inimesel puhul teab, et oli tehtud tööpakkumine. Isikud neid pakkumisi vastu ei võtnud klausliga, et vormistatakse rotatsioon. Isikud vormistati tööle PPA-sse. Kahe asutuse vahel rotatsiooni eesmärkide osas eraldi kokkulepet ei vormistatud, kuid seda võidi nimetada mingites töödokumentides. Enne vormistamist PPA-st kellegagi ei suhelnud. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt tegi VLA peadirektorina ettepaneku rotatsiooniks koos personalijuhi ja õigusosakonna juhatajaga, et tagada VLA töö jätkumine ja inimesed saaksid oma pensioni kui nad

lähevad tagasi PPA-sse. Vajadus tõusetus 2018 kui seadusemuudatus oli päevakorral ja selgus, et mõni võtmetähtsusega töötaja planeerib minna KAPO-sse või PPA-sse. Palve R.ile oli, et kas need inimesed saaksid oma tööd ära lõpetada enne kui lähevad tagasi PPA-sse. Kui R. oleks öelnud ei, oleks rääkinud S. . T. sai kohe aru, kes olid Eesti julgeoleku heaks töötanud ja kellel oli täis staaži 20 aastat. Leppisid kokku, et mõlema asutuse õigusosakondade ja personaliosakondade töötajad vaatavad üle kas see on õiguslikult teostav. Pärast seda läks juba vormistamiseks See oli suuline kokkulepe telefoni teel. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt pöördud R. tema poole, et M. M.il on ettepanek ja jutt. R. rääkis, et VLA-l on huvi, et on inimesed, kes soovivad roteeruda. Läksid koos VLA-sse, kus räägiti täpsemalt. Kohtumisel 2018 kevadel olid R., M. ja K. T.. Räägiti, et on 4-5 inimest, kes sooviksid PPA-sse tööle tulla ja siis roteeriks nad tagasi, sest neil on töö pooleli. VLA oli enda jaoks teinud selgeks, et see on võimalik. Lubas juristidega rääkida, et kas PPA vaates on see OK. Võis rääkida A.L., A.H. või K.L. . Jõudsid sisuliselt arusaamisele, et see on juriidiliselt ok. Rotatsioonid käivad PPVS järgi ja vaatasid, et seal ei ole takistusi selliseks konstruktsiooniks. Peale VLA-s käimist lubas T. rääkida T.ga, kes oli KKP juht. Edasi oli vaja otsustada, mis ametikohtadele need inimesed panna. Kuna nad ei ole avalikud, sai nad panna ainult operatiivbüroosse, mis ei ole avalik. Lukku sai teema 2019 kevadel. R. pöördus ja ütles, et O. soovib politseisse tagasi tulla. Arutasid, kas on huvi tema kui politseiniku vastu tulevikus. Kuna LuK-is asju pooleli, et ei saa kohe tagasi tulla. Leidsid, et tahavad ta organisatsiooniga siduda. Teine küsimus oli, kas saaks G. puhu kasutada sama praktikat kui VLA ametnike puhul. O. paigutati samasse üksusesse, kuna ta oli LuK-is mitteavaliku ametikohal. A. M. ütluste kohaselt ei ole O. suhtes dokumente vormistatud kuidagi eriliselt võrreldes teiste ametnikega. Töötab KKP personalispetsialistina ja dokumentides kajastatud tingimused on T. antud või kooskõlastatud. Võttis L.T.lt paberkandjal kinnituse ehk allkirja O. poolt edastatud teenistusse tulemise avaldusele. Edasi koostas teenistusse võtmise käskkirja, mille allkirjastas P.. Struktuurimuudatused toimuvad ametis igakuiselt. Roteerumise aluseks isiku avaldus ja LuK-i taotlus, peadirektori nõusolek. OB-sse töölevõtmiseks oli vaja L.T. nõusolekut. PPA peadirektor andis nõusoleku rotatsiooni ennetähtaegseks lõpetamiseks LuK-is ja MTA-st tuli soov O. rotatsiooniks. T. ütles suuliselt, et OB-sse tuleb O. teenistusse vormistamine ja samast päevast roteerumine. O. saatis ka selle MTA kandideerimise dokumendi, kus oli kirjas, et on ametisse valitud. Rotatsioonist rääkis T. ja R.iga. R. ütles meilis, et rotatsiooni lõppkuupäev jääb samaks, mis LuK-is. Kuna MTA töötaja ei olnud varem rotatsiooni vormistanud, siis kirjutas kuidas PPA-s tavaliselt rotatsiooni vormistatakse. Küsisid näidiseid. Korraldus nelja VLA inimese tööle vormistamiseks tuli T.lt. O. vormistati nagu teisigi roteerujaid, kes ka vormistati ühel päeval tööle ja samal päeval roteerumise korras VLA-sse. Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt värvatakse PPA-sse töötajaid konkursiga või sihtpakkumisega. Seejärel kirjutab inimene avalduse, mille kooskõlastab vahetujuht, büroojuht, eelarvestaja. Pärast kooskõlastusringi läheb personalispetsialistile käskkirja vormistamiseks, mis saadetakse kooskõlastamiseks. Edasi liigub käskkiri teenistusse võtmiseks kas peadirektorile, asetäitjale või prefektile. Büroosse uute kohtade loomine peab olema kooskõlastatud osakonnajuhiga. Tihti lepitakse kokku suuliselt. Rotatsiooniks tuleb PPA-le taotlus teisest asutusest. Inimene annab kirjaliku nõusoleku tähtajaliseks üleviimiseks. VLA-st tuli taotlus viie inimese üleviimiseks veebruar-märts 2019. O. oli tema jaoks pundis nelja teise isikuga, ei ole temaga eraldi tegelenud. Said LuK-ist taotluse O. roteerumiseks. Tunnistajate I.V, A.T, R.K ja R.R omavahel haakuvate ütluste kohaselt oli kolmel neist 2018 aastal juba leitud võimalik uus töökoht KAPO-s või PPA-s. Kõigil oli täis pensionistaaž üle 20 aasta. K.T. pakkus välja, et nad vormistatakse PPA-sse teenistusse, kuid jäävad edasi VLA-sse. Asjaga oli kursis ka M.M.. Inimesed nõustusid. Paberite täitmisel suhtlesid K.T.iga ja kellegagi PPA-st sel teema ei suhelnud. Nelja isiku ametisse vormistamise dokumendid ja kirjavahetus PPA ja VLA ametnike vahel on (3/15-155, 41/126-144). Tsiteeritud tunnistajate M.M., K.T., J.T., M.M., A.M., I.V, A.T, R.K ja R.R ütlused kinnitavad, et varasema pikaajalise politseistaažiga isikute võimaliku pensioni saamise ja PPAsse tagasi tulemise eesmärgil PPA teenistusse vormistamine ja seejärel kohe tagasi roteerumine, oli välja mõeldud juba

2018 aastal seoses VLA ametnike sooviga politseiteenistusse tagasi pöörduda. K.T. ütlused kinnitavad, et rotatsioon oli tema idee ja esimesena rääkis politseist sellel teemal J.T.ga. R.i ütlused kinnitavad, et rotatsiooni ideega pöördus tema poole 2018 M.M. ja ta oli nõus, kui see on tehtav. Seega kui E.O. 2019 alguses pöördus R.i poole võimaliku rotatsiooni teemaga, oli R.il juba teada PPA ja VLA personalitöötajate ja juristide seisukoht, et selline rotatsioon on võimalik. Alljärgnev e-kirjade vahetus kinnitab, et VLA ametnike ja O. rotatsiooni vormistamise algidee, ei pärinenud O.lt või R.ilt. 10.04.2018 kirjavahetus K. T0600 ja M. 0000 vahel 5 ametniku rotatsiooni teemal (4 3/ 159-167). K. kirjutab, et inimesed meile vajalikud, meil pensioni ei ole ning vastasel korral nad läheksid pensioni nimel politseiteenistusse ja meie teenistusele oleks sellest suur kahju. VLA ametnike rotatsiooni teemadel on kirjavahetus ka: 43/168-242 ja 44/1-7, 68-71, 77-79. 11.02.2019 kirjutab K. T. J. P.le, et soov oleks jätkata kõigi nelja inimesega. (nelja inimese all mõeldakse nelja VLA ametnikku). 03.04.2019 kirjutas A.M. K.T.ile, et talle on eelnevalt saadetud kinnitus, et asutus on nõus nende inimeste roteerumisega alates 01.05.2019 kuni...., üksikasjalikku ametikohale nimetamise kirja ei ole vaja (41/53). 04.04.2019 saatis A.M. K.T.ile näidise rotatsioonikirjade vormistamiseks (41/57). 05.04..2019 saadab G.O. T.R.ile ja K.P.ale oma dokumendid ja andmed riigisaladuse lubade kohta (41/61-63). G.O. kirjutab 05.04.2019 K.P. le, et asi oleks juriidiliselt korrektne, annab nõusoleku siis samal päeval, kui on teenistusse võtmise käskkiri jõustunud. Muidu paistaks see kummaline (41/67). 08.04.2019 K.T. kirjutab A.M.ile, et rotatsiooni kirjad on valmis, kuid ootaksid hea meelega seda, et nad on ametisse nimetatud, siis on justkui juriidiline alus nende küsimiseks (41/74). K.T. ja A.M. kirjavahetus käskkirjade, dokumentide ja rotatsiooni kirja teemal (41/112-124). 08.04.2019 küsib A.M. J.P.lt infot viie inimese kohta, kes tulevad OB-sse (42/40). Seega kinnitavad tsiteeritud tunnistajate ütlused ja viidatud e-kirjad ja dokumendid, et T.R. ei olnud isikuks, kes mõtles välja või aitas välja mõelda rotatsiooni plaani, mida kohaldati nii nelja VLA ametniku kui G.O. puhul. PPA 07.06.2023 nõudekirja vastuse kohaselt oli alates 01.04.2019 KKP OB III talituse ametikohtade arvu suurendamise põhjenduseks teenistuslik vajadus politsei ülesannete täitmiseks (3/53). T. R. allkirjastas 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga loodi kohad, kuhu vormistati neli VLA ametnikku ja G.O.. Seega ei olnud struktuuri muutmine tingitud O.st vaid R., J.T. ja L. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et juba varasemalt oli otsustatud, et VLA ametnikud vormistatakse OB-sse. Ka P.P. ütlused kinnitavad, et tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLAsse, siis vormistatakse ta ametisse PPA OB alla. Seega ei ole antud juhul tegemist üksnes spetsiaalselt O. jaoks loodud kohaga vaid LuK-i ja VLAsse roteerumisel vormistati kõik viis inimest KKP OB alla. Kuna juba eelnevalt oli otsustatud, et VLA ametnikud vormistatakse KKP OB üksusesse, siis oli loogiliselt mõistetav, et hiljem lisandunud O. vormistati samasse üksusesse, mitte ei hakatud tema puhul uut ametikohta välja mõtlema. Asjaolu, et O. vormistati koos VLA töötajatega KKP OB tunnistajakaitse ametnike kohtadele, ei kinnita, et O. vormistati sellele ametikohale soovist hoida tema rotatsioon salajas. See oli 2018 alguse saanud nelja VLA töötaja rotatsiooni vormistamisega kaasnenud asjade loomulik käik. See näitab, et nii nelja VLA ametnikku kui O. koheldi võrdselt. Asjaolu, et igakord ei vormistatud LuK-i roteeritud inimesi salajasele ametikohale, ei tähenda, et O. viidi ametisse vormistamisel tunnistajakaitse ametniku kohale üksnes eesmärgiga hoida tema PPA teenistusse võtmine ja rotatsioon saladuses. Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt KKP OB ametnike teenistusse vormistamine ei liigu avaliku dokumendihaldussüsteemi kaudu vaid paberkandjal. Käskkirjad registreeritakse, avaldusi mitte.

Operatiivbürood teenindab A.M., käskkirjad vormistas KKP juht T.. Operatiivbüroo ametikohtadele avalikku konkurssi ei kuulutata. 08.04.2019 e-kirjas kirjutab A. M. J. P.le mh järgmiselt: „T. L. palus üle küsida, et kas võime PERSONA-sse nad lisamata jätta, kuna SKB-st on paaril inimesele KKP PERSONA-le juurdepääs.“ (42/40). Sellest e-kirjast ei tule kuidagi välja, et otsustus PERSONAsse viite isikut mitte lisada tehti soovist varjata O. teenistusse vormistamist. Kirjas mainitakse viite inimest ja on selge, et neid käsitletakse vormistamisel ühe komplektina, mitte ei kaaluta iga isiku puhul eraldi. Kohtus ei tuvastatud, millistel asjaoludel 2019 kevadel, kui toimus PPA teenistusse vormistamine ja tagasi LuK-i või VLA-sse roteerumine, ei liikunud dokumendid läbi dokumendihaldussüsteemi. Tunnistaja K.P.u ütlustest nähtub, et see oli tavaline. Puuduvad tõendid, et R. või T. oleks selle sisulisi korraldusi andnud. Osaliselt on vormistamisega seotud käskkirjade kooskõlastusringid registrisse lisatud (3/73,80 81). Vaidlust ei ole asjaolus, et R. ja T. teadsid, et O. vormistati enne roteerumist teenistusse KKP OB tunnistajakaitse üksusesse, mille ametikohad on salajased. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA roteerib kellegi välja, siis liigutatakse ta muule ametikohale, et ei hoiaks ametikohta kinni. Need ametikohad on ühes kohas koos. Nimetavad, et pargivad need inimesed sinna nn parkimiskohad, mida tehakse juurde vastavalt vajadusele. Kohtade arv varieerub vastaval inimeste liikumisele. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA-st viidi isik rotatsiooni, siis viidi enne seda teisele ametikohale. Alguses olid need eriosakondades, aga koondas ühte üksusesse peadirektori alluvuses nõuniku kohaga. Parkimiskoha termin on asutuste ülene. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt kui inimene roteeritakse VLA-st välja, siis jääb ta kas oma ametikohale või tõstetakse teisele ametikohale. Koosseisus on loodud ekstra ametikohad, mis ei ole eelarve kattega, kuhu siis inimene rotatsiooni perioodilt liigutatakse. Vajadusel luuakse neid ametikohti. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt on siseministeerium asekantsler rotatsiooni korras. Kutsuti kandideerima. Varem töötas Põhja prefektina alates aprill 2021. Rotatsioon annab võimaluse naasta PPA-sse. Suure tõenäosusega samale ametikohale ei naase see on härrasmeeste kokkulepe. Oli PPA-s 1991- 2017. Hetkel Põhja prefekti ametikohal, teenistussuhe on peatatud. Missioonil Bosnias 20082009 olles oli töösuhe peatatud, viidi üle nõuniku ametikohale. Oli kokkulepe et tagasi tulles peab süsteemis leidma ise uue ametikoha. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt välisministeeriumis viivad välislähetusest tulles ja otse rotatsiooni minnes isikud personaliosakonda lauaülemaks, nõunikuks. Kui isik on peamajas siis ta jääb oma kohale. Peamajas saavad jääda 0 koormusega enda ametikoha külge. Asekantsler viiakse peatuja kohale. Välislähetusest tulles ja roteerudes jääb isik peatuja ametikohale. Justiitsministeeriumi asekantsler T. S. on välisministeeriumis peatuja ametikohal personaliosakonna lauaülem. Ministeeriumis hetkel umbes 45 peatujat. Peatuja ametikohti on umbes 10. Palk määratakse aga tegelikult ei maksta. Ei ole keelatud hoida ühel koha mitut inimest, koormusega 0. P.i ütlusi kinnitab ka välisministeeriumi kiri (9/91- 92). Tunnistaja P. P. ütluste kohaselt tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLA-sse, siis vormistatakse ta tööle PPA OB alla. Kui inimene on roteerunud luureasutusse, et ei paistaks välja kui politseiametnik, sest OB töötajad pole kuskilt avalikult nähtavad. Ei tea miks selline süsteem kujunenud on. Tunnistaja J.T. ütluste kohaselt loodi ametikohad, et inimesed sealt edasi roteerida. See oli tavapärane praktika. Tunnistaja S. ütluste kohaselt on KAPOs praktika, et kui inimene saadetakse rotatsiooni ja tema endine ametikoht on vaja täita, siis inimene lihtsalt tõstetakse suvalisele vabale ametikohale. Ei ole tähtis, kuhu inimene vormistatakse, õhus olevaid täitmata ametikohti on alati. Tunnistaja S.M. ütlused kinnitavad, et sageli viidi inimene enne nimetamist uuele ametikohale. Oma kohalt inimene tavaliselt ei roteerunud. Kes tahtis roteeruda, tõsteti suvalisele vabale ametikohale. Tuli nimetada mingile ametikohale, et inimene jääks üldse politseiteenistusega seotuks, muidu oleks tulnud

vabastada. Mõnikord ka loodi mingi ametikoht, kui ei olnud vaba kohta, kuhu teda nimetada. Iga asutus töötas välja iseenda praktika rotatsiooni korraldamiseks. ATS nõuab, et sa pead olema nimetatud mingile ametikohake. PPA-s olid kunagi loodud spetsiaalsed missiooniohvitseride ametikohad roteerunute jaoks. See, et O. ja neli VLAsse roteerunud ametnikud tõsteti mingisse büroosse ametikohtadele oli tavapärane praktika. PPA 11.08.2023 kiri nr 2.1-3/24482-3 kinnitab, et mitmed ametnikud, kes roteerusid politseist VLAsse või LuKI-i vormistati enne roteerumist PPA tunnistajakaitse gruppi. Kirjast nähtub ka, et osad ametnikud naasesid politseiteenistusse peale rotatsiooni, kuid mõned ka lahkusid teenistusest (3/137140). PPA 08.05.2023 ja 16.05.2023 vastuskirjad kinnitavad, et PPA-s oli tavaks, et enne roteerumist viidi isik teisele ametikohale, millel töötamist temalt ei eeldatud (9/84-90). Kõigi tsiteeritud tunnistajate ütlused ja vastuskirjad kinnitavad, et nii PPA-s, KAPOs, VLA-s, kui ka välisministeeriumis vormistati aastatel 2018-2023 inimesed, kes roteeriti teise asutusse, nn täitmata ametikohtadele. VLA-s nimetati neid parkija, Välisministeeriumis peatuja kohtadeks. Ka endine KAPO peadirektor leidis, et ei olnud tähtis, millisele ametikohale rotatsiooni läinud inimene vormistatakse. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et ametikoht, kuhu isik rotatsiooni ajaks vormistati, ei kajastanud isiku varasemat ametipositsiooni lähetavas asutuses. Vajadusel loodi ametikoht, kuhu isik lähetuse ajaks ametisse vormistada. Selliste ametikohtade loomisel ei olnud kunagi vajalik või eelduseks, et sellele kohale rotatsiooni ajaks vormistatav isik vastaks konkR.sele ametikohale esitatavatele nõuetele. Seega asjaolus, et O. ja nelja VLA ametniku jaoks loodi käskkirjaga uued ametikohad, kuhu nad rotatsiooni perioodiks teenistusse vormistati, ei olnud midagi ebatavalist ja vastas senisele riigiasutuste s.h PPA rotatsiooni vormistamise praktikale. Tunnistajate M.K., A.K., A.L. ja M.G. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et E.O. võeti 2018 tegevteenistusse, mingil hetkel vormistati rotatsioon PPA-st ja lahkus 2020 MTAsse. Tunnistaja K. R. ütlused kinnitavad, et kutsus LuK-i ülemana O. tööle oma asetäitjaks julgeoleku ala. O. oli sel hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. O. oli tsivilist, tema kaitseväelase kõrgem karjäär oleks olnud võimatu. Ei mäleta kas oli juttu kui kauaks E. O. Kaitseväkke tuleb. Ei mäleta, kas oli tähtajaline või mitte. Ei mäleta kas O. rääkis PPA-sse tagasi minekust. Tunnistaja K. ütluste kohaselt rääkis O. juba värvates, et tahab jätkata politseis, et ta on teatud osa eripensionist juba välja teeninud. 2019 märts-aprill rääkis G.O. esimest korda roteerumisest PPAsse. O. küsis, mis tunnistaja arvab kui O. saaks PPA-st rotatsiooni LuK-i. Mõte oli, et toimub rotatsioon PPA-st , kuid igapäevased tööülesanded ei muutu. Küsis O.lt, et kas on juriidiliselt tehtav ja O. ütles, et see on võimalik. Kohtus personaliülema ja juristiga ja ütles neile, et selline protseduur vaja läbi mõelda, et kas see on seaduslik. Ei mäleta, kas O. ütles miks ta rotatsiooni soovib. Personaliülem major A.K. ja juriidilise teenistuse juhataja P.T. ütlesid, et vastavalt ATS-ile ja PPVS-ile on see tehtav. Rotatsioon andis G.le kindluse jätkata LuK-is ja mitte minna PPAsse tagasi. LuK-i jaoks tähendas, et G. jätkas teenistust LuK-is ja igapäevast suhtlust PPA-ga. Suhtlust oleks saanud ka ilma rotatsioonita, kuid O. soovis nagunii PPA-sse tagasi minna, siis miks pidi seda protsessi takistama. 4 1/157 dokumendi koostas keegi personalist, kuid tunnistaja allkirjastas. O.ga seoses ei ole olnud R.iga kohtumisi, võis olla telefonikõnesid. T.ga, sel teemal ei suhelnud. Tunnistaja L. K. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse ja oli tegevteenistuses katkematult. Vormistati mingeid käskkirju, kuid roteerumisest ei tea. O. rotatsiooni teemal ei ole kellegagi rääkinud. Ei tea, et O. oleks PPA-sse tööle võetud vahepeal. Personaliosakond vormistab vastavad käskkirjad, kus rotatsiooni eesmärke ei kajastata. Eesmärkidest räägivad asutuste juhid. O. rotatsioon vormistamise organiseerimisest ei tea, täitis ülemuste korraldusi. 4 1/157 dokumendi ei tea kes koostas. Ei mäleta, et oleks sellest dokumendist G.i või K. rääkinud. Ei ole kohtunud K. ja juristiga O. rotatsiooni teemal. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse. Kui LuK soovib isikut roteerumiseks, siis ta teeb teisele asutusel vastava taotluse. Kõik taotlused allkirjastas LuK-i ülem või tema puudumise asetäitja K. Taotlused käisid tema laualt läbi, on ka ise neid koostanud. Ka O. puhul koostas tema

taotluse. Tekkis küsimus, kuidas niimoodi teha, et ta on neil teenistuses ja paluvad endale tagasi suunata. Arutas seda kellegagi, ei mäleta, kas sai vastuse. Ei tea miks soovis O. roteeruda PPA-st LuKi. O.lt tuli (43/140-142) suunis, et vastav suunamise taotlus vormistada. Vormistamise küsimust arutas üle, mida A. K. ütles, ei mäleta. Personalitöö õigusalaste probleemide korral konsulteeris juristiga. O. küsimuse ei mäleta, kas konsulteeris juristiga. Tunnistaja M. G. ütluste kohaselt O. võeti LuK-i kuna selleks oli vajadus. Oli seotud O. roteerumisega. Ei olnud kohe nõus, pidi eelnevalt rääkima personali inimese ja juristiga. Vestluse sisu enam ei mäleta, ei mäleta, et need inimesed oleksid öelnud, et see ei ole tehtav ja nii ei tohi. Sarnase olukorraga ei olnud varem kokku puutunud. K. oli ka asetäitja. Suure tõenäosusega arutasid seda teemat. Enne roteerumist suhtles R.iga, vestluse sisu ei mäleta. Rotatsioon oli O. soov. T.ga ei ole suhelnud. O. teenistussuhe PPA-sse roteerumisel LuK-iga ei katkenud. O. hing ja süda on kaldu pigem politseilise kui kaitseväeteenistuse poole. O. oli LuK-ile vajalik. Keegi ei öelnud, et selline rotatsioon ei oleks võimalik. Kui keegi oleks öelnud, siis seda ei oleks tehtud. Ei tea, kas O. oleks ära läinud kui rotatsiooni ei oleks toimunud. Kuigi tunnistajate K. ja J.e ütlused ei kattu „tuttava vestlusele“ kutsumise asjaolude osas, ei muuda see tunnistaja K. ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. KAPO 24.10.2024.a vastuskiri, mis kinnitab, et M. K on K. J. 19.02.2020. a helistanud, ei kinnita telefoni vestluse sisu. Asjaolu, kas K. kutsuti või mitte KAPO-sse O. tuttava vestlusele, ei oma kriminaalasja seisukohalt ka tähtsust. Ainuüksi asjaolu, et O. ja K. suhted olid sõbralikud, ei anna alust tunnistada K. ütlusi ebausaldusväärseks. Kuigi tunnistaja A.K. ise eitab või ei mäleta O. rotatsiooni teema üle arutamist, nähtub nii tunnistajate L. kui K. ütlustest, et A.K.iga sel teemal räägiti. G. ja K. ütlustest nähtub, et O.t teemat arutati ka juristiga, kuid kuskilt ei saadud tagasisidet, et nii ei ole seaduslik. Seega kinnitavad tunnistajad, et O. rotatsiooni vormistamisel olid kõik vormistamisel osalenud isikud arusaamisel, et selline toiming on seaduslik. Tunnistajad R. ja G. ei mäletanud O. töölevõtmisest ega roteerumisest sisuliselt eriti midagi. R. isegi ei mäletanud, et LuKi võetakse ainult tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Seega ei kinnita nende tunnistajate ütlused, kas O.l oli 2019 aasta aprillis PPA teenistusse astudes, kavatsus peale LuK-i rotatsiooni lõppemist 2023 aprillis asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s või mitte. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt otsisid tollile põhikohaga tähtajatult uut juhti. O. oli sihtotsinguga kandidaat. Esimene konkurss luhtus. Ei oska öelda, kes O.le ettepaneku tegi. P. andis meili teel korralduse teha O.le tööpakkumine (8/14-15). O. võttis tööpakkumise vastu. O. ei öelnud, et ei soovi tulla määramata ajaks. Tingimused pandi paika omavahelistel vestlustel, tunnistaja nendel vestlustel ei osalenud. O. valik tollijuhiks oli konfidentsiaalne. P. V.-P. meilist sai aru, et seoses töökohaga LuK-is. Peale pakkumist said PPA-st meili, et O. soovib tööle asuda tähtajaliselt. Helistas P.ile ja R.R.ile. P. ütles, et see on tema jaoks uus info. Andis asja edasi V. S. . O.lt küsiti, et miks rotatsiooni korras ja tähtajaliselt, et kas on seotud mingi hüvega. Vastus oli, et eripensioniga. Oli plaan, et äkki seda saab hiljem pikendada. Rääkis e-kirjades O.ga, kes oli valmis tähtaega pikendama. Tähtaeg oli vist seotud eelmise rotatsiooniga. O. roteeriti PPA-st MTAsse. Ei olnud juttu, et O. soovib naasta PPA-sse. Tunnistaja P.P.-V. ütluste kohaselt 2019 ebaõnnestus tolliosakonna juhi kaks konkurssi. Sihtkonkursiga tuli O. nimi lauale mitmelt poolt. Lepiti kokku, et R. võtab O.ga ühendust. Esialgu oli plaan võtta ametisse tähtajatult. 2019 lõpus toimus kohtumine, kus olid tunnistaja, O. ja L.. Vestlusel oli ka O. CV, kus ei olnud märget, et töötab PPA-s. O. ütles muuseas, et tööle vormistamise osas saavad nõu küsida PPA-st. Dokumentide vormistamise käigus tuli välja, et O. soovib tööle tulla rotatsiooni korras. Arutas R. ja V.iga teemat. Küsisid PPA kolleegidelt vormistamise kohta. Esimest korda tuli teema kui O. saatis H.K.le e-kirja selle kohta, et on PPA ametnik ja soovib sealt tulla MTAsse rotatsioonikorras. Kuna see ei tundunud seadusevastane, oli O. soov ja MTA soovis just seda juhti, siis olid nõus ja vormistasid O. MTAsse tööle rotatsiooni korras. O. tulekust ei räägitud algul avalikult, soovist tolliosakonda mitte traumeerida. O.le tehti hiljem kaks korda ettepanek tulla MTAsse põhikohaga, kuid ta vastas, et kui teisiti ei saa, siis läheb tagasi PPA-sse. R. pädevuses oli otsustada PPA-st roteeruja MTAsse tööle võtmine ja rääkisid enne R. läbi, kas selline roteerumine on seaduslik.

Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt pakkus 2019 lõpus R. tolliosakonna juhi kandidaadiks O. nime. Kohtusid MTA ruumides. 2019 lõpus jutu sees mainis O., et soovib MTAsse tulla rotatsiooni korras PPA-st. Kui tööle vormistamisega seotud inimestele oli see okei, siis ei osanud ise midagi rohkem öelda ja oli nõus. Vormistamiseks küsis personal abi PPA-st. Ei olnud juttu miks soovib O. roteerumist PPA-st. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt otsis tollile 2019 uut juhti. Tavaline värbamine paar korda luhtus. Tegelesid sihtotsinguga ja jõudsid G.O. . Vestles telefoni teel O.ga, kes võttis mõtlemisaja. Aastavahetusel kohtusid ja sai jaatava vastuse. Kohtusid mõned korrad ja leppisid, et tuleb tööle kui missioon lõppeb. Esimestel kohtumistel ajafaktor ei tulnud jutuks. O. rääkis ka soovist saada roteeritud ühel nendest kohtumistest. Roteerumise teema uus ja see läks personaliosakonda. Kui see on võimalik, siis oli see personali korraldada, sest oli vaja inimest. Ei pööranud tähelepanu, kust O. ütles, et ta tuleb. Roteerumise soov läks nii peadirektorile kui personaljuhile. PPA-st sel teemal kellegagi ei suhelnud. R. ja T. suhelnud ei ole. MTA oli nõus rotatsiooniga kuna oli vaja, et inimene asuks tööle tollijuhiks. Tollijaoks oli O. tugev juht, tööd tegi hästi ja PPA-ga koostöö piiridel oli hea. O. on rotatsiooniga seoses maininud politsei väljateenitud aastate pensionit. Ei saanud ka majasiselt seisukohta, et see rotatsioon on valesti. Tunnistaja V. S. ütluste kohaselt esitas H.K. veebruaris 2020 informatsiooni, et E.O. asub Tollisoakonna juhi kohale alates 01.05.2020 rotatsioonikorras. Rääkis telefoni teel A.M.iga küsis taotluse näidist, mida PPA MTA-lt ootas. Koostas A.M.i juhiste järgi ametniku rotatsiooni taotluskirja, mille allkirjastas MTA peadirektor V. L.. Kiri oli adresseeritud E,R.ile. Vastuseks sai A.M. digiallkirjaga konteineri, milles oli käsikirjaline T.R. allkirjaga nõusolek G.O. tähtajaliseks üleviimiseks MTA-sse 01.05.2020 kuni 15.04.2023. Nende ja O. edastatud dokumentide järgi koostas ametisse nimetamise käskkirja. 18.02.2020 on O. oma taotluses MTA tolliosakonna juhataja ametikohale rotatsiooni korras nimetamiseks märkinud, et soovib määratud ajaks 01.03.2020-15.04.2023 (8/178-180). MTA tööle võtmise ankeedis, kus viimase töökohana oli märgitud avalik teenistus, oli tööandja nime järel märge ainult LuK-ile (8/87-88). Tsiteeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, kuidas toimus O. MTA-sse tööle värbamine ja ametisse vormistamine. Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita, et nad arvasid, et O. rotatsiooni korras ametisse vormistamine oleks ebaseaduslik. Kuigi dokumentide vormistamisega tegelenud isikud P.-V., K. ja S. said O. rotatsiooni korras ametisse tulemise soovist teada hiljem, kinnitavad R. ja L. ütlused, et O. ei hoidnud nende ees seda asjaolu saladuses ja rääkis rotatsioonist kohe 2019 lõpus. Sõltumata sellest, et MTA-le esitatud ankeedis ei ole märgitud rotatsiooni PPA-st on 18.02.2020 esitatud avalduses rotatsioon märgitud. Seega ei ole alust öelda, et O. hoidis oma rotatsiooni saladuses. P.P.-V. ütlused kinnitavad, et O. tulekust ei räägitud algul avalikult, soovist tolliosakonda mitte traumeerida. Need ütlused kinnitavad, et O. tulekut MTAsse ei hoitud algul saladuses mitte O. soovil tema rotatsiooni tõttu vaid MTA enda sisekliima huvides (probleemid varasema juhiga ja osakond juhita juba aasta). MTA-l oli küll soov, et TOLL juhi ametikoht oleks täidetud tähtajatult, kuid nad aktsepteerisid O. soovi rotatsiooniks. Tsiteeritud tunnistajate ütlused ja MTA-s vormistatud dokumendid ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas G.O. planeeris 2019 ja 2020 aastal kunagi tulevikus s.o 2023 aprillis või hiljem asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma või mitte. Asjaolu, et mingil ajahetkel on üleval O. rotatsiooni pikendamise teema, ei kinnita veel seda, et O. ei planeerinud kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Kohtus uuritud kirjavahetustest nähtub, et G.O. on väga aktiivselt ja intensiivselt ise osalenud oma teenistusalaste suhete vormistamise teemal. Arvestades ka O. poolt kohtus antud ütlusi, ongi kohtu hinnangul tegemist inimesega, kes tahab omada kontrolli kõige temasse puutuva üle. Ja kui asjad tema hinnangul ei liigu piisavalt kiiresti, hakkab ta kirju saatma. Enda kursis hoidmise eesmärgil ja selleks, et midagi ei läheks tema enda hinnangul valesti, kirjutabki O. keskmisest inimesest rohkem tema

teemadega tegelevatele inimestele. Selline tihe kirjavahetus võibki mõnel juhul muutuda tüütavaks (M. ütlused: „Oma asjaajamisega on O. neid kõiki hulluks ajanud. S.t järjepidevalt pommitanud ja ei ole võimalik tööd teha kui pead ainult ühe inimese probleemiga tegelema.“). Selline intensiivne suhtlemine ja pealekäimine aga ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas O. plaanis 2019 aprillis politseiteenistusse asudes naasta rotatsiooni lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s. Asjaolu, et O. on reklaaminud isikutele oma tiitleid ja auastmeid, näitab, et tegemist on keskmisest edevama inimesega. Selline käitumine aga ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas 2019 aasta aprillis politseiteenistusse asudes ja kohe lähetusse minnes oli O. plaan asuda tulevikus PPA-s teenistusülesandeid täitma. O. ütluste kohaselt oli tal soov LuK-is lõpetada mitu olulist projekti. Oli tähtajaliselt LuK-is. Asjaolu, et O. viibis LuK-is töötamise viimasel perioodil välismissioonil ei välista, et ta viis enne seda või samal ajal ellu mingeid LuK-is pooleli olnud projekte. Kohtus ei ole uuritud tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber, kas ja milliseid projekte O. alates 16.04.2019 LuK-is jätkas. Ajal, mil O. oli rotatsiooni korras LuK-is ei otsinud O. ise uut töökohta vaid tema poolde pöörduti 2019 aasta lõpus MTA-st sihtotsingu tulemusel. Seega ei saa väita, et 2019 aasta kevadel teadis O., et veel enne kui lõppeb tema lähetus LuK-is, asub ta kuskil mujal asutuses teenistusülesandeid täitma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et rotatsiooni vormistamise hetkel aprillis 2019 oli O.le teada, et ta alates 15.04.2023 ei asu PPA-s teenistusülesandeid täitma. Tulenevalt K. ütlustest ollaksegi kaitseväes ühel ametikohal 3-5 aastat ja ka dokumendid kinnitavad, et O.ga oli sõlmitud leping viieks aastaks. Seega oli O.le 2019 aastal teada, et tema teenistus konkreetsel ametikohal LuKis lõpeb 2023 (saab täis viis aastat) ja nagu K. kinnitas, ei olnud tal Kaitseväe liinis palju võimalusi karjääriks. Seega on loogiline ja usutav, et O. mõtles ette, mida ta peale tähtajalist teenistust Kaitseväes tööalaselt edasi tegema hakkab. Arvestades tema senist teenistusstaaži politseis ja soovi saada politseipensioni, on igati usutav, et O.l võis olla 2019 aasta aprillis soov asuda rotatsiooni lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s. MTA-s teenistuses olles hakkas G.O. mitmele uuele ametikohale kandideerima. G.O. poolt MTA peadirektori ametikohale kandideerides 09.2021 esitatud CV-st ei nähtu politseiasutustes töötamist alates 07.2017, kuid 22.09.2021 avalduses kirjutab G.O., et on lähetatud PPA-st rotatsiooni korras tolliosakonna juhatajaks (6/53-67). 23.09.2021 annab G.O. e-kirjas teada, et kandideerib MTA peadirektoris lisatud CV, milles ei ole rotatsiooni PPA-st märgitud (7/106-114). G.O. poolt Riigiprokuratuuri nõuniku ametikohale kandideerides veebruaris 2021 esitatud CV-s nähtub, et on alates 2020 TOLL juhataja tähtajalise lähetusega PPA-st kuni aprill 2023 (6/70-78). Ekirjas T.P.ile mainib oma lähetust PPA-st (9/107). Tunnistaja T. P. ütluste kohaselt kandideeris 2021 suvel O. justiitsatašee ametikohale USA-s. Ei osutunud valituks. 23.09.2022 O. kiri H.R.le, milliste välismissiooni kohtadega ta kohe nõus on, kus Eesti teda rohkem vajab (7/196). O. arvutis olnud 8/11-25, 31-34, 42-61 olevates CV-des on märgitud 15.04.2019 alates ametikohaks keskkriminaalpolitsei juhtivspetsialist ja MTAs rotatsiooni korras. 8/26-30, 35-38 olevates CV-des töötamist alates 15.04.2019 PPA-s ei ole märgitud. 17.01.2022 kirjutab O. I.A.le, et arutada tema naasmist PPA-sse võimalusel piirivalve valdkonnas, manusena CV, milles rotatsiooni PPA-st nimetatud ei ole. Samas on e-kirjas mainitud lähetuse lõppemist (7/139-144). 9/100-102 on dokumendid, mis G.O. esitas PPA-sse kandideerides. Erinevates CV-des on O. kord märkinud enda lähetuse PPA-st ja kord mitte, kuid kaaskirjades (MTA peadirektoriks kandideerimisel) on ta rotatsiooni märkinud. Seega ei ole alust väita, et G.O. on kandideerimistele püüdnud hoida oma rotatsiooni saladuses. O. ja S. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et nad rääkisid O. rotatsioonid Olümpia hotellis toimunud KAPO aastapäeva üritusel, mis kinnitab, et O. ise ei hoidnud seda PPA teenistusse asumist ja rotatsiooni saladuses.

Ukraina missioonile kandideerides on 10.10.2022 palutud lisada tööandjana PPA, kust hetkel TSP, siis arusaadav, miks SIM esitab kandidaadi. CV-st hetkelist töösuhet PPAga ei nähtu (43/34) ja 31.01.2023 palutakse lisada töökogemuste alla KKP ametikoht ( (43/56). Prokuratuur leiab, et siin soovis O. varjata enda lähetamist PPA-st MTA-sse. Kohus ei nõustu sellega, kuivõrd missioonile kandideerimise üheks eelduseks oli, et isik oleks PPA ametnik, siis oli O.le ette teada, et see fakt peab olema kajastatud. Mis asjaoludel ta selle märkimata jättis, ei ole üheselt selge, kuid ei saa väita, et kandideerides soovis O., et tema PPA-s rotatsioon jääks saladuseks. Kui see oleks pidanud saladuseks jääma, siis ei ole usutav, et isik kandideerib ametikohale, mis eeldab PPA-s töötamist ja see peab olema kandideerimisel otsustajatele nähtav. Kuigi O. ei märkinud julgeolekukontrolli raames isikuankeeti oma töösuhet PPA-ga, ei saa ümberlükkamatult väita, et ta varjas lähetust PPA-st. Ankeeti ei ole kohtule esitatud, seega ei saa kohus anda hinnangut O. väidetele, et seal ei olnud vastavat kohta. Arvestades, et O. oli töösuhtest PPA-ga ise S.le rääkinud, on loogiline, et O. arvas, et KAPO-s on see asjaolu teada. Viis kuidas O. julgeoleku kontrolli raames tema kohta tõusetunud küsimusi lahendama asus (otsekontaktid ja pahameele avaldus) ei ole kõige korrektsem ja ilmselgelt ei meeldi taotlust menetlevatele ametnikele, kuid see ei kinnita ega lükka ümber, kas 2019 aasta aprillis oli O.l plaan asuda tulevikus täitma teenistusülesandeid PPA-s või mitte. O. esitatud väide, et tema ametikoht on PPA-s delikaatne (kohus pole kindel, kas see on antud olukorras kõige õigem iseloomustav sõna) on ühelt poolt õige, sest tunnistajakaitse ametikohad ei olnud kõigile avalik info ja isegi kui nendele kohtadele on vormistatud nn parkijad (kelle amet muus asutuses ei ole salajane), ei muuda see PPA KKP infot nende ametikohtade ja täitmise kohta kõigile avalikuks. Kas ja kui palju O. oma rotatsioonidest rääkis töökaaslastele tööülesannete väliselt või erasuhetes isikutele, kellel otseselt puudub selleks teadmisvajadus, oli O. enda otsustada ja mingit kohustust seda infot avaldada tal ei olnud. Ainuüksi asjaolu, et O. ei rääkinud kõigile tuttavatele või töökaaslastele, kas oma rotatsioonist või selle üksikasjadest, ei muuda seda lähetust ebaseaduslikuks. M. S. 16.12.2019 e-kiri T. R.ile: „/.../ Luurekeskus, meie üllatuseks käesoleval aastal juurdepääsu sai ja niipalju kui mina tean, siis tänu O. isiklikule lobitööle. Juriidiliselt rakendati LuK juurdepääsu võimaldamiseks JOKK skeemi, kus mõned LuK töötajad tehti ametlikult abipolitseinikeks. /.../“ (4 2 /56-57) kinnitab, et O.l oli oma tööalaste ülesannete täitmiseks kombeks kasutada isiklikke kontakte. Antud e-kiri kinnitab, et LuK sai O. PPA kontaktidest ja taustast kasu, kuna ainult tänu tema isiklikule lobitööle said mõned LuK-i töötajad juurdepääsu politseiandmebaasile APOLLO. Tagantjärele ei ole võimalik öelda, kas see tulemus oleks saavutatud ka siis, kui O. ei oleks olnud PPA-st LuK-i lähetatud. See, et O. püüdis pääseda abipolitseiniku eksamist senise töökogemuse alusel, näitab O. käitumis- ja tegutsemisviisi (kasutab oma tutvusi, võib olla tüütu jne) oma asjade lahendamisel, kuid ei kinnita ega lükka ümber seda, kas tal oli või mitte 2019 aasta aprillis LuK-i lähetusse minnes plaan tulevikus lähetuse lõppedes asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Kriminaalasjas puudub vaidlus ka asjaolus, et kui tema tähtajaline rotatsioon MTA-s oli läbi saamas, otsis G.O. võimalust naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Seda kinnitavad lisaks G.O. enda ja R.i ütlustele tunnistajate I.A., J.K., K.J. ja R.Z. ütlused. Tunnistaja I. A. ütluste kohaselt on O. piirivalvebüroosse tööle kandideerinud 2021 ja 2022. 2022 tõi K. välja O. nime. O. kirjutas e-kirja, et on huvitatud talitusejuhi kohast. Said kokku ja sai aru, et O. võib antud ametikohta kasutada võimaliku stardiplatvormina ja ambitsioonid suuremad. Ei olnud võimalik maksta ka O. soovitud töötasu. Kohtumisel oli juttu et ta on roteeritud ja rotatsiooni tähtaeg hakkab lõppema. Kui teavitas O., et teda ei valitud, siis oli aru saada, et ta solvus. Tunnistaja R. Z. ütluste kohaselt 01.07.2022 saatis G.O. talle e-kirja, et soovib PPA-sse tagasi tulla ja on arutanud T.R.i ja J.K.ga. Jaanuaris 2023 avanes uus konkurss, kus O. kandideeris. 03.02.2023 esitas PPA Välisministeeriumile O. kandidatuuri Ukraina nõustamismissioonile. 16.03.23 teavitas O. PPA-d ja Sisekaitseakadeemiat, et osutus missioonile valituks. O. oli J. kokkulepe, et missioonilt tagasi tulles saab minna täiskohaga tööle SKA-sse. Saatis 20.03.2023 e-kirja, kus tegi ettepanku viia O. KKP organiseeritud kuritegude büroosse. T. ärritus tehtud ettepaneku peale. Pöördus K.A. poole.

21.03.2023 saatis K.A. sõnumi, et tunnistaja ei tegeleks rohkem O. teemaga, et asi on paha. 27.03.2023 võttis Siseministeerium O. missioonile saatmise kooskõlastuse tagasi. 21.04.2023 võttis PPA oma ettepaneku tagasi. Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt oli mingi hetk R. jutt, et O. otsib tööd. Talle oli pakkuda osaline töökoormus. Kohtus O.ga, kes rääkis, et ta läheks Ukraina missioonile ja tagasi tulles tuleks õpetama. Oleks Ukrainas viibimise ajal saanud käsunduslepinguga mingi aineprogrammi välja töötada. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt kandideeris O. ametlikult kahele ametikohale. Piirivalve büroo piiri ja migratsiooni järelevalve talituse juht ning operatiivbüroo juht. 2022 oli konkurss. Teise vooru, kus oli kirjalik juhtimisülesanne ja vestlusvoor, sai kolm inimest. O. ei osutunud valituks. Enne vestlust oli O. üks eelistustest. O. kandideerimine oli siiras. R. ega keegi teine sinna valikusse ei sekkunud. Teadis, et O.l on rotatsioon, oli enne olnud O.ga vestlus ja ta avaldas soovi PPA-sse tagasi tulla. Ei teadnud kus ametikohal oli O. PPA-s. O. soovi naasta politseisse teenistusülesandeid täitma kinnitavad ka järgmised dokumendid: 23.01.2021 kirjavahetus J.K. (42/199); 17.01.2022 kiri I.A. (7/139-144); 01.07.2022 G.O. e-kiri R.Z.ile (9/103); G.O. kandideerimisülesande (9/100-102); 24.03.2023 J.K. e-kiri T.R.ile (42/198-199); M.T. kirjavahetus (42/179-180); 21.01.2023 O. e-kiri J.le võimaliku tööleasumise kohta SKA-sse (9/104-105); A.R. 06.09.2022 e-kiri ja kirjavahetus 2023 (43 13-14, 9/104-105)); T.R. saatis 08.03.2023 e-kirja: „Palun teeme kokkulepped, kuidas G. tööle asumine SKA-sse toimub. Täna on ametikoht „maa all“ ja see peab muutuma“. O. vastab, et kui missioon jääb ära, siis koheselt ehk 15.04.2023. Kui see aastane missioon toimub, siis muutub aastaarv. (43/66); EL Välisteenistuse 13.03.2023 kinnituskiri Ukraina EUAM missiooni kohta (43/69-70, 103-105); 14.03.2023 kirjutab O. R.ile ja J.le: „MTA-s saab teenistus läbi 15.04.2023 ja aasta pärast loodab jätkata SKAs“ (43/67); 14.03.2023 kirjutab O. R.le, T.le ja J.le: „Kui see on SKA seisukohast OK, siis temale sobib, et asub 15.04.2023 SKA õpetajaks ja läheb sealt missioonile. Plaan on nii ehk naa asuda SKA-sse järgmise aastal.“ (43/71); Arutelu, millisele ametikohale O. vormistada (43/71). 04.05.2023 O. telefoni vaatlusprotokollist nähtuvad O. sms-d: R. O.le 24.08.2021, eks ma mingi het- tahaks ikka koju jõuda, politseisse (10/21). K. T.le 16.01.2023 ... 01.03 peab nö tulevik paigas olema ja kui UA suunal ei edene, politsei õppejõuks SKAsse (10/37). K.V.le 14.03.2023 15.04.23, tagasi PPAs ja VäMi käsutusse UAsse. Eesliini töö – relvade salakaubandust tõkestama. Usun, et ka teie vaates on seal palju huvitavat. H. K.le 20.03.23 tere, kas said L.ga rääkida, millise koha pealt ma 15.04.23 VäM käsutusse suundun (10/40). 04.04.2023 O. telefon vaatlusprotokollist nähtuvad (10/43-64): R. ja O. vestlused 13.09.2021 kuidas sulle tundub kas peaksin MTA juhiks kandideerima. Siis ma küll tuleks PPAsse mitte 2023 vaid 2027 (10/51). 26.02.2022 jäin hommikul staabis mõtlema – kas mind on nüüd rohkem vaja MTA või PPA ridades... Teie otsus loomulikult ja olen rivis kus vaja (10/51). 21.08.2022 Ega Sa SKA õppejõu asja pole jõudnud kaaluda? Mul on algaval nädalal peadirektoriga vestlus ja tahaks öelda, et plaanin politseisse naasta võimalusel varem kui aprillis (10/52). 26.01.23 Aeg lendab. Peaksime sinu ametikohal olemisest rääkima. E (10/54).

04.04.2023 O. facebook ja FB messenger vaatlusprotokollist (10/65-84) nähtuvad järgmised vestlused: 08.04.20 Lähen lähetuse alusel „laenuks“ tolli juhtima kolmeks aastaks alates 01.05. S.L. 02.09.22 Kuulsin, et kandideerid operatiivbüroo juhiks? Aga põhjas on suund, et eelistatakse lapsi. O.; „Mõtlesin, et tuleks rotatsioon aprillis läbi ja mõtlesin, et viisakas oleks 5 a viimast politseis teha.“ 16.04.2021: „ Mul on politseiõigused peatatud kuni aprill 2023, aga käed sügelevad! ja see aitab MTAd siduda rohkem PPA tegevustega. Politseikindral on see, mis ma hinges tunnen kui roheline barett.“ (10/68). 23.08.21 G.O. kiri J.K.le PPA-s ametikoha leidmise teemal kohtumiseks (7/102-103). 31.08.2022 R. kiri O.le ja K.A. G.l on mida noortele politseinikele õpetada. Ka tolli eriala. Samuti võiks vormistada politseinikuks kasvõi 0,1 koormusega. (7/159).Samal päeval O. kirjutab, et talle on oluline, et see on politseiniku ametikoht, on politseiniku ametikohalt MTA-sse roteeritud kuni 15.04.2023. (7/160, 161). 06.09.2022 R. kiri O. tema võimaliku koolitajateemal (7/167-169). O. vestlus I politsei ametikohtade teemadel 15.07.2021 O.: „ma väga tahaks oma politseikarjääri piirivalves lõpetada. Seal saan paremal viisil kogemused ära kasutada (10/79). O. on kandideerides PPA ametikohtadele kirjutanud esseesid, kirju ja osalenud vestlustel. Inimene, kes tegelikult ei soovi asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei hakka oma aega kulutama tegevustele, millega kaasnevast lõpptulemusest ta ei ole huvitatud. Kohus nõustub prokuröriga, et O. ütlused selles osas, millal ja kuidas täpselt ta pidi PPA teenistusse tagasi minema on hüplikud ja kohati ebaselged. Kui vaadata O. e-kirja vahetust ja erinevaid kandideerimisi 2021-2023 , siis ongi sealt näha, et ta otsib endale sobivat ametikohta. Samuti nähtub e-kirjadest, et selle on tinginud tema rotatsiooni ümber MTA-s tekkinud ebakõlad. On ilmselge, et kui isikul tekivad töökohal probleemid ja ta ei tunne end seal enam hästi, hakkab ta ringi vaatama ja otsima uusi võimalusi. O. kandideeris mitmele poole, kuid ei osutunud enne UA missiooni kuskile valituks. Seejuures ei osutunud O. valituks PPA konkursside tulemusel. Ainuüksi erinevatele ametikohtadele kandideerimisel valituks mitteosutumine näitab, et O. ei saanud ka ise oma edasise karjääri osas kindel olla. O. ja R. peeti kahtlustatavatena kinni veel enne kui sai läbi O. rotatsiooni periood ja lepiti kokku kuidas toimub O. UA missioonile minek, kuhu O. oleks läinud PPA ametnikuna (üks missioonile kvalifitseerumise eeldus) ja enne kui oli selge, kuidas ja millal O. asub Sisekaitseakadeemiasse õppejõuna tööle. Seega asjaolu, et O. ütlused on selles osa hüplikud ja ei ole järjekindlad on tingitud sellest, et need asjaolud ei olnud lõplikult kokkulepitud. Need ütlused said kajastada ainult O. arvamusi, kuidas tema arvates seda võinuks teha. Lõplikud otsustused ja vormistused olid kinnipidamise ajaks 21.03.2023 tegemata ja peale 22.03.2023 O. naasmisega PPA-s teenistusülesandeid täitma ning UA missioonile mineku teemadega enam ei tegeletud tingituna kriminaalasja menetlusest. G.O. ja R. H. kirjavahetusest nähtub: 15.04.2020: „Et siis politseist viiakse üle? Selle jaoks, et saaks pensioni?“ G.: „ Aga kuidas siis muidu. Politsei kindrainspektor ei ole loll. Ei ole mõtet ju loobuda hüvedest, mida ma 22 a olen ära teeninud“ (10/67). See e-kirja vahetus kinnitab taaskord, et G.O. rotatsiooni üheks motiiviks oli politseipension. Seda asjaolu ei ole keegi kunagi eitanud. Küll aga ei kinnita see kirjavahetus, et G.O. oli 2019 aprillis või hiljem plaan mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma.

27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist MTA-sse alates 01.05.2020. Kui tähtajatu ei ole võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata kuidas edasi. MTA on kursis, et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86). 29.01.2020 kirjutab R., et otsustas, et suunamine toimub samadel põhimõtetel nagu see oli KV-e. Siis vaadatakse otsus taaskord üle. Kuigi O. kirjast nähtub soov saada rotatsioon kaheksaks aastaks, ei tähenda see veel seda, et O. ei kavatsenud tulevikus mitte kunagi asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s. Rotatsiooni on ka poolte kokkuleppel võimalik varem lõpetada. Samuti ei kinnita see kiri, et O. oli juba 2019 aasta aprillis plaan mitte kunagi naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Fakt, et R. ei olnud nõus rotatsiooniga pikemaks ajaks kui esialgu kokku lepitud, kinnitab, et R.il oli arusaam, et 2019 O.t teenitusse võttes ja rotatsiooni saates naaseb O. peale rotatsiooni lõppu PPA-sse teenistusülesandeid täitma. R.i ütlustest nähtub, et ta pidas O. politseiteenistusse võtmist muuhulgas vajalikuks selleks, et tagada võimalus, et O. pärast rotatsiooni lõppemist PPAs tööle asuks. Lisaks O. isiklikule eesmärgile oli R. eesmärgiks siduda O. PPAga tulevikku silmas pidades. Seda kinnitab ka asjaolu, et R. ei olnud nõus pikendama G.O. rotatsiooni kauemaks ajaks kui 15.04.2023. R.i sellist eesmärki ei saa pidada seadusevastaseks või ATS § 33lg 1 ja PPVS § 63 lg 1 mõttega vastuolus olevaks. Ka riigiprokurör T.P. ütlustest nähtub, et tema avaldas arvamust, et rotatsiooni seaduslikkus sõltub inimese töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida. PPA personalidokumentide vormistamisel võis olla puudujääke, dokumentides võis olla mõnel juhul liiga vähe infot, kuid tõendamist ei ole leidnud, et R. oleks andnud korraldusi kuidas neid sisuliselt vormistada. Selle kuidas neid vormistada, millised andmed sinna kirja panna otsustasid personalitöötajad. Personalitöötajate M. ja P. ütlustest nähtub, et G.O. rotatsiooni dokumendid vormistati nagu nad olid ka varasemalt teistel juhtudel vormistatud. Prokuratuur heidab R.ile ette, et O.ga samadel asjaoludel ta ei võimaldanud teistele isikutele rotatsiooni. Aprill-mai 2022 e-kirjavahetus J.L. roteerumise teemal, mida R. ei toeta (42/160-170). R. on märkinud tingimused ja ühena viidatakse sellele, et kasu peab olema kas PPA-le või vastuvõtvale asutusele. Oma kirjades ütleb E. R. mh, et rotatsioon ei ole pensioni välja teenimise projekt. Ühtlasi märgib R.,et kui on olulised põhjused, siis palub need saata. Kui R.K. räägib vajadusest seoses jälitusega, siis vastab T., et ei ole veendunud tema jälitaja oskustes. J.K. on veel kirjutanud, et tuleks sõlmida kokkulepe, et pensioneerumiseks vajaliku vanuse täitumisel lõpetatakse tähtajaline üleviimine ja vabastatakse ametist. J.K. e-kirjast nähtub, et kõnealuse tähtajalise üleviimise korral isegi ei seata eesmärgiks, et isik tuleb tulevikus tagasi PPA-sse, pigem vastupidi. Tahetakse sõlmida kokkulepe, et tähtaja saabumisel J.L. vabastatakse ametist. Seega erineb antud olukord G.O. juhtumist, kuivõrd tema puhul ei seatud eesmärgiks, et tähtaja möödumisel O. vabastatakse ametist. Nii R.i ütluste kui e-kirjades kirjutatu kohaselt lahkus L. kuna politseist oli väike palk, ta tuli 2019 tagasi ja siis mõne aja pärast taotles rotatsiooni. Tegemist oli laisa inimesega, ei olnud töömees. Keeldus T.M. rotatsiooni ennetähtaegselt lõpetamisest. Siseministeerium andis teada, et vajavad teda kriiside lahendamise osakonda, aasta hiljem helistas kantsler M., et võta M. tagasi. Ei olnud nõus, sest tagasi tulija peab kandideerima, ei saa olla ootust, et tuleb samale positsioonile tagasi. PPVS § 63 näeb ette, et rotatsiooniks on vaja politseiametniku nõusolekut ja seda, et teine ametikoht eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust. PPVS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et teise asutusse tööle minna ei saa isik ainult omal valikul, vaid selle eelduseks on see, et Politsei- ja Piirivalveametil on vaja suunata politseiametnik ajutiselt teisele tööle vajalikke kogemusid omandama, või on teisel asutusel vajalik kasutada ajutiselt politseialaste eriteadmistega inimest. (sidesõna „või“ kohta vt lk 18). ATS § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla nii ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine kui ka ametiasutuste vahelise koostöö edendamine. Nii PPVS kui ATS kohaselt on lähetusega nõustumine või mitte nõustumine juhi otsustada. Juhi kaalutlusõigus on

otsustada, kas ta lubab isiku lähetusse üksnes isiku enda pädevuse ja motivatsiooni suurendamise eesmärgil ning seda eriti olukorras, kus asutuse enda üheks eesmärgiks oleks algusest peale, et isik neile ametisse tagasi ei tule (J.Lants). See võib tunduda isikute ebavõrdse kohtlemisena, aga juhil ei ole seadusest tulenevat kohustust nõustuda iga selleks soovi avaldava isiku rotatsiooniga. Juhul kui juht ei nõustu rotatsiooniga on isikul valida, kas lahkub ametist või jätkab senisel ametikohal. T. ütlustest nähtub, et on O.ga olnud pikaajalised head kolleegid. Kamraadlus on hea termin. Ei ole kunagi sõbrad olnud, ei tea kus ta elab. Perekonniti ei ole kunagi läbi käinud. R.i ütlustest nähtub, et kunagi olid O.ga väga head sõbrad. Käivad siiani läbi. Kui elasid kõrvuti, oli perekondlik suhtlus, praegu harvemini. KAPO-s inimesed muutuvad kinnisemaks, saladused. T. tunneb alates 2005. Saavad hästi läbi aga perekondlikult läbi ei käi. Tsiteeritud ütlused kinnitavad, et T., O. ja R. olid omavahel head kolleegid, kuid T.l puudus O. ja R.iga tööväline suhtlus. See, et kolleegid üksteisele suhtlusrakendustes meeme ja nalju saadavad, on tänapäeva maailmas üsna tavapärane ja ei tähenda koheselt isiklikke lähedasi suhteid. R. ja O. suhted on olnud rohkem kui lihtsalt head kolleegid. Kuna rotatsiooniga nõustumine on juhi diskretsiooni otsus, siis R.i hea läbisaamine O.ga võis mõjutada seda, et juhina oli ta nõus O. rotatsiooniga ja mõne teise isiku rotatsiooniga nõus ei olnud, kuid ainult see asjaolu ei muuda O. rotatsiooni ebaseaduslikuks. PPVS 1111 lg 1 kohaselt on muude tingimuste täitmisel õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 55-aastasel isikul, kes on kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest või sellega võrdustatud teenistusest. Seega on PPVS alusel määratava pensioni saamise vältimatuks eelduseks, et isik töötab viimased viis aastat enne pensionile jäämist politseiteenistuses. Lisaks saab pensionile minna üksnes politseiteenistusest. Seega eeldab PPVS alusel pensioni määramine, et isik oleks pensionile minemise hetkel politseiteenistuses ja mitte rotatsioonis. Nimetatud asjaolu oli teada nii R.le, T.le kui O.le. Seega oli kõigile neile selge, et kui 2019 aastal oli üheks O. politseiteenistusse asumise motivaatoriks võimalik tulevane politseipension, eeldas selle pensioni saamine siiski ka seda, et O. peab tulema peale rotatsiooni tagasi politseiteenistusse. Ilmselgelt oli algusest peale T.R. jaoks O. rotatsiooni üheks tingimuseks, et O. tuleb tagasi 2023 aastal politseiteenistusse. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui G.O. soovis oma rotatsiooni pikendada, siis T.R. ei olnud sellega nõus. Ka tunnistaja A.S. ütlused kinnitavad, et R. ütles, et võttis O. ametisse selleks, et O. tuleks tulevikus teenistusse tagasi. G.O. ja S.L. sõnumivahetusest nähtub, et 02.09.22 kirjutab L., et kuulis, et O. kandideeris operatiivbüroo juhiks? Aga põhjas on suund, et eelistatakse lapsi. Ja O. vastab, et mõtlesin, et tuleks. Rotatsioon aprillis läbi ja mõtlesin, et viisakas oleks 5 a viimast politseis teha. Selline G.O. sõnumivahetus lähedase isikuga, kinnitab, et O.l oli siiras soov pöörduda tagasi täitma PPA-s teenistusülesandeid. Tegemist ei olnud ametialase vestlusega vaid eraelulise sõnumivahetusega, kus isikutel puudub vajadus varjata oma tegelikke kavatsusi ja ollakse siirad. G.O. enda ütluste kohaselt töötab ta hetkel PPA-s, kuid on kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud. Nimetatud asjaolusid ei ole ka keegi vaidlustanud. Menetluse ajaks ametist kõrvaldamine ei ole olnud G.O. isiklik soov. Seega ei saa väita, et G.O. ei ole peale rotatsiooni lõppemist soovinud asuda või asunud täitma teenistusülesandeid PPA-s. Kui O. ei oleks hetkel ametist kõrvaldatud oleks tal võimalik osutada PPA-le vastusooritust ja kasutada seni omandatud teadmisi ja kogemusi PPA hüvanguks teenistusülesandeid täites. T.R. ütlustest nähtub, et rääkis O.ga, et kas rotatsiooni on vaja kui see tekitab maja sees pingeid. Tegi ettepanku rotatsiooni lõpetada, G. ei soovinud ja oleks lahkunud PPA-sse. Kui tööalaselt vaidlesid, siis O. ikka ütles, et kui ei sobi läheb T. juurde tagasi.

11.08.2021 kirjutab G.O. T.R. poole sooviga koju tulla. Kirjas tunnistab, et ajendiks on MEMO, milles peetakse tema rotatsiooni ebaeetiliseks ja nõutakse lõpetamist. Ei saa tööl enam inimesi usaldada. Märgib, et teenistus TOLL juhina oli tore, õpetlik ja raske. (7/94-102). Kohus nõustub, et O. mõjutas enne rotatsiooni lõppu PPA-sse teenistusülesandeid täitma asumise võimalusi otsima tööl kasvav pinge. O. ei ole seda ka ise eitanud (KAPO ja T.K. suhtumisest tekkinud tööalased pinged). See on inimesele loomulik, et kui töö ise või töökeskkond ei sobi, otsib ta muid tööalaseid võimalusi. 2019 aprillis politseiteenistusse astudes ja LuK-i lähetusse minnes ei saanud G.O. oma kogu järgnevat teenistuskäiku ette näha. Samuti ei osanud ta sihtpakkumise tulemusena MTAsse minnes ette näha, et suhted osade kolleegidega ei suju. MTA juhindus oma töösuhete vormistamisel ATS § 33 lg 10, mille kohaselt võib tähtajalise üleviimise kõigi osapoolte nõusolekul enne tähtaja lõppu lõpetada. Seega oli O.l võimalik asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma enne aprilli 2023 üksnes kõigi osapoolte nõusolekul. Sellest tulenevalt on loogiline, et O. võttis R.ga ühendust selgitamaks välja, kas R. on sellega nõus. Kui PPA juht ei oleks sellega nõus olnud, ei oleks saanud üleviimist ka enne tähtaega lõpetada või oleks lõpetatud tema teenistussuhe PPA-ga nagu on olnud PPA senine praktika. ATS § 33 lg 11 kohaselt kui ametnik tuleks teenistusest vabastada ajal, kui ta on üle viidud vastuvõtvasse ametiasutusse, siis lõpetatakse tähtajaline üleviimine vastuvõtva ametiasutuse otsusega enne tähtaja lõppu ning pädevus ametniku vabastamise üle on saatval ametiasutusel. PPVS § 676 lubab samuti, et vastuvõttev asutus võib politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette. 677lg 1 kohaselt jätkab politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal. Kuigi PPVS §-de 666 ja 677 lg 1 kohaselt on lähetatud ametnikul võimalus jätkata tööd PPA-s, ei tähenda, et see võimalus praktikas alati realiseeruks. O. ja R. ning tunnistaja K. ütlustest nähtub, et peale rotatsiooni tagasitulekuks pidi politseiametnik kandideerima üldises korras. O. ütluste kohaselt oleks pidanud PPA-sse lähetusest tagasi tulles kandideerima ja arvestas sellega. R. kinnitas, et tagasitulija peab kandideerima, ei saa olla ootust, et tuleb samale positsioonile tagasi. Tunnistaja J. K. ütlused kinnitavad, et rotatsioon annab võimaluse naasta PPA-sse. Suure tõenäosusega samale ametikohale ei naase see on härrasmeeste kokkulepe. Oli kokkulepe et tagasi tulles peab süsteemis leidma ise uue ametikoha Nagu nähtub ka A.T. ja R.K juhtumist, kui isikule ei leitud ennetähtaega lähetuse lõpetamisel kohta, siis praktikas ta vabastati politseiteenistusest. A.T. ütlustest nähtub, et kui lahkus 2022 VLA-st (oli seal tähtajaliselt kuni 31.01.2027) küsis T.lt kas on tööd pakkuda, kuid sai vastuse, et ei ole. 3/166-170 kinnitab, et VLA-st lahkudes vabastati 11.03.2022 A.T ka politseiteenistusest. R.K. ütlustest nähtub, et kui ilmnes probleem pensioniga hakkas uurima, kas võimalik politseiteenistuse naasta, ei uurinud seda L.lt ega T.lt. Ei õnnestunud ja ei saanud ka konkreetset vastust. 2022 lahkus VLA-st (oli tähtajaliselt kuni 31.08.2027). 3/190-193 kinnitab, et VLA-st lahkudes vabastati 19.06.2022 R.K ka politseiteenistusest. Seega vaatamata sellele, et PPVS § 677lg 1 annab politseiametnikule rotatsiooni ennetähtaegsel või tähtaegsel lõpetamisel õiguse jätkata politseiametnikul politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal, ei tähenda see praktikas alati seda, et see realiseerub. Kuigi selline praktika ei ole kohtu hinnangul seaduslik, on lähetusse suundunud isikud sellega arvestanud. Seega on eluliselt usutav ja loogiline, et O. pidi tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma minna soovides kandideerima ametikohtadele, mis talle endale ka huvi pakkusid. Ei ole usutav, et ta oleks tahtnud asuda näiteks patrullpolitseiniku ametikohale. Asjaolu, et O. hakkas enne rotatsiooni tähtaja lõppu otsima ametikohta PPA-s ei kinnita, et tal puudus 2019 aastal PPA teenistusse astudes ja koheselt roteerudes tahe või soov kunagi tulevikus reaalselt PPA-s teenistusülesandeid täita. Vastupidi, sobiva ametikoha otsimine kinnitab, et O. soovis naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. Kuigi O. oli

vormistatud rotatsiooni ajaks KKP OB üksusesse, ei arvanud kehtiva praktika kohaselt keegi kunagi, et ta peaks naasma teenistusse just sellele ametikohale, millele ta oli rotatsiooni ajaks vormistatud. Süüdistuse kohaselt seisnes PPA peadirektori E. R. aineline kaasabi G.O.le selles, et T.R.i kirjeldatud tegevuse tulemusel koostas PPA personalispetsialist A.M., keda T.R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus eluaegsele väljateenitud aastate pensioni määramisele VAPS alusel. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et R. oli O. poolt väljateenitud aastate pensioni taotlemise avalduse esitamisest 2022 teadlik või sellega seotud. Uuritud tõenditest nähtub, et 27.01.2022 e-kirjas tunneb G.O. huvi, millal tal täitub 25 a teenistuses ja mida peab tegema, et vormistada väljateenitud aastate pension (3/175, 7/137,149). 04.04.2022 teatab G.O. A.M.ile, et soovib vormistada väljateenitud aastate pensioni alates 05.05.2022. 02.05.2022 annab A.M. G.O.le teada, et ta teeks Sotsiaalkindlustusametis penisoniavalduse kuupäevaga 05.05.2022 (3/186, 7/144, 146). 01.11.2022 vastuskirja ja selle lisade kohaselt edastas PPA Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis DVK kaudu 29.04.2022 teatise nr 1.9-3/822-1, milles anti teada, et G. O.l on 05.05.2022 (ametis olemise viimane päev) seisuga staaž 25 aastat 00 kuud ja 00 päeva, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile kooskõlas VAPS §-ga 12. G.O. esitas 02.05.2022 avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks alates 05.05.2022. G.O.le määrati 06.05.2022 otsusega nr 1 väljateenitud aastate pension eluaegselt alates 06.05.2022 summas 481,72 eurot. 06.mail 2022 saadab O. K.V.le ja A.M.le Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2022 pensioni määramise otsuse (7/150, 44/181). M. poolt teatise koostamine ei eeldanud R. poolt mingisugust tegu, heakskiitu, nõusolekut vms. Staažiteatise näol on tegemist kehtivate haldusaktide alusel personaliarvestuses kajastatud andmete põhjal koostatava dokumendiga. Teatise koostamise ajal olid ja on ka hetkel O. staaži arvestamise aluseks olevad haldusaktid kehtivad. Kõnealuse staažiteatise koostamise ajal ei saanud ega pidanud R. tegema mistahes tegu või jätma midagi tegemata selleks, et selline teatis koostataks. O.l, kes oli kehtiva haldusaktiga teenistusse võetud, oli õigus sellise tõendi koostamist nõuda ja asjaomane personaliametnik ei oleks saanud selle koostamisest keelduda. Seega ei osutanud T.R. ainelist kaasabi selleks, et A.M. koostaks 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise. Süüdistuse kohaselt olles PPA peadirektorina garandi staatuses, kuna tema poolt või tema soovil antud käskkirjad olid aluseks ebaseadusliku hüve tekkimiseks G.O.le, lasus T.R.il kohustus ebaseaduslikud käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. T.R. jättis selle kohustuse teadvalt täitmata, kuigi talle juhiti sellekohast tähelepanu KAPO 19.06.2020 kirjaga ning VLA poolt tellitud õigusliku hinnanguga 2022. aasta jaanuaris. Sel moel osutas T.R. G.O.le vaimset kaasabi. KAPO 19.06.2020 kirjas märgitakse, et on selgunud asjaolud, mis viitavad PPA 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p võimalikule õigusvastasusele. Kirjas kirjeldatakse, milliseid dokumente on vormistatud ja toiminguid tehtud. Märgitakse, et PPA ametnikud pidanuks teadma, et G.O. taoline tööle võtmine ja kohene suunamine Kaitseväe luurekeksusesse ei ole PPA teenistusalastes huvides ning on põhjust kahelda, kas taoline dokumentide vormistamine on kooskõlas kehtiva õigusega. Ollakse seisukoha, et isiku politseiteenistusse võtmine ja suunamine teise valitsusasutusse üksnes selleks, et tal säiliks võimalus tulevikus politsei eripensioni saada ei ole kooskõlas 2019 aastal kehtinud ja kehtiva õigusega. Isiku saab võtta politseiteenistusse üksnes eesmärgiga täita politseile seadusega pandud ülesandeid ja suunata teise asutusse kui see on vajalik avaliku võimu teostamiseks (2/221-224). Kõnealuses märgukirjas ei ole märgitud milliseid ATS-i või PPVS sätteid on rikutud. Need on

seadused, mis reguleerivad politseiametnike teenistusse võtmist ja rotatsiooni. Tsiteeritud KAPO märgukiri ei ole sellise õigusliku argumentatsiooniga, mille puhul oleks võimalik väita, et selle lugejale pidi olema üheselt arusaadav, et tegemist on seaduse rikkumisega. Kirjas on ka märgitud, et on viited võimalikule õigusvastasusele. Oma 24.07.2020 vastuskirjas on T.R. viidanud PPVS ja ATS sätetele, mille alusel on vaidlusalused käskkirjad vormistatud. Ühtlasi märgib R., et tegemist on suurte kogemustega isikuga, kes peale rotatsioonist naasmist suudaks anda olulise panuse PPA töösse. (2/219-220). Kohtul puuduvad andmed, et PPA vastuskirjale oleks laekunud KAPO-st vastus. Samas nähtub R. kirjast, et rotatsiooni lõppedes peaks O. naasma PPA-sse teenistusülesandeid täitma. VLA poolt tellitud ja LINKLAW poolt 2022 jaanuaris koosatud õigusliku hinnangu kohaselt kui ametikoha muudatused tehti ja dokumendid vormistati eesmärgipäraselt vaid selleks, et ametnikel täituks politseipensioniks vajalik tööstaaž ja muud eeldused, siis võib olla probleemse situatsiooniga. Hinnangus kirjutatakse, et kuna sellisest olukorrast varasemat praktikat ei ole, on tegemist nö parima eeldusliku arvamusega, millised normid võiksid üldse antud olukorras esmasel analüüsil kõne all tulla. Kui ametnike rotatsioonil on mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised põhjendused, siis karistusseadustiku ega korruptsioonivastase seaduse kontekstis probleeme ei esine, sest ükski koosseis täidetud ei ole (43/202-204). Kõnealuses hinnangus ei ole käsitletud küsimusi kas kirjeldatud rotatsioonid vastasid ATS § 33 lg 1 või PPVS § 63 tingimustele. Ühtlasi nähtub sellest arvamusest, et kui ametnike rotatsioonil on mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised põhjendused, siis on kõik korras. Tsiteeritud arvamusest ei ole võimalik aru saada, et O. PPA teenistusse vormistamisel aprillis 2019 ja teenistusse asumisega samal päeval lähetusse minnes oleks rikutud seadust. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et tsiteeritud sisuga õiguslik hinnang oli sellise õigusliku kvaliteediga, mille põhjalt oli võimalik R. või T. mõista, et O. PPA teenistusse vormistamisel ja edasi lähetades rikuti seadust. Lisaks olid R. ja T. jaoks O. rotatsiooniks olemas mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised põhjendused ja neil oli teadmine, et O. tuleb tulevikus tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Kohtus uuritud tõendite kohaselt ei ole süüdistuses nimetatud käskkirjad tänaseni kehtetuks tunnistatud. Ka uus PPA peadirektor ei ole pidanud vajalikuks neid käskkirju kehtetuks tunnistada. 26.05.2023 uue peadirektori Belitševi tagasiside kohaselt muudaks rotatsiooni näiliseks mitte õigus eripensionile, vaid osapoole eelnev kokkulepe, et need inimesed kunagi teenistusse tulla ei kavatse. Seni on lähtutud üldisest praktikast, mis on lubanud nii roteeritute jaoks uue ametikoja loomist, nende inimeste üleviimist kui ka esimesest päevast roteerimist. PPA ei pea mõistlikuks teenistuslikus järelevalves toodud rotatsioonide tühistamist või lõpetamist enne kriminaalasjas lahenduse saabumist (6/9-11). Uue PPA peadirektori vastusest võib järeldada, et 19.06.2020 KAPO märgukiri ja LINKLAW 2022 jaanuari arvamus (mille eiramist on E.R.ile süüdistuses etteheidetud) ei ole piisavad selleks, et oleks alus tühistada käskkiri nr 1.9-2.3/71p. Seega kehtib tänaseni käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega nimetati G.O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale ja järelikult on ta seal tänaseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et O. oleks hetkel PPA-s mingil muul ametikohal, millelt ta on kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud. O. saab kuni käesoleva ajani alates 15.04.2023 ka PPA-st palka (kinnitab pangakonto väljavõte), mis on PPVS § 581 lg 4 kohaselt ühes K. 60 protsenti tema keskmisest palgast. R. ütluste kohaselt tuli teine märgukiri posti teel ja siis sai aru, et KAPO räägib kuriteost. Personaliküsimuste õiguslik hinnang on personalibüroo korraldada. Suunas dokumendi õigusbüroosse A.H.le hinnangu andmiseks. A.H. vastas, et kõik on korrektne. Võis rääkida sellest märgukirjast T.le. A.H. koostas vastuse, käisid koos läbi ja R. allkirjastas. M. helistas ja ütles, et kohtus S.ga, kes rääkis O.st ja rotatsioonist. M. ütles, et peaks VLA ametnike rotatsiooni üle vaatama ja ütles, et on tellinud väljast õigusliku hinnangu. Osales kohtumisel VLA-s. Üks VLA naistest tegi kokkuvõtte õigusbüroo

arvamusest. Hiljem saatis H.R.ile pool A4 kokkuvõtte. Oli kokkulepe, et T. lepib riigiproksist kokku ja arutab. Peale kohtumist ütles L., et kõik on ok. Rääkis ka siseminister M.H.ga, et briefib teemat ja küsib nõu. H.l huvi ei olnud ja läks kantsleri L.L. juurde. Joonistas tahvlile skeemi kronoloogiliselt kuidas miski toiming tehti, oli väga detailne. L. ütles, et mõtleb ja ütleb. Millalgi hiljem nõupidamisel ütles L., et sellega on kõik korras ja rohkem kumbki ei täpsustanud. Rääkis O. rotatsioonist ka K.J.le viimase kabinetis. Ütles, et L. võib ka tutvuda KAPOs materjalidega ja öelda, kas O. on julgeoleku oht. 13.07.2023 kiri kinnitab, et 19.06.2020 dokumendiga nr 3747 (2/190, 221-224 märgukiri) on tutvunud T.R., L.T., J. P. (26.06.2020), A H. (29.06.2020). R. vastas 24.07.2020 KAPO 19.06.2020 märgukirjale nr 3747 (2/153,219). KAPO on tutvustanud märgukirja 3747 I.H.le 11.08.2021, T.O.le 18.10.2021 ja T.P.ile 17.01.2022 (2/225). KAPO 19.06 2020 märgukirja (3/221-224) kohaselt viidatakse PPA 09.04.2029 käskkirja 1.9-2.3/71p võimalikule õigusvastasusele. Ollakse seisukohal, et 2019 ja kirja kirjutamise hetkel kehtinud õigusega ei ole KAPO arvates kooskõlas isiku politseiteenistusse võtmine ja suunamine teise valitsusasutusse üksnes selles, et tal tulevikus säiliks võimalus eripensini saada. Hetkel teadaolevate asjaolude kohaselt on formaal-juriidiliselt võimalik, et O. politsei väljateenitud aasate pensioni taotlemine Sotsiaalkindlustusametilt võib moodustada kelmuse katse koosseisu. S. ütluste kohaselt kutsusid R. ja L.T. oli ka juures ja ütlesid, et nende meelest kui tulevikus hakatakse pensioni võtma võib olla tegemist kelmusega. Siis oli veel üks kohtumine, kus R. ütles, et kontrollis üle ja mingit ebaseaduslikkust ei ole. R. ütles, et O. on selle pensioni välja teeninud. Kirjavahetuses märkisid, et kui hakkavad pensioni välja võtma, siis on tegemist kelmusega. Soovitasid O. ka tööle võtta ja siis on mured lahendatud. T.ga rääkis O. rotatsiooni probleemist peale seda kui oli R.iga rääkinud. Võis olla rohkem kui üks kord. Soovitus oli, et fiktiivne töösuhe lõpetada ja võtta isik ametlikult tööle kui on hea inimene. Ei tea kui täpselt O.t informeeriti et ta on toime panemas kuritegu. Julgeoleku kontrollikäigus tehti O.le menetleja poolt selgeks võimalik kuritegu. T. oli olukorras, kus ta pidi need dokumendid laskma vormistama, aga väga õnnelik ta selle üle ei elanud. Tunnistaja ei saanud O. küsimusele siseministeeriumi juristidele mingit vastukaja. Tunnistaja ise O. julgeolkukontrolli läbi ei viinud ja kohtule jäi selgusetuks, kust pärineb tunnistaja teave, et julgeoleku kontrollikäigus tehti O.le menetleja poolt selgeks võimalik kuritegu. Süüdistatavate R. ja T. ütlustest nähtub, et peale KAPO 2020 märgukirja ja erinevaid väljaütlemisi KAPO töötajate poolt, hakkasid nad täiendavalt uurima, kas O. ametisse vormistamises on olnud midagi ebaseaduslikku. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et T. ja R. suhtlesid sel teemal nendega. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt helistas 11.01.2022 T. ja järgmisel õhtul kohtusid. Oli prokuratuurist üksinda, politseist oli A.H. ja L.T.. Arutusel oli kaks teemat üks neist oli roteerumine politseis. Millistel juhtudel võiks olla aktsepteeritav politseist roteerumine. Toodi näiteid ja konkreetseid nimesid ei olnud. Arutasid karistusõiguse kontekstis seda kaasust. Ei mäleta, milliseid koosseise arutasid ja mis näiteid toodi. Ei selgitanud, et tahavad prokuratuuri ametlikku seisukohta. Kohtumisel loeti seaduse teksti telefonist. Sisulist arutelu ei toimunud. A ja H. mingeid dokumente ei esitanud. Pärast vestlust dokumente ka ei saadetud. Ei ole pärast 12.01 T.ga suhelnud. Hiljem P. rääkis, et T. oli politsei rotatsiooni arutanud ja mainis, et oli seda K.ega arutanud. Ütles P.le, et üldsõnaliselt arutasid ka politsei roteerumise üle. A. H. ütlused kinnitavad, et prokuratuurist kohtus K.ga PPA-s nõupidamise ruumis. Seal oli ka T.. Andsid K.ele spetsiifiliselt ülevaate toimunud rotatsioonist. Küsisid kas see on õiguslikult lubatud ja kas on kuritegu. Võisid käia läbi mingid koosseisud. Rääkisid nimeliselt ja K. ütles, et tema ei näe, et siin võib mingi kuriteo koosseisu olla. Andsid üpris täpse kirjeldus ja huvitas konkreetne kaasus. Asjaolu, et A. H. ütles, et ta ei ole enam selles 100 protsenti kindel, et R. K.ele öeldi, et isik roteeriti asutusse, kus ta juba töötas, ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas seda K.ele öeldi või mitte.

T. ütluste kohaselt jõudis K.ni 2021 lõpus toimunud P.ga vestluse tulemusena. Helistas K.le ja kohtusid 20.01.2022 PPAs osales ka H. . Kaasas olid O. vormistamise dokumendid, luges sealt sõna sõnalt maha. Ei tea kas dokumente ka K. kätte andis. Arutasid kas ühe päevane on teema. K. ütles, et pädeva haldusorgani pädev otsus. K.ega oli jutuks kas see ühepäevane töölevõtmine ja kohe roteerumine on õiguspärane. Arutasid 209, ametialane võltsimine ja usalduse kuritarvitamine koosseise. K. arvas kõikide koosseisude kohta et neid ei ole. Kuna K. ei mäleta, milliseid koosseise arutasid ja mis näiteid toodi (kuid kinnitab, et näiteid toodi), siis tema ütlused ei kinnita ega lükka ümber T. ja H. ütlusi, mille kohaselt nad andsid täpse kirjeldus ja huvitas konkreetne kaasus. Kõigi kolme ütlused ühtivad selles, et K.lt ei tulnud tagasisidet, et tegemist võib olla kuriteoga. T. P. ütluste kohaselt mäletab, et L. T. küsis, et ütle mulle kas mina olen teinud midagi, kui ma olen võtnud tööle inimese, kes on roteeritud hiljem teise asutusse. Arutasid väga erinevaid variante seoses selle rotatsiooniga. Rääkisid sellest, et kui inimene on võetud rotatsiooniga tööle sel eesmärgil, et talle siis tagada lihtsalt mingeid ametialaseid hüvesid, näiteks eripensionit ja sellel inimesel ei ole plaani tööle tulla mitte kunagi, siis võib olla see vähemalt eetiliselt etteheidetav L. T.le, sõltuvalt sellest kui teadlik tema nendest asjaoludest on. Selle inimese osas, kes võib niimoodi tööle tulla ei ole välistatud ka kriminaalvastutus, kui seda dokumenti vaadata Sõltub inimese töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida. T. on öelnud, et nii tema kui T.R. arusaama, et kui tuleks üks konkreetne põhjendus miks G.O. ei sobi politseiteenistuseks, siis oleks selle päeva pealt ära lõpetanud. Ei saa välistada, et O. nime nimetati. Sel konkreetsel kohtumisel konkreetsetest asjaoludest aru ei saanud. Ei mäleta, mis asjaolusid T. selle rotatsiooniga seoses rääkis, ei mäleta kas T. mainis mingeid asutusi. Tunnistaja M.H. ei mäleta, et R. oleks temaga O. roteerumisest rääkinud. S. ütluste kohaselt rääkis O. teemast H.ga, J.ga, L.ga. H. ütles, et sellega ei saa midagi teha ja R. lahti lasta ei saa. H.ga kohtumisel oli ka L., kes ütles, et võtab teadmiseks. K.J.ga kohtusid kahekesi tunnistaja kabinetis, rääkis L.ja ütles, et O. avalduse esitamisel võib olla tegemist kuriteoga. K.J. ütles, et võtab teadmiseks. Ei saanud O. küsimusele siseministeeriumi juristidele mingit vastukaja. L. L. ütluste kohaselt rääkisid ühel kohtumisel O.st. R. tutvustas olukorda, mis oli tekkinud ja tahtis arutada. Pidi olema 2020 sügisel. S. olla soovitanud tunnistajaga rääkida O. rotatsiooniga seonduvast. Juhtis R.i tähelepanu, kas see on õiglane teiste teenistujate suhtes, ei tea kas see on õiguslikult korrektne ja kontrollib. R. võttis mõtlemisaja ja hiljem samal kohtumisel ütles, et samadel asjaoludel vist uuesti pigem sama asja ei teeks. R. oli ettevaatlik pigem nagu teemat ära rääkida tahtev. Pöördus siseministeeriumi personaliosakonna juristi S.M. poole. S.M. ütles, et ei ole piiratud kaua peab enne rotatsiooni selles asutuses olema töötanud või ajapiirangud. Rotatsiooni puhul on sätestatud mingid põhimõtted nagu asutuste vaheline koostöö. M. ei öelnud, et oleks ebaseaduslik ja R.iga rohkem ühendust ei võtnud. R.i pöördumisest ei mäleta, et oleks rääkinud minister H. ja J. puhul ei tea. Siseministeeriumi auditi osakonna juht T. O.le ei mäleta kas rääkis O. rotatsioonist. Ei andnud ministeeriumist ülesannet ega teinud ettepanekut O. rotatsioon lõpetada. K. J. ütluste kohaselt kui oli siseminister 2021-2022 oli üks kohtumine R.ga, kus H. teema oli jutuks. Oli väikse tähtsusega ei mäleta, mis oli teema täpne sisu. K.J. ütluste kohaselt 2021 sügisel tutvustas KAPO kirja T. O.le, kes oli siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja. T.O. ei vastanud, mis sai külaskäigust. 2022 tutvus dokumentidega ka T. P.. 14.01.2022-21.01.2022 on T. ja H. vahetanud meile, kus on analüüsitud rotatsiooni teemat. Märgivad ka, et proksiga vestluse stenogramme ei ole mõtet koostada. (42/148-151) Vaadates analüüsi ja kirjutatut, mis jääb samasse perioodi K. kohtumisega, on usutav, et vestluses arutatigi neid teemasid, mida kirjeldasid T. ja H.. On ilmselge, et prokurörid, ministrid, kantslerid, kes igapäevaselt suhtlevad paljude inimestega väga mitmetel teemadel, ei pruugi mõned aastad hiljem täpselt mäletada vestluste, mille sisu osas neil puudub isiklik huvi, detaile. Samas isikud, kellel on vestluse teemaga isiklik puutumus ja huvi,

süvenevad teemasse rohkem ja jätavad tavaliselt ka räägitu teadlikult meelde. Asjaolu, et T. ja R. vestluspartnerid ei mäleta vestluste kõiki detaile, ei tähenda, et T. ja R. neile nendest ei võinud rääkida. Tegemist on eluliselt usutavate kahtlustega, mis tuleb tõlgendada süüdistavate kasuks. 24.05.2023 vaatlusprotokollist, milles vaadeldi T. FB ja FB Messengeri (10/198-205) nähtuvad järgmised sõnumid: 21.03.2023 T. K.A.le: „Proksiga arutasime seda teemat pikalt ca 2 aastat tagasi. Tegemist võib olla küll eetiliselt kaheldava otsusega (O.le võimaldati rotatsioon, mis põllul kõikidele kättesaadav ei ole), aga mingit kuriteokoossisu siin ei ole“ (10/200). „Jaurasime seda O. rotatsiooni kunagi läbi-lõhki. Ja ei nähtud mingit koosseisu. Tahaks T.le sügavalt silma vaadata“ (10/201). Selliste sõnumite saatmine vahetult peale seda kui sai teatavaks kriminaalasja alustamine, K.A.le, kellega olid T. üksnes tööalased suhted, on T. vahetu reaktsioon tekkinud olukorrale. Fakt, et ta esimeste asjadena kirjutab, et seda küsimust arutati T.P.iga ja ei nähtud kuriteokoosseisu, kinnitab, et T. ja P. vahel O. teemal toimunud vestluselt läks T. ära teadmisega, et tema käitumises ei ole kuriteo koosseisu. T.le sai see teadmine tekkida üksnes T.P. poolt räägitu põhjal. Ka T. P. kohtuistungil antud ütlused ei välista seda. (Kui inimene on võetud rotatsiooniga tööle sel eesmärgil, et talle tagada lihtsalt mingeid ametialaseid hüvesid ja inimesel ei ole plaani tööle tulla mitte kunagi, siis võib olla see vähemalt eetiliselt etteheidetav L.T.le, sõltuvalt sellest kui teadlik tema nendest asjaoludest on. Selle inimese osas, kes võib niimoodi tööle tulla ei ole välistatud ka kriminaalvastutus. Sõltub inimese töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida). M.M. ütluste kohaselt ütles S. mõne telefonikõne käigus, et probleem O.ga ja samad teemad VLA-s ja see ei pruugi tema arvates olla õige. Võttis ühendust R. ja T.ga ja rääkisid oma töötajatega. Telliti õiguslik hinnang advokaadibüroolt. Kohtumisel kus olid M., T. tunnistaja ning PPA poolt H., T. ja R. jagati arvamusest infot suuliselt. Läksid kohtumiselt välja teadmisega, et probleemi ei ole. PPA partnerid rääkisid, et aru oli peetud ka kahe prokuröriga, kes samuti ei olnud näinud selles probleemi. H. tagasiside oli ka, et probleemi ei ole. Ei mäleta, et KAPOS-t oleks tulnud kirjalikku pöördumist. Ei mäleta, et kaitseministeerium oleks rotatsiooniprobleemiga tunnistaja poole pöördunud. S. ei öelnud, et rotatsioon tuleks ära lõpetada lihtsalt juhtis tähelepanu probleemile. M.M. ütluste kohaselt M.M. ütles, et S. helistas ja ütles, et rotatsioonidega võib olla probleeme, et võib olla kuriteo koosseis. Tegi ettepaneku võta AB Linklaw-lt õiguslik hinnang. K.T. andis sisendi detailide staažide ja inimeste kohta. 43/202-204 arvamuses kirjeldatud koosseisud ei rakendu kui on täidetud rotatsiooni eesmärgid. Tegi arvamusest refereeringu K.le ja M. Organiseerisid kohtumise VLA-s, kus olid R., T., A.H. ja seal tegi ka ülevaate. Kohtumise tulemusena leppisid kokku, et A.H. suhtleb riigiprokuratuuriga. Ei tea miks T. sellel koosolekul viibis. M. kutsus R.i. Rääkisid VLA inimestest ja O.st ei olnud juttu. H. ütles, et kohtus P. ja K.ga ja probleem VLA-l ei ole. Ütles M.ile, et rohkem teemaga ei tegele, on PPA-ga suhelnud ja teema on maas. K.R. rääkis, et hinnanguga soovis tutvuda R.. See oli pärast kinnipidamist. Andis R.ale lühema variandi, selle mis saatis H.le. Pikka versiooni ei saatnud konfidentsiaalsuse tõttu. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt tekkis ühel hetkel kahtlus, et rotatsiooniga võib olla probleem. Kuulis peadirektori kaudu, jutuajamist ei mäleta. M.M. küsis mingist õigusbüroost hinnangu. Ütles tunnistajale kokkuvõttes, et kui on eesmärk on kõik korrektne. VLA-s oli eesmärk olemas Ei mäleta, et oleks KAPO-st ametlikku kirja tulnud rotatsioonide ebaseaduslikkuse teemal. Peale kriminaalmenetluse alustamist ei lõpetanud rotatsioone, kuna pidasid rotatsioone õiguspärasteks. Tsiteeritud tunnistajate ütlused (välja arvatud J. ja S.) kinnitavad, et T. ja R. arutasid O. roteerumise küsimust mitmete isikutega, kelle arvamust antud asjas pidasid oluliseks. T. ja R. käitumine näitab, et nad ei soovinud kuidagi O. rotatsiooniga seonduvaid asjaolusid kellegi eest varjata. Neil oli eesmärk saada enda jaoks selgus, kas nad on käitunud õigesti või teinud midagi valesti. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et kuskilt ei saanud T. ja R. tagasisidet, et selline O. PPA teenistusse võtmise ja rotatsiooni vormistamine oleks olnud ebaseaduslik ja tuleks lõpetada. T. ja R. poolt teema arutamine ministrite,

prokuröride ja kantslerite tasemel kinnitab, et neil puudus igasugune soov õigusrikkumist toime panna ja nende tegevus oli kantud soovist veenduda, et nad ei ole teinud midagi valesti. Kuna ministeeriumist ja prokuröridelt ei tulnud kordagi tagasisidet, et O. ametisse vormistamine ja edasi roteerimine ei ole seaduslik, puudus ka R.l ja T.l alus arvata vastupidist. S. ütlustest nähtub, et ta ütles J.le, et tegemist võib olla kuriteoga. On eluliselt usutav, et kui KAPO peadirektor annab vihje võimaliku kuriteo kohta, siis teeb siseminister mõnele ametnikule ülesandeks seda teavet kontrollida. Kuna mingit tagasisidet ei tulnud, võib järeldada, et kontrolli tulemusele ministeeriumi ametnikud kuriteo koosseisu ei näinud. Peale KAPO ametnike ei andnud keegi teine tagasisidet, et O. ja VLA ametnike lähetus võiks olla ebaseaduslik. R. ja T. olid teadlikud O. ja KAPO halbadest suhetest, mistõttu on loogiline, et sellises olukorras pidasid nad KAPO seisukohta, mida keegi teine ei toetanud, järjekordseks O. vastaseks tegevuseks. Riigiprokuröri T.P. ütlused kinnitavad, et tema hinnang T. tegevusele oli kõige halvemal juhul, et see on eetiline küsimus. P. ütlustest saab järeldada, et ta oli kaasuse asjaoludest üsna teadlik. Seega kui isegi riigiprokurör andis T.le hinnangu, et tema jaoks on tegemist halvimal juhul eetilise probleemiga ja T. selle R.ile ja VLA-s toimunud nõupidamisel edasi rääkis, siis on igati eluliselt usutav, et T.P. seisukoht oli autoriteetne ning R. ja T. said kinnitust teadmisele, et nende käitumises puudub kuriteo koosseis. T. uskumust suurendas ilmselgelt ka teise prokuröri s.o K.e seisukoht, mis samuti ei kinnitanud kuriteokoosseisu täitmist. Kuna T.R. ja A.T. said kõigilt, kellelt arvamust küsisid vastuseks, et G.O. ametisse nimetamine ja rotatsioon on õiguspärane või kui mindi probleemi uurima, siis negatiivset tagasisidet ei tulnud, on neil olnud täielik alus arvata, et nad ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Seega ei olnud R.l või T.l alust arvata, et nende poolt vormistatud või kooskõlastatud käskkirjad oleks ebaseaduslikud. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et KAPO 19.06.2020 kirja ning VLA 2022 õigusliku hinnangu alusel oli selge, et PPA 09.04.2019 käskkirjad nr 1.9-2.3/71p ja 1.9-5.3/22t ning 31.03.2020 käskkiri nr 1.9-5.1/30t on ebaseaduslikud ning R.il oli kohustus need käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. Enne käesolevat kriminaalmenetlust O. enda ütluste kohaselt KAPO märgukirjast ei teadnud. Puuduvad ka muud tõendid, mis selle väite ümber lükkaksid. G.O. ütlusest nähtub, et 2021 kevadel helistas MTA juriidilise osakonna töötaja K.R. ja ütles, et T.K. tuli ja ütles, et tuleb leida põhjus kuidas lõpetada O. rotatsioon ja ta ära saata. O. läks R. juurde, kes ei saanud aru, kust selline korraldus tuli. Läks peadirektor J juurde, kes oli üllatunud ja ütles, et see oli R. soov kontrollida. Kuna teema häiris, siis kirjutas pöördumise AKIsse, R. palus, et ära ei saadaks, et lahendavad majas ära. Suvel 2021 tolli suveseminar rääkis R, et käis A.iga rääkimas, kes olla öelnud, et teema on nüüd maas. R. rääkis ka sügisel 2020 H.ga toimunud kohtumisest. O. sõnumivahetusest nähtub, et temale oli koosseisu võimaliku täitmise kohta vihjanud MTA sisekontrolli töötaja. O. kirjutab 30.06.2021 Sisekontroll (T.K.) vihjas juristile, et kui O. hakkab pensioni saama on koosseis koos. Praegu alles katse (10/48). Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt sisekontrollijuht T.K. arvas, et O. vormistamine ei pruugi olla seaduslik. Umbes aasta pärast O. tööle asumist kohtus KAPO peadirektoriga, et saada kinnitus. Ära tuli teadmisega, et see on pigem eetiline kui seaduslik küsimus. Ei saanud ka majasiseselt seisukohta, et see rotatsioon on valesti. Arutas M. O. rotatsiooni teema õiguslikke küsimusi. KAPO 31.08.2020 otsusega R-00045/20 anti G.O.le salajase tasemega riigisaladuse juurdepääsuluba kuni 31.08.2022. Selles otsuse on märgitud, et O. tegevus politsei eripensioni saamiseks on vastuolus ametnikueetika põhimõtetega. O. esitas vaide, vaie rahuldati ja luba anti kuni 15.04.2023. Otsuse kirjutati, et kuigi eelnevalt kirjeldatud tegevus ei pruugi juriidiliselt olla õigusvastane, on see siiski eetiliselt küsitav (6/79-110). O. saatis 31.08.2020 otsuse 01.09.20 T.R.ile (42/108). Seega KAPO oma otsuses peab O. tegevust vastuolus ametnikueetikaga, kuid ei pea seda kuriteoks. Vastupidisel juhul ei oleks KAPO O.le riigisaladuse luba pikendanud. Selliseks arvamuseks on kohtu hinnangul alust, kuivõrd kriminaalasja avalikuks tulekul tunnistas KAPO kohe kehtetuks O. riigisaladuse loa.

29.09.2020 saadab O. T.le ja R.le vaide, mis ta plaanib esitad (4 2/116-117). R. edastab selle alluvatele. Sellest e-kirjavahetusest saab järeldada, et O. hoiab T.t ja R.it kursis teemaga, aga ei kinnita, et T., R. ja O. olid teadlikud, et O. ametisse vormistamine aprillis 2019 oli ebaseaduslik ja tühine ning, et see oli nende kolme ühine eesmärk. Selline infovahetus erinevate isikute vahel, mille R. saadab ka oma alluvatele, kinnitab, et peale teema tõstatamist KAPO poolt otsiti tegelikult mitmetelt isikutelt, s.h ka otse juristidelt, juriidilist arvamust ning puudus soov O. teemat saladuses hoida. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt küsisid kirjalikud dokumendid personaliosakonnast ja nende põhjal tekkis teadmine, kuidas oli O. teenistusse vormistamine. M.J. andis ülesande vaadata üle O. rotatsiooni seaduslikkus. Andis M.J.le tagasiside memo vormis. MTA iseseisvalt rotatsiooni lõpetada ei saa ja see ametikoht ei eeldanud politseitausta. Pärast memot O.t ei vallandatud ja rotatsiooni ei lõpetatud. Kuigi MTA sisekontrolli juht T.K. käivitas 2021 kevadel juurdluse ja avaldas oma seisukoha, ei vabastanud M.J ega R.U. O. ametist ega suhelnud ka PPA-ga rotatsiooni lõpetamise teemal. Seega ei saanud O.l ainuüksi T.K. arvamusest tingituna olla tekkinud arusaama, et tema rotatsioon on vormistatud ebaseaduslikult. K. J. esitas ütlustes oma versiooni ja kokkuvõtte R. poolt O. julgeoleku kontrollis räägitust, mitte aga R.i ütlused sõna sõnalt. Ütlusi edastades kordas J., et täpsemalt on kirjas seal protokollis. Küll aga nähtub, tema ütlustest, et vestluste käigus sai J. teada, et esialgu G.O. soovis enda tööle vormistamist ja kohest roteerumist. O. PPA-ssse tööle asuda ei soovinud. Ei saa väita, et J.e ütlused oleks selles osas vastuolus R. või T. ütlustega. T. ja R. on mõlemad kinnitanud, et aprillis 2019 kui O. võeti politseiteenistusse, ei pidanudki O. kohe PPA-sse pikemaks ajaks teenistusülesandeid täitma jääma vaid roteeriti LuK-i. Seega puudub ütlustes vastuolu. J. ütlustest ei nähtu, et R. ja T. pidasid silmas, et O. ei tule mitte kunagi tulevikus reaalselt tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma. O. ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et peale rotatsiooni PPA-sse teenistusülesannete täitmiseks tagasiminekuks tuleb tal kandideerida võrdsetel alustel teiste ametnikega. Seega pidi ta juba 2019 aastal arvestama, et kui tal ei õnnestu PPA-s saada enda jaoks sobivat ametikohta 2023 aasta aprilliks, võidakse tema teenistussuhe lõpetada. 2019 aasta aprillis teadis O., et tal on kuni 15.04.2023 LuK-iga teenistussuhe ja arvestades LuK-is kehtinud süsteemi, mille kohaselt isik oli ühel ametikoha kuni 5 aastat, puudus tal 2019 kevadel igasugune alus arvata, et tema teenistussuhe jätkub LuK-is peale 15.04.2023. Asjaolu, et 15.04.2019 seisuga ei olnud G.O.l aprillis 2019 plaani PPA-s teenistusülesandeid täitma asuda, ei tähenda automaatselt seda, et tal ei olnud kavas tähtajalise lähetuse lõppedes asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. PPA teenistusse asumise ja sealt koheselt LuK-i lähetamise üheks eesmärgiks oli kindlasti võimalus saad tulevikus politseipensioni, kuid see eesmärk ja soov ei ole ebaseaduslik. Ainuüksi pensioni saamise eesmärk ja motivatsioon ei kinnita, et O.l ei olnud tähtajalise lähetuse lõppedes plaanis minna tagasi täitma teenistusülesandeid PPA-s. Alustatud kriminaalasja tulemusel ei saanud O. enam ise oma ametialast karjääri suunata. KAPO tunnistas kehtetuks ta riigisaladuse loa, mille puudumine välistas välismissioonile mineku võimaluse. Hetkel ei ole seetõttu võimalik öelda, kas O. oleks eeldatavalt aprillis-mais 2024 välismissioonilt tagasi tulles asunud PPA-s igapäevaselt teenistusülesandeid täitma või mitte. Välistada seda võimalust ei saa, kuna 2023 aastal selle teemalised läbirääkimised käisid. Hetkel on O. PPA teenistuses, kuid on kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud. Tunnistaja K. J. ütlustest nähtub, et S. mainis, et O. oli talle avaldanud soovi, et teda KAPO-sse tööle vormistatakse ilma et ta tööle asuks, et tal 2019 detsembri seisuga oleks näilik töökoht KAPO-s. A. S. ütlused kinnitavad, et O. soov oli leida lahendus, kuidas staaž ei katkeks ja saaks pensioni kätte. Soovis, et teda vormistatakse variisikuks. See jutt oli kui O. oli viimaseid päevi KAPO-s tööl. Tunnistajate ütlused lahknevad aja osas, mil toimus vestlus KAPO peadirektori ja G. O. vahel, kuid vestluse põhisisus tunnistajate ütlused kattuvad. Arvestades, et pärast KAPO-st lahkumist O. ja KAPO

suhted halvenesid on usutav, et selline vestlus S. ja O. vahel toimus 2017 aastal nagu rääkis S.. O. ja S. vestlus kinnitab taaskord, et O. soovis politseisüsteemi millalgi naasta, kuid KAPO-ga kokkuleppele ei jõutud. See vestlus aga ei kinnita, et O. sõlmis R. ja T.ga 2019 kevadel kokkuleppe, mille kohaselt ta vormistatakse PPA teenistusse ja O. mitte kunagi PPAs tegelikult teenistusülesandeid täitma ei asu. 24.01.2020 e-kirjas K. J.le kirjutab G.O. muuhulgas järgmist: „Loomulikult, ka sellel kohal, kust ma PPA-st olen suunatud LuKi on RS loa olemasolu vajalik, kuid seda siiski vaid siis kui peaksin tagasi suunduma. Hetkel ju minul PPAga reaalne teenistussuhe puudub“ (2/1-4). 24.01.2020 ja 27.01.2020 ekirjadest G.O.lt K. J.le (2/1-4) nähtub, et O. kirjutab 24.01.2020 K.J.le suunamise teemal. Märkides, et teenistussuhe on kohe esimesest hetkest 15.04.18 peatatud (ilmselt trükiviga peaks olema 2019). Üksus, kus tema ametikoht paikneb on sensitiivne. Suundumiseks MTA-sse tehti pakkumine 2019 sügisel ja nõustus sellega jaanuaris 2020. PPA-s on seda teemat rääkinud vaid T.ga ja tema andis nõusoleku. Enne 01.05.2020 MTA-sse kindlasti ei lähe. Ühestki tsiteeritud kirjavahetusest ei nähtu, et O. ei plaani peale rotatsiooni lõppu 15.04.2023 naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. On ilmselge, et väide, et tal hetkel PPA-ga reaalne teenistussuhe puudub, tähendab seda, et tol hetkel O. igapäevaselt PPA-s teenistusülesandeid ei täitnud, kuivõrd tema avaliku võimu teostamise õigus PPA-s oli peatatud. Ükski roteeritud ametnik ei saa teha tööd lähetavas asutuse ajal kui tema avaliku võimu teostamise õigus selles asutuse on peatatud. G.O. kirjutab august 2020 e-kirjas K.R.le, et KAPO peadirektor soovis talle õnne, et politseipensioni küsimus sai koostöös T.R.iga lahendatud. Idee, et juhuks kui tuleb riigiteenistusse tagasi, siis kindlasti taastab oma politseiteenistuse staaži oli džentelmenide kokkulepe. Küsimus on põhimõttes, et eripensioniks on tal oma 23 a teenistuse tõttu seaduslik ja moraalne õigus (7/26). Nimetatud e-kiri kinnitab taaskord, et O. oli R.ga kokkulepe, et politseiteenistuse staaži taastamiseks peab ta tagasi tulema teenistusülesandeid täitma PPA-s. 30.08.2020 kell 22:58 edastatud kirjas K. R.le (7/24-28) heidab G. O. KAPO-le ette asjaolu, miks tema töösuhet tuli üldsegi kontrollida ning ütleb: „...teha järeldus, et ma ei soovi minna hiljem politseiteenistusse? Mis iseenesest ei puutu jälle asjasse. ?Soovin, ei soovi?, see puudutab mind PPAd, KV-d ja MTAd.“. NB! Minu jaoks ei ole küsimus rahas- pensioniraha teenin ma oma tööga niikuinii välja- vaid põhimõte olen üks viiest Eesti politseikindralinspektorist, Ja eripensioniks on oma 23 a teenistuse tõttu seaduslik ja moraalne õigus. Asjaolu, et O. on pahane, et KAPO tema töösuhte vormistamise osas negatiivset arvamust avaldab, ei kinnita veel, et O. ei plaaninud 2019 aastal PPA teenistusse asudes ja kohe lähetusse minnes mitte kunagi enam asuda teenistusülesandeid täitma PPAs. O. ei peagi igas e-kirjas kogu aeg kirjutama, et naasen siis ja siis teenistusülesandeid täitma. Kohus nõustub, et sellised väited ja laused ei tohiks olla kohased avalikus teenistuses olevatele tippjuhtidele. Samas on mõistetav isiku pahameel olukorras, kus ta ei olnud saanud soovitud ulatuses ja ajaks riigisaladuse luba. Selline mõtete avaldus aga ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas G.O.l oli 20192020 plaanis kunagi tulevikus eelduslikult 15.04.2023 asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s. 2020 novembris kirjutab O., et pool võitu on käes, luba anti kuni MTA rotatsiooni lõpuni, s.o. 15.04.2023. keeruline on muidugi vaielda, et mul oleks MTAga seoses vaja luba pikemalt, sest ma ju ei tea, kas rotatsioon pikeneb ja kas ja millist RS luba mul siis vaja on...“(7/43-47) . Kuigi siin kirjas ei ole ühemõttelist väljaütlemist selle kohta, et G. O.l oleks eksisteerinud reaalne soov naasta täitma teenistusülesandeid PPA ridades, ei ole siin ka kirjas, et ta ei soovi PPA-sse naasta. Pigem on siit näha, et isik ei välista ei rotatsiooni pikenemist ega ka teenistusülesannete täitmiseks PPA-sse naasmist. 15.02.2022 edastas G.O. T.R.ile e-kirja (42 /151-158), kus muuhulgas kirjeldab G.O. oma mõtteid, kuhu ta võiks sobida PPA-s ja küsib ka T.R.i mõtteid. Lisaks kirjutab, et ka pikendamine on loomulikult ka OK, kui see on PPA nägemus. Nimetatud kiri näitab kohtu hinnangul seda, et O. on valmis tegema nii nagu PPA-le paremini sobib. Ta on valmis tagasi pöörduma ja on ka valmis

rotatsiooni jätkama. See kiri ei kinnita kuidagi asjaolu, et O.l oli 2019 aastast peale plaani mitte kunagi asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. 10.08.2022 toimub sõnumivahetus R. R., kus arutatakse pensioniteemat. G.O. teatab, et temal on pensionini 5 aastat 1 kuu ja 20 päeva ning eelpensionit juba saab. Selle peale vastab R. R.: „Jah, aga sa pead ju politseiteenistuses olema selle aja“. Omakorda vastab G.O.: „Ikka pean. Mu lähetus MTAsse kestab kuni 15.04.23 eks vaatan, kas tagasi või pikendan. See läheb kõik staaži arvesse.“( 10/30). Kuigi siin kirjutab O., et vaatab kas läheb tagasi või pikendab, ei kinnita see kiri, et O.l ei olnud plaani mitte kunagi tulevikus naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. Selline kirjavahetus näitab vaid, et O.l ei olnud oma tuleviku suhtes selgust ja selget visiooni, kuivõrd tema karjääri alased otsused ei sõltunud ainult temast. Kindlasti pidi ta oma karjääri kujundades arvestama enda ja KAPO halbade suhetega. O. on oma ütlustes kinnitanud, et rotatsioon oli O. idee, ise pakkus välja, sest rotatsioon oli ka KAPO praktika. Kohtuistungil uuriti senist PPA ja KAPO roteerumiste praktikat andmaks hinnangut, kas O. puhul kohaldatud roteerumine erines senisest tavapraktikast. PPA vastuskirja kohaselt R.K. vabastati 28.02.2013 teenistusest tema enda algatusel. Sai kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. 01.03.2013 võeti politseiteenistusse ja nimetati PPA..... koosseisuvälise politseinõuniku ametikohale 01.03.2013-29.02.2016. 01.03.2013 roteeriti R.K. Siseministeeriumisse nõuniku ametikohale. Teenistussuhe PPA-s peatatud 01.03.2013-29.02.2016. R.K. ei ole politseiteenistusse naasnud ja lahkus politseiteenistusest alates 01.02.2020. (9/93-94). S.M. ütluste kohaselt nimetati 01.03.2013 K. nõuniku koosseisuvälisele ametikohale. Koosseisuväline ametikoht ei pidanud eraldi looma, ta justkui loodi aga kooseisus ei olnud. K. vabastati 2020 võis olla 01.02.2020. Enne vabastamist K. sellele ametikohale tagasi ei tulnud PPA-sse. PPA vastuskirjad 9/84-90 kinnitavad: V.K. roteerus 02.03.2015 Siseministeeriumi, rotatsiooni tähtaega on kaks korda pikendatud. 01.04.14 nimetati K. juhtivkorrakaitseametniku ametikohale, alates 01.07.2022 arenduseksperdi ametikoht. 18.07.2007-31.03.2014 töötas Siseministeeriumis. 21.08.2006-17.07.2007 Lääne-Harju politseijaoskonna kriminaaltalituse juht. S.P. roteerus 12.02.2018 Siseministeeriumi, tähtaega pikendatud üks kord.12.02.2018 nimetati liikluspolitseiniku ametikohale. Kuni 11.02.2018 oli lubadegrupi vanemkorrakaitseametniku ametikohal. Lahkus politseiteenistusest 01.07.2022. T.N. roteerus 01.01.2020 Kaitseväkke, tähtaega pikendatud üks kord. 01.01.2020 nimetati liikluspolitseiniku ametikohale enne seda oli lubadeametniku ametikohal. T.M. roteerus 01.07.2020 Siseministeeriumi. Oli sel ajal alates 01.01.2018 juhtivkorrakaitseametniku ametikohal, mis muudeti 01.07.2022 arenduseksperdi ametikohaks. On sel ametikohal ka praegu. Rotatsioon lõppes 17.02.2023. Roteerus kahe nädala pärast Päästeametisse 01.03.2023. Vastustest järelpärimistele (9/114-119) nähtub, et: O. V. teenistus Siseministeeriumis algas 1. augustil 2018 O. V. roteerus Siseministeeriumisse ATS § 33 lõike 1 ja JAS § 151lõike 1 alusel. Kuna O. V. vormistati teenistusse ATS-i ja JAS-i sätete alusel, siis jätkus avaliku teenistuse staaži, mis seisuga 31. juuli 2018 oli 26 aastat ja 21 päeva. 23. augustil 2020. a vabastati ta Siseministeeriumi teenistusest ning alates 24. augustist 2020. a jätkas ta teenistust Kaitsepolitseiametis. O. V. vabastati JAS § 15 1 alusel Kaitsepolitseiameti teenistusest 6. septembril 2020. O. V. võeti Siseministeeriumi teenistusse alates 7. septembrist 2020 ning ta oli Siseministeeriumi teenistuses kuni tähtajalise üleviimise tähtaja saabumiseni, s.o 6. septembrini 2023. a. O. V. naasis KAPOsse. S. ütlused kinnitavad, et V. liigutati roteerumisel teisele kohale. O.V. läks siseministeeriumi, rotatsioon lõpetati ennetähtaega kuskil augustis 2020 sünnipäeva paiku. Siseministeerium soovis, et saaks pensioni ära vormistada, tuleb Kaposse ja siis tagasi siseministeeriumisse. Arvas, et V.il oli selleks õigus ja ei näinud probleemi. Teisiti ei olnud politseipensioni võimalik vormistada.

A.A. tähtajaline lähetus Päästeametisse lõppes 22.09.2024. KAPO 21.02.2019 kirja kohaselt on KAPO nõus vabastama A.A. teenistusest 28.02.2019 julgeolekuasutuste seaduse § 15 1 lg 1 alusel seoses nimetamisega Päästeameti peadirektori asetäitja ametikohale. A.A. vabastati 25.10.2024 KAPO teenistusest alates 01.11.2024 (9/115,117-118). SKA kirja kohaselt töötab A.A. SKA tugiteenuste prorektori ametikohal alates 01.11.2024. (9/159-160). VLA vastuskirjad (9/95-96, 154-156) kinnitavad, et E.L. viimane päev KAPO-s oli 31.12.2009. Võeti teenistusse VLA-sse 06.01.2014 sel hetkel oli avaliku teenistuse staaž 18 a 9 kuud ja 20 päeva. Seoses osakoormusega ametisse nimetamisega KAPO-sse muudeti E.L. töökoormust VLA-s alates 01.06.2018-31.12.2019.E.L. nimetati tähtajaliselt täiskoormusega VLA teenistusse 01.01.202031.12.2022. 01.01.2020 vabastati KAPOS-t 15 ́ lg 1 järgi. VLA 04.11.2024 kirja ja selle lisa kohaselt oli seisuga 31.12.2019 E.L. VLA teenistuses ning 01.01.2020 seisuga muutus tema teenistussuhte õiguslik alus. E.L. nimetati VLA-sse tähtajaliselt JAS § 15 1 lg 1alusel. Teenistusest ei vabastatud vaid muudeti teenistussuhte alust. Lähetamisega seotud suhtlus KAPOga toimus suuliselt. Nõusolekuks lugesid KAPO käskkirja JAS § 151 lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta ning VLA käskkirja tähtajalisele ametikohale nimetamise kohta. KAPO 28.11.2024 vastusest nähtub. Et E.L. nimetati KAPO teenistusse alates 01.06.2018 koormusega 0,2. E.L. lahkus KAPO teenistusest seoses tähtajalise nimetamisega ametikohale VLA-s alates 01.01.2020 JAS § 151 lg 1 alusel. (9/118) S. ütluste kohaselt kui E. L.l lõppes KAPOs 0,1-ga töötamine, siis ta lähtetati tähtajatult VLAsse. Vabastasid ja saatsid ta täiskohaga sinna. Seal oligi see sama politseiteenistuse kulgemise asi, et ta n-ö on sinna lähetatud KAPO-st, et tal see politseiteenistus edasi kulgeks. See oli selle asja mõte. Mingil hetkel M.iga rääkides ta ütles, et ta oli Enega vestelnud ja saanud aru, et see politseipension on suhteliselt märkimisväärne, et ta saab aru, et miks seda inimesed tahavad. Selline jutuajamine oli, aga midagi muud ei olnud. Tunnistajal oli mulje, et L. vabastati kunagi KAPOSst ebaõiglaselt. L. tööle võtmine ebaõigluse kõrvaldamiseks ei olnud asja peamine eesmärk. Tunnistaja K.T. ütlused kinnitavad, et 2018 oli juttu ka E.L.st, kelle vormistasid 01.06.2018 VLA-sse osalise koormusega 0,83. Osalise koormusega töötamine lõppes 31.12.2019. alates 01.01.2020 vormistati L. tööle rotatsiooni korras kolmeks aastaks. L. tegi sama tööd edasi mida enne. E.L. täitis samaaegselt ülesandeid nii KAPO-s kui VLA-s. Osakoormus oli E. L. kokkulepe KAPO-ga. Viimane kuupäev L.l KAPO-s oli 31.12.2019. 01.01.2020 vabastati KAPO-st tuli rotatsiooniga VLA-sse täiskoormusega. Jätkas esialgu samal ametikohal edasi. Pensionivaates ei muutnud see L. jaoks midagi. Rotatsioon või osakoormus ei olnud pensionistaazi kasvu seisukohalt vahet. Pärast rotatsiooni läks L. KAPO-sse tagasi. Soovis enne seda VLA-s oma rotatsiooni pikendada. Tunnistaja tegi ettepaneku peadirektorile teist tähtaega mitte roteerida. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt pöördus S. seoses L. roteerumise vajadusega KAPO vaatest. S. rääkis, et L. vabastati ametist mõned nädalad enne L. pensionistaaži täitumist. Pidas seda ebaõiglaseks käitumiseks ja tal on soov see korda teha. Vormistati nii, et L.l tekkis suhe ka KAPO-ga 0.1 või 0,2 koormusega. Roteeriti KAPOS-st jälle VLA-sse Põhieesmärgiks oli staaži täiskogumine. Ei usu, et KAPO poleks hakkama saanud L. panuseta. Tsiteeritud dokumentidest on näha, et samal päeval ametisse võetud isikuid on ka varem samal päeval edasi roteeritud (R.K., E.L.). Roteeritud isikuid nimetati rotatsiooni perioodil teisele ametikohale võrreldes sellega, millisel ta varem töötas (N., K., P., M.). Isikud tulid rotatsioonist lühiajaliselt tagasi lähetavasse asutusse, et vormistada pension ja minna tagasi täitma teenistusülesandeid asutuses, kuhu oli ka varem lähetatud (O.V. sai xxx 50 aastaseks) või uude asutusse (A. A. sai xxx 50 aastaseks, T.M. sai xxx 50 aastaseks ). 42/63-69 toodud PPA-st teistesse asutustesse seisuga 28.01.2020 roteerunud isikute nimekiri kinnitab, et näiteks H.L on roteerunud 01.04.2014- 30.06.2021, M.L alates 01.07.2015, H.K 22.10.201221.10.2021, J.M 01.09.2010-31.08.2022, Ü.V 01.09.2014-30.08.2020. Seega on varasema praktika kohaselt aktsepteeritud ja lubatav olnud ka isikute pikaajaline rotatsioon.

PPA 11.08.2023 vastuskirja (3/137-140) kohaselt on T.M ja U.K rotatsiooni lõppedes samal päeval omal algatusel teenistusest lahkunud. Seega ei ole kunagi olnud välistatud või keelatud variant, et isik rotatsiooni lõppedes ei tulegi PPAsse tagasi. S. M. ütlused kinnitavad, et tegelikult isikul ei olnud õigust saada täpselt samale kohale aga oli õigus samaväärsele kohale. On olnud nii, et inimene ei tulegi rotatsioonist tagasi. On inimesi, kes on rotatsioonis rohkem kui 10 aastat. E.L. puhul oli isik 01.06.2018-31.12.2019 osalise koormusega VLA-s ja osalise koormusega KAPO-s. Seisuga 31.12.2019 ei olnud E.L. lähetuses (JAS § 15 1) alusel VLA-s, vaid ta võeti VLA teenistusse 06.01.2014. Alates 01.01.2020 nimetati E.L. VLA-sse JAS § 15 1 alusel tähtajaliselt s.o rotatsiooni korras. Teenistusest ei vabatatud vaid muudeti õigussuhte alus. Kriminaalasjas uuritud tunnistajate T., M., M. ütlused kinnitavad, et E.L. oli üks isikutest, kes otsis lahendust enda politseipensioni küsimusele. VLA pakutust loobus kuna sai kokkuleppele KAPO-ga. Uuritud tõendid kinnitavad, et L. KAPO-sse ametisse vormistamise ja kohe 01.01.2020 VLA-sse rotatsiooni korras vormistamise motivatsioon oli sama, mis O.l (politseipension). Seisuga 01.01.2020 oli E.L.l kehtiv teenistussuhe VLA-ga ja muudeti lihtsalt selle alust. S.t E.L. roteeriti asutusse, kus ta juba oli teenistuses täpselt nagu G.O.. Ainuke erinevus oli, et L. oli seni olnud ca 1,5 aastat VLA-s koormusega 0,83 ja nüüd taastati tema täiskoormus. Tunnistaja K.T. ütlused kinnitavad, et E. L. soovis oma rotatsiooni pikendada, kuid VLA ei olnud nõus, seega L. ei seadnud endale alates 01.01.2020 täiskohaga KAPOsse ametisse asudes ja kohe edasi roteerudes eesmärgiks, et ta tuleb kindlasti rotatsiooni perioodi lõppedes KAPO-sse tagasi. Tegelikult tuli ta KAPOsse tagasi rotatsiooni lõppedes naga ka G.O.. KAPO on pidanud E.L. puhul sellist samasse asutusse roteerumist seaduslikuks, kuid O. puhul mitte. Kohtul on alust arvata, et ka KAPO poolt E.L.le pakutud võimalus ei olnud „põllul“ kättesaadav lahendus kõikidele, kes oleks soovinud, et neil säiliks PPVS ja/või VAPS pensioni saamise võimalus. Tsiteeritud dokumentidest nähtub, et rotatsiooni vormistamise praktika on olnud asutuseti erinev, mis viitab sellele, et õigusnormid ei ole selles osas ülemäära selged. VLA vastusest teabenõudele 9/95-96, 154-156 ja teistest dokumentidest 3/13-155, 41/126-144 nähtub, et ka asutusesiseselt on rotatsiooni dokumente vormistatud E.L. puhul erinevalt (isegi suuliselt) võrreldes I.V, A.T, R.K ja R.R-ga. On ilmselge, et kogu rotatsiooni süsteemi üheks eesmärgiks ja isikuid motiveerivaks asjaoluks ongi pensionistaaži kogumine ja õigus politseipensionile. Selline ajend on aastaid olnud legitiimne erinevates asutustes s.h KAPO-s. Pikaaegse juhtivtöötaja staažiga R., T. ja O. olid ilmselgelt kõik teadlikud varasemast roteerumispraktikast, mis kindlasti mõjutas ka nende arvamust, et pensioniõigusega arvestamine on rotatsiooni puhul seaduslik. 06.06.2023 käskkirjas nr 1-3/85 on märgitud, et KAPO-l edaspidi kaaluda enne nõusoleku andmist, kas tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ajendil on põhjendatud ja eesmärgipärane. (6/6-8). Tsiteeritud dokument kinnitab, et pärast aastate pikkust rotatsiooni tingib isikute tagasipöördumist lühiajaliselt lähetavasse asutusse üksnes politseipensioni vormistamine ja seejärel teenistussuhe lõpetatakse või minnakse lähetusse tagasi. Kohtu arvates ei saa sellistel lühiajalistel tagasipöördumiste puhul öelda, et lähetav asutus saaks või jõuaks kasutada teadmisi ja oskusi mida lähetuses olnud isik on lähetuses olles omandanud. Samuti ei ole kohus veendunud, et sellised pikaajalised lähetused ja lühiajalised tagasipöördumised on kättesaadavad kõigile PPA või KAPO teenistuses olevatele isikutele. Nii PPA-s kui KAPO-s läbi viidud teenistusliku järelevalve kokkuvõttest nähtub, et ei PPA-s ega KAPO-s ei olnud 2023 aasta kevadeni kehtestatud tähtajalise üleviimise kohta lisaks õigusaktidele täiendavaid põhimõtteid. Kohus nõustub, et O. (ja ka neljale VLA ametnikule ja E.L. ) pakutud rotatsiooni võimalused ei olnud kõigile endistele PPA ja KAPO ametnikele kättesaadavad ja pakutud. Kohus nõustub, et nii O. kui ka mõne teise rotatsiooni (mitte ainult eespool nimetatute) puhul võib olla tegemist eetilise probleemiga. Miks lähetusi ja sageli väga erinevatel tingimustel inimestele võimaldatakse ja miks mingitel juhtudel

keeldutakse, ei pruugi alati olla läbipaistev ja selge. See on juhtide diskretsiooni otsus ja nagu KAPO endine peadirektor S. ka kinnitas on iga rotatsioon juhtumipõhine, need olukorrad on niivõrd erinevad. Seega üksnes asjaolu, et lähetusi ei võimaldatud alati kõigile ja samadel tingimustele, ei muuda neid lähetusi ainuüksi sellel põhjusel veel ebaseaduslikuks. G. O. ütluste kohaselt tõusis tema jaoks VAPS pensioni taotlemine päevakorda kui algas Ukraina sõda ja ta soovis vabatahtlikuna Ukrainasse minna ning oli küsimus perekonna ülalpidamises. See väide, et ta hakkas alles seoses Ukraina sõjaga pensionile mõtlema on ümber lükatud e-kirjavahetusega, mille kohaselt 27.01.2022 pöördub G. O. PPA personalitöötaja poole ning küsib, millal tal täitub 25 aastat, seega on O. tundnud huvi pensionistaaži täitumise osas juba enne Ukraina sõja algust (24.02.2022). Samas on O. ka öelnud, et VAPS pensioni mõte tuli siis kui kursavennad ja kursaõed hakkasid seda vormistama, see oli kuskil 2021. Seega on ilmselge, et VAPS pensioni vormistamise idee ei olnud seotud võimaliku Ukrainasse minekuga. Asjaolus, et läbiotsimise käigus leiti paberkandjal SKA 06.05.2022 kiri G.O.le VAPS pensioni määramise kohta (2/29), ei ole midagi imelikku. Vanakooli inimesed trükivad ka praegusel digiajastul nende jaoks olulised dokumendid paberkandjal välja ja säilitavad need igaks juhuks. On eluliselt usutav ja e-kirjavahetuste põhjal ilmselge, et VAPS pension on O. jaoks oluline. (31.01.2022 e-kiri, kus peale hetke staaži suuruse teadasaamist küsib ta veel juurde, kui suur see pension hetkel on 3/164-166). Kuu aega enne staaži täitumist VAPS pensioni saamiseks (s.o 25 aastat) kirjutab G.O. 04.04.2022 soovist vormistada VAPS pension (3/170-171). Pensioni otsuse saamise järgselt jagab G. O. seda oma ühises vestlusgrupis oma pereliikmetega saates neile väljavõtte SKA otsusest ning kirjutab: „esimene etapp tehtud. Täispaketini veel 5 aastat.“ (10/76). 06.05.2022 on leitud ka sissekanne G. O. märkmikust: „Päris pensionini jäänud 4 aastat 8 kuud ja 6 päeva. Eelpension käes!“( 10/132). Kohus nõustub, et eeltoodust nähtub, et G. O. pidas vägagi oluliseks pensioni s.t lisaraha saamise küsimust, kuid need e-kirjad ei kinnita, et see oli teada T. R.le ja L.T.le. Samuti ei kinnita need e-kirjad, et 2019 aasta aprillis PPA teenistusse asudes ja koheselt edasi roteerudes puudus O.l soov peale rotatsiooni lõppu asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s ja, et R.il ja T.l oli teadmine, et G.O. ei kavatse peale rotatsiooni lõppu PPA-sse tagasi teenistusülesandeid täitma tulla. Tunnistaja S. ütlustest nähtub, et neil oli omal ajal kokkulepe, et VAPS pensioni ei võeta, aga mingisugusel hetkel muutus olukord selliseks, et KAPO-sse tuli päris palju PPA-st kolleege tööle ja neil olid kõigil VAPS pensionid vormistatud. KAPO-s olid lähtunud sellest, et VAPS on ikkagi ette nähtud sellel juhul, kui sa n-ö ei saa politseinikuna täie rauaga töötada enam 100%. Aga kuna Sotsiaalkindlustusamet asus seisukohale, et kõik, kes on seal mingi aja töötanud, neil on õigus see vormistada, siis mingisugusel hetkel ütles, et see on siis iga ühe südametunnistuse asi kas seda vormistada või mitte. Lõpuks vist enamvähem kõik selle vormistasidki. Seega kinnitavad tunnistaja S. ütlused, et kõigi nii KAPOS kui PPAs töötavate ametnike jaoks oli VAPS pensioniga saadav raha oluline (vastupidisel juhul ei oleks veel ametis olnud ametnikud VAPS pensioni endale vormistanud) ja selle vormistamist töötamise ajal ei pidanud tema ise õigeks, kuid vastuolus see seadusega ei olnud. Seega ei erinenud O. VAPS pensioni vormistamise osas kuidagi teistest ja ei saa öelda, et tema jaoks oli rahaline pool olulisem kui teiste selle pensioni vormistanud isikute jaoks. Tunnistaja L. L. sõnul küsis ta T. R.ilt, et kas ta teeks antud otsustuse G. O. osas uuesti ja peale väikest mõtlemist vastas T. R., et pigem mitte. Kohtuistungil ei selgunud millest oli tingitud R.i selline vastus. Samas ei kinnita see vastus ümberlükkamatult, et R. oli veendunud, et O. ametisse võtmine ja kohene edasi lähetamine oli ebaseaduslik. See vastus võib tähendada erinevaid asjaolusid, s.h ka seda, et R. oli väsinud O. teemaga tegelemisest. L.T. ei olnud isikuks, kes otsustas PPA-sse teenistusse võtmise. Ta sai vastutada üksnes enda juhitavas üksuses reaalselt olemasolevate ametikohtade ja ametnike eest. L.T. ei olnud isikuks, kes otsustas rotatsiooni vaid see oli PPA peadirektori või tema asetäitja otsustada. Puutuvalt VLA-sse roteeritud nelja isikuga tuleb märkida, et tunnistaja J.T. ütluste kohaselt olid isikud kirjutanud sahtlisse (4 1/42) lahkumisavaldused juhuks kui nende rotatsioon peaks ennetähtaega lõppema, et PPA ei peaks nende

probleemidega tegelema. Kuigi selline olukord võib olla ebaeetiline ja isegi ebaseaduslik kuivõrd PPVS § 677lg 1 annab politseiametnikule rotatsiooni ennetähtaegsel või tähtaegsel lõpetamisel õiguse jätkata politseiametnikuna..., on kahe VLA ametnikuga nii juhtunud ja nad on seda olukorda aktsepteerinud. Mitmed tunnistajad kinnitasid, et oli kokkulepe, et PPA-sse tagasi tulekuks, pidid kandideerima võrdsetel alustel teistega. Kohus möönab, et selline kokkulepe rotatsioonist tagasi tulekuks ei ole seaduslik, kuivõrd seadus näeb ette, et politseiametnikul on rotatsiooni lõpetamisel õiguse jätkata politseiametnikuna politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal. Rotatsioonist tagasi tulevatele PPA ametnikele ametikoha leidmine ei olnud aga L.T. ametiülesanne. Kelmuse objektiive koosseis eeldab pettust, millega viiakse kannatanu eksitusse. Varakäsutus, mida koosseis eeldab, peab olema tehtud eksituse mõjul. KAPO 19.07.2023 kiri tõendab, et KAPO on tutvustanud märgukirja 3747 I.H.le 11.08.2021. K.J. kinnitas, et tutvustas KAPO seisukohta H., kes J. sõnul arvas, et sellisel kujul pensioni saamine ei ole seaduslik. H. lahkus ametist 2021. Seega kinnitavad K.J. ütlused, et Sotsiaalkindlustusamet asutusena teadis G. O. politseiteenistuse asjaolusid ja KAPO hinnangut nende võimalikule õigusvastasusele juba üheksa kuud enne O. poolt pensionitaotluse esitamist. Sellest tulenevalt ei saa väita, et Sotsiaalkindlustusametit institutsioonina ei olnud olukorrast informeeritud. Sotsiaalkindlustusameti esinda selgitas kohtuistungil, et ei ole oluline kus isik pensioni avalduse esitamise hetkel töötab. PPA puhul võib isik jätkata pärast VAPS alusel pensioni vormistamist politseiteenistuses ja võib ka mitte. VAPS § 26 lubab seda. Kui on kahtlus siis kontrollivad ise täiendavalt, kui kahtlust ei ole siis ei kontrolli. Käesoleval juhul kahtlust ei tekkinud ja menetleja tegi pensionimääramise otsuse ära. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, kui endine Sotsiaalkindlustusameti juht olevat olnud K.J. ütluste kohaselt seisukohal, et O.l ei ole õigust VAPS alusel pensioni saada, siis miks ta ei teavitanud sellest teisi ametnikke ja ei tehtud märget süsteemi. Kohus ei usu, et juhul kui Sotsiaalkindlustusametis oleks peetud O.le VAPS pensioni maksmist ebaseaduslikuks, oleks tehtud O. taotluse alusel positiivne otsus. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistuses etteheidetud ATS§ 33 lg 1 nõudeid ei ole G.O. PPA teenistusse võttes ja samal päeval LuK-i edasi roteerides rikutud. Samuti ei ole leidnud vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendamist, et 2019 aasta aprillis ei olnud O. plaanis mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Üksnes asjaolu, et O. ei pidanud kohe 2019 aasta aprillis täitma teenistusülesandeid PPA-s vaid roteeriti LuK-i ja 2020 MTA-sse eesmärgiga, et O. peale lähetuse lõppu aprillis 2023 naaseb PPA-sse teenistusülesandeid täitma, ei muuda O. PPA teenistusse vormistamist 2019 aprillis ebaseaduslikuks ja näiliseks. Kuna G.O. on alates 15.04.2019 kehtiv teenistussuhe PPA-ga, ei ole Sotsiaalkindlustusametile esitatud valeandmeid politseiametniku staaži kohta ja loodud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiget ettekujutust. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista G.O. süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi õigeks. Samuti tuleb õigeks mõista T. R. ja L. T. süüdistuses KarS § 209 lg 2p2 ja 4 – 22 lg 3 järgi. Ametialane võltsimine. Riigikohus on lahendis 3-1-1-40-11 seisukohal, et KarS § 299 lg 1 on KarS §-de 344 ja 345 suhtes erinorm ja dokumendi võltsimise sisustamine toimub nende koosseisude puhul samadel alustel, v.a erisubjekti (ametiisik) ja eesmärgi (õiguste omandamine ja kohustustest vabanemine) osas. Kolleegium on varasemas otsuses leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. septembri 2001. a otsus asjas nr 3-1-182-01, p 7.1). Kuna võltsimise kirjeldus KarS § 299 lg 1 järgi ei erine KrK §-des 166 ja 186 sätestatust, jääb Riigikohtu kriminaalkolleegium oma senise tõlgenduse juurde. § 299 seisukohalt ei

ole oluline, et võltsitav või võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Vaidlust ei ole asjaolus, et T.R. oli ametiisik (vt lk 13-14). R.it süüdistatakse selles, et ta lasi oma alluval, PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P., keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kõnealune käskkiri sisaldas endas valeandmeid. G.O. võeti nimetatud käskkirja alusel politseiteenistusse ja roteeriti samal päeval edasi LuK-i. Kohus lk 1449 selgitas, miks ei ole G.O. PPA-sse teenistusse võtmine alates 15.04.2019 ja kohe samal päeval edasi roteerimine ebaseaduslik. Süüdistuse kohaselt oli dokument intellektuaalselt võltsitud, kuna G.O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda ja R., T. ja O. olid sellest teadlikud. Asjaolu, et O. 2019 aprillis ei asunud koheselt teenistusülesandeid täitma, PPA-s ei tähenda, et tal 2019 aprillis puudus kavatsus asuda tulevikus teenistusülesandeid täitma PPA-s. Ainuüksi asjaolu tõttu, et O. ei pidanud kohe hakkama täitma teenistusülesandeid PPA-s vaid võis neid asuda täitma peale rotatsiooni lõppemist või ka rotatsiooni ennetähtaegsel lõpetamisel varem, ei tähenda, et käskkiri 1.9-2.3/71p oli võltsitud. Kõige eeltoodu arvestades ei sisalda PPA 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p valeandmeid ja tegemist ei ole dokumendi võltsimisega ametiisiku poolt. Kuna T.R. ei ole PPA 09.04.2019 käskkirjaga nr 1.9-2.3/71p seoses pannud toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimist, ei ole G.O. dokumendi võltsimisele ka kihutanud ja L.T. osutanud füüsilist ega vaimset kaasabi. Samuti süüdistatakse R. ametialases võltsimises selles, et A. M., keda T.R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, koostas G.O. palvel ja T.R. ning L.T. heakskiidul 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Süüdistuse kohaselt seisnes L. T. vaimne kaasabi T. R.le selles, et tema andis heakskiidu A. M. poolt koostatud SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et R. või T. olid O. poolt väljateenitud aastate pensioni taotlemisest 2022 teadlik või sellega seotud. Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A.T. kiitis A.M. poolt SKA-le koostatud teatise heaks. Uuritud tõenditest nähtub, et 27.01.2022 e-kirjas tunneb G.O. huvi, millal tal täitub 25 a teenistuses ja mida peab tegema, et vormistada väljateenitud aastate pension (3/175, 7/137,149). 04.04.2022 teatab G.O. A.M.ile, et soovib vormistada väljateenitud aastate pensioni alates 05.05.2022.

02.05.2022 annab A.M. G.O.le teada, et ta teeks Sotsiaalkindlustusametis penisoniavalduse kuupäevaga 05.05.2022 (3/186, 7/144, 146). 01.11.2022 vastuskirja ja selle lisade kohaselt edastas PPA Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis DVK kaudu 29.04.2022 teatise nr 1.9-3/822-1, milles anti teada, et G. O.l on 05.05.2022 (ametis olemise viimane päev) seisuga staaž 25 aastat 00 kuud ja 00 päeva, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile kooskõlas VAPS §-ga 12. G.O. esitas 02.05.2022 avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks alates 05.05.2022. G.O.le määrati 06.05.2022 otsusega nr 1 väljateenitud aastate pension eluaegselt alates 06.05.2022 summas 481,72 eurot. 06.mail 2022 saadab O. K.V.le ja A.M.le Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2022 pensioni määramise otsuse (7/150, 44/181). O. ütlused kinnitavad, et ta T.le isegi ei öelnud, et ta hakkab VAPS alusel pensionit taotlema. R.le ta mainis seda. R. ütlustest nähtub, et tema ei teadnud VAPS alusel pensioni taotlusest. Kohus on seisukohal, et isegi kui O. mingi jutu sees R.le sellest pensioniplaanist rääkis, ei välista see võimalust, et R. l läks see info lihtsalt kõrvust mööda. On üldteada asjaolu, et inimesed mälu ja meelde jätmise võime ei ole absoluutne ja vestluste käigus ei omanda inimesed kogu vastaskõneleja räägitut. M. poolt teatise koostamine ei eeldanud R. või T. poolt mingisugust tegu, heakskiitu, nõusolekut vms. Staažiteatise näol on tegemist kehtivate haldusaktide alusel personaliarvestuses kajastatud andmete põhjal koostatava dokumendiga. Teatise koostamise ajal olid ja on ka hetkel O. staaži arvestamise aluseks olevad haldusaktid kehtivad. Kõnealuse väljateenitud aastate pensioni teatise koostamise ajal ei saanud ega pidanud R. ega T. tegema mistahes tegu või jätma midagi tegemata selleks, et selline teatis koostataks. O., kes oli kehtiva haldusaktiga teenistusse võetud, oli õigus sellise tõendi koostamist nõuda ja asjaomane personaliametnik ei oleks saanud selle koostamisest keelduda. Kohus on tuvastanud, et 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p ei olnud võltsitud ega ebaseaduslik ja kehtib siiani. Kõike eeltoodut arvestades ei ole leidnud tõendamist, et teatise nr 1.9-3/822-1 väljastamisel oleks olnud tegemist ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega R. poolt või, et T. osutas teatise võltsimisel vaimset kaasabi või, et O. dokumendi võltsimisele kihutas. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista T.R. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi õigeks. Samuti tuleb õigeks mõista G. O. süüdistuses KarS § 299 lg 1-22 lg 2 järgi ja L. T. süüdistuses KarS § 299 lg 1- 22 lg 3 järgi. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - kohtutoimikus olevad andmekandajad jätta toimikusse; - omakäeliselt kirjutatud tema kasutuses olevate tehnikavahendite, suhtlusrakenduste ja epostkastide kasutajatunnused ja paroolid (turvakleebised XXX ja xxx. KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada G.O.le; - spiraalköiteline märkmik Classic, sinist värvi nahksete kaantega märkmik, märkmik, mille kaanel mh kirje „One line a day“, A4 paberileht ja üks käsikirjaliste märkmetega paberileht (turvaklamber XXX), käsikirjaliste märkmetega paberilehed (turvaklamber XXX ja XXX) (kohtus) - tagastada G. O.le;

-

-

turvapakend xxx dokumentidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada Kaitseväe Luurekeskusele; musta värvi kaantega märkmik (turvakleebised XXX ning XXX) ja lisaleht nr „3“, millel märkmikust välja võetud märkmepaberid (turvakleebised XXX ning XXX) leht T. R. poolt antud digivahendite ja digikontode, sh e-postiaadressid, kasutajatunnuste ja paroolidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. R.ile; L. T. poolt vabatahtlikult välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode ja e-postkastide sisule juurdepääsuks kasutajatunnuste ja paroolide leht, 2 lehel (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada L. T.le; KAPO turvakleebistega nr XXX ja XXX suletud P. P. antud mobiiltelefoni, arvutite ning internetis kasutatava ühismeedia kontode kasutajatunnused ja salasõnad; KAPO turvakleebistega nr XXX ja nr XXX suletud must märkmik (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada P. P.le; turvakleebistega nr xxx ja xxx suletud A4 paber T. L. välja antud kasutajatunnuste ja paroolidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. L.le plommidega nr XXX, XXX, XXX XXX, XXX suletud dokumentide originaalid (toimik 3/3-14) tagastada PPA-le; A.M.i poolt välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode paroolide leht ja turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada A.M.le; turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada Välisluureametile; digitaalsete seadmete koopiafailid (KAPO andmehoidlas) – hävitada.

Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse menetluskulud riik, arvestades seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

korral

G.O., T.R. ja L.T. kaitsjad M.K. esitas taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 59 568 eurot (sh käibemaks 10 438 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja T.R., G.O. ja L.T. kaitsmiseks kokku 289 töötundi, sellest 109 kohtueelses menetluses ja 180 kohtumenetluses. Hinnaks oli 170 eurot tund ilma käibemaksuta ja õigusteenust osutas OÜ H (registrikood xxx) kaudu. Kohtueelse menetluse kuludest on L.T. osa teistest oluliselt väiksem seetõttu, et temaga sõlmis kaitsja õigusteenuse lepingu alles 2023. aasta oktoobris. G. O. osa on aga proportsionaalselt suurem seetõttu, et 18 tundi, mis kulus tema vara arestimise vaidlustamisele, on jäetud ainult tema kanda. Kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas asjas nr 1-xx-xxx Harju Maakohtu vara arestimise määruse, siis tuleks see kulu kindlasti hüvitada. Kohtumenetluse kulud jagas kolmeks, nii et igaühele jäi võrdne osa. Taotlusele on lisatud arved ja tööajaarvestused. Tööajaarvestuse kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt kriminaalasja materjalidega tutvumises, kliendiga suhtlemises ja nõupidamises, tunnistajatega suhtlemises, kohtumistes prokuröridega, järelpärimistes ja teabenõuete koostamises, taotluste koostamises, määrusekaebuse koostamises, kaitseakti koostamises, kirjalike seisukohtade ja kohtukõne koostamises, istungite ettevalmistamises, s.h tunnistajate küsimuste koostamine, ja maakohtu istungitel osalemises. Ühe tööühiku hind on olnud 170 eurot pluss käibemaks. Arvete kohaselt oli T.R. osa 9231+12444 kokku 21675 , G.O. osa 11067+12444 kokku 23511, L.T. osa 1938 +12444 kokku 14382 eurot.

Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda. Arvestades turusitatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Kaitsetasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Spetsifiaktsiooni kohaselt on kaitsja kulutanud kohtumistele avalike suhete teemal ja ajakirjanikega kokku 7+4 tundi. Kohus leiab, et ajakirjanikega suhtlemise ja avaliku arvamuse kujundamisega seotud kulu ei ole otseselt kriminaalasja menetlusega seotud kulu, mistõttu tuleb selle kulu 11x170 eurot s.o 1870 eurot + käibemaks osas jätta taotus rahuldamata. Spetsifikatsioonist nähtub, et nendest tundidest 9 on seotud R. ning O. ja T. mõlemaga 1 tund. Seega tuleb O. ja T. kasuks väljamõistetavat summat vähendada 170 eurot pluss käibemaks võrra ja R. kasuks väljamõistetavat summas 9x170 s.o 1530 pluss käibemaks eurot võrra. Arvestades sellesisulise vaidluse iseloomu ning vaidlusaluseid nii materiaal- kui menetlusõiguslike aspekte asjas, vastab muus osas arvetel kajastuv tööajaarvestus ilmselt kaitsja poolt reaalselt tehtud tööle. Kaitsja töö mahu ja kvaliteedi hindamisel ei lähtu kohus mitte üksnes erinevate dokumentide lehekülgede mahust vaid ka materjalide ja tõendite hulgast, mis on kaitsjal selle koostamiseks olnud vaja läbi töötada ja kohtule kompaktselt esitada. Arvestades kaitsja tegevust kriminaalmenetluses ja tema poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, on ülejäänud septsifikatsioonis toodud tegevustega seotud kulutused olnud kohtu hinnagul põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele. Kriminaalasjas on kolmel süüdistataval olnud sama advokaat, mistõttu on menetluskulud kokkuvõttes oluliselt väiksemad kui oleks olnud juhul kui igal süüdistataval oleks olnud eraldi kaitsja. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista L.T.le õigusabikuludena välja 14178 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista G.O.le õigusabikuludena välja 23307 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista T.R.le õigusabikuludena välja 19839 eurot koos käibemaksuga. Avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatava G.O. õigeks, tuleb tema vastu esitatud avalik õiguslik nõudeavaldus jätta läbivaatamata. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine L.T., T.R. ja G.O. kaitsja esitas kohtule taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. G.O. ja T.R. osas esitati taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning L.T. osas esitati taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas esinevad alused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. L. T. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks L.T. kaitsja M. Kurm esitas kohtule SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses au ja hea nime teotamisega. Mittevaraliseks kahjuks on L.T.

hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud alusetu kuriteoavalduse kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine.

esitamine,

Selleks et isik saaks mittevaralist kahju nõuda, peab isikul olema alus nõuda kahju hüvitamist vastavalt SKHS § 5, 6 või 7 alusel. SKHS § 11 lg 2 võimaldab SKHS § 7 alusel mittevaralise kahju hüvitada muuhulgas siis, kui see teotab tema au või head nime, kuid selleks peab esinema menetleja süüline rikkumine. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahju hüvitamise eeldusteks on esmalt menetlusõiguse rikkumise ja seejärel antud rikkumise süülisuse tuvastamine ning kõige viimaks rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju kindlakstegemine. Menetleja tegevuse õigusvastasus saab seisneda kriminaalmenetluse sätete süülises rikkumises. Oluline pole mitte menetlusõiguse rikkumise fakt iseenesest, vaid eeskätt see, kas selle rikkumisega tekitati isikule kahju. Kui rikkumine kahju kaasa ei too, ei ole see SKHS § 7 tähenduses oluline. Eeltoodust tulenevalt ei piisa üksnes objektiivsest menetlusõiguse rikkumisest. Rikkumine peab olema süüline. Süü väljendub teo etteheidetavuses prokuratuurile või uurimisorganile. Süü tuvastamisel ei lähtuta mitte menetleja ülesandeid täitnud konkR.se füüsilise isiku tegevuse süülisusest (nt tema teadmistest või kogemustest), vaid hinnang antakse menetleja kui terviku tegevusele. Samas piisab menetleja süü tekkimiseks sellest, kui tema nimel tegutsenud füüsiline isik tegutses süüliselt. Süü vormide osas tuleb aluseks võtta avaliku teenistuse seaduses (ATS) sätestatud süü mõiste. ATS § 74 lõike 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus (vt Riigikogu XII koosseis, 635 SE seletuskiri, lk 26). Esitatud taotlusest järeldab kohus, et taotluse esitaja hinnangul rikuti menetlusõigust KAPO riigisaladuse kaitse büroo juhi K.J. poolt kuriteoavalduse esitamisega ning seejärel kriminaalmenetluse algatamise, läbiviimise ja riigiprokuröride poolt süüdistuse esitamisega. Kohus märgib, et isikul ei teki kahjuhüvitise nõudmise õigust pelgalt tulenevalt sellest, et tema suhtes toimetati õigeksmõistmisega päädinud kriminaalmenetlust (RKKK 13.06.2016 3-1-1-34-16, p 8.5). Menetluse alustamise (sh kuriteoavalduse ja süüdistuse esitamisega) tõttu saab mõista kahjuhüvitise välja üksnes SKHS § 7 lg 1 alusel – aset peab olema leidnud menetlusõiguse rikkumine. KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi ehk legaliteedipõhimõtte, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Vastavalt KrMS § 193 lg 1 ja § 194 lg 1 peab kriminaalmenetluse alustamiseks olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 22.09.2010 3-1-1-60-10, p 9). Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust. Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate kõige raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses. Kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida ainult olukorras, mil puudub kuriteokahtlus üldse või see on pelgalt teoreetiline. Kohus tõdeb, et kriminaalmenetlus tervikuna võib olla isikule ebameeldiv ning ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida (RKKKo 22.09.2010 3-1-1-60-10, p 11). Samas tuleb ka arvestada seda, et kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (RKÜK 31.08.2011 3-3-1-35-10, RKHK 03.10.2023 3-19-1565/46, p 25). Arvestades menetlusosaliste vastanduvaid huvisid ja tõe tuvastamise vajadust, tuleb menetlusele allutatud isikul niisugust olukorda mõistlikes piirides taluda, ilma et tal tekiks õigus nõuda menetluse läbiviimisest tingitud kahju

hüvitamist. Niisugusest arusaamast on seadusandja lähtunud ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise eelduste sätestamisel. Riigil tuleb kahju hüvitada esmajoones siis, kui menetluse läbiviimisega põhjustatud isiku õiguste riive on tavapärasest suurem (RKKK 06.10.2021 4-21-222/20, p 29). Asjaolu, et isik ei nõustu tema suhtes toimetatava kriminaalmenetlusega, uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusega või põhjendustega, ei tähenda automaatselt selle õigusvastasust. Kohus leiab, et K.J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva kriminaalmenetluse alustamine ei olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Seejuures ei saa kuidagi väita, et prokuratuuri poolt L.T. suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud pahatahtlikult või alusetult. Prokuratuuri poolt süüdistusakti koostamist ja kohtusse saatmist reguleerib KrMS § 226. Prokuratuur peab süüdistusakti koostamise ajaks olema veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid ning ka selles, et isiku käitumises on tuvastatud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Õiguskirjanduses on märgitud, et süüdistusakti juures on keskseks küsimuseks, kui kaalukas peab olema kuriteokahtlus ehk mil määral peab prokurör olema veendunud, et isik kohtumenetluse tulemusena süüdi mõistetakse. Seejuures on välja toodud, et kui kuriteokahtlus jääb püsima ka kohtueelse menetluse tulemusena, on see kindlasti piisav süüdistusakti koostamiseks. Seetõttu tuleb prokuröril süüdistus esitada ka piisava kuriteokahtluse puhul, mille all tuleb mõista prokuröri hinnangut, et tõenäoliselt mõistetakse isik kohtu poolt süüdi (Kriminaalmenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2012, lk 546-547). Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne (RKKK 16.11.2010 3-1-1-83-10, p 19). Kohtu hinnangul ei ole võimalik praegusel juhul jõuda järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on prokuratuur koostanud süüdistuse ja saatnud selle kohtusse eirates KrMS-is sätestatut. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 1-xx-xxx, millega lahendati G. O. määruskaebust vara arestimise osas, ei puudutanud otseselt L.T. õigusi, oli vaidluskese suuresti põhjendatud kuriteokahtluse, mis oli seotud ka L.T.ga, olemasolul. Tallinna Ringkonnakohus jäi viidatud määruses põhjendatud kuriteokahtluse osas maakohtu eeluurimiskohtunikuga samale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht ei andnud prokuratuurile alust arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või ei ole õiguspärane. Kuriteokahtluse piisavat põhjendust kinnitas ka süüdistatava kohtu alla andmine 20.03.2024 määrusega prokuratuuri süüdistusakti alusel. Asjaolu, et käesoleva otsusega mõistab kohus L. T. temale esitatud süüdistuses õigeks, ei tähenda automaatselt, et esitatud süüdistus oli õigusvastane. Seega tuginedes eelnevalt kajastatud Riigikohtu seisukohtadele on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid ning praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et L. T.le on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes tekkinud kahju läbi isiku au ja hea nime teotamise, kuna isiku õiguste riive ei olnud tavapärasest suurem. Kuna praegusel juhul on täitmata esimene eeldus ehk puudub menetlusõiguse rikkumise fakt, siis pole tarvidust SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud kahjuhüvitise taotluse lahendamiseks hinnata järgmiste eelduste täidetust (sh menetleja süülist vastutust). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmine L.T.le viidatud alusel välistatud ning esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. T. R. taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks T. R.i kaitsja M. Kurm esitas kohtule seoses saamata jäänud tuluga SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 85 136,49 eurot, millele lisandub igas K. kuni kohtuotsuse tegemiseni 5169,55 eurot. Samuti esitati SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 42 000 eurot. Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud varalise kahju hüvitamise taotluse osas. Varalise kahju taotlust on põhistatud asjaoluga, et 2023 kevadel tegi X AS juhatuse esimees M. M. T. R.ile ettepaneku asuda pärast PPA-st lahkumist tööle X AS-i juhatuse liikmena, kus tema brutotöötasu

oleks olnud esimesel neljal kuul 8000 eurot ja edaspidi 9000 eurot. Ajavahemikul juuni 2023 kuni detsember 2024 oleks ta teeninud kokku brutos 167 000 eurot, mis teinuks netos 131 462,40 eurot. Kuna tema suhtes alustati kriminaalmenetlust, leidis X AS nõukogu, et kuni kriminaalmenetlus käib, ei saa teda juhatuse liikmeks nimetada. 05.06.2023 sõlmisid T. R. ja X AS töövõtulepingu tähtajaga 30.09.2023 ja töötasuga 5000 eurot bruto (3936 eurot neto), mida pikendati 28.09.2023 tehtud muudatusega kuni 31.03.2024. Kuna 2023 lõpuks oli teada, et kriminaalmenetluses esitatakse T. R.ile süüdistus ja algab kohtumenetlus, otsustasid pooled töövõtulepingu lõpetada. Kokku maksis X AS T. R.ile perioodil juuni kuni detsember 2023 töötasu 35 000 eurot bruto, s.o 27 552 eurot neto. 2024 on T. R.i sissetuleku moodustanud Töötukassa hüvitis kokku 18 020,91 eurot ja töötasu tema ettevõttest ME Consulting OÜ kokku 750 eurot (kokku 18 770,91 eurot). Seega oli ajavahemikul juuni 2023 kuni detsember 2024 T. R.i sissetulek kokku 46 322,91 eurot neto, mis on 85 136,49 euro võrra väiksem, kui tulu mida ta oleks teeninud X AS-i juhatuse liikmena. Viimati nimetatud summa moodustabki tekkinud varalise kahju. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud töövõtuleping nr 0188/23, töövõtuleping nr 0188/23 muudatus, T. R. konto väljavõte ajavahemikust 03.05.202307.11.2024 X AS poolt tehtud ülekannetest ning konto väljavõtted vahemikust 03.05.2023-08.11.2024 Eesti Töötukassa ja ME Consulting OÜ poolt tehtud ülekannetest. SKHS § 5 lg 1 p 4 järgi on õigeksmõistmise järel õigus nõuda ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel on õigus kahjuhüvitisele järgmiste eelduste täidetuse korral: 1) isik on mõistetud õigeks või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud; 2) isik on samas kriminaalmenetluses ametist kõrvaldatud; 3) isikule on tekkinud kahju ning 4) esineb põhjuslik seos isikule tekkinud kahju ja ametist kõrvaldamise vahel olukorras, kus isik on õigeks mõistetud või süüteomenetlus lõpetatud SKHS § 5 lg 1 või 2 alustel (vt Riigikogu XII koosseis, 635 SE seletuskiri, lk 14-15). Seejuures tuleb arvestada, et ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju kuulub SKHS § 10 lg 2 alusel hüvitamisele maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõudeesitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga. Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus T. R.i temale esitatud süüdistuses õigeks, on esimene eeldus varalise kahju hüvitamiseks täidetud. Seejärel tuleb kohtul tuvastada, kas riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut ehk antud juhul ametist kõrvaldamist, millele on viidatud esitatud taotluses. Kohtu hinnangul ei saa SKHS § 5 lg 1 p 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi tõlgendada nii laialt, nagu kaitsja on oma taotluses esitanud. Riigikohus on selgitanud, et 1) töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine SKHS-i alusel võib tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku; 2) kahjuhüvitise võib kaasa tuua KrMS § 141 lg-s 1 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine ning 3) teistmise tulemusena tühistatakse süüdimõistev kohtuotsus, millega materiaalõigusliku järelmina kaasnes senise töö- või ametikoha ja seeläbi ka sissetuleku kaotus (RKKK 13.06.2016 3-1-1-34-16, p 17). Praegusel juhul ei ole T. R. puhul ükski eelnevatest Riigikohtu lahendis märgitud eeldustest täidetud. T. R. ei ole tema suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses olnud vahistatud, mille tõttu oleks tal jäänud töötasu saamata ega ka KrMS § 141 lg 1 alusel ametist kõrvaldatud. Ka Riigikohtu lahendis välja toodud kolmas variant ei tule praegusel juhul kõne alla. Seega ei saa Eesti Post AS-ist saamata jäänud töötasu lugeda kriminaalmenetlusega tekitatud varaliseks kahjuks. Lisaks eelnevale tuleb märkida ka seda, et kahju hüvitamine SKHS-i järgi eeldab seda, et kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolu ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel peab kasutama nn conditio sine qua non-testi. Esmalt märgib kohus, et T. R.t ei kõrvaldatud X AS juhatuse liikme kohalt seoses kõnesoleva kriminaalmenetlusega, vaid tegemist oli võimaliku eesootava töökohaga, millel ta ei ole kunagi töötanud. Tegemist oli töökohaga, kuhu ta pidi suunduma alles pärast PPA ametiaja lõppu 02.05.2023.

Nii süüdistatava T. R. kui ka tunnistaja M. M. kohtus antud ütlustega leidis kinnitust, et neil olid sisulised läbirääkimised selle üle, et T. R. võiks asuda X tööle pärast PPA-st lahkumist. Mõlema ütlused kinnitavad ka seda, et T. R. ei asunud X AS juhatuse liikme kohale seoses kuriteokahtlusega. Kohtule on usutav, et X AS juhatuse liikme kohale mitteasumine võis olla seotud kõnesoleva kriminaalmenetlusega, kuid esitatud kahtlustus ja kriminaalmenetluse kulg ei teinud juriidilisi takistusi Eesti Post AS juhatuse liikme kohale asumiseks, mistõttu tuleb siiski tõdeda, et teda ei ole ametist kõrvaldatud seoses kriminaalmenetlusega. Sootuks ei ole võimalik isikut kõrvaldada ametist, millel ta ei olnud veel töötanud. Seega taotluses kirjeldatud võimaliku töösuhte sõlmimata jätmine ei ole hõlmatud SKHS § 5 lg 1 p-s 4 sätestatud ametist kõrvaldamise mõistega. Teiseks toob kohus välja, et vaatamata eelnevale, osutus T. R.l siiski võimalikuks asuda X AS-i tööle ning teenida tulu. Süüdistatav T. R. ja tunnistaja M. M. kohtus antud ütlused riimuvad selles, et M. M. pakkus talle X AS-is projektijuhi kohta, kus ta töötas 2023 lõpuni. Seejärel selgitas T. R. kohtus antud ütlustes, et alates 01.01.2024 pakuti talle taas juhatuse liikme kohta. Juhatuse liikmeks ta ei läinud, kuna see oli tema enda väärtuspõhine otsus, sest tolleks hetkeks oli selge, et asi läheb kohtusse ja ta ei näinud võimalust, et ühel päeval on ta kohtus ja teisel päeval teeb personaliotsuseid. Seepärast arutas ta seda M ja teiste kolleegidega Omnivas ning leidis, et see ei ole väärikas ja loobus selles ettepanekust ja lahkus Omnivast. Seega oli T. R. X AS-ist lahkumine 2023 lõpus tema enda vaba valik ning sellel puudub põhjuslik seos kriminaalmenetluse ja tekkinud kahju vahel. Tuginedes eeltoodule, tuleb T. R. taotlus SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel ametist kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks jätta rahuldamata. Järgnevalt võtab kohus seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise osas. Sarnaselt kaassüüdistatav L. T. mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, on ka T. R. mittevaralise kahju taotluses toodud välja samade põhistustega seisukoht, et T. R. mittevaraliseks kahjuks on tema hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud kuriteoavalduse esitamine, kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine. Selles osas soovib T. R. mittevaralise kahju hüvitiseks 40 000 eurot. Kuna T. R. au ja hea nime teotamisega seonduv mittevaralise kahju hüvitise taotlus on põhistuselt sisuliselt identne L. T. mittevaralise kahju taotlusega, jääb kohus ka T. R. taotluse lahendamisel samadele seisukohtadele ning ei pea põhjendatuks neid seisukohti uuesti korrata. Kohus märgib vaid, et K. J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva kriminaalmenetluse alustamine ei olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Seejuures ei saa kuidagi väita, et prokuratuuri poolt T. R. suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud pahatahtlikult või alusetult. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 1-XX-XXX, millega lahendati G.O. määruskaebust vara arestimise osas, ei puudutanud otseselt T.R.i õigusi, oli vaidluskese suuresti põhjendatud kuriteokahtluse, mis oli seotud ka T.R.iga, olemasolul. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht ei andnud prokuratuurile alust arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või ei ole õiguspärane. Kuriteokahtluse piisavat põhjendust kinnitas ka süüdistatava kohtu alla andmine 20.03.2024 määrusega prokuratuuri süüdistusakti alusel. Seega tuginedes samadele seisukohtadele, mida kohus on kajastanud L. T. suhtes mittevaralise kahju taotluse lahendamisel, on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid ning praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et T. R.ile on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes tekkinud kahju läbi isiku au ja hea nime teotamise, kuna isiku õiguste riive polnud tavapärasest suurem. Kuna ka sellel juhul on täitmata esimene eeldus ehk puudub menetlusõiguse rikkumise fakt, siis pole tarvidust SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud kahjuhüvitise taotluse lahendamiseks hinnata järgmiste eelduste täidetust (sh menetleja süülist vastutust). Seega on T.R.le kahjuhüvitise väljamõistmine

viidatud alusel välistatud ning esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isiku au ja hea nime teotamisega ei kuulu rahuldamisele. Lisaks eelnevale on T.R. kaitsja esitanud taotluse SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel ka mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema alandava kohtlemise ja ebaseadusliku kinnipidamisega. Kaitsja on seisukohal, et T.R. kinnipidamine oli ebaseaduslik ning kinnipidamise ajal koheldi teda alandavalt KrMS § 9 lg 3 mõttes. Need rikkumised annavad koos aluse kohaldada SKHS § 11 lg 2 ning mõista talle mõistliku suurusega hüvitis, mis on 2000 eurot. Ebaseaduslikku kinnipidamist on taotluses sisustatud sellega, et KrMS § 217 lg 2 ei saa kohaldada juhtudel, kus kuriteo toimepanemisest on möödas neli aastat. T. R. kinnipidamisprotokollis on märgitud, et kuriteojäljed viitavad T. R.le kui kuriteo toimepannud isikule. Kaitsja hinnangul on selline kinnipidamise alus mõeldud juhtudeks, kus sündmuskohalt üles võetud vereplekkide, jalajälgede, lõhna vms abil jõutakse isikuni, kelle puhul on alust arvata, et ta on sündmuskohalt põgenenud süüdlane. Süüdistusaktis kirjeldatud viisil toime pandud kelmus ei jäta maha mingeid kuriteojälgi. Samuti ei ole ju antud juhul mingit küsimust, kes on teinud G.O. ametisse nimetamise ja roteerimise otsused. Seetõttu on ka sellele punktile viitamine põhimõtteliselt vale. Kinnipidamise protokollis on märgistatud ka kastike, mis viitab sellele, nagu võiks T.R. kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kaitsja märgib selles osas ei ole menetleja midagi märkinud, kuigi vastavat ohuprognoosi tuleb põhistada. Kaitsja on seisukohal, et T.R. kinnipidamiseks polnud mingit menetluslikku vajadust ega õiguslikku alust. T. R. oleks võinud igal ajal (sh 21.03.2023) kutsuda KAPO peahoonesse ja ta viisakalt üle kuulata. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Sama paragrahvi lõige 2 annab ammendava loetelu juhtudest, mil isikult vabaduse võtmine on lubatud (RKÜK 21.06.2011 3-4-1-16-10, p 78). Sarnaselt vahistamisega tuleb isiku kahtlustatavana kinnipidamisel hinnata, kas tema suhtes esinevad nii PS §-st 20 kui ka KrMS §-st 217 tulenevad alused vabaduse võtmiseks (RKKK 09.06.2023 1-22-5272, p 29). Uurimisasutus on koostanud T. R. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, kuhu on märkinud kaks KrMS §-s 217 sätestatud kinnipidamise alust, s.o KrMS § 217 lg 2 p 3 - kuriteo jäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p 4 - ta võib kriminaalmenetlustest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kohtule esitatud kinnipidamise protokollis nähtub, et see on koostatud T. R. kinnipidamisega samal päeval, s.o 21.03.2023. T. R.le selgitati kinnipidamiseprotokolli p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid õigusi ja kohustusi (sh tema õigust teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest). Talle selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. T. R. on andnud õiguste ja kohustuste ning nende õiguse sisu selgitamise kohta kinnitava allkirja. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud tal avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning puudusid märkused protokolli kohta. Protokoll on tema poolt allkirjastatud. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on selle ajahetke seisuga hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe T. R. kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. T. R. kinnipidamise protokollist nähtuvad temale inkrimineeritud kahtlustuse sisu ning kinnipidamise alused. T. R. on käesolevas menetluses süüdistatavana kohtu alla antud, mistõttu tuleb juba selle pinnalt jaatada piisava kuriteokahtluse olemasolu. Kohus ei nõustu kaitsja esitatud väitega, et KrMS § 217 lg 2 ei sobinud T. R. kinnipidamiseks, kuna seda tuleb kohaldada juhul, kui isik tabatakse otse teolt. KrMS § 217 lg 2 p-s 3 ei ole ühtegi viidet sellele, et kinnipidamine peab toimuma kohe peale kuriteo toimepanemist, vaid on viidatud, et kuriteojäljed viitavad kuriteo toimepannud isikule. Kohe peale kuriteo toimepanemiselt tabamise jaoks on olemas eraldi säte, s.o KrMS § 217 lg 2 p 1, mille kohaselt peetakse isik kahtlustatavana kinni, kui

ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda. Õiguskirjanduses on märgitud, et KrMS § 217 lg 2 on üldjuhul mõeldud vahetult kuriteo toimepanemise järel isiku kinnipidamiseks, kohustades nii menetlejat koguma intensiivselt tõendeid ajal, mil need on veel rikkumata. Kuigi otseselt viitab tihedale ajalisele seosele kuriteoga sama lõike punkt 1, tuleb ka punkti 3 vähemalt kinnipidamise kohustuslikkuse osas tõlgendada selliselt, et kuriteo toimepanemisest ei ole möödunud pikk aeg (Kriminaalmenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2012, lk 217). Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 12.10.2022 ning arvestades kõnesoleva kuriteo iseloomu, ei pea kohus kriminaalmenetluse alustamise ja kinnipidamise ajavahemikku liigselt pikaks, mis tingiks kinnipidamise aluse äralangemise. Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega ka selles osas, et sõna „kuriteojäljed“ tuleb tõlgendada nii kitsalt nagu kaitsja on taotluses märkinud (sündmuskohalt võetud vereplekid, jalajäljed, lõhn jms). Kuriteojälje all tuleb mõista mingit tüüpi jälge, mis viitavad konkreetsele isikule kui kuriteo toimepanijale. Seejuures võib see jälg olla digitaalne (nt logiandmed) või mõni dokument (vt KrMS § 86 lg 1). Arvestades kõnesoleva kriminaalasja eripära (suures mahus dokumentaalseid tõendeid), olid ka sellel juhul kuriteojäljed dokumentidel või digitaalsel kujul ning need viitasid T. R.le kui kuriteo toimepannud isikule. Arvestada tuleb ka sellega, et T. R.le esitatud kahtlustus on seotud tema töökohaga, kus toimus tema kinnipidamine ja läbiotsimine, mistõttu oli T.R. teo ja selle toimepanemise kohaga seostatav ning see seos oli piisavalt värske, et tema kinnipidamisel oli põhjust arvata, et tema juurest õnnestub leida mingeid kuriteoga seostatavaid jälgi (dokumentaalsed, digitaalsed), mis võivad viivitamisel kaduma minna. Seega on praegusel juhul T. R. kinnipidamise protokolli õigesti märgitud kinnipidamise alusena KrMS § 217 lg 2 p 3, sest kuriteojäljed viitasid temale kui kuriteo toimepannud isikule. Kohus ei leia ka midagi õigusvastast selles, et kinnipidamise alusena on märgitud KrMS § 217 lg 3 p

ametnik T.R. kõrval ja vaatas pealt, kui T.R. tualetis loomulikke vajadusi rahuldas. Kaitsja leiab, et tualetis käik on meie kultuuriruumis üks neist toimingutest, mida aetakse privaatselt. Seetõttu tunneb iga normaalne inimene suurt ebamugavustunnet, kui peab neid asju õiendama nii, et keegi vaatab pealt. Kui inimest sunnitakse ilma põhjuseta tundma suurt ebamugavust, siis on tegemist tema alandamisega. Igasugune inimväärikuse alandamine moodustab aga KrMS § 9 lg 3 rikkumise. T.R. jälgimiseks tema tualetis käimise ajal ja ajal, mil ta riideid vahetas, ei olnud mingit menetluslikku vajadust. Kinnipeetu järelevalve on vajalik, kui esineb kahtlus, et ta võib põgeneda või asuda tõendeid hävitama (nt helistab kellelegi). Menetlejal polnud mingit põhjust arvata, et T.R. võiks tualetis kuidagi kaduma minna või seal tõendeid hävitada. Seega ei saanud ka T.R. pideval jälgimisel olla muud eesmärki kui tema alandamine. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikut on süüteomenetluses mh alandavalt koheldud. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse ning see hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega (SHKS § 11 lg 3). Selleks, et menetleja käitumine oleks käsitatav alandava kohtlemisena, peab see ületama teatud raskusastme. Riigikohtu praktikas on leitud, et inimväärikust alandab muuhulgas selline kohtlemine, mis tekitab tõsist hirmu ja alaväärsustunnet (RKKK 09.12.2022 1-20-2133, p 71). Mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused ja ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse alandamist. Kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega inimväärikale kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme. Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest (RKPSJK 20.06.2014 3-4-19-14, p 36). Süüdistatav T. R. selgitas kohtus antud ütlustes, et kui ta käis tualetis, siis oli kaitsepolitseinik kõrval ning ta küsis temalt, kas tal omal halb ei hakka, mille peale ta vastas, et see on käsk, tuleb teha. Samuti kui ta läks riideid vahetama, siis kaitsepolitseiametnik seisis kõrval, kui ta oli paljas. Ka selle peale ütles kaitsepolitseiametnik, et see on käsk, tuleb teha. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt oli ta nö protokollija rollis nii T.R. töökoha läbiotsimisel kui ka tema kahtlustavana ülekuulamisel. Tunnistaja selgituste kohaselt oli neil kaasas eriüksuse töötaja, kes on julgeoleku põhjustel varjatud näoga. Tema tõenäoliselt viibis juures, kui T. R. käis WC-s. Ei ole tavapärase praktika, et inimene seisab konkreetselt WC-s, vaid seistakse ukse taga eemal, uks jäetakse praokile lahti, aga tualetis samaaegselt tavapäraselt keegi ei seisa. On mitmeid kaalutlusi, millest üks on, et inimene ei saaks näiteks asitõendeid hävitada ning teine, et inimene ei saaks end vigastada. T. R. riiete vahetamise osas selgitas tunnistaja, et ta ei viibinud samas ruumis, kuna T. R. kabinetis oli eraldi, kas tualeti või garderoobi osa. Sellel hetkel, kui ta riideid vahetas, ta ei viibinud seal, aga iseenesest on tegemist tavapärase praktikaga, kus eriüksuse töötaja viibib samas ruumis. Küll aga inimene seisab, kas teisel pool sirmi, kappi, välditakse silmsidet. Selles osas, et Kaitsepolitseiametnik viibis läheduses, kui ta WC-s käis või riideid vahetas, T. R. tunnistaja sõnul pahameelt ei avaldanud. Iseenesest oli T. R. tegelikult väga abivalmis, sõbralik, allus korraldustele. Kohtu hinnangul võis kinnipidamisel riiete vahetamise ja tualetis käimise juures viibinud Kaitsepolitseiametnik tekitada T. R. küll ebameeldivat tunnet, kuid see ei saanud ületada sellist

raskusastet, mis kvalifitseeriks selle käitumise inimväärikuse alandamiseks. Kohus nõustub selles osas ka tunnistaja J. P. ütlustega, et tegemist on nö tavapärase praktikaga. Kohtule on see usutav, et kui isik peetakse kahtlustatavana kinni ning tema ametiruumides/elukohas teostatakse läbiotsimist ja sellel ajal tekib isikul vajadus riideid vahetada või tualetis käia, siis politseiametnik viibib nende toimingute juures julgeoleku- ja turvakaalutlustel kui ka selleks, et välistada isiku poolt nt asitõendite hävitamist. Asjaolu, et nimetatud juhul oli kinnipeetavaks kõrge politseiametnik, ei tingi sellistest kaalutlustest kõrvalekaldumist. Küll aga ei ole kohtule usutav, et politseiametnikul oli lisaks julgeoleku- ja turvakaalutlustele, mingi tavapärasest suurem ja anormaalne isiklik huvi süüdistatav T. R. osas, et ta oleks vaadanud pealt, kuidas isik tualetis enda loomulikke vajadusi rahuldab või vormiriietuse vahetab erariiete vastu. Lisaks ei ole leidnud tõendamist, et juuresolnud ametnik oleks olnud teisest soost. Meie kultuuriruumis on tavapärane, et spades ja spordiklubides vahetavad võõrad inimesed üksteise kõrval riideid ja käivad ka pesemas. Samuti on meeste tualettruumides pissuaarid. Seega ei saa väita, et igas muus olukorras oleks meie kultuuriruumis välistatud, et isiku riiete vahetamise või tema tualetis käimise juures ei viibiks kõrvalisi isikuid. Kohus märgib ka seda, et kui süüdistataval oli pretensioone sellise käitumise osas, oleks ta saanud seda avaldada tema suhtes koostatud kinnipidamise protokollis. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt aga ei olnud T. R. avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud, puudusid märkused protokolli kohta ning protokoll on ka tema poolt allkirjastatud. T.R. puhul on tegemist staažika politseiametnikuga, kellele oli hästi teada, et kõik võimalikud pretensioonid saab fikseerida koheselt protokollis. Kohus ei tuvastanud ka eelnevalt, et tema kinnipidamine oleks olnud ebaseaduslik. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Kohtu hinnangul ei olnud see riive ülemäärane. Seega jääb selles osas kahju hüvitise taotlus rahuldamata. Lõpuks märgib kohus, et kuigi eelnevalt ei leidnud tuvastamist, et T. R. kinnipidamine oleks olnud ebaseaduslik, tuleb talle seoses tema õigeks mõistmisega siiski õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Riigikohus on selgitanud, et kui on alust arvata, et süüteomenetluse meede on õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal kontrollida esmalt SKHS § 7 kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase menetlustoiminguga, sest sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata SKHS §-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju hüvitamiseks (RKKK 13.06.2015 3-1-1-34-16, p 15). Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus T. R. õigeks, on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-st 2 võimalik kahju hüvitada, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 4 järgi tuleb T. R.ile hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotlus esitati 16.12.2024 ning selleks hetkeks oli viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk (2024 III kvartal) 1959 eurot (vt https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Päevamääraks on seega 65,30 eurot. T. R.lt võeti vabadus 21.03.2023 ja ta vabastati samal kuupäeval. Seega tuleb talle välja mõista hüvitis ühe päeva eest summas 65,30 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T. R.le tuleb hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 65,30 eurot. Ülejäänud osas jääb mittevaralise kahju hüvitamise taotlus SKHS § 7 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata. G.O. taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks G.O. kaitsja M. Kurm esitas kohtule SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 89 065,99 eurot, mis seondub saamata jäänud töötasuga ning SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses au ja hea nime teotamisega, ebaseadusliku kinnipidamise ja osaliselt ebaseadusliku läbiotsimisega.

Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud varalise kahju hüvitamise taotluse osas. Varalise kahju taotlust on põhistatud asjaoluga, et 13.03.2023 kirjaga andis Euroopa Liidu Välisteenistus teada, et O. on osutunud valituks ja teda oodatakse esimesel võimalusel teenistusse nõustamismissioonile Ukrainas. Eelduslikult oleks ta asunud Ukrainas vanemnõunikuna tööle 08.05.2023 ning tema missioon oleks kestnud vähemalt ühe aasta. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 18 lg 2 alusel makstakse missioonil osalemise ajal töötasu või palka eksperdi missioonile lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga suuruses. G.O.l oli kuue kuu keskmine töötasu perioodil november 2022 kuni aprill 2023 3949,22 eurot neto. Kokku oleks tema aastane töötasu olnud 47 390 eurot neto. Lisaks oleks ta saanud Euroopa Komisjonilt iga Ukrainas viibitud päeva eest missioonil osaleja päevaraha, mille suurust perioodiliselt korrigeeritakse. Mais 2023 oli Ukraina päevaraha suurus 211,67 eurot ning 2024 aprillis 215,11 eurot (keskmiselt seega 213,39 eurot). Arvestades maha 35 puhkusepäeva, oleks ta saanud päevaraha 330 päeva eest kokku 70 418,70 eurot. Töötasu ja päevaraha kokku oleks üheaastase missiooni jooksul olnud 117 809,34 eurot neto. Kuna kõnesoleva kriminaalmenetluse tõttu jättis Välisministeerium ta missioonile saatmata, jäi tal eelnimetatud tulu saamata. G. O. jätkas teenistust PPA ametikohal, kust ta sai perioodil 08.05.2023 kuni 07.05.2024 töötasu 15 529,06 eurot neto. Lisaks on ta saanud lubatavate kõrvaltegevuste eest netotulu summas 13 214,29 eurot. Seega teenis G. O. ajavahemikul 08.05.2023 kuni 07.05.2024 töötasuna 28 743,35 eurot, mis on 89 065,99 euro võrra väiksem, kui tulu, mida ta oleks teeninud missioonil olles. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud Siseministeeriumi kantsleri 27.03.2023 kiri, Välisministeeriumi 18.10.2024 ja 31.10.2024 kirjad, Euroopa Liidu tsiviilmissioonidele saadetud ekspertide päevaraha määrad, PPA 14.04.2023 käskkiri ning G. O. pangakonto väljavõte teenitud tulu kohta ajavahemikust 08.05.2023-07.05.2024. SKHS § 5 lg 1 p 4 järgi on õigeksmõistmise järel õigus nõuda ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus G. O. temale esitatud süüdistuses õigeks, on esimene eeldus varalise kahju hüvitamiseks praegusel juhul täidetud. Seejärel tuleb kohtul tuvastada, kas riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut ehk antud juhul ametist kõrvaldamist, millele on viidatud esitatud taotluses. Tuginedes käesolevas kohtuotsuses eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-34-16, märgib kohus, et G.O. puhul ei ole ükski Riigikohtu lahendis viidatud eeldustest täidetud. G. O. ei ole Ukrainas nõuandemissioonil käinud ega seal vanemnõunikuna töötanud, mistõttu ei ole teda ka sellest ametist kõrvaldatud. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud Siseministeeriumi kantsleri T. M. 27.03.2023 ja Välisministeeriumi kantsleri J. V. 18.10.2024 kirjad, mis tõendavad, et nii PPA kui Siseministeerium võtsid G.O. tsiviilmissioonile lähetamiseks esitatud kooskõlastuse tagasi. Kandidaadi suhtes algatati kriminaalmenetlus ja ta ei vastanud enam nõuandemissiooni ametikohale esitatud nõuetele, kuna tal puudus vastaval ametikohal nõutav riigisaladuse luba. Vaidlust ei ole faktis, et O. riigisaladuse luba tunnistati kehtetuks peale kriminaalasja menetlemise avalikuks tulekut. Kriminaalmenetluse alustamine ei ole selliseks asjaoluks, mis tooks automaatselt kaasa riigisaladuse loa kehtetuks tunnistamise. O. ütlustest nähtub, et tal oli riigisaladuse loa pikendamise menetlus pooleli ja nagu ka O. ise väljendas kahtlust, ei saanud ta olla kindel, et seda riigisaladuse luba õigeaegselt pikendatakse. Seega ei saanud O.l olla märtsi lõpus 2023 tõsikindlat teadmist, et ta saab vaatamata sellele, et ta osutus valituks, asuda ametisse Ukrainasse nõuandemissioonile. Seega ei saa Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud töötasu lugeda kriminaalmenetlusega tekitatud varaliseks kahjuks ning taotluses kirjeldatud UkR.a nõuandemissioonile saatmata jätmine ei ole hõlmatud SKHS § 5 lg 1 p-s 4 sätestatud ametist kõrvaldamise mõistega. Tulenevalt eelnevast jätab kohus G. O. taotluse Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. Vaidlust ei ole asjaolus, et G.O. on PPA peadirektori 14.04.2023 käskkirjaga kõrvaldatud keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi jälitusametniku teenistusest ja

tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud kriminaalmenetluse ajaks alates 16.04.2023 kuni kriminaalmenetluse lõpule viimiseni või politsei teenistusest vabastamiseni. Teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse G.O.le ühes K. 60% tema keskmisest palgast. PPVS § 581 lg 1 p 2 kohaselt kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ajal, kui politseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes K. 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. PPVS § 581 lg 5 kohaselt kui politseiametniku süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kohtu hinnangul on G.O. keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi jälitusametniku teenistusest kõrvaldamine PPVS § 58 1 lg 1 p 2 alusel käsitatav ametist kõrvaldamisena SKHS § 5 lg 1 p 4 mõttes ning tema ametist kõrvaldamine on otseselt seotud käesoleva kriminaalmenetlusega. Seega on G.O.le tekitatud varaline kahju, mis seisneb PPA-st 40% ulatuses saamata jäänud tulus ning mis tuleb talle õigeks mõistmise korral hüvitada. Kohus märgib, et kuigi PPVS § 581 lg 5 kohaselt makstakse isikule maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist, on Riigikohus märkinud, et SKHS-i eesmärgiks oli allutada kõik süüteomenetlusega tekitatud kahju juhtumid süüteoasja lahendavale kohtule. SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole (RKHK 08.10.2018 3-18-400, p 10). Kuna G.O. varalise kahju hüvitamise taotluses on saamata jäänud töötasu hüvitamist taotletud üheaastase perioodi kohta (alates 08.05.2023 kuni 07.05.2024), piirdub kohus PPA-st 40% ulatuses saamata jäänud töötasu hüvitamisel taotluses märgitud perioodiga. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes hakati G.O.le maksma 60% tema keskmisest palgast alates 16.04.2023. G.O. kahju hüvitamise taotluses on märgitud, et ajavahemikul 08.05.2023-07.05.2024 sai ta PPA-st töötasu summas 15 529,06 eurot netos, mis moodustab 60% tema keskmisest palgast. Eelnevalt viidatud summa oli maha arvestatud G. O. poolt taotletud varalise kahju nõudest, mis seondub Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud tasuga. Vastupidiselt G. O. taotluses välja toodud summale, nähtub G.O. konto väljavõttest, et perioodil 08.05.2023-07.05.2024 sai G.O. PPA-st tasu kokku 15 983,69 eurot, mille kohus visualiseerib alljärgneva tabeliga.

28.06.2023 05.07.2023 03.08.2023 05.09.2023 04.10.2023 03.11.2023 06.12.2023 04.01.2023 05.02.2024 05.03.2024 03.04.2024 03.05.2024 Kokku

kontole laekunud summa eurodes 4173,85 166,34 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 1164,35 15 983,69

Kuigi kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, milline on G.O. igakuine töötasu ja kui palju sellest moodustab 60%, on kohtul võimalik tema arvelduskonto väljavõttest aru saada, et 60% tema netopalgast on 1164,35 eurot. Selline summa on laekunud PPA-st tema kontole igakuiselt alates

03.08.2023 kuni 03.05.2024. Samuti on G.O. kontole laekunud PPA-st 28.06.2023 4173,85 eurot ning 05.07.2023 166,34 eurot, kuid nimetatud summade puhul tuleb arvestada, et Tallinna Halduskohus tegi 27.06.2023 G.O. suhtes kohtuotsuse nr 3-23-804, millega rahuldas G.O. kaebuse osaliselt, tühistas PPA keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p ja seda muutva PPA peadirektori 02.05.2023 käskkirja nr 1.9-2.1/33p punkt 1 ning ennistas G.O. PPA teenistusse. Samuti kohustas kohus PPA-d maksma G. O.le välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, mille täpse suuruse peab PPA kindlaks määrama, võttes arvesse järgmist: 1) saamata jäänud töötasuks on summa, mis oleks kuulunud kehtivate haldusaktide alusel G.O.le töötasuna välja maksmisele alates 16.04.2023 kuni käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1.2. täitmiseni (st. tema tegeliku teenistusse ennistamiseni) juhul kui Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p ei oleks antud; 2) perioodil 16.04.2023 kuni 28.04.2023 oli G.O. kehtiva haldusakti alusel teenistusest kõrvaldatud ning sai tasu vastavalt PPA peadirektori 14.04.2023 käskkirjale nr 1.9-2.1/26p ning 3) saamata jäänud töötasu summast tuleb maha arvata summad, mis maksti G.O.le PPA keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p alusel toimunud teenistusest vabastamise tõttu ja mille maksmise alus on tema teenistusse ennistamisega ära langenud. Seega on kohus seisukohal, et lisaks tema töötasule 60% ulatuses, on 28.06.2023 ja 05.07.2023 PPA poolt G.O.le laekunud summade puhul arvestatud ka Tallinna Halduskohtu 27.06.2023 otsuse nr 3-23-804 ps 1.3 toodud nõudeid, millega kohustati PPA-d maksma G.O.le tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et ajavahemikul 08.05.2023 kuni 07.05.2024 oli G.O. igakuine netopalk 60% ulatuses tema keskmisest palgast 1164,35 eurot, mis nimetatud perioodil teeb kokku 13 972,20 eurot (12 kuud × 1164,35 eurot). Politsei- ja Piirivalveametist saamata jäänud netotöötasu 40% ulatuses oli viidatud ajavahemikul 9314,80 eurot (13 972,20 × 100 ÷ 60 – 13 972,20). Seega tuleb Eesti Vabariigilt SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel mõista G.O. kasuks välja alates 08.05.2023 kuni 07.05.2024 Politsei- ja Piirivalveametist kõrvaldamise ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40% ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot. Järgnevalt võtab kohus seisukoha mittevaralise kahju taotluse osas. Sarnaselt kaassüüdistatavate L.T. ja T.R. mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, on ka G.O. mittevaralise kahju taotluses toodud välja sarnaste põhistustega seisukoht, et G.O. mittevaraliseks kahjuks on tema hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud kuriteoavalduse esitamine, kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine. Täiendavalt on hüvitise suurust motiveeritud KAPO juhtivametnike poolt tema halvustamisega ja sooviga teda ametist kangutada, kahtlustuse esitamise ajastusega ning mittevajalike menetlustoimingute tegemisega (kinnipidamine ja läbiotsimine). Kokkuvõtvalt soovib G.O. mittevaralise kahju hüvitiseks 40 000 eurot. Kuna G.O. au ja hea nime teotamisega seonduv mittevaralise kahju hüvitise taotlus on põhistuselt sarnane L.T. ja T.R. mittevaralise kahju taotlusega, mis puudutab kuriteoavalduse esitamist, kriminaalmenetluse algatamist ja läbiviimist ning süüdistuse esitamis, jääb kohus ka G.O. taotluse lahendamisel selles osas samadele seisukohtadele ning ei pea põhjendatuks neid seisukohti uuesti korrata. Kohus märgib vaid, et K. J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva kriminaalmenetluse alustamine ei olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Tagajärjetuks jäävad kaitsja esitatud väited, et tegemist oli KAPO juhtivametnike isikliku vaenu ning halvustavate väidete ja hinnangute esitamisega, kuna kellegi isiklikud hinnangud ja halvustavad väited ei ole kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Seejuures ei saa kuidagi väita, et prokuratuuri poolt G.O. suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud pahatahtlikult või alusetult. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses nr 1-23-1866, millega lahendati G.O. määruskaebust vara arestimise osas, oli vaidluskese suuresti põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul. Tallinna Ringkonnakohus jäi viidatud määruses põhjendatud kuriteokahtluse osas maakohtu

eeluurimiskohtunikuga samale seisukohale. Ringkonnakohtu seisukoht ei andnud prokuratuurile alust arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või ei ole õiguspärane. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kuidagi järeldada, et esitatud kuriteokahtlus oleks olnud pahatahtlik või ebaseaduslik. Kuriteokahtluse piisavat põhjendust kinnitas süüdistatava kohtu alla andmine 20.03.2024 määrusega prokuratuuri süüdistusakti alusel. Mis puudutab kaitsja väidet kahtlustuse esitamise aja osas, märgib kohus järgmist. G.O. suhtes esitati kuriteoavaldus ning kriminaalmenetlus alustati enne, kui G. O. esitati kandidaadiks Euroopa Liidu nõustamismissioonile Ukrainas. Asjaolu, et G.O. peeti kinni ja talle esitati kahtlustus sisuliselt nädal hiljem, kui tuli teade tema missioonile saatmise kohta, ei ole menetlejale etteheidetav ega ka ebaseaduslik. Kohus möönab, et sellel võis olla G.O. jaoks ebameeldiv tagajärg, kuid kahtlustuse esitamise aeg võis olla tingitud just sellest teatest, kuna G.O. suundumine Ukrainasse, oleks raskendanud oluliselt ka käesoleva kriminaalasja menetlemist, kuna isik ei viibi Eestis. Seda, et KAPO tunnistas 05.04.2023 kehtetuks tema riigisaladusele juurdepääsu loa, ei saa samuti pidada asjakohatuks, kuna talle esitati kuriteokahtlus. Vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 34 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt võib juurdepääsuloa tunnistada kehtetuks, kui isiku puhul esineb sama seaduse § 32 lg-s 2 nimetatud asjaolu. Sama seaduse § 32 lg 2 p 3 kohaselt juurdepääsu luba andmast või selle kehtivust pikendamast võib keelduda füüsilisele isikule, kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana. Kohus ei nõustu etteheidetega, et teistele kuriteokahtlustuse saanud isikutele jäeti riigisaladuse load alles. Riigisaladuse loa võib seoses kriminaalmenetlusega tunnistada kehtetuks, kuid see ei ole kohustuslik. See on riigisaladuse loa andnud asutuse ametniku kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus, mida saab vaidlustada. Kuna kaassüüdistatavad olid mõlemad oma ametikohtadelt sisuliselt koheselt ka lahkumas, siis võib eeldada, et riigisaladuse loa andmise eest vastutava asutuse hinnangul ei olnud vajadust ka riigisaladusele juurdepääsu õigust enam piirata. Riigisaladuse loa kasutamine sõltub põhjendatud teadmisvajaduse olemasolust ja ainuüksi loa olemasolu ei anna õigust tutvuda ükskõik millise riigisaladusena liigitatava infoga. Teiste isikute osas, kellele jäeti vastav õigus alles, kohus hinnangut ei anna, kuna neid isikuid ei ole käesolevas asjas kohtu alla antud. Seega tuginedes samadele seisukohtadele, mida kohus on käesolevas otsuses juba kajastanud mittevaralise kahju taotluste lahendamisel, on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid ning praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et G.O.le on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes tekkinud kahju läbi isiku au ja hea nime teotamise, kuna isiku õiguste riive polnud tavapärasest suurem. Samuti ei näe kohus G.O. kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. G.O. kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvad temale inkrimineeritud kahtlustuse sisu ning kinnipidamise alused, mille kohaselt peeti ta kahtlustatavana kinni KrMS § 217 lg 2 p 3 alusel- kuriteo jäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p 4 alusel- ta võib kriminaalmenetlustest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kuna G.O. kahju hüvitamise taotluses on toodud kinnipidamise juures välja samad etteheited, jääb kohus ka G.O. kinnipidamise osas varasemalt T.R. puhul kohtuotsuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud kinnipidamise protokollis nähtub, et see on koostatud G. O. kinnipidamisega samal päeval, s.o 21.03.2023. G.O.le selgitati kinnipidamiseprotokolli p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid õigusi ja kohustusi (sh tema õigust teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest). Talle selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. G.O. on andnud õiguste ja kohustuste ning nende õiguse sisu selgitamise kohta kinnitava allkirja. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud tal avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning märkinud, et kinnipidamise osas pretensioone ei ole. Protokoll on tema poolt allkirjastatud.

G. O. on käesolevas menetluses süüdistatavana kohtu alla antud, mistõttu tuleb juba selle pinnalt jaatada piisava kuriteokahtluse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole ka G.O. kahtlustatavana kinnipidamisel KrMS § 217 lg 2 p-le 3 viitamisel eksitud. Arvestades kõnesoleva kriminaalasja eripära, olid ka sellel juhul kuriteojäljed dokumentidel või digitaalsel kujul ning need viitasid G. O.le kui kuriteo toimepannud isikule. G.O.le esitatud kahtlustus oli seotud tema töökohaga ning tema kinnipidamisega paralleelselt oli ta allutatud ka menetlustoimingule (läbiotsimine). Läbiotsimised viidi läbi kinnipidamisega samal päeval Kaitseväe Luurekeskuses, kus ta töötas ajavahemikul 16.04.201830.04.2020; tema elukohas; tema ajutises viibimiskohas seoses Kaitseväe õppekogunemisega ning tema töökohas Maksu- ja Tolliametis. Kohtu hinnangul oli G. O. teo ja selle toimepanemise kohaga seostatav ning see seos oli piisavalt värske, et tema kinnipidamisel oli põhjust arvata, et temalt õnnestub leida mingeid kuriteoga seostatavaid jälgi (dokumentaalsed, digitaalsed), mis võivad viivitamisel kaduma minna. Lisaks on G. O. kinnipidamise alusena viidatud veel KrMS § 217 lg 3 p-le 4, mida kohus samuti ei pea valeks. Samuti ei nõustu kohus kaitsja etteheitega, et kinnipidamisprotokollis ei ole ohuprognoosi põhistatud. Vastavalt KrMS § 218 lg 1 p-le 1 tuleb kinnipidamise protokolli märkida kinnipidamise alus ning põhjenduste lisamist menetlusseadustik ei nõua. KrMS § 217 lg-s 3 sätestatud alused on mõeldud esmalt võimaliku hilisema vahistamise tagamiseks, mis ei tähenda automaatselt, et kinnipidamisele peaks järgnema vahistamise taotlemine. Sellel alusel on isiku kahtlustatavana kinnipidamine põhjendatud juhul kui menetlustaktikaliselt on isik vajalik allutada menetlustoimingule ootamatult, et ta ei saaks pakku minna ega võimalikke tõendeid mõjutada või hävitada. Koos kinnipidamisega oli G. O. allutatud ka menetlustoimingule. Samal päeval peeti kinni ka kaassüüdistatav T.R. ning läbiotsimistoiminguid tehti mitmetes asukohtades, sh ametiruumides. Kuna nii G.O.le kui ka T. R.le ja L.T.le esitatud kahtlustused oli otseses seoses nende töökohtadega ning neid kahtlustati ühiselt kuriteo toimepanemises, siis esines ka tõenäosus, et vabaduses olev ja mitte kinnipeetud isik võib mingil viisil menetlust takistada (nt tõendeid hävitada). Ilma kinnipidamiseta saab isik vabalt ringi liikuda ja helistada ning tal on võimalus anda võimalike tõenditega seonduvaid juhiseid kolmandatele isikutele. Menetleja kaalutlusotsustus on ka see, kas menetleja peab vajalikuks teostada mingeid teatud toiminguid (nt analüüsida läbiotsimisel leitud, kahtlustatava ütlusi vms) otsustamaks tema vahistamise vajalikkus. Samal päeval kuulati G.O. kahtlustatavana üle ning ta andis ütlusi vabatahtlikult. Pärast G.O. ütluste andmist oli võimalik vastu võtta ka lõplik seisukoht selles, kas on alust arvata, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kui G.O. kinnipidamise eesmärk oli vältida menetluse takistamist nt tõendite hävitamisega, siis ei ole kohtu seisukohalt midagi taunimisväärset ka selles, et teda peeti kinni kuni kahtlustatavana ülekuulamise lõpuni, sest kui isikul on olnud võimalus tõendeid kõrvaldada, võib see mõjutada ka tema võimalikke ütlusi. G.O. vabastati kinnipidamiselt 22.03.2023 kell 00.50 ehk menetleja vabastas ta viivitamatult, kui olid selgunud tema suhtes otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud. Eeltoodud põhjendustel ei tuvastanud kohus menetlejate poolseid rikkumisi ning G.O. kinnipidamine oli seaduslik. Läbiotsimise osas viitas kaitsja, et läbiotsimine oli osaliselt tarbetu. 21.03.2023 toimunud läbiotsimisel võeti kaasa kõik kodust leitud digitaalsed teabekandjad, sh G. O. abikaasa arvuti ja alaealistele lastele kuulunud fotoaparaatide mälukaardid. Kaitsja leiab, et kaasa võeti ka selliseid teabekandjaid, mille kohta puudus menetlejal põhjendatud arvamus, et need võivad sisaldada tõendi väärtusega teavet. Samuti tõi kaitsja välja asjaolu, et vaatamata G. O. ja kaitsja korduvatele palvete, keeldus menetleja neid asju rohkem kui kahe kuu jooksul tagastamast. Asjad tagastati alles 02.06.2023, kui kaitsja oli teinud ametliku taotluse ning tagastatud teabekandjad olid turvaklambrite ja -kleebistega pakenditest samal kujul nagu need tema kodust kaasa võeti. Kuna G. O. kahju hüvitamise taotluses on etteheidetud ainult tema elukoha läbiotsimisega seonduvat, võtab kohus seisukoha ainult selle läbiotsimise osas. 21.03.2023 kell 10.00 algas kriminaalasjas

läbiotsimine G.O. elukohas aadressil xxx. Läbiotsimise kohta koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt viis toimingu läbi H. A. koos teiste osalenud isikutega. Läbiotsimise aluseks oli 20.03.2023 Riigiprokuratuuri riigiprokurör Maria Entsiku läbiotsimismäärus, mis rahuldati eeluurimiskohtuniku pealdisega 22.03.2023. Läbiotsimismääruses on põhjalikult loetletud, mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse. Läbiotsimisprotokolli p-s 8 on välja toodud läbiotsimisega leitud ja kaasa võetud objektid. G. O. on protokolli lõpus p-s nr 10 teinud märkuse vana iPhone kohta ning lisanud, et muid märkusi ega pretensioone ei ole. Samuti on ta saanud kätte protokolli ärakirja. Protokolli kõik leheküljed on G. O. poolt allkirjastatud. Kohus ei jaga kaitsjaga sama seisukohta, et läbiotsimine oli osaliselt ebaseaduslik. Läbiotsimismääruses on toodud välja, et läbiotsimise teostamise eesmärgiks on leida ja ära võtta G.O. valdusest mh arvutid, mobiiltelefonid, SIM-kaardid, nutiseadmed ja muud elektroonilised andmekandjad, mis võivad omada tähtsust kuriteo tehiolude väljaselgitamisel ja teiste kuriteoga seotud isikute tuvastamisel. Läbiotsimisprotokolli p-s 8 on välja toodud läbiotsimisega leitud ja kaasa võetud objektid. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et G.O. andis vabatahtlikult välja mitmeid andmekandjaid, sh väidetavalt tema abikaasale kuuluva sülearvuti Dell (TAG S D1F7QX1), mille kohta on läbiotsimisprotokollis selgitus, et see arvuti on nii tema kui tema abikaasa kasutuses ning ta hoiab seal pildifaile ja kasutab seda ka enda sotsiaalmeedia külastamiseks. Samuti on läbiotsimisprotokollis märgitud, et läbiotsimise kestel avaldas G.O., et soovib anda vabatahtlikult välja kogu tema eramus oleva irdmeedia, lisades aga, et irdmeedial ei ole temale etteheidetava teoga seotud asju. G.O. väitel asub irdmeedia tema töötoas kirjutuslaua sahtlites. G.O. sõnul kasutab töötuba tema (2/ 25). Läbiotsimisprotokolli p-s 8.1.9 on märgitud töötoast kahepoolse riiulikapi vasakult poolelt ülemiselt riiulilt avastatud neli erinevat fotoaparaati, mille seest võeti kaasa mälukaardid. Punktis 8.1.9.2 märgitud fotoaparaadi Fujifilm Finepix S8600 s/n 5SG07186, mille sees oli mälukaart SanDisk Ultra 16GB, on märgitud, et tegemist on tema tütre fotoaparaadiga. Eelnevalt nimetatud objektide puhul on tegemist Riigiprokuratuuri läbiotsimismääruses nimetatud objektidega, mistõttu ei ole alust väita, et andmekandjate ära võtmine oleks olnud vastuolus KrMS § 91 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. Kohus märgib, et menetlejal puudub läbiotsimise toimetamisel teadmine, kas mingi andmekandja omab sel hetkel tähtsust kuriteo tehiolude väljaselgitamisel või mitte. Samuti ei ole menetlejal ka tõsikindlat teadmist, kellele mingi andmekandja kuulub ning kas seda kasutab või on kasutanud kahtlustatav/süüdistatav. Seejuures märgib kohus veelkordselt, et läbiotsimisprotokolli kohaselt on G. O. andnud mitmed andmekandjad välja vabatahtlikult, sh väidetava abikaasa arvuti kui ka irdmeedia, milleks on ka fotoaparaatide mälukaardid. Kohus ei nõustu ka taotluses toodud etteheitega, et asitõendeid ei ole tagastatud viivitamata. Kohtu hinnangul ei saa natuke enam kui kahte kuud pidada nii pikaks ajaks, et selle põhjal jaatada menetlusõiguse rikkumist. KrMS § 126 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on läbiotsimiste käigus ära võetud suurel hulgal erinevaid andmekandjaid ja dokumente. Kohtule esitatud materjalide pinnalt selgub, et menetleja on asjassepuutuvatest andmekandjatest teinud koopiad ja nende alusel on koostatud vaatlusprotokollid. Arvestades läbiotsimise käigus äravõetud objektide suurt mahtu ning asjaolu, et menetluse läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks tuleb andmekandjatelt asjassepuutuvad andmed ohutult kopeerida, ei pea kohus taotluses etteheidetud andmekandjate tagastamiseks kulunud aega niivõrd pikaks, et saaks rääkida KrMS § 124 lg-s 3 sätestatud põhimõtte rikkumisest. Lisaks märgib kohus, et tõendamata on ka väited, et G.O. ja tema kaitsja pöördusid korduvalt menetleja poole asjade tagasisaamiseks. Taotluses on toodud välja, et kaitsja tegi menetlejale taotluse 26.05.2023 (tõend 5.3.4), milline kuupäev küll kohtule esitatud taotluse lisast ei selgu, kuid 02.06.2023 on menetleja üleandmise-vastuvõtmise aktiga tagastanud süüdistatavale mitmed teabekandjad. Sellist ajavahemikku asjade tagastamiseks ei pea kohus viivitamiseks. Ka etteheited, et andmekandjad tagastati G.O.le turvaklambrite ja -kleebistega pakendites täpselt samal kujul, nagu need tema kodust kaasa võeti, jäävad tagajärjetuks. Kohus märgib, et juhul kui mingid andmekandjad tagastati G.O.le

samal kujul nagu need tema kodust kaasa võeti ehk avamata, siis järelikult piisas menetleja hinnangul kuriteo tehiolude väljaselgitamiseks teistest andmekandjatest, mida on käesolevas menetluses vaadeldud. Sellest saab ka järeldada, et G.O. ja tema perekonnaliikmete põhiõiguste riive on olnud arvatavast väiksem. Kuigi eelnevalt ei leidnud tuvastamist, et G.O. kinnipidamine oleks olnud ebaseaduslik, tuleb talle seoses õigeks mõistmisega hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju. Riigikohus on selgitanud, et kui on alust arvata, et süüteomenetluse meede on õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal kontrollida esmalt SKHS § 7 kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase menetlustoiminguga, sest sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata SKHS §-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju hüvitamiseks (RKKK 13.06.2015 3-1-1-34-16, p 15). Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus G.O. õigeks, on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-st 2 võimalik kahju hüvitada, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 4 järgi tuleb G.O.le hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotlus esitati 16.12.2024 ning selleks hetkeks oli viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk (2024 III kvartal) 1959 eurot (vt https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-jatoojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Päevamääraks on seega 65,30 eurot. G.O.lt võeti vabadus 21.03.2023 kell 06.25 ja ta vabastati 22.03.2023 kell 00.50. Seega tuleb talle välja mõista hüvitis kahe päeva eest summas 130,60 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.O.le tuleb hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 130,60 eurot. Ülejäänud osas jääb mittevaralise kahju hüvitamise taotlus SKHS § 7 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata. Juhindudes KrMS § 306, 311- 312, 314, 310 lg 2 kohus otsustas: Mõista G. O. süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi õigeks. Mõista G. O. süüdistuses KarS § 299 lg 1- 22lg 2 järgi õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt välja G. O. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 23307 eurot. Jätta G. O. taotlus Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel G. O. kasuks välja alates 08.05.2023 kuni 07.05.2024 Politsei- ja Piirivalveameti teenistusest kõrvaldamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40% ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt G. O. kasuks välja süüteomenetluses kahtlustatavana kinnipidamisega 21.03.2023-22.03.2023 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 130,60 eurot. Ülejäänud osas jätta G. O. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata. Mõista T. R. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3 järgi õigeks. Mõista T. R. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi õigeks.

Mõista Eesti Vabariigilt välja T. R. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 19839 eurot. Jätta T. R. taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt T. R. kasuks välja süüteomenetluses kahtlustatavana kinnipidamisega 21.03.2023 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 65,30 eurot. Ülejäänud osas jätta T. R. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata. Mõista L. T. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3 järgi õigeks. Mõista L. T. KarS § 299 lg 1 – 22 lg 3 järgi õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt välja L. T. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 14178 eurot. Jätta L. T. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata. Jätta Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu G. O. vastu esitatud avalik õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Asitõendid: - kohtutoimikus olevad andmekandajad jätta toimikusse; - omakäeliselt kirjutatud tema kasutuses olevate tehnikavahendite, suhtlusrakenduste ja epostkastide kasutajatunnused ja paroolid (turvakleebised XXX ja xxx. KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada G. O.le; - spiraalköiteline märkmik Classic, sinist värvi nahksete kaantega märkmik, märkmik, mille kaanel mh kirje „One line a day“, A4 paberileht ja üks käsikirjaliste märkmetega paberileht (turvaklamber XXX), käsikirjaliste märkmetega paberilehed (turvaklamber XXX ja XXX) (kohtus) - tagastada G. O.le; - turvapakend xxx dokumentidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada Kaitseväe Luurekeskusele; - musta värvi kaantega märkmik (turvakleebised XXX ning XXX) ja lisaleht nr „3“, millel märkmikust välja võetud märkmepaberid (turvakleebised XXX ning XXX) leht T. R. poolt antud digivahendite ja digikontode, sh e-postiaadressid, kasutajatunnuste ja paroolidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. R.le; - L. T. poolt vabatahtlikult välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode ja epostkastide sisule juurdepääsuks kasutajatunnuste ja paroolide leht, 2 lehel (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada L. T.le; - KAPO turvakleebistega nr XXX ja XXX suletud P. P. antud mobiiltelefoni, arvutite ning internetis kasutatava ühismeedia kontode kasutajatunnused ja salasõnad; KAPO turvakleebistega nr XXX ja nr XXX suletud must märkmik (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada P. P.le; - turvakleebistega nr xxx ja xxx suletud A4 paber T. L. välja antud kasutajatunnuste ja paroolidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. L.le - plommidega nr XXX, XXX, XXX XXX, XXX suletud dokumentide originaalid (toimik 3/314) tagastada PPA-le;

-

A. M.i poolt välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode paroolide leht ja turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada A. M.ile; - turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada Välisluureametile; - digitaalsete seadmete koopiafailid (KAPO andmehoidlas) – hävitada. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 31.03.2025. Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.