lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-6966/71

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-6966/71
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Kuulutamise aeg
06.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
23 179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-6966/47Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2025. a, Tallinn Kriminaalasja number

1-23-6966

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Sten Lind ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Kert Kingo süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 209 lg 2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi ja Martin Traadi süüdistuses KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus

Apellandid

süüdistatava Kert Kingo kaitsjad süüdistatava Martin Traadi kaitsja

Prokurör

Vahur Verte

Kaitsjad

Kert Kingo kaitsjad Elise Altroff (istungil ei osalenud) ja Oliver Nääs Martin Traadi kaitsja Jaak Siim

Süüdistatavad

Kert Kingo (isikukood 46803052759, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, KoTo II tlk 126) Martin Traat (isikukood 37203082728, isikuandmed maakohtu otsuses KoTo II tlk 126)

Kannatanu

ülejäänud

Riigikogu Kantselei, volitatud esindaja I.A

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osaliselt, osas millega Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kvalifikatsioon on seega Kert Kingo puhul KarS § 209 lg 2 p 2 ja Martin Traadi puhul KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod
  • 14.07.20261-26-4828/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20261-26-5105/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 30.06.20261-26-2385/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.06.20261-21-8988/585Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 16.06.20261-26-3722/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 10.06.20261-26-3870/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
3.
Jätta Kert Kingo kaitsjate ja Martin Traadi kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
4.Rahuldada Kert Kingo kaitsjate taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Kert Kingo kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1360,30 eurot.
5.Rahuldada Martin Traadi kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks Martin Traadi apellatsioonimenetluse kulu 735 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Maakohtu otsus.
1.Prokuratuur esitas Kert Kingole süüdistuse KarS §-de 209 lg 2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi ja Martin Traadile KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi. Harju Maakohtu
23.septembri 2024. a otsusega üldmenetluses: 1) mõisteti Kert Kingo osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses (episoodis, mis on seotud 01.04.2022 arvega nr 20220401) ning KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3 ja KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses (episoodides, mis on seotud 17.03.2022 arvega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr 20220401). 2) Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601, nr 20210514 ja nr 20220329), KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3 ja 345 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Kert Kingole mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kert Kingo ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev; 3) mõisteti Martin Traat osaliselt õigeks KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud 17.03.2022 arvetega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr 20220401). 4) Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Martin Traadile mõisteti KarS §-de 22 lg 5, 60 lg 2 ja 63 lg 1 alusel KarS §-de 209 lg 2 p-de 1 ja 2 – 22 lg 3 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin Traat ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev; 5) rahuldati osaliselt kannatanu, Riigikogu Kantselei tsiviilhagi ning mõisteti Kert Kingolt Riigikogu Kantselei kasuks välja 7146 eurot; 6) määrati kindlaks ja mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulu, osa menetluskuludest jäeti riigi kanda;

7) määrati kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed. Maakohtu argumendid, mis puudutasid Kert Kingo ja Martin Traadi osalist süüdi tunnistamist, olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.Faktilised asjaolud, mis on tõendatud ja mille üle pooled ei vaielnud.      

 -

-

-



 

Kert Kingo oli süüdistuses kajastatud perioodil ehk ajavahemikul 2020. a kuni 2022. a Riigikogu liige ning seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes; Kert Kingo oli ajavahemikul 16. maist 2019. a kuni 25. oktoobrini 2019. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister; VA oli ajavahemikul 11. juunist 2019. a kuni 18. oktoobrini 2019. a väliskaubandusja infotehnoloogiaminister Kert Kingo nõunik; MK, HK ja RJ avaldasid 14. oktoobril 2019. a ja 15. oktoobril 2019. a Facebooki postitustes väiteid VA tegevuse kohta; VA käsitles MK, HK ja RJ avaldatut laimuna ja esitas 10. märtsil 2020. a järgmised nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks: RJ vastu (tsiviilasi nr 2-20-3847); MK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3856); HK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3865). tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 esindas kostjaid ehk RJ, MK ja HK Kert Kingo vahendusel ja palvel vandeadvokaat Martin Traat. Suurema osa RJ, MK ja HK õigusabikuludest tasus Kert Kingo; Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ väljastas Kert Kingole ja too esitas Riigikogu Kantseleile hüvitamiseks järgmised arved:

1.aprilli 2020. a arve nr 20200401 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 2. aprillil 2020. a ja 3. aprillil 2020. a; 4. mai 2020. a arve nr 20200501 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 4. mail 2020. a ja 6. mail 2020. a; 1. juuni 2020. a arve nr 20200601 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 2. juunil 2020. a ja 3. juunil 2020. a; 14. mai 2021. a arve nr 20210514 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1440 eurot, mille Kert Kingo tasus 15. mail 2021. a;
17.märtsi 2022. a arve nr 20220329 (õigusalane konsultatsioon) summas 1170 eurot, mille Kert Kingo tasus 18. märtsil 2022. a;
1.aprilli 2022. a arve nr 20220401 (konsultatsioon seoses eelnõudega 504SE ja 519SE) summas 1125 eurot, mille Kert Kingo tasus 5. juunil 2022. a; esitatud arvetest esimesed viis (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329) esitas Martin Traat Kert Kingole õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865; juhised selle kohta mida (milline selgitus – ringkonnakohtu märkus) arvetele kirjutada, andis Martin Traadile Kert Kingo; Kert Kingo suhtles Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-ga mh ka küsimustes, mis puudutasid õigusloomet.
3.Süüdistus ei ole põhjendatud osas, mis puudutab 1. aprilli 2022. a arvet nr 20220401. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kaitsjate väidet, et 1. aprilli 2022. a arve nr 20220401 selgitusega „konsultatsioon seoses eelnõudega nr 504SE ja 519SE) alusel osutatud õigusabiteenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Järelikult tulevad süüdistatavad selles episoodis õigeks mõista.
4.Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ läbiotsimine ja menetlustoiminguga saadud tõendid on lubatavad. 4.1.1 Kaitsjate seisukoht, et prokuratuur esitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ läbiotsimiseks loa taotlemisel eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid, ei ole õige. Pole välistatud, et menetluse algfaasis, kui asjaolud ei ole veel selged, kajastataksegi kohtueelse menetluse dokumentides teavet, mis hiljem täpsustub või ei leia üldse kinnitust. Minetustel, millele kaitsja viitab, polnud kaalu, sest need ei mõjutanud mitte kuidagi eeluurimiskohtuniku otsustust. Samuti ei ole antud juhul alust öelda, et prokuratuur esitas läbiotsimist taotledes kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid. 4.1.2 Kaitsjate väide, et Martin Traat ei saanud läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav, ei ole veenev. Menetlustoimingu alguses tutvustati Martin Traadile läbiotsimismäärust, kus on kajastatud süüdistatava menetluslik staatus. Martin Traadilt võeti allkiri selle kohta, et ta on määrusega tutvunud. Asjaolu, et Martin Traat sai läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav, kinnitas ka advokaadibüroo läbiotsimisel osalenud Advokatuuri esindaja, tunnistaja C. 4.1.3 Kaitsjate argument, et Martin Traadile ei tutvustatud läbiotsimisel nõuetekohaselt kahtlustatava õigusi ja kohustusi, on põhjendatud, aga see ei mõjuta menetlustoimingu ja selle käigus saadu lubatavust. Menetlejal oli KrMS §-de 33 lg 2 ja 35 1 lg 1 alusel kohustus tutvustada Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning võtta selle kohta süüdistatavalt allkiri. Seda ei tehtud ning järelikult rikuti kriminaalmenetlusõigust. Samas ei too kõik menetlusõiguse rikkumised kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Kuivõrd alates 01.05.2023 kehtiva KrMS § 1603 lg 4 kohaselt loetakse allkirjastamisega võrdväärseks muu, taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt juhul, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad, ei ole allkirja puudumine iseenesest oluline rikkumine. Märksa olulisem on, kas Martin Traadile päriselt selgitati õigusi ja kohustusi ning kas seda tehti kooskõlas KrMS § 351 lg 1 mõttega nii, et ta nende sisu mõistis. Viimasele küsimusele tuleb kindlasti vastata eitavalt. Samuti ei ole võimalik tagantjärele välja selgitada, kas menetleja selgitas Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi või mitte. Kuigi läbiotsimisel osalenud menetleja kinnitas, et ta seda tegi, ei tutvustatud õigusi ilmselgelt viisil, millest süüdistatav oleks aru saanud. Menetleja ei veendunud, et Martin Traat mõistis kahtlustatava õiguste ja kohustuste sisu. 4.1.4 Otsustamaks, kas rikkumine toob kaasa läbiotsimise ja selle käigus saadud tõendite lubamatuks tunnistamise, tuleb küsida, kas seaduses sätestatud nõuete järgimisel oleks menetlustoimingu tagajärg olnud teistsugune. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Võimalik, et Martin Traat oleks pärast õiguste ja kohustuste selgitamist otsustanud, et ei soovi läbiotsimismääruses märgitud esemeid vabatahtlikult välja anda. See seisukoht poleks samas mitte kuidagi vääranud asjaolu, et menetlejal oli õigus määruses märgitu hankida ka süüdistatava kaasabita - tulemus oleks olnud sama. Sel põhjusel on läbiotsimisel leitu (sh ka andmed, mis saadi Martin Traadi arvutist) tõendina lubatav.
5.Kohtul on õigus sisustada mõisteid „Riigikogu liikme töö“ ja „Riigikogu liikme tööga seotud kulud“. 5.1 Õige pole kaitsjate seisukoht, et kuna Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine on täpselt reguleerimata, on Riigikogu liikmel seega vaba voli otsustada, millised kulutused on tema tööga seotud ja millised mitte. Kert Kingo kaitsjatega pole võimalik nõustuda ka selles, et isegi kohtul ei ole võimalik tõlgendada normi olukorras, kus seadusandja on jätnud täpsema regulatsiooni teadlikult kehtestamata. 5.2 Kohus ei saa jätta vaidlust lahendamata ning sel põhjusel on kohtu pädevuses mistahes õigusakti tõlgendamine. Seda nii juhtudel, kus norm tekitab vaidlusi kui ka siis, kui norm on jäetud sootuks kehtestamata. Antud juhul ei anna fakt, et seadusandja ei ole seaduse tasandil ette näinud konkreetset loetelu, millised kulutused on RKLS § 30 alusel hüvitatavad, alust käsitluseks, et Riigikogu liige saab kõnealuse sätte alusel taotleda ükskõik milliste kulude hüvitamist. Seadusandja on olnud RKLS § 30 sisustamisel piisavalt konkreetne: sätte alusel hüvitatakse kulud, mis on seotud Riigikogu liikme tööga. Mõistet „Riigikogu liikme töö“ ei või sisustada Riigikogu liikme mistahes ettevõtmistega. 5.3 Igasuguse töö- ja esindussuhte eesmärgiks on vastava organisatsiooni ülesannete täitmine (vrdl nt ATS § 6). Riigikogu liikme töö on avaliku võimu teostamine Riigikogule pandud ülesannete täitmiseks. Riigikogu liikme ülesanded, mida võib pidada tööks RKLS § 30 mõttes, tulenevad PS §-st 65. Järelikult saavad tööga seotud kulud olla Riigikogu liikme tegevused, mis on suunatud PS §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesannete täitmisele. Lisaks toodule paneb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Riigikogu juhatuse liikmetele, Riigikogu komisjonide esimeestele ja aseesimeestele täpsemad ülesanded ja kohustused. Poliitiku maine kujundamine, seda enam olukorras, kus see on sattunud löögi alla tema tegevuse tõttu mujal kui Riigikogule pandud ülesannete täitmisel, ei ole RKLS § 30 alusel hüvitatav kulu. Sellist tõlgendust toetab ka kehtiv kohtupraktika (RKÜKo 3-4-1-18-08). Kui lähtuda tõlgendusest, et igal Riigikogu liikmel on õigus vaidlusalust sätet suvaliselt sisustada, kujuneks RKLS §-s 30 sätestatud hüvitis sisuliselt palgalisaks. Selle võimaluse on Riigikohus välistanud.
6.Käsiloleval juhul ei olnud RJ, MK ja HK õigusabikulud käsitletavad Kert Kingo kui Riigikogu liikme tööga seotud kuludena RKLS § 30 mõttes. 6.1 RKLS § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Järelikult on hüvitise saamise eelduseks 1) Riigikogu liikmeks olek ja 2) kulutuste tekkimine seoses tööga Riigikogus. 6.2 Esitatud viiest arvest (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329 ning mis esitati õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-203856 ja 2-20-3865) neljal oli arvel oleva selgituse kohaselt osutatud teenuseks „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu liikme tööga“ ning ühel „õigusalane konsultatsioon“. Kuigi termin „õigusalane konsultatsioon“ hõlmab ka õigusabi osutamist kohtumenetluses, ei olnud arved seotud Kert Kingo tööga Riigikogus järgmistel põhjustel. 6.3 14. oktoobril 2019. a jagati sotsiaalmeedias Postimehe artiklit „Minister Kingo nõuniku avameelne avaldus“. RJ, MK ja HK avaldasid kommentaarid, millest hiljem kasvasid välja tsiviilasjad nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865, vastavalt 14. oktoobril 2019. a (MK) ning
15.oktoobril 2019. a (HK ja RJ). Sellel ajal oli Kert Kingo väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaminister ning tema volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse liikmeks oleku ajal RKLS § 5 alusel peatunud. Volituste peatumise ajal ei laiene Riigikogu liikmele RLKS 7. peatükis sätestatud Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised (nt palk, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine jmt). Kulutused, mis on tekkinud Vabariigi Valitsuse liikmelisuse tõttu, ei ole seostatavad Riigikogu tööga kaasnevate kulutustena ega ole RKLS § 30 alusel hüvitatavad. 6.4 Pole tähtis, et VA pöördus kohtusse hiljem, siis kui Kert Kingo ei olnud enam minister. Kulude hüvitamise põhjendatuse hindamisel on määrav nende sisu. Tsiviilasjades vaieldi Facebookis VA kohta postitatud faktiväidete õigsuse üle. Kert Kingol ei olnud asjaga muud seost kui asjaolu, et vaidluse esemeks olnud VA kohta käivad väited puudutasid aega, mil hageja oli Kert Kingo nõunik. Järelikult pole põhjust öelda, et RJ, MK ja HK kommentaaridest välja kasvanud tsiviilasjad olid otseselt seotud Kert Kingoga või tema tööga Riigikogus. Tegelikult mõistis seda ka Kert Kingo ise, sest ta kirjutas Martin Traadile 31. märtsil 2020 saadetud e-kirjas, et „asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen kohustust inimesi aidata, sest minu toetamise pärast on neil nüüd (sisutühjad) nõudeavaldused postkastidesse laekunud.“. MK õigusabikulusid tasus Kert Kingo kuni tunnistaja lahkumiseni erakonnast. Kui õigusabikulud oleks olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, ei oleks tunnistaja lahkumine erakonnast muutnud Kert Kingo jaoks kulu olemust ja hüvitamise alust. Kohtuvaidluse sisu MK erakonnast lahkumise tõttu ei muutunud. 6.5 Iseenesest on kaitsjatel õigus, et tsiviilvaidluste ajendiks olnud Facebooki postitusi võib seostada ka Kert Kingo kui poliitiku mainega. Samas ei ole maine taastamiseks ette võetavad tegevuses olukorras, kus poliitiku maine on sattunud löögi alla tema tegevusega väljapool Riigikogu tööd, seostatavad Riigikogu liikme tööga RKLS § 30 mõttes.

7.Kert Kingo ja Martin Traat teadsid, et vaidlusalused kulud ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus ning arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 on kajastatud ebaõiged andmed. 7.1 Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 kostjate esindajaks. Esindajana teadis ta kohtuasjade sisu ning samuti seda, et vaidlused ei puudutanud Kert Kingo tööd Riigikogus. Lisaks teadis Martin Traat, et menetluste esemeks olnud probleemid tõusetusid ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. Martin Traadi esitatud argumendid selle kohta, et Kert Kingo oli vaidlustes peamiseks teabeallikaks ning VA eesmärk oli kahjustada läbi kostjate hagemise Kert Kingot, ei seo kostjate õigusabikulusid Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilasjade esemeks olid Riigikoguga mitteseotud isikute vahelised vaidlused, mis puudutasid väidetavat laimamist ja valede faktiväidete esitamist küsimustes, millel puudus seos Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilvaidluste põhjal ei saanud Martin Traadil mitte kuidagi kujuneda arusaama, et vaidluste esemeks on Riigikogu liikme töö põhjal tõusetunud küsimused. 7.2 Arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 kajastatud selgitus „Õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ ei kattu tegelikult osutatud teenuse sisuga. Kuna arvetele märgitud teenuse kirjeldus on praktikas pigem harva esinev spetsiifiline teenus, ei ole tegu juhusliku eksimusega. Järelikult kajastati arvetel teadlikult ebaõigeid andmeid ning varjati tegelikult osutatud teenuse sisu. Kuivõrd Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 õigusabi osutajaks, sai advokaadibüroo sellise selgitusega arveid koostada üksnes Martin Traadi teadmisel ja korraldusel. Lastes märkida arvetele „õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ pidi Martin Traat mõistma, et ebaõigete andmete kajastamine on vajalik selleks, et Kert Kingo saaks arved esitada Riigikogu kantseleile kuluhüvitise saamiseks. Muud vajadust sellise teenusekirjelduse märkimiseks ei olnud. Kui Martin Traat ei oleks olnud teadlik eesmärgist kasutada neid arveid kuluhüvitise saamiseks, märkinuks advokaadibüroo arvetele osutatud teenuse tegeliku sisu. Toodu valguses ei ole usaldusväärsed Martin Traadi ütlused selle kohta, et ta sai alles 2022. a siis, kui Advokatuurilt tuli päring, teada, et Kert Kingo kasutas arveid kuluhüvitise saamiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Martin Traat kajastas arvetel osutatud teenuse ebaõigesti omal initsiatiivil. Seda, et Martin Traat sai sisendi temalt, kinnitas ka Kert Kingo. Järelikult andis Kert Kingo Martin Traadile juhiseid selle kohta, mida arvetel kajastada. 7.3 Kuna Kert Kingo tasus MK, HK ja RJ õigusabikulud üksnes osaliselt, väljastas advokaadibüroo arveid ka otse kostjatele. Nendel arvetel, mis Advokaadibüroo Eipre & Partnerid väljastas tsiviilasjades nr 2-20-3856 ja 2-20-3865 näiteks MKle ja HKle, märgiti arvele selgituseks konkreetse tsiviilasja number. Seevastu samades kohtuasjades Kert Kingole tasumiseks esitatud arvetel seda ei tehtud. Vahetegu näitab, et Kert Kingole esitatud arvetel jäeti konkreetne teenus, mis tavapäraselt arvetel kajastati, teadlikult nimetamata. 7.4 Järelikult korraldas Martin Traat vähemalt otsese tahtlusega valeandmetega arvete koostamise eesmärgiga võimaldada Kert Kingol küsida nende alusel Riigikogu Kantseleilt hüvitist arvetel märgitud summade ulatuses. Selline tegevus ehk kirjalik valetamine vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Martin Traat võltsis teadlikult dokumente ehk arveid, mille alusel oli võimalik omandada õigusi ehk saada Riigikogu Kantseleilt hüvitist. Oma teoga aitas Martin Traat ühtlasi kaasa Kert Kingo kui ametiisiku poolt kelmuse sooritamisele.

8.17. märtsil 2022. a esitatud arvel nr 20220329 ei ole kajastatud ebaõigeid andmeid. Ülaltoodud arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon“. Tegu on üldise mõistega, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist. Järelikult ei kajastatud arvel ebaõigeid andmeid ja 17. märtsil 2022. a esitatud arve nr 20220329 pole võltsitud. Selles osas tuleb Martin Traat KarS § 344 lg 1 järgi ja Kert Kingo KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi õigeks mõista. Eraldiseisvalt tuleb lahendada küsimus, kas arve nr 20220329 esitamisel Riigikogu Kantseleile lõi Kert Kingo kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt.
9.Süüdistus on põhjendatud osas, mis puudutab arvete nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329 esitamisega seotud ametiisiku kelmust ja sellele kaasaaitamist. 9.1 Kert Kingo esitas ja Riigikogu Kantselei hüvitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arvetel nr 20200401 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20200501 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20200601 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20210514 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“) ja nr 20220329 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon“) kajastatud ja Kert Kingo poolt eelnevalt ka makstud summad. Kokku hüvitas Riigikogu Kantselei Kert Kingole nende arvete alusel 7146 eurot. 9.2 RKLS § 30 sätestatud kulude hüvitamise korda reguleerivad sätte alusel väljastatud Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta. Tunnistaja, Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK ütlustega on tõendatud, et

Riigikogu Kantselei finantsosakond kontrollib esitatud dokumentide vastavust kehtivale korrale. 9.3 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo esitatud taotluste lahendamisega tegelenud tunnistajatel LKl, TOl ja AMl ei tekkinud kahtlust, et Kert Kingo esitatud arved ei pruugi olla seotud tema tööga Riigikogus. Samas on LK ütlustega tõendatud ka asjaolu, et kuna Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ei suuda piiratud eelarve tõttu teenindada kõiki Riigikogu liikmeid, on leitud, et Riigikogu fraktsioonid või nende liikmed võivad võtta juriidilisi arvamusi ka advokaadibüroodelt. Sealjuures ei ole Riigikogu Kantseleil õigust teha järelevalvet Riigikogu liikme töö sisu üle ja kontrollida, kes millise eelnõuga tegeleb. Sel põhjusel usaldatakse Riigikogu liiget, kui too kirjutab, et on saanud juriidilist nõustamist seoses oma tööga Riigikogus. Tunnistaja LK märkis ka seda, et kui Riigikogu Kantseleil oleks olnud teave, et arved puudutavad kohtuvaidlustega seotud õigusabikulusid, oleksid nad küsinud Riigikogu liikmelt või fraktsioonilt täpsustavat infot. 9.4 Järelikult oleks Riigikogu Kantselei jätnud väljamakse tegemata ja saatnud arved fraktsioonile üle vaatamiseks juhul, kui arvetel oleks kajastatud teenuse sisu õigesti. Kuna arvetel puudus teave teenuse sisu kohta (nt ei olnud seal viidet, et tegu on kohtumenetluses osutatud õigusabikuludega ning kohtuasja number), ei saanudki Riigikogu kantselei ametnikel taotlusi lahendades tekkida kahtlust, et tegelikkuses ei ole arved seotud Riigikogu liikme tööga. Seega olid Riigikogu Kantselei ametnikud viidud tegelikest asjaoludest eksimusse, kuna arvetel oli just taoliste kahtluste tekkimise vältimiseks neljal arvel teadlikult märgitud ebaõige ja ühel arvel liiga üldine teenuse kirjeldus. Lisaks andis Kert Kingo kinnituse, et teenused on seotud tema tööga Riigikogus. Seetõttu pidas Riigikogu Kantselei ekslikult Kert Kingo esitatud arveid seotuks Riigikogu tööga ja hüvitas süüdistatavale kokku 7146 eurot. Ainetud on Kert Kingo kaitsjate väited, et kelmuse koosseis pole täidetud, sest pole teada, mis oleks saanud juhul, kui Riigikogu Kantselei ametnikud oleks saanud teada, et arved on seotud kohtuvaidlustega. Antud juhul on tõendatud, kuidas oleks Riigikogu Kantselei finantsosakond käitunud: tunnistaja LK tõi näite OL kohta, kelle esitatud arve lükati tagasi. 9.5 Eeltoodu tõttu on Kert Kingo tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 2, 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 2 järgi osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329. Martin Traadi tegevus vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514.

10.Süüdistatavate tegevus tuleb lisaks kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 tähenduses korduvusena. 10.1 Vaatamata sellele, et süüdistatavate teod olid suunatud ühe kannatanu vastu ning tehiolud olid sarnased, ei ole prokuratuuril õigus, et tegu oli jätkuva teoga. Kuigi Kert Kingol oli alguses kavas maksta kolme tuttava õigusabikulud (millest ta teavitas ka Martin Traati), ei ole põhjust väita, et Kert Kingol oli juba algusest peale plaanis taotleda Riigikogu Kantseleilt kõikide kulude hüvitamist. Kert Kingo andis Martin Traadile juhtnöörid, mida arvele kirjutada, enne iga arve koostamist ning mitmel korral oli hüvitise taotluste esitamisel ca aastane vahe. Järelikult oli tegu eraldiseisvate episoodidega.
11.Kert Kingo ja Martin Traadi süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 11.1 KarS § 39 lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. Kahtlemata on Riigiprokuratuuri meedias avaldatud seisukohtadel

kaalu õigusaktide tõlgendamisel ning lehelugejal võib tekkida põhjendatud ootus, et kui kujundada oma käitumist vastavalt riigiprokuröri avaldatud seisukohtadele, siis on seadusega pahuksisse minek välistatud. Samas tuleb selle hindamisel, kas nn T ja L juhtumite lõpplahendused andsid süüdistatavatele alust arvata, et nende tegevus on seaduslik, arvestada järgmiste asjaoludega. 11.2 Esiteks ei ole käsilolevas kaasuses vajadust lahata küsimusi, milles seisneb Riigikogu liikme töö ja millised tööga seotud kulutused on põhjendatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et õigusabikulud, mille hüvitamist Kert Kingo taotles, tekkisid tsiviilkohtumenetlustes ja need ei olnud mitte kuidagi seotud Kert Kingoga. Ka leidsid vaidluste esemeks olnud sündmused aset ajal, mil Kert Kingo volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse liikmeksoleku tõttu peatunud. Lisaks leidis tõendamist, et mõlemad süüdistatavad olid nendest asjaoludest teadlikud. 11.3 Teiseks tõlgendab vaidluste korral norme kohus ja prokuratuuri tõlgendus ei ole kohtu jaoks siduv. Normi tõlgendamiseks ei ole tingimata vajalik selle adressaadi nägemus mingi mõiste sisustamise kohta. 11.4 Kolmandaks saab analoogiat rakendada juhul, kui võrreldakse võrreldavaid. Kaitsjate viidatud nn T ja L kaasuste asjaolud ei sarnane nii suurel määral käsiloleva kaasuse asjaoludega, et annaks keskmisele inimesele alust arvata, et lahendus peaks olema sama. Taaskord tuleb arvestada, et sündmused, mille tõttu kohtuvaidlused ja ka kulud tekkisid, leidsid aset ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. 11.5 Neljandaks oli Kert Kingo jaoks eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses lihtsasti välditav. Kert Kingol oli võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. RKLSS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta näeb ette konkreetse otsustusprotsessi juhuks, kui kulude hüvitamisel tekib küsitavusi. 11.6 Pigem viitavad tuvastatud asjaolud sellele, et varasemad Riigikogu liikme kuluhüvitistega seotud juhtumid ei saanud anda süüdistatavatele teadmist, et MK, HK ja RJ õigusabikulud on käsitletavad kuludena, mis on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Kuivõrd Kert Kingo taotlus puudutas samuti kohtuvaidlustega seotud kulude hüvitamist ning ta oli kursis, et Riigikogu Kantselei on varem OL taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et tegu pole kuludega, mis on seotud Riigikogu liikme tööga, oli Kert Kingo seega teadlik, et ka tema taotlused on alusetud. Selle varjamiseks vormistatigi arved nii, et nendel ei kajastunud teenuse tegelik sisu. 11.7 Viimaks ei ole kaitsjate viidatud artiklites avaldatud seisukohti selle kohta, nagu poleks Riigikogu Kantseleile varalise kasu saamiseks ebaõige ettekujutuse loomine kuritegu.

12.Martin Traadi kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. 12.1 Kuna Martin Traat tuleb osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, jäävad tema menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel osaliselt riigi kanda. Martin Traadi valitud kaitsja Jaak Siimu osutatud õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on mõistlik. Põhjendatud pole taotlus, mis puudutab kaitsjate omavahelisteks aruteludeks kulunud aja eest arvestatud tasu. Tegu pole õigusteenusega AdvS § 40 järgi. Ka ei ole põhjendatud kulud, mis puudutavad teisi menetlusi ning kulud, mis tekkisid tagajärjetuks jäänud taotluste tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb Martin

Traadi kaitsja Jaak Siimu põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 86,85 tundi ning Martin Traadi osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb riigil hüvitada 1/4 mõistlikuks peetud menetluskulust. Järelikult tuleb riigi kanda jätta 3039,75 eurot. Ülejäänu jääb Martin Traadi enda kanda.

13.Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks selle kuulutamise päeval ehk 23. septembril 2024. a. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavaid süüdi mõistvas osas Kert Kingo kaitsjad ja Martin Traadi kaitsja. Kert Kingo kaitsjate apellatsioon.
14.Kert Kingo kaitsjad taotlevad tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osas, millega Kert Kingo tunnistati süüdi ning temalt mõisteti välja menetluskulud. Kaitsjad paluvad jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ning jätta Kert Kingo apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda. Apellantide argumendid on lühidalt järgmised. Maakohtu tuvastatud ja otsuse p-des 28-44 ning 88-89 kajastatud fakte ning järeldusi pole alust vaidlustada, kuid ringkonnakohtul tuleks ümber hinnata järgmised maakohtu õiguslikud argumendid ja järeldused: -

vandeadvokaat Martin Traadi osutatud teenused ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 52-77);

-

Kert Kingo ja Martin Traat olid teadlikud, et Martin Traadi osutatud teenused ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 78-87);

-

Riigikogu Kantselei ametnikud tegid varakäsutuse, olles viidud tegelikest asjaoludest eksimusse (maakohtu otsuse p-d 90-104, 109);

-

Kert Kingo ei tegutsenud keelueksimuses (maakohtu otsuse p-d 110-125).

15.Martin Traadi osutatud teenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. 15.1 Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabiteenuse kulud ei olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, sest 1) nõuete aluseks olnud avaldused tehti ajal, mil Kert Kingo oli minister; 2) maine kaitsmisele suunatud kulud ei ole seotud Riigikogu liikme tööga. Maakohus möönis, et kohtuvaidlustega kaasnev kulu tekkis ajal, mil Kert Kingo oli Riigikogu liige ning tsiviilvaidluste ajendiks olnud postitusi on võimalik seostada Kert Kingo kui poliitiku mainega (maakohtu otsuse p-d 63 ja 67). Samas leidis kohus, et kulud pole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, kuna süüdistatav ei olnud hagiavalduste esitamise ajal Riigikogu liige. See järeldus ei ole õige järgmistel põhjustel. 15.2 Laiem avalikkus ei seosta isiku mainet konkreetse ametipositsiooniga. Üldistatult on maine ühiskonna hinnang inimesele ning sellele, kui usaldusväärseks, vastutustundlikuks ja pädevaks teda peetakse. Isiku maine kujuneb välja pika aja jooksul ning mõjutab otseselt teiste suhtumist temasse. Avalikkuse ja meedia kujundatud arusaamad on püsivad. Sel põhjusel võivad varasemad sündmused ja negatiivne kajastus mõjutada inimese mainet ning usaldusväärsust pikema aja jooksul, kandudes edasi ka tema hilisematesse tegevustesse. Juhul, kui tsiviilvaidluse sisu kahjustab poliitiku mainet ning avaldab sellele mõju mh ajal, mil ta on

Riigikogu liige, ei ole õige siduda kulude põhjendatust nende tekkimise aluseks olnud laimavate avalduste ajahetkega. Maine seisukohalt võib olla määravam see, mis hetkel hakatakse avalikel kohtuistungitel isiku mainega seotud küsimusi arutama. Ka ei ole poliitiku maine rangelt seotud tema ametikohaga (nt minister, Riigikogu liige, linnapea jms). 15.3 Maine kaitsmine võib olla Riigikogu liikme tööga seotud kulu. Vaatamata sellele, et maakohus korduvalt rõhutab, et käsiloleva kaasuse kontekstis ei ole Riigikogu liikme töö määratlemine vajalik, on kohus sellegipoolest hinnanud (ja rõhutanud oma pädevust seda teha), milliste ülesannete täitmisega on Riigikogu liikme töö seotud ja millistega mitte. 15.4 Esmajoones on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks kulu seos Riigikogu liikme tööga fakt, mille tõele vastavust on võimalik kinnitada või ümber lükata. Asjaolu, kuidas Riigikogu liige hindab kulu seost oma tööga, on väärtusotsustus, mida ei saa tõendamisel lugeda objektiivselt tõele vastavaks või mittevastavaks. 15.5 Kui pidada Riigikogu liikme tööga seotud kulutusi faktiks, mida on võimalik kontrollida, siis on ekslik tõlgendus, mille järgi on Riigikogu liikme tööga seotud kitsalt PS § 65 ning Riigikogu töö- ja kodukorra seaduses Riigikogu liikmetele sätestatud ülesannete täitmisega kaasnevad kulutused. Nii näeb RKLS ette mitmed hüvitised, mis ulatuvad PS § 65 loetletud ülesannete täitmisest kaugemale (nt §-des 31 ja 33 sätestatud eluasemekulude ning volituste lõppemise hüvitis). Lisaks on Riigikogu juhatuse otsusena vastu võetud Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korras ette nähtud veel selliste kulude hüvitamine nagu sõidukulud, side- ja postikulud (sh kodulehe loomise kulud), lähetuskulud, bürookulud (sh perioodika tellimine ja kulud visiitkaartidele), koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud (sh esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulu, kulud toitlustusele ja kingitustele ning muud kulud, mis on seotud kohtumistega valijatega), tõlketeenuse kulud, majutuskulud, uuringute, ekspertiiside, õigusalase nõustamise ja päringute kulud. Eelneva valguses on tõlgendus Riigikogu liikme tööga seotud kulutustest nii kehtivate õigusaktide kui ka senise kohaldamispraktika järgi oluliselt laiem. Kui hüvitatavaks kuluks peetakse seda, et Riigikogu liige on esindusüritustel väärikalt riides ning tal on enda esitlemiseks visiitkaardid või kodulehekülg, on järelikult hüvitatav ka kulu, mis on seotud Riigikogu liikme isikuga ja evib otsest mõju tema mainele valijate silmis. 15.6 Maakohus tugines oma järelduste põhjendamisel RKÜKo nr 3-4-1-18-08 märgitule, mille kohaselt tuleb Riigikogu liikme hüvitiste liigi ja ulatuse puhul arvestada PS § 60 lg 2 ja § 62 silmas peetud eesmärke. Kohtuotsuse juurde lisatud eriarvamuse kohaselt ei olnud aga tegu asjakohase teemapüstitusega. 15.7 Riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu ning peab esindama rahva huve. Selleks, et rahvasaadik saaks oma ülesandeid tõhusalt täita, peab tal olema rahva usaldus. Juhul, kui Riigikogu liikme mainet rünnatakse või tema usaldusväärsust õõnestatakse, siis võib see takistada kohustuste sõltumatut ja efektiivset täitmist. Poliitiku maine on professionaalne vara, mis mõjutab tema suutlikkust oma tööd teha. Maine kahjustamine võib vähendada poliitiku autoriteeti ja mõjuvõimu seadusandlikus protsessis ning piirata tema võimekust esindada rahva huve. Täiendavalt mõjutab Riigikogu liikme maine suhtlust valijatega, milleks on RKTS § 46 lg 3 järgi ette nähtud iga neljas töönädal.

15.8 Maakohus ei lugenud ebausaldusväärseks Kert Kingo ütlusi, et kulutuste kandmise eesmärgiks oli tema maine kaitsmine. Uuritud tõendite põhjal pole püstitatud ka ühtegi alternatiivset põhjendust, miks pidanuks Kert Kingo soovima kanda MKle, RJle ja HKle tsiviilvaidlustega tekkinud kulud. MK puhul pidas maakohus võimalikuks, et kulude eest tasumine katkes, sest MK lahkus EKRE-st, kuid siin selgitas Martin Traat, et põhjuseks oli fakt, et meedias hakati Kert Kingo kuluhüvitiste kasutamise vastu huvi tundma. Kert Kingo ja Martin Traadi sõnul oli Kert Kingo vaidlusalustes tsiviilasjades oluliseks infoallikaks ja tunnistajaks, ka jaatas Kert Kingo, et kostjate avaldatud väited, mille tõttu VA neid hages, põhinesid Kert Kingo poolt jagatud teabel. Seega on tõendatud, et tsiviilvaidlustel oli Kert Kingoga oluline puutumus ja need said mõjutada Kert Kingo mainet. 15.9 Eeltoodu tõttu on maine kaitsmiseks tehtud kulud Riigikogu liikme tööga seotud kulud.

16.Riigikogu liikme töö kitsendamine kujutab määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumist. 16.1 Mõisted „Riigikogu liikme töö“ ja „tööga seotud kulutused“ on määratlemata mõisted. Üldistatult on kriminaalasjas keskseks küsimuseks, kas Martin Traadi poolt MKle, RJle ja HKle osutatud õigusteenus on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus või mitte. Kui vastus on jaatav, ei ole Martin Traadi esitatud arvetel kajastatud ebaõigeid andmeid (etteheide KarS §de 344 ja 345 järgi) ning nende esitamise läbi ei ole toimunud kellegi eksitamist varalise kasu saamise eesmärgil (KarS § 209). 16.2 Asudes seisukohale, et maine kaitsmine ei ole seotud Riigikogu liikme tööga, tõlgendas maakohus Riigikogu liikme töö ja sellega seotud kulude mõistet kitsendavalt ning muutis võimalikuks KarS §-de 344, 345 ja 209 laiendava tõlgendamise. See kujutas endast määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumist. 16.3 Kuigi karistusõiguses ei ole määratlemata õigusmõistete kasutamine välistatud, on määratletuspõhimõttest tulenevalt oluline, et süüteokoosseisu tunnuseid tõlgendataks viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (RKKKo 3-1-1-516 p 7). Keelatud on arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire, st karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (RKKKo 4-17-4621 p 14). Võttes arvesse, et 1) RKLS (ega ükski muu seadus) ei defineeri Riigikogu liikme tööd või sellega seonduvaid kulutusi; 2) Eesti kohtud ei ole lahendanud käesolevale kriminaalasjale sarnanevate tehioludega süüdistusetteheidet ning 3) Riigiprokuratuuri esindaja on avaldanud, et kuluhüvitistega seonduvat ei käsitleta kriminaalkuriteona, ei olnud Riigikogu liikme töö mõiste kitsendav tõlgendamine ja sellega kaasnev karistusõiguslik vastutus Kert Kingole ettenähtav.
17.Kert Kingo käitumises ei ole tõendatud ei dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis. 17.1 Maakohus ei arvestanud Kert Kingo ütlustega osas, mis need puudutasid etteheidetavate tegude subjektiivset külge.

17.2 Maakohus märkis otsuse p-s 78 (ja kordas otsuse p-s 116 üle), et Kert Kingole (ja Martin Traadile) oli teada, et kulude tekkimise aluseks olnud sündmuste ajal ei olnud Kert Kingo Riigikogu liige ning et kulu ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Tahtluse tuvastamiseks ei piisa tõdemusest, et kulud ei olnud seotud tööga Riigikogus. 17.3 Maakohus ei lugenud Kert Kingo ütlusi ebausaldusväärseks ja järelikult on Kert Kingo ütlustega tõendatud, et ta 1) lähtus arvetel kajastavate kulude sõnastamisel Riigikogu Kantselei juhistest, mille kohaselt pidi arvele olema märgitud „õigusabiteenus“ ilma tsiviilasja numbrita ning 2) tema hinnangul olid õigusvaidlused VAga tema kui Riigikogu liikme mainet kahjustavad ning maine kaitsmiseks vajalikud kulud olid seotud tema töö ja positsiooniga Riigikogus. Tõendeid, mis kinnitaks, et Kert Kingo lähtus arvete sõnastuse osas millestki muust, kui Riigikogu kantselei koolitusel saadud juhistest, ei ole uuritud. 17.4 Eeltoodu tõttu tuvastas maakohus Kert Kingot süüdi tunnistades ainult objektiivse koosseisu tuvastamisega ning ei arvestanud, et Kert Kingol ei esinenud tahtlust talle etteheidetavate kuritegude toime panemiseks. Kuivõrd Kert Kingo ei teadnud, et tema maine kaitsmisega seotud kulud ei ole käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuluna ning kuna KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, ei ole Kert Kingo käitumises tõendaud ei dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis.

18.Maakohus eksis eksimuse kui kelmuse koosseisulise tunnuse sisustamisel. 18.1 Maakohtu hinnangul tegi Riigikogu Kantselei varakäsutuse sel põhjusel, et nad viidi teenuse sisu osas eksimusse (maakohtu otsuse p 87). Eksimuse sisustas maakohus seeläbi, et arvete sisu tõttu ei saanud ametnikel tekkida kahtlust, et need pole seotud Riigikogu liikme tööga (maakohtu otsuse p 103). Maakohtu seisukoht ei ole õige järgmistel põhjustel. 18.2 Eksimus kujutab ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest; kelmus eeldab, et asjaolude moonutamine käiks sellise objekti kohta, mida vastav isik peab reflekteerima. Õiguskirjanduses on toodut näitlikustatud järgmiselt: „Nii ei ole tegemist kelmusega, kui isik võtab riidehoiust välja talle mittekuuluva mantli: riidehoidja ei pea kontrollima numbri esitaja omandiõigust riietusesemele“ (J. Sootak, P. Pikamäe, Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura 2001, komm 10.1). Antud juhul pidi Riigikohtu Kantselei kontrollima kitsalt seda, kas saadiku poolt esitatud dokumendid vastavad Riigikogu juhatuse kehtestatud korrale. Ametnikud ei pidanud kontrollima, kas Kert Kingo kantud kulud on seotud Riigikogu liikme tööga või mitte ning ükski kantselei töötaja sellist kontrolli ka ei teinud. Järelikult ei saanud ametnikud sattuda eksimusse kulude hüvitamise põhjendatuse (aluse olemasolu) osas, kuna selle kontrollimise kohustust ja pädevust Riigikantselei ametnikel ei olnud. 18.3 Maakohus ei nõustunud sellega nagu poleks teada, mis saanuks juhul, kui Kert Kingolt oleks kulutuste kohta küsitud täiendavaid küsimusi ehk kas varakäsutus oleks tehtud ka juhul, kui keegi poleks eksimuses olnud (maakohtu otsuse p 109). Kohtu hinnangul piisas sellest, et kahtluste või küsimuste tekkimise korral pidanuks kantselei töötajad pöörduma fraktsiooni poole. Seda, mida oleks fraktsioon olukorrast tegelikult arvanud, asjas välja selgitatud pole. Väitmaks, et fraktsiooni hinnangul ei oleks maine kaitsmisele suunatud kulutused käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kulutustena RLS § 30 mõttes, oleks pidanud seda asjaolu ka

tõendama. Kuna seda ei tehtud, siis esineb kõrvaldamata kahtlus, kas juhul, kui Riigikantselei töötajad oleksid pöördunud fraktsiooni poole, oleks kulutuste hüvitamisest üldse keeldutud. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, pole kelmusest rääkimine asjakohane. Eksimuse ja varakäsutuse vaheline põhjuslik seos on oletuslik, sest fraktsiooni tahet ei ole välja selgitatud.

19.Kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu jaatamise korral on Kert Kingo süü välistatud KarS § 39 lg 1 alusel. 19.1 Maakohus möönis otsuses, et Riigiprokuratuuri varasemate väljaütlemiste tõttu tõusetub küsimus Kert Kingo keelueksimusest KarS § 39 lg 1 mõttes (maakohtu otsuse p 114). Küll aga asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et 1) prokuratuuri tõlgendus pole kohtu jaoks õiguse allikas; 2) nn T ja L juhtumite asjaolud pole võrreldavad käsiloleva kriminaalasja asjaoludega ning 3) eksimuse vältimiseks oli Kert Kingol võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole (maakohtu otsuse p-d 117-120). Maakohtu põhjendused ei välista Kert Kingo eksimust järgmistel põhjustel. 19.2 Vastab tõele, et õigust kohaldab ainult kohus. Samas ei olnud Kert Kingol süüdistusaktis kirjeldatud sündmuste ajal võimalust tutvuda praktikaga, mis heitnuks valgust kohtu võimalikele tõlgendustele talle etteheidetava käitumise osas. Ainuke avalik allikas, millele Kert Kingo sai tugineda, oli Riigiprokuratuuri avaldus selle kohta, et prokuratuuril pole kehtiva seaduse valguses pädevust uurida saadikute kuluhüvitistega seonduvat. Sellest, et kohus ei jaga prokuratuuri seisukohta, sai Kert Kingo teada maakohtu 23. septembri 2024. a otsusest. Asjaolu, et keelueksimuse vältimatust sisustades saab tugineda asjaolule, kuidas menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid, on oma praktikas rõhutanud ka riigikohus (RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1). 19.3 Lisaks on nn T ja L juhtumid käsiloleva kaasusega võrreldavad. Mõlemas viidatud asjas oli keskseks küsimuseks, milliste kulutustee taotlemist võib Riigikogu liige RKLS § 30 alusel taotleda. Nn T kaasuses väitis Riigiprokuratuur, et prokuratuur ei kontrolli kulutuste seost Riigikogu liikme tööga. Käsilolevas asjas on probleemipüstitus sama – etteheidetavad kulutused saavad olla asjakohased siis, kui Riigikogu liige ei sisusta tema tööga seotud kulutusi samal moel nagu seda teeb kohus. Kohtuni jõuab küsimus lahendamiseks mõistetavalt selle kaudu, kui prokuratuur näeb probleemi. Kuigi ka nn T ja L kaasuses tõstatati kahtlus, et kulud, mille hüvitamist taotleti ei olnud seotud saadikute tööga Riigikogus, ei alustatud nendes asjades kriminaalmenetlust. Sel põhjusel lähtuski Kert Kingo Riigiprokuratuuri varasemast seisukohast, et kuluhüvitiste kasutamisega seonduvat prokuratuur kriminaalmenetluse raames ei lahenda ega uuri. 19.4 Viimaks ei ole Riigikogu Kantselei ja fraktsioon õigusspetsialistid. Kohtus üle kuulatud Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajad ütlesid, et nemad ei kontrolli ega sisusta Riigikogu liikme tööga seotud kulusid. Vaidluse all pole ka see, et kantselei ametnike või fraktsiooni näol ei ole tegemist õigusteadmistega isikutega, kes võiksid anda usaldusväärset nõu selle kohta, millised kulud on seaduse tõlgendamisel käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuluna. Järelikult pole maakohtu näide kohane, sest mõlema maakohtu toodud näite puhul pole tegu inimestega, kelle poole pöördumine olnuks õigusnormi sisuks oleva keelu olemaasolus veendumiseks asjakohane. Martin Traadi kaitsja apellatsioon.
20.Martin Traadi kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osas, millega Martin Traat tunnistati süüdi, karistati ning temalt mõisteti välja menetluskulud. Apellant palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega mõista Martin Traat KarS §-de 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 344 lg 1 järgi täielikult õigeks ning rahuldada kaitsja taotlus hüvitada Martin Traadile tema poolt valitud kaitsjale nii kohtueelses menetluses, kui ka maa- ja ringkonnakohtumenetluses makstud tasu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus rajas otsuse osaliselt lubamatutele tõenditele, tegi tõendite hindamisel vigu ning rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Vead viisid materiaalõiguse väära kohaldamiseni ja tõid kaasa ebaõige kohtuotsuse. Apellandi argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
21.Läbiotsimised advokaadibüroos ja raamatupidamisteenust osutanud äriühingus olid ebaseaduslikud ja menetlustoimingutega saadud tõendid on lubamatud. 21.1 Prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikult advokaadibüroo ja raamatupidamisteenust osutanud äriühingu läbiotsimist taotledes teadvalt valeandmeid ja moonutas kogutud teavet. 21.1.1 Valdavalt prokuratuuri taotlust refereerivas eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustes ja resolutsioonis on kajastatud prokuratuuri esitatud valeandmed. Prokuratuur taotles ja kohus andis läbiotsimiseks loa mh selleks, et leida ja ära võtta koolitusmaterjale, mille alusel advokaadibüroo esitas Kert Kingole koolituste eest arveid, mis on kajastatud süüdistuses. Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses viidatakse faktile, et 2. mail 2022. a esitas Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon Kaitsepolitseiametile Riigikogu liikme Kert Kingo poolt Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks esitatud kulutuste tegemist ja tasumist tõendavad dokumendid ehk arved nr 20200401, 20200501, 2020061, 20210514, 20220329 ja 20220401. Järelikult oli prokuratuurile taotluse esitamise hetkeks selge, et kõnealused arved esitati õigus- mitte koolitusteenuse eest. Prokuratuur tahtis otsida dokumente, mille kohta oli teada, et neid ei ole olemas. Juhul, kui menetleja oleks teinud enne läbiotsimist Martin Traadile teabepäringu ja palunud väljastada kõik kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid ja muud andmekandjad, oleks süüdistatav saanud öelda, et arved esitati õigusteenuse eest ning jagada vajadusel selgitusi. Menetleja teabe nõudmist vajalikuks ei pidanud. Kontroll oleks olnud vajalik, sest VA 13. veebruari 2022. avalduses, mille Riigikogu korruptsioonivastane komisjon 21. aprillil 2022. a prokuratuuri taotluse ja eeluurimiskohtuniku määruse kohaselt Kaitsepolitseiametile edastas, oli avalduse esitaja kasutanud sõnu koolitused ja koolituskulud jutumärkides, mis viitab pilkavale toonile. Kõik faktid räägivad sellest, et prokuratuur ei järginud KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust selgitada süüstavate asjaolude kõrval välja ka need, mis kahtlustatavaid õigustavad. Selle asemel otsis prokuratuur kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid esitades võimalust inkrimineerida Martin Traadile ja Kert Kingole süüdistuses kajastatud kuriteod. Maakohtu otsuses puudub analüüs selle kohta, kuidas on võimalik taotleda ja anda läbiotsimiseks luba olematute koolitusmaterjalide ja –arvete leidmiseks olukorras, kus prokuratuuril oli pärast advokaadibüroo konsultatsiooniarvete enda valdusesse saamisest juba alates 2. maist 2022. a (ja enne kohtule taotluse esitamist ca 1,5 kuu jooksul) aega veenduda, et mitte mingisuguseid koolitusmaterjale ja -arveid ei eksisteeri. Maakohus viitas otsuses, et menetluse algfaasis ei ole asjaolud selged ning menetlejal esineb palju teadmatust, kuid kohus ei selgitanud, milles väidetav teadmatus seisnes ja mis võimaldas pidada seda paljuks. Maakohtu otsus on seega puudulikult motiveeritud. Kohus rikkus KrMS § 305 1 lg 1 sätestatud kohtulahendi

põhjendamise kohustust ning see on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi. 21.2 Prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel ultima ratio põhimõtet. 21.2.1 Prokuratuur põhjendas advokaadibüroo läbiotsimiseks luba taotledes toimingu vajadust järgmiste argumentidega: 1) läbiotsimine on proportsionaalne, sest võimaldab saada tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku tõendusteavet; 2) isikute õigusi vähem riivava meetmega pole võimalik hankida kõiki olulisi andmekandjaid; 3) kriminaalasjas kahtlustataval Martin Traadil ei ole oma menetlusseisundi tõttu valmisolekut anda otsitavat välja teisiti. Selle asemel, et hinnata prokuratuuri argumente ja avaldada oma seisukohta, rahuldas eeluurimiskohtunik taotluse, korrates selles esitatud põhjendusi. 21.2.2 Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses ei ole ära näidatud, miks oli advokaadibüroo läbiotsimine vältimatult vajalik. Läbiotsimise vajadus on sisustatud riigiprokuröri oletustega. Nii näiteks on öeldud, et Martin Traadil ei ole valmisolekut tõendeid välja anda. Arvestades, et advokaadibüroo läbiotsimine on kutsesaladuse kaitset silmas pidades erandlik, oleks menetleja pidanud üritama hankida tõendeid mõnel muul, seaduslikul moel. Mitte keegi ei pöördunud enne läbiotsimist ei Martin Traadi ega Advokatuuri poole selleks, et hankida tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku teavet ja andmekandjaid. Advokatuurile esitati taotlus esitada asjas tähtsust omavad tõendid alles 20. septembril 2022. a ning 29. septembril 2022. a ehk kolm kuud ja enamgi pärast advokaadibüroos toimunud läbiotsimist. 21.2.3 EIK on oma praktikas läbivalt viidanud, et advokaadibüroo läbiotsimise korral peaks riigisisesed kohtud läbiotsimismäärust tehes kaaluma kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest. Juhul, kui siseriiklikud kohtud seda ei tee ega uuri, kas isikute õiguste riive vastas tungivale sotsiaalsele vajadusele ja oli ühtlasi proportsionaalne taotlevate õiguspäraste eesmärkidega, siis on rikutud EIÕK art 8 (EIKo 04.06.2020 nr 11264/04 Kruglov jt vs Venemaa). Prokuratuuri 20. juuni 2022. a taotluses ja eeluurimiskohtuniku 26. juuni 2022. a määruses ei ole EIK praktikat järgitud. 21.2.4 Ultima ratio põhimõtte eiramist pole võimalik õigustada väitega, et Advokatuur ei anna prokuratuurile kõiki teabepäringus nõutud dokumente. Antud juhul neid enne läbiotsimistaotluse esitamist ja menetlustoimingu tegemist ei küsitudki. Süüdistatav oli valmis tõendusteavet väljastama; läbiotsimise käigus avaldas Martin Traat, et ta võib vabatahtlikult anda välja kõik oma valduses olevad, kriminaalasjas tähtsust omavad ja kohtumääruses loetletud andmekandjad. Maakohus leidis, et süüdistatava vastutulelikkust saab arvestada kergendava asjaoluna talle karistust mõistes. Tegelikult võimaldab kirjeldatu teha tõsikindla järelduse, et prokuratuurile ei olnud advokaadibüroo läbiotsimiseks loa taotlemisel veel teada, kas taotluses loetletut on võimalik saada ainult läbiotsimisel või on ka muid, vähemriivavaid viise. Ei prokuratuuri taotluses ega eeluurimiskohtuniku määruses pole esitatud põhjendusi, miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti. 21.3 Advokaadibüroo läbiotsimisel ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Menetleja jaoks ei olnud Martin Traadi menetlusõiguslik staatus läbiotsimise ajal selge.

21.3.1 Läbiotsimisel leitud tõendite lubatavust mõjutab fakt, et menetlustoimingul ei selgitatud Martin Traadile tema õigusi. Läbiotsimisega allutati Martin Traat menetlustoimingule ja sellega sai ta ka kahtlustatava staatuse KrMS § 33 mõttes. Kehtiv kohtupraktika kohustab inimesele selgitama tema õigusi arusaadaval viisil ja enne menetlustoimingu algust. Kui seda ei tehta, rikutakse oluliselt kriminaalmenetlusõigust (RKKKo 3-1-1-25-02 p 10). Seadus ei tee erandit, mille kohaselt võiks õiguste ja kohustuste tutvustamine olla pealiskaudsem või võib toimingu sootuks ära jätta siis, kui adressaadiks on õigusteadmistega isik. Kookõlas KrMS § 4 kehtib kriminaalmenetlusõigus (küll normis loetletud eranditega) kõigi suhtes võrdselt. Nii siseriikliku kui ka Euroopa kohtute praktika järgi toob isikule õiguste tutvustamata jätmine kaasa keelu kasutada läbiotsimisega saadut edasises menetluses. Maakohus eiras kohtupraktikat ja kaitsja argumente. 21.3.2 Arvestades maakohtule 11. märtsi 2024. a kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid, 2. aprillil 2024. a istungil ristküsitletud tunnistajate ja Martin Traadi enda ütlusi, ei saa käsilolevas kriminaalasjas olla enam vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: -

27.juunil 2022. a advokaadibüroos läbi viidud menetlustoimingu eelselt ja käigus ei tutvustatud Martin Traadile kooskõlas KrMS § 35 1 lg 1 allkirja vastu kahtlustatava õigusi ja kohustusi;

-

läbiotsimise käigus ei tutvustanud menetlustoimingust osa võtnud menetlejad Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi mistahes viisil ja vormis ajal, mil menetlustoimingu juures viibis Advokatuuri esindaja vandeadvokaat C;

-

27. juuni 2022. a läbiotsimisprotokollis ei ole märgitud, et Martin Traadile tutvustati läbiotsimise ajal või enne seda kahtlustatava õigusi mistahes viisil ja vormis. Lisaks pole see fakt protokollis märgitust mitte kuidagi tuletatav ega nähtu ka prokuröri ja kaitsja esitatud kirjalikest tõenditest;

-

Martin Traadile tutvustati kahtlustatava õigusi ja kohustusi KrMS § 35 1 lg 1 sätestatud korras esimest korda alles 13. juulil 2022. a, kui talle esitati Kaitsepolitseiametis kahtlustus ja ta kuulati kahtlustatavana üle.

21.3.3 Kriminaalasjas on ainukeseks tõendiks, millest võib järeldada vastupidist - s.o Martin Traadile tutvustati enne advokaadibüroo läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi läbiotsimisel osalenud Kaitsepolitsei ametniku MO ütlused. Tunnistaja ütlusi ei ole võimalik arvestada järgmistel põhjustel. 21.3.4 Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kui rahuldas 2.aprilli 2024. a istungil prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotluse kutsuda MO tunnistajana kohtusse. Taotlusele vaidlesid vastu mõlema süüdistatava kaitsjad. Vaidlus advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkuse üle algas juba detsembris 2022. a ning järelikult teadis prokurör alates sellest ajast, millele kaitsjad edaspidi tuginema hakkavad. Seega võinuks prokurör kajastada MO või mõne teise läbiotsimisel osalenud ametniku nime juba süüdistusaktis. Seda prokurör ei teinud. 21.3.5 MO küsitlemisega rikuti kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohi menetleja jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda lünkade täitmiseks ütlusi andma (RKKKo nr 3-1-117

47-08 p 12 ja nr 3-1-1-31-11 p 20.2). Käsiloleval juhul soovis prokuratuur täiendavate tõendite voorus tõendada uurimisasutuse ametniku ütlustega asjaolu, mida ei fikseeritud menetlustoimingu protokollis – Martin Traadile kahtlustatava õiguste ja kohustuste selgitamist. 21.3.6 Tunnistaja MO ütlused ei ole usaldusväärsed järgmistel põhjustel. -

Esiteks on MO ütlused selle kohta, et ta selgitas Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi, vastuolus nii süüdistatava kui ka tunnistaja C ütlustega. Süüdistatav ütles, et talle õigusi ei tutvustatud, tunnistaja nentis, et tema juuresolekul seda ei tehtud.

-

Teiseks olid MO ütlused ebamäärased. Ametnik ei suutnud meenutada, milliseid õigusi ta tutvustas ja kas ta tutvustas kõiki KrMS § 34 lg-tes 1 ja 3 loetletud kahtlustatava õigusi. Ka ei mäletanud tunnistaja täpseid tsitaate: MO väitis, et ta selgitas Martin Traadile õigusi tavapärase vestluse käigus, kuid ei osanud öelda seda, kuidas ta formuleeris enese mittesüüstamise privileegi;

-

Kolmandaks nähtub tunnistaja vastustest, et tal ei ole teadmisi, mis võimaldaks öelda, et ta suutis süüdistatavale või suudab mõnele teisele isikule kahtlustatava õigusi seaduses sätestatud kujul ja ulatuses selgitada. MO ei teadnud näiteks seda, et juba 9,5 aastat kehtiv KrMS § 351 lg 1 kohustab võtma isikule õiguste ja kohustuste selgitamise kohta allkirja. Samuti ei olnud tunnistaja teadlik, et KrMS § 146 lg 4 kohaselt võetakse menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta allkiri menetlustoimingu protokolli sissejuhatusse.

-

Neljandaks tuvastas eeluurimiskohtunik uurimiskaebemenetluse raames 16. mail 2024. a tehtud määruses, et Martin Traadile advokaadibüroo läbiotsimisel kahtlustatava õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Kohtu seisukoha valguses ei ole tunnistaja ütlused, et ta seda tegi, usaldusväärsed.

-

Viiendaks on MO ütlused ebausaldusväärsed ka osas, mis puudutavad seda, et ta ütles pärast läbiotsimist Martin Traadile, et too kuulatakse lähipäevil kahtlustatavana üle. Tunnistaja oli kindel, et kirjeldatud vestlust Martin Traadiga kuulis pealt ka C, kuid viimasele selline jutuajamine ei meenunud. C ütles, et tema poolt Advokatuurile saadetud e-kirja ehk n-ö jätkumeili põhjal võib järeldada, et sellist vestlust ei olnud. MO kirjeldatud vestluse toimumist eitas ka süüdistatav Martin Traat. Süüdistatava sõnul ütles MO talle hoopis seda, et ei tea, kas menetlejal on tema vastu etteheiteid. Lisaks sellele, et MO ütlus on vastuolus C ja Martin Traadi ütlustega, ei ole see sündmuste kronoloogiat vaadates ka eluliselt usutav: Martin Traat kuulati üle 13. juulil 2024.a ehk 16 päeva pärast advokaadibüroos toimunud läbiotsimist. Süüdistatav selgitas, et ülekuulamise aeg lepiti kokku 10 päeva pärast läbiotsimist.

Olukorras, kus MO ütlused tunnistatakse ebausaldusväärseks, tekib küsimus tunnistaja karistusõiguslikust vastutusest KarS § 320 järgi. 21.3.7 Tõenäoliselt ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sest tunnistaja MO ja teised läbiotsimisel osalenud ametnikud ei olnud süüdistatava menetlusõiguslikus staatuses kindlad. Kahtlustatava staatus tekib menetlustoimingule

allutamisega, mitte siis, kui inimest nimetatakse menetlusdokumentides kahtlustatavaks. Käsiloleval juhul kinnitas Martin Traat korduvalt, et talle ei olnud pärast läbiotsimismäärusega tutvumist üheselt selge, kas teda käsitletakse menetletavas kriminaalasjas kahtlustatavana või mitte. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et läbiotsimise ajal ütles uurija, et ei oska öelda, kas neil on tema vastu etteheiteid. Menetleja selgitas, et nad tahavad kätte saada mingisugust kirjavahetust ning advokaadibüroo otsitakse läbi sellepärast, et Kert Kingot kui Riigikogu liiget läbi otsida ei või. Tunnistaja MO vastas kohtus jaatavalt küsimusele, kas oli juttu sellest, et kuna Kert Kingo läbiotsimine oli oluliselt keerulisem, siis otsustati advokaadibüroo läbiotsimise kasuks. 21.3.8 Asjaolu, et Martin Traadi menetluslik staatus ei olnud läbiotsimise hetkel selge, kinnitas ka läbiotsimise juures Advokatuuri esindajana osalenud tunnistaja C. Tunnistaja lisas läbiotsimisprotokolli omapoolse märkuse selle kohta, et läbiotsimismääruses näib süüdistatavale etteheidetav tegu hüpoteetilisena ja see teeniks justkui eesmärki põhistada täiendavalt läbiotsimise vajalikkust advokaadibüroos. C ütles kohtus, et ta saatis läbiotsimise päeval Advokatuuri e-kirja, milles kirjutas mh ka lause, mille kohaselt ta vestles menetlejaga ning nood ei olnud kindlad, kas kahtlustus esitatakse või mitte. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ehkki ta luges läbiotsimise määrusest välja, et Martin Traat on kahtlustatav, tekkis tal küsimus isiku staatuse kohta sellepärast, et menetleja enda seisukoht oli veidi ebalev. 21.3.9 Martin Traati ei koheldud läbiotsimise käigus kahtlustatavana. Süüdistataval võimaldati keset läbiotsimist minna varem kokkulepitud hambaarsti vastuvõtule. Visiidi ajaks katkestati menetlustoiming ning pausi ajal lahkusid uurimisasutuse ametnikud ja Advokatuuri esindaja büroost. Süüdistatavale mitte mingisuguseid suhtluspiiranguid ei seatud ning tal lubati mobiiltelefon kaasa võtta. Kirjeldatu kohta märkis MO, et tegu oli erandliku olukorraga, sest üldjuhul kahtlustatavale mitte midagi taolist ei lubata. Järelikult on eluliselt usutav ja loogiline, et menetlejale endale ei olnud selge, kas Martin Traadile kahtlustus esitatakse või mitte ning sel põhjusel ei hakatud talle ka kahtlustatava õigusi selgitama. See omakorda seletab, miks ei võetud õiguste selgitamise kohta allkirja või ei tehtud selle kohta märget protokolli. 21.3.10 Kahtlustatava õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning toob kaasa selle, et läbiotsimise käigus äravõetud andmekandjad on tõendina lubamatud. Seda sõltumata asjaolust, kas neid tõendeid oleks olnud võimalik hankida ka läbiotsimise käigus menetlusele allutatud isiku kaasabita. 21.4 Advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse kohaselt puutumatud. 21.4.1 Maakohus ei analüüsinud otsuses kaitsja väiteid, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära konfidentsiaalse sisuga ja kutsesaladusega kaetud dokumente ning andmekandjaid. Probleemidele juhtis kaitsja tähelepanu juba alates kaitseakti koostamisest. 21.4.2 Kooskõlas AdvS § 43 lg 3 on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. AdvS § 45 lg 1 kohustab advokaati hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Vaatamata sellele, et KrMS § 91 või

mõni muu kehtiv norm ei keela kohtu loal advokaadibüroo läbiotsimist, on vajadust kaitsta läbiotsimise käigus advokaadi kutsesaladust oma arvukates lahendites rõhutanud nii riigikohus kui ka EIK. Kohtupraktika valguses on vähemalt küsitav, kas ja millises vormis saaks tulla kõne alla advokaadibüroos läbiotsimise käigus seal asuvate konfidentsiaalse sisuga ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud dokumentide äravõtmine. Tegelikult ei saa kirjeldatu ära võtmine mitte ühelgi tingimusel kõne alla tulla ning sellist lähenemist peegeldab ka Advokatuuri vastus 29. septembri 2022. a prokuratuuri teabepäringule, millega keelduti viitega õigusliku aluse puudumisele menetlejale väljastamast suuremat osa Martin Traadi suhtes alustatud aukohtumenetluse käigus kogutud dokumentidest. Advokatuur oli seisukohal, et AdvS § 45 lg 1 ja 4 ning § 46 1 on KrMS § 215 lg 1 sisalduva regulatsiooni suhtes erinormideks ning advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad kuuluvad EIÕK art 6 ja 8 kaitsealasse. Lisaks on advokaadi poolt konfidentsiaalsuse järgimine kliendi põhiõigus ja neid pole lubatud tõlgendada kitsendavalt. Sellist käsitlust toetab ka PS § 10. 21.4.3 Kriminaalasjas ei saa olla vaidlust selle üle, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti mh ära teabekandjad, mis kajastavad vandeadvokaadist süüdistatava Martin Traadi ja klientide suhtlust, mis on seotud õigusteenuse osutamisega. Martin Traadil oli läbiotsimise hetkel kliendisuhe eranditult kõigi isikutega, kellega ta on menetleja poolt äravõetud teabekandjatest nähtuvalt suhelnud ning kelle nimel ja/või huvides dokumente koostanud, s.o Kert Kingo, MK, HK ja RJ. Juba süüdistuse esitamisel ei vaieldud, et Martin Traat esindas kirjalike kliendilepingute alusel MKt, HKt ja RJt erinevates hagimenetlustes VA vastu. Kohtumenetluses leidis kinnitust ka süüdistatavate väide selle kohta, et Kert Kingo oli samuti advokaadibüroo klient – maakohus tuvastas, et advokaadibüroo osutas Kert Kingole 1. aprilli 2022. a arvel 20220401 nimetatud õigusalast konsultatsiooni seoses Riigikogus menetletud eelnõudega nr 504SE ja 519SE. Eeltoodut silmas pidades on advokaadibüroo läbiotsimisel äravõetud kirjad jm dokumendid vaieldamatult seotud vandeadvokaadist süüdistatava kutsetegevusega, mis on seadusest tulenevalt puutumatud. Nende äravõtmine läbiotsimise käigus ja nende kasutamine süüstava tõendina on õigusvastane ja lubamatu ning iseäranis olukorras, kus nii läbiotsimiseks loa taotlemisel kui ka läbiotsimise läbiviimisel on tuvastatavad mitmed rikkumised. Eeltoodu tõttu on süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31 nimetatud tõendid lubamatud. 21.5 KarS § 344 lg 1 objektiivne ja subjektiivne külg pole täidetud, sest Martin Traat ei kandnud ega palunud raamatupidamisteenuse osutajal kanda arvetele ebaõigeid andmeid või andmeid, mille ebaõigusest ta oleks olnud teadlik. 21.5.1 Maakohus ei pööranud tähelepanu järgmisele kausaalsele seosele: Kert Kingo tööalase tegevuseta poleks tal saanud tekkida konflikt (mis ei lõppenud Kert Kingo lahkumisega ministrikohalt) oma nõuniku VAga ning ilma Kert Kingo tööalase tegevuse raames tekkinud konfliktita VAga poleks RJ, MK ja HK avaldanud sotsiaalmeedias postitusi, mis ajendasid VAd pöörduma nende vastu hagiga maakohtusse. Selle asemel lähtus maakohus formaalsest käsitlusest, mille kohaselt ei olnud Kert Kingo hagide alusteks olnud sündmuste ajal Riigikogu liige, sest tema volitused liikmena olid ministriameti tõttu peatunud. 21.5.2 Kuna Kert Kingo ise pidas kohtuasju, milles Martin Traat asjades kostjateks olnud kolmandaid isikuid esindas, seotuks oma tööga Riigikogus, lähtus sellest arusaamast ka Martin Traat. Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo saatis Martin Traadile 31. märtsil

2022 e-kirja selgitusega, et kuigi asi pole otseselt temaga seotud, laekusid tema toetamise tõttu teistele isikutele nõudeavaldused. Kert Kingo teatas samas e-kirjas, et õigusabi ja/või konsultatsiooni tellijaks ja maksjaks on tema. Selle e-kirja saatmise ajal oli Kert Kingost saanud uuesti Riigikogu liige. Kohtumenetlused algasid siis, kui Kert Kingo oli Riigikogu liige. Maakohus ei ole kohtuotsuses üldse käsitlenud asjaolu (mida kinnitavad ka tõendid), et võltsituks peetud arvetel märgitud teenuse osutamisega oli seotud ka Kert Kingo, keda Martin Traat informeeris õigusliku positsiooni kujundamisest, saatis tutvumiseks ja kooskõlastas menetlusdokumente, konsulteeris jooksvalt jpm. 21.5.3 Intellektuaalset võltsimist ei võimalda jaatada fakt, et Martin Traat koostas süüdistuses märgitud arved Kert Kingo nimele ehkki need väljastati osaliselt ka MK, HK ja RJ esindamisel tekkinud kulude eest VA hagiavalduse alusel alustatud tsiviilasjades nr 2-203856, 2-20-3856 ja 2-20-3847. TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele asjaolu, kui tema eest kandis kulud keegi teine. Järelikult on seadusandja pidanud nii võimalikuks kui ka lubatavaks, et menetluskulusid ei pea tasuma isik, kellel need tekivad. Antud juhul oli kulude kandjaks Kert Kingo, kes avaldas advokaat Martin Traadile, et tema on teenuse tellijaks ja selle eest tasujaks. Järelikult tuligi arve väljastada Kert Kingole. Sellisel juhul märgitaksegi arvele adressaadina isik, kes arvel kajastatud teenuse eest maksab. Praktikas on see tavapärane. Samuti vastas süüdistusega hõlmatud arvetel märgitud teenuse kirjeldus (arvel lahter „kauba nimetus“) osutatud teenuse sisule. Kert Kingo oli OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid klient ning süüdistuses kajastatud arved ei olnud seotud ainult MK, HK ja RJ konsulteerimisega tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847. Martin Traat konsulteeris tsiviilasjades ka Kert Kingot, tehes seda nii telefonitsi kui ka vahetutel kohtumistel. Seda fakti kinnitavad ka maakohtule esitatud tõendid (näiteks süüdistatavate vaheline e-kirjavahetus 11. maist 2020, tunnistaja TE ütlused, süüdistatavate ütlused ja e-kirjavahetus aprillis, mais, septembris 2020 ja märtsis ning aprillis 2021). MK, HK ja RJ konsulteerimine tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847 on vaieldamatult õigusteenuse osutamine. 21.5.4 Advokaadibüroo Eipre & Partnerid ainuosanik TE kinnitas kohtus, et advokaadibüroo arvetel kirjeldatakse osutatavat õigusteenust pigem õigusalase või juriidilise konsulteerimisena, mis hõlmab kõiki kliendile õigusteenuse osutamiseks vajalikke tegevusi. Sama ütles Martin Traat. Järelikult mahub ka isiku esindamine kohtumenetluses mõiste „õigusalane konsultatsioon“ alla ning vaidlusalustel arvetel kajastatu vastas tegelikkusele. Vastupidist oleks võimalik väita ainult juhul, kui arvel märgitud teenust ei oleks üldse osutatud või oleks õigusteenuse asemel osutatud muid teenuseid. 21.5.5 Antud juhul tuvastas maakohus, et Kert Kingo ütlustega on tõendatud fakt, et sisend arvel õigusteenuse kirjeldamiseks tuli temalt (vt maakohtu otsuse p 84). Kert Kingo lisas, et ta lähtus Riigikogu Kantselei juhistest. Maakohus viitas ka Kert Kingo poolt Martin Traadile 1. aprillil 2020 kell 12.32 saadetud e-kirjale, milles Kert Kingo andis Martin Traadile teada, et talle väljastataval arvel peab olema ära toodud, et õigusalane konsultatsioon on seotud Riigikogu tööga. Martin Traadil ei olnud pädevust hinnata, kas teenus oli seotud Kert Kingo tööga Riigikogus või mitte. 21.5.6 Maakohus jättis tähelepanuta kaitsja väited, et Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 5 kohaselt ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe

õigsust. Viidatud normi teise lause järgi ei vastuta advokaat kliendi poolt esitatud andmete tõelevastavuse eest. See säte on seotud AdvS § 43 lg 4 ja eetikakoodeksi § 4 lg 6 väljendatud põhimõttega, et advokaati ei samastata kliendiga. Advokaat ja klient on kaks erinevat isikut ja seega puudub advokaadil kindlus, et klient on talle kogu tõe avaldanud. Olukorras, kus klient seda ei tee, on ebamõistlik panna advokaat vastutama. Advokaat peab saadud teabe õigsust kontrollima mõistlikus ulatuses, kuid antud juhul ei olnud tegemist faktidega. Hinnang, kas osutatav teenus oli seotud Riigikogu tööga või mitte, sõltus Kert Kingo subjektiivsest arusaamast ja see ei olnud Martin Traadi jaoks objektiivselt kontrollitav. Advokaadil pole võimalik laskuda vaidlusesse tema poole pöördunud kliendi hinnangu üle, kas ja millises ulatuses on pöördumisest ajendatud, lahendamist vajav õiguslik probleem seotud kliendi isikuga ja/või tegevusega kas eraelulises või töises sfääris. Ka ei kuulu õigusteenuse osutaja pädevusse otsuse tegemine, kuidas korraldab õigusteenuse tellija teenuse eest tasumise. Antud juhul ei olnud Martin Traadil varem meedias avaldatud teavet silmas pidades põhjust eeldada, et Kert Kingo ja VA vahel puhkenud konfliktist välja kasvanud hagimenetlused ei ole seotud tema poole pöördumise ajal Riigikogu liikmeks olnud Kert Kingo tööga. Veendumust, et teenus pole seotud Kert Kingo tööalase tegevusega, ei saanud Martin Traadil tekkida ka hiljem, kuna Kert Kingo palvel teisi isikuid esindades suhtles süüdistatav kogu aeg Kert Kingoga, kellele ta edastas vastavalt kokkuleppele tutvumiseks ka kohtu edastatud menetlusdokumente. 21.5.7 Maakohus märkis kohtuotsuse p-s 123, et süüdistatavad said väga hästi aru, et kohtuvaidlustega seotud kulutusi ei peeta Riigikogu liikme tööga seotud kuludeks; vastasel korral puudub mõistlik selgitus, miks ei näidatud kuludokumentidel osutatud õigusteenuse tegelikku sisu. Tsiteeritud kohtu põhjendus läheb vastuollu kohtu enda järeldusega selle kohta, et võltsituks ei saa lugeda 17. märtsi 2022 arvet nr 20220329, millel on osutatud õigusteenust kirjeldatud õigusalase konsultatsiooniga lisamata, et konsultatsioon oli seotud Riigikogu liikme tööga. Maakohus sedastas, et arvel märgitud mõiste „õigusalane konsultatsioon“ on üldine mõiste, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist (maakohtu otsuse p 88). Järelikult muutis maakohtu jaoks arved nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514 võltsituks ainult see, et nendel oli lisatud teenuse kirjeldusse märkus, et konsultatsioon on seotud Riigikogu tööga. Ja seda olukorras, kus oli lubatav kirjeldada arvel kohtumenetluses õigusabi osutamist üldise mõistega „õigusalane konsultatsioon“. Eeltoodust võib teha järelduse, et kui Martin Traat poleks Kert Kingo juhtnööri arvestanud ning oleks arved väljastanud ilma märkuseta „seoses Riigikogu tööga“, oleks Martin Traat talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõistetud, sest maakohtu põhjendusi silmas pidades puudunuks alus rääkida dokumendi võltsimisest õiguse omandamise eesmärgil, samuti ametiisiku kelmusele kaasaaitamisest. 21.5.6 Maakohtule tõendina esitatud Delfi Ärilehes 29. märtsil 2018 avaldatud RP artiklist „OL: tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“ nähtub ka fakt, et Riigiprokuratuur on varem suure lugejaskonnaga meediaväljaande vahendusel avalikustanud seisukoha, mille järgi peavad mõisted „riigikogu liikme töö“ ja „[riigikogu] liikme tööks vajalikud kulutused“ sisustama Riigikogu liikmed ise, liikmete tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Martin Traadil, kes ei ole Riigikogu liige ega Riigikogu liikme kuluhüvitisi reguleerivate õigusnormide adressaat, nende mõistete sisustamise pädevust ei olnud. Martin Traadil oli võimalik lähtuda ainult õigusteenuse tellijaks olnud Riigikogu liikme (kes oli samal ajal ka advokaadibüroo kliendiks

– selle asjaolu tuvastas maakohus seeläbi, et luges arve nr 20220401 mittevõltsituks) hinnangust. 21.5.7 Kriminaalasjas on tunnistajate, Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajate LK, TO ütlustega tõendatud, et Riigikogu Kantselei finantsosakonnal puudus pädevus teha Riigikogu liikme töö sisu osas järelevalvet ning Kert Kingo kuludokumendid olid alati korrektselt vormistatud. Tunnistaja AM, kes on Riigikogu Kantselei EKRE fraktsiooni nõuniksekretariaadijuhataja, on andnud ütlusi selle kohta, et arvetel olevate andmete õigsuse eest vastutab saadik ise. Tunnistaja selgitas sedagi, et kuna Kert Kingo osales koolitusel, kus tutvustati kulude hüvitamise korda. Üldjoontes kattub tunnistajate seisukoht 23.11.2015 Postimehe artiklis avaldatud prokuratuuri seisukohaga, mida muudeti alles 2022. a aprillis või mais siis, kui otsustati alustada käsilolevat kriminaalasja. 21.5.8 Olukorras, kus Riigikogu liige ise seostab kulu oma tööga ning Riigikogu liikme kulude hüvitamise üle otsustaval Riigikogu struktuurüksusel ei olnud pädevust hinnata parlamendiliikme kulude seotust saadiku tööga, ei saanud ammugi sellist õigust olla Martin Traadil. 21.5.9 Tuvastatud faktide valguses ei ole põhjust öelda, et Martin Traadi puhul on täidetud KarS § 344 lg 1 teokoosseisu subjektiivne külg. Võltsimine eeldab tahtlust kõikide objektiivse koosseisu tunnuste osas ning koosseisu täitmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest. Martin Traat ei kandnud ega palunud kanda arvetele andmeid, mis oleksid sisult ebaõiged ja mille ebaõigusest ta oli teadlik. Süüdistuses kajastatud arved väljastati teenuse tellija ja selle eest tasuja nimele, kes osaliselt teenust vahetult tarbis ning teenuse kirjeldus vastas selle tegelikule sisule vastavalt tellija soovitud sõnastusele. 21.6 Martin Traadi süüdi tunnistamine KarS § 209 lg 2, p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ei ole põhjendatud, sest ta teadnud, et Kert Kingo esitab vaidlusalused arved Riigikogu Kantseleile kuluhüvitise saamiseks. 21.6.1 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo ei teavitanud Martin Traati sellest, et ta kavatseb esitada süüdistuses kajastatud arved Riigikogu kantseleile kuluhüvitise saamiseks. Seda fakti kinnitasid mõlemad süüdistatavad ja vastupidine ei nähtu mitte ühestki maakohtule esitatud tõendist. Martin Traat teadis ainult seda, et arved maksab Kert Kingo. Martin Traat täpsustas, et tema sai arvete hüvitamisest teada alles siis, kui Eesti Advokatuur pöördus tema poole kas veebruaris või märtsis 2022. a. Vaatamata sellele, et süüdistatava väidet ei kummuta ükski tõend, pidas maakohus seda ebausaldusväärseks. Maakohus leidis, et kui Martin Traat ei oleks teadnud, et Kert Kingol on eesmärk kasutada arveid kuluhüvitise saamiseks, oleks ta arvetele märkinud osutatud teenuse tegeliku sisu. Sealjuures jättis maakohus analüüsimata kaitsja väited selle kohta, mis asjaolude tõttu arved olemasoleval kujul koostati ning selle, et Martin Traadil ei olnudki pädevust kahelda Kert Kingo hinnangus, et teenus on seotud Riigikogu tööga. On ebaloogiline, et kohtu hinnangul ei olnud võltsitud see arve, millel oli osutatud teenus kirjeldatud pelgalt õigusalase konsultatsioonina. Maakohus rajas oma järeldused seega oletustele, eiras KrMS § 7 lg 3 sätestatut ning võttis omale süüdistaja rolli. 21.6.2 Lisaks pole alust väita, et Martin Traat realiseeris KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 subjektiivse külje. Martin Traadi puhul ei saa rääkida ei otsese tahtluse ega kavatsetuse esinemisest isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tema poolt Kert Kingole väljastatud arvetel

märgitud õigusteenuse kirjeldus oli ebaõige vähemalt neljal arvel (s.o arved nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Süüdistatav ei teadnud ega pidanud pidama võimalikuks, et Kert Kingo soovitud kujul arvete esitamisega aitab ta omalt poolt kaasa teole, mida riik hakkab hiljem käsitlema ametiisiku poolt toime pandud kelmusena. Kuni käsilolevas asjas menetluse alustamiseni ei olnud varem mitte ühelgi juhul alustatud kriminaalmenetlust olukorras, kus tekkis kahtlus, kas Riigikogu liikmele hüvitatud kulu on ikka seotud tema tööga Riigikogus. Selle asemel ütles Riigiprokuratuur avalikult, et selgepiirilise regulatsiooni puudumise tõttu ei järgne kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele kriminaalvastutust ning iga Riigikogu liige otsustab ise oma tööülesannete ja sellega seotud kulude üle. 21.6.3 Martin Traat viitas oma ütlustes Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2021. a määrusele kriminaalasjas nr 1-21-1908, milles ringkonnakohus selgitas KarS § 209 objektiivse koosseisu kontekstis seda, et tegelikest asjaoludest oleks loodud teadvalt ebaõige ettekujutus juhul, kui mitte mingisuguseid menetluskulusid ei oleks üldse tekkinud, kuid ometi oleks nende väljamõistmist taotletud. Olukorras, kus keegi ei eita, et mahuka menetlusega kaasnesid menetluskulud, ei olnud ringkonnakohtu arvates alust väita, et menetluskulude nimekirja esitamine ja nende teiselt poolelt välja mõistmise taotlemine oleks toimunud alusetult. Samale seisukohale tugines näiteks ka Harju Maakohus 16.10.2023. a kriminaalasjas nr 1-21-4033, mis jõustus 2. juulil 2024. a. Toodu valguses ei saa olla Martin Traadile etteheidetav, et ta taotles kostja esindajana MK, HK ja RJga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 220-3847 menetluskulude, sh esindajakulude hüvitamist, arvestades esindamisel tehtud toiminguid. Martin Traat esitas sel põhjusel arved Kert Kingole osutatud õigusteenuse eest tasu saamiseks. Arveid koostada lastes ja väljastades ei pidanud Martin Traat võimalikuks, et osutab seeläbi Kert Kingole ainelist kaasabi, et too saaks varjata Riigikogu Kantselei eest asjaolu, et kulu pole seotud Riigikogu liikme tööga. Seda enam olukorras, kus õigusteenust osutati MK, HK ja RJ kõrval ka Riigikogu liikmest K. Kingole endale. Samuti on tõendatud, et Martin Traat seostas tänu Kert Kingo väidetele vaidlusaluseid tsiviilasju Kert Kingo tööga Riigikogus. Mõnevõrra utreeritult võiks antud asja pinnalt paralleele tõmmates väita, et dokumendi võltsimises ja ametiisiku poolt toime pandud kelmusele kaasaaitamises süüdistatuna võiks kohtu alla sattuda näiteks ka kondiiter juhul, kui ta valmistab Riigikogu liikme tellimusel kringli ja väljastab toote eest Riigikogu liikme palvel arve selgitusega „Kringel seoses Riigikogu liikme tööga (kohtumiseks valijatega)“, misjärel Riigikogu liige laseb kulu sellest kondiitrit teavitamata hüvitada Riigikogu Kantseleil, kuid sööb kringli ära pereringis. 21.7 Maakohtu seisukoht KarS § 39 lg 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu puudumise kohta ei ole õige. 21.7.1 Maakohus märkis otsuse p-s 118, et õigusvaidlustes on kohtu otsustada, mil viisil üht või teist normi tõlgendada ning mõistete sisustamisel pole kohus seotud poole või normi adressaadi nägemusega. Maakohtu seisukoht ei põhine kehtival kohtupraktikal. Riigikohus on keelueksimise vältimatuse sisustamisel tuginenud mh asjaolule, kuidas menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid. Ka on riigikohus selgitanud, et riigi kriminaalpoliitikat viib ellu prokuratuur ning kriminaalpoliitika oluliseks osaks on osalemine ühtlase karistuspraktika kujundamises (RKKKo nr 3-1-1-33-16 p 22.1 ja nr 3-1-1-91-07 p 6.2).

21.7.2 Kriminaalpoliitika elluviimisel on oma roll menetluspraktikal ning selle ühtlustamisel. Lisaks kohtule kujundab praktikat ka prokuratuur. Ühtse menetlus- ja karistuspraktika aspektist ei ole vastuvõetav, kui riigi karistuspoliitika elluviija deklareerib avalikult, et kehtiva õigusliku regulatsiooni puudulikkuse tõttu ei ole teatud viisil käituva isiku karistusõiguslik vastutus võimalik, kuid alustab hiljem, analoogsete asjaoludega kaasuses teise isiku suhtes kriminaalmenetlust. Ja teeb seda olukorras, kus regulatsioon ei ole muutunud. Oma varasemas praktikas on prokuratuur keeldunud Riigikogu liikme kuluhüvitiste oletatavat väärkasutamist puudutava info saamisel kriminaalasju alustamast, põhjendades seda kriminaalmenetluse aluse puudumisega. 21.7.3 Näiteks kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teates selgitas Riigiprokuratuur, et Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“. Prokuratuur asus seisukohale, et need mõisted tuleb sisustada Riigikogu liikmetel endil, oma tööd reguleeriva seadusandluse, eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Endise Riigikogu liikme Martin Repinski kriminaalasja lahendanud kohtukoosseis märkis kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teate kohta, et kuigi kohus pole seotud ühe riigiprokuröri õigusliku hinnanguga riigikogu liikme tööle või tööks vajalikele kulutustele, võib see teises kriminaalasjas tõstatada küsimuse süüdistatava vältimatust keelueksimusest KarS § 39 mõttes. Maakohtule esitati tõendina mh Postimehe 23. novembri 2015. a artikkel „Riigiprokuratuur ei hakka kuluhüvitisi uurima“. Artiklis tsiteeris riigiprokurör Piret Paukštys kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teates väljendatud seisukohti. Riigiprokurör lisas, et selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus. See Postimehe artikkel on kättesaadav avalikest allikatest ja prokuratuuri seisukohtadega olid oma sõnul kursis ka Kert Kingo ja Martin Traat. Süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise ajal puudus mistahes kohtupraktika Riigikogu liikme töö sisu ning selleks kuluva kütuse hüvitamise regulatsiooni kohaldamispraktika kohta karistusõiguse kontekstis. Käsilolev kaasus on teadaolevalt esimene, mille puhul alustati kriminaalmenetlust. 21.7.4 Maakohus märkis otsuse p-s 119, et võrrelda saab võrreldavaid ning sel põhjusel tuleb võrdlused PT ja OLga kõrvale heita, kuid ei põhjendanud, milles siis väidetavad erinevused seisnevad. Tegu on põhjendamiskohustuse rikkumisega. 21.7.5 Maakohtule esitati tõendina Delfi Ärilehes 29. märtsil 2018 avaldatud RP artikkel „OL: tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“. Tõendist nähtuvad järgmised asjaolud: 1) tol ajal Riigikogu liikmeks olnud OL ei pidanud Riigikogu liikmel tekkinud õigusabikulu hüvitada laskmist õigusvastaseks; 2) ka toona tõi Riigikogu liikmete kulude hüvitamise regulatsiooni ebaselgus endaga kaasa erinevaid tõlgendusi ning tõdeti selle muutmise vajadust. Käsilolevas kriminaalasjas ristküsitletud tunnistaja LK ütluste kohaselt hüvitas Riigikogu Kantselei OLle õigusteenuse eest väljastatud arve pärast selle ümber vormistamist koolituskulu arveks. Siinkohal väärib märkimist, et M. Traadi palvel koostatud arvetel kirjeldati teenust vastavalt selle tegelikule olemusele, mitte koolitusena. 21.7.7 Kui vaadata Kert Kingo ütlusi, siis võib nende põhjal pidada jätkuvalt võimalikuks, et Kert Kingo eksis teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Kui prokuratuur on avalikult öelnud, et Riigikogu liikmete kulude hüvitamise regulatsioon vajab täpsustamist ning

kriminaalmenetluse alustamine alusetult kuluhüvitist taotlenud Riigikogu liikmete suhtes võib kõne alla tulla alles pärast seda, ei saa rääkida teost, mille ebaõigussisu pidi Kert Kingo jaoks olema ilmne ja arusaadav. Keelueksimuse vältimatuse sisustamisel võib mh tugineda ka sellele, kuidas menetleja (prokuratuur või uurimisasutus) ise õiguslikku olukorda tõlgendab (RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1). Kert Kingo keelueksimusele viitavad järgmised asjaolud ja süüdistatava ütlused: -

ajakirjanduses pakkusid kõneainet erinevad Riigikogu liikmete kuluhüvitiste juhtumid, kuid mitte ühegi puhul ei alustatud kriminaalmenetlust. Selle asemel öeldi avalikult, et Riigikogu liige on vaba otsustama, mida saab pidada tema tööga seotud kuluks;

-

Kert Kingo selgitas, et ajal, mil ta asus tööle Riigikogu liikmena oli talle selge ja talle oli ka selgeks tehtud, et Riigikogu liikme kuluhüvitised ei kuulu kriminaalmenetluse alla. See veendumus kujunes Kert Kingol mh tänu riigiprokurör P. Paukštyse sõnavõtule;

-

Kert Kingo selgitas, et ta osales 2019. a Riigikogu Kantselei korraldatud koolitusel, mis käsitles kuluhüvitisi. Seal räägiti, et iga Riigikogu liige otsustab ise, milline kulu on tema tööga seotud ja kui kulu iseloomu tõttu on seose puudumine ilmne, siis tehakse liikmele ettepanek kuluhüvitis tagasi maksta või ettepanek pidada summa liikme palgast kinni. Koolitusel ei olnud kordagi juttu sellest, et alusetu kuluhüvitise taotlemise korral võidakse alustada kriminaalmenetlust. Koolitusel öeldi, et raskeim võimalik tagajärg on hüvitissumma tagasinõudmine;

-

Kert Kingo selgitas, et ta pidas VA haginõudeid MK, HK ja RJ vastu endaga seotuks sest nad anti kohtusse VA laimu tõttu tema kaitseks kirjutatud ja sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaride pärast. Hagiavaldused esitati ajal, mil ta oli Riigikogu liige. Just sellepärast, et ta pidas end MK, HK ja RJ kohtuasjadega seotuks, soovis ta kõigis tsiviilasjades enda ülekuulamist tunnistajana. Ühes menetluses taotlus ka rahuldati;

-

Kert Kingo selgitas, et kui ta palus Martin Traadil osutatud õigusteenuse eest arved koostada, siis lähtus ta arvetele märgitava teenuse puhul Riigikogu Kantselei selgitustest, mille kohaselt tuligi arvetele märkida üldsõnaliselt „õigusabiteenus“, mitte kohtuasja numbrit vms;

-

Kert Kingo selgitas, et Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötaja poolt Riigikogus kuluhüvitiste teemal läbiviidud koolitusel öeldu tundus piisavalt usaldusväärne ja sellepärast ei tundnud ta vajadust mõnelt juristilt üle küsida. Finantsosakonna ametnikud, kes otsustasid ja korraldasid kulude hüvitamist, tundusid talle kõige pädevamad.

21.7.10 Olukorras, kus Kert Kingo näitas pärast Riigikogu liikmeks saamist üles aktiivsust Riigikogu liikme kulude hüvitamise regulatsiooni enesele selgeks tegemise vastu, osales Riigikogu Kantselei korraldatud vastavasisesel koolitusel ja viis end kurssi kuluhüvitisi puudutavate kaasuste ning prokuratuuri seisukohaga, on põhjust väita, et Kert Kingo täitis kohustust tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu. Kert Kingol ei olnud võimalik tuvastada teo keelatust ka põhjusel, et prokuratuur muutis alles pärast süüdistuses etteheidetavat tegu oma praktikat. Erinevalt kõikidest varasematest kõneainet pakkunud Riigikogu liikmete

kuluhüvitiste kaasustest alustati just Kert Kingo puhul kriminaalmenetlust, esialgu tehti seda KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel. 21.7.11 Väärib märkimist, et alles 15. märtsi 2022. a Riigikogu juhatuse otsusega kehtestati redaktsioon, milles fikseeriti nõuded kuludokumentidele, mis tuleb esitada, kui Riigikogu liige taotleb kuluhüvitist kirjaliku ja õigusalase nõustamise puhul. Tunnistaja LK, Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja, selgitas maakohtus, et kuni muudatuseni hüvitati Riigikogu liikme õigusalase nõustamise kulud koolituskuludena. Järelikult ei olnud enne 15. märtsi 2022. a kehtestatud mitte mingisuguseid nõudeid kuludokumentidele, mis puudutasid Riigikogu liikme tellitud õigusteenuste kulude hüvitamist. Süüdistuses kajastatud kuuest advokaadibüroo arvest tervelt neli, millega seoses tegi maakohus Martin Traati süüdimõistva otsuse, väljastati enne kulutuste hüvitamise korra uue redaktsiooni kehtestamist. Isegi vaatamata uuele korrale peeti igati nõuetekohaseks pärast selle kehtestamist ehk 17. märtsil 2022. a väljastatud arvet nr 20220329 ja hüvitatavaks selle alusel 18. märtsil 2022. a tasutud summat. Vaatamata sellele, et arvel oli teenuse sisuks märgitud üksnes „Õigusalane konsultatsioon“. Selle arve puhul järeldas maakohus, et selline teenuse üldine kirjeldus ei anna alust hinnata dokumenti võltsituks. 21.7.12 Maakohus asus kohtuotsuse p-s 121 seisukohale, et Kert Kingo jaoks oli võimalik eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses hõlpsasti välditav, sest küsitavuse korral oli Kert Kingol võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. Kohus viitas RKLS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsusele Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta, mille p 15 näeb ette vaieldava küsimuse saatmist kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub. Martin Traadil sellist võimalust ei olnud. Martin Traat sai lähtuda temalt õigusteenust tellinud Kert Kingo hinnangust, et osutatav õigusteenus on seotud kliendi tööga Riigikogus. Martin Traat kinnitas kohtus, et seostas meedias esitatud andmete alusel tsiviilvaidlusi lahutamatult Kert Kingoga ja sama ütles talle ka Kert Kingo ise. Martin Traat sai lähtuda ja lähtuski arusaamast, et lisaks Kert Kingole pidasid ka isikud, keda ta tsiviilkohtumenetlustes esindas, õigusvaidlusi ajendatuks Kert Kingo tööst. See oli ka põhjus, miks kõigis neis menetlustes taotleti Kert Kingo tunnistajana üle kuulamist. Kuivõrd keelueksimusest saab rääkida ka Martin Traadi puhul, siis on tema süüdi tunnistamine KarS § § 344 lg 1, §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi järelikult välistatud. 21.8 Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, kui jättis need osaliselt Martin Traadi kanda. 21.8.1 Kui vaadata maakohtu otsuses õigeksmõistva osa mahtu, siis oleks kohus pidanud riigilt süüdistatava kasuks välja mõistma kolmandiku, mitte veerandi mõistlikust ja vajalikust õigusabikulust. Seda põhjusel, et Martin Traat mõisteti õigeks kuuest episoodist kahes ehk süüdistuse mahtu silmas pidades 1/3 ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks ta seda asjaolu menetluskulusid kindlaks määrates ei arvestanud. 21.8.2 Maakohtul ei ole õigus, et põhjendatud menetluskulu hulgast tuleb välja arvata see osa, mis on seotud kaitsjate omavaheliste aruteludega. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas on kaitsjal vaja lisaks kaitsealusele nõu pidada ka teiste menetlusosalistega. Need on käsitatavad õigusteenuse osutamisena AdvS § 40 lg 1 tähenduses. Omavahel on nõu pidada selleks, et arutada kaitsepositsiooni ja -taktikat, tunnistajate ristküsitlemisega ja taotluste esitamisega seonduvat jpm.

21.8.3 Apellatsiooni rahuldamise korral tuleb Martin Traadi kohtueelse-, maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluse kulud jätta mõistlikus ja vajalikuks peetavas osas kooskõlas KrMS § 181 lg 1, 185 lg 1 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb riigi kanda jätta ka siis, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 2 või 3 või lg 2 nimetatud lahendi. Menetluse edasine käik.

22.Tallinna Ringkonnakohus võttis 7. novembri 2024. a määrusega apellatsioonid menetlusse. Kuivõrd Martin Traadi kaitsja, Martin Traat ise ja ka Kert Kingo avaldasid soovi lahendada asi suulises menetluses, korraldas kohus apellatsioonide läbivaatamiseks kohtuistungi. 22.1 Tallinna Ringkonnakohtus 2. detsembril 2024. a toimunud kohtuistungil jäid apellandid ja süüdistatavad apellatsioonide ja nendes esitatud taotluste juurde. Martin Traadi kaitsja ütles vastuseks kohtu küsimusele, et apellatsiooni p-s 2.9 sisalduva etteheite võib ringkonnakohus asja lahendamisel jätta tähelepanuta. Prokuratuur oli seisukohal, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht.
23.Ringkonnakohus vastab kõigepealt Martin Traadi kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidele, mis puudutavad läbiotsimiste ja nende käigus saadu seaduslikkust, ning täiendab selles osas maakohtu põhjendusi (I). Seejärel käsitleb kolleegium apellatsioonides tõstatatud argumente, mis puudutavad süüdistatavatele ette heidetavate teokoosseisude objektiivse ja subjektiivse külje täidetust (II) ning võtab seisukoha võimaliku keelueksimuse kohta (III). Viimaks vaeb ringkonnakohus, kas käsilolevas asjas tuleks apellatsioonide piiridest väljuda või mitte (IV) ning lahendab nii Martin Traadi kaitsja apellatsioonis vaidlustatud maakohtu menetluskulude jaotuse kui ka apellatsioonimenetluse kulud (V). I
24.Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ ning advokaadibüroole raamatupidamisteenust osutanud OÜ Q läbiotsimine oli ebaseaduslik. Sel põhjusel jääb tagajärjetuks ka apellandi taotlus tunnistada lubamatuks süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31 nimetatud tõendid. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta nii.
25.Martin Traadi kaitsja hinnangul on maakohtu otsus puudulikult motiveeritud osas, mis puudutab vaidlusaluste menetlustoimingute lubatavust (vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 312). Üldistatult heidab apellant maakohtule ette, et osa kaitsja argumentidest jäi analüüsimata. 25.1 Kui vaadata menetluse käiku maakohtus, siis vastab tõele, et mõlema süüdistatava kaitsjad viitasid juba kaitseaktides minetustele, mis puudutasid vaidlusalusteks läbiotsimisteks loa taotlemist, andmist ja toiminguid endid 1. Eelistungil nõustusid pooled kohtu ettepanekuga lahendada kriminaalasja kohtulikul uurimisel esmajärjekorras kaitsjate tõstatatud menetluslik küsimus läbiotsimiste ja nende käigus saadud tõendite lubatavuse kohta ning prokurör ja kaitsja esitasid peale vaidlusaluseid menetlustoiminguid puudutavate tõendite uurimist

KoTo kd I tlk 33pö-34, 37-37pö ja tlk 41

kohtule kirjalikud seisukohad2. Pärast kohtule esitatud tõenditega ja poolte täiendavate argumentidega tutvumist lahendas maakohus küsimuse menetlustoimingu ja nende käigus saadud tõendite lubatavusest 27. mail 2024. a toimunud kohtuistungil tehtud suulise määrusega3. Maakohus ütles enne põhjenduste avaldamist pooltele sissejuhatavalt, et „... kokkuvõtvalt siis. Lahendis kirjutan põhjalikumalt.“. Kui võrrelda 27. mail 2024. a suuliselt ette kantud motiive ning maakohtu otsuses sisalduvaid argumente (vt uuesti maakohtu otsuse p-d 3-12), siis on ilmne, et kohus ei täitnud oma istungil antud lubadust - esitada kohtuotsuses põhjalikumad põhistused. 25.2 Kolleegium möönab, et kohus ei pea tingimata kõiki kohtumenetluse poole esitatud väiteid põhjalikult käsitlema. Nii näiteks pole põhjust üleliia ressurssi kulutada ilmselgelt asjakohatute seisukohtade kummutamisele või korrata poole põhjendusi juhul, kui kohus nendega täielikult nõustub. Antud juhul ütles maakohus selgelt, et piirdub protokollilises määruses kokkuvõtlike seisukohtadega ning vastab kaitsjate tõstatatud küsimustele põhjalikumalt kohtuotsuses. Sellele, et mõni kohtu palge ette toodud argumentidest oleks olnud asjakohatu või oleks olnud alust teatud küsimustes täiel määral prokuröriga soostuda, kohus ei viidanud. Toodu tõttu on Martin Traadi kaitsjal õigus, et maakohtu otsuses kõlavad argumendid jäävad kaitsja seisukohtade valguses veidi lakooniliseks. Samas on maakohus andnud vastuse Martin Traadi kaitsja tõstatatud kesksetele küsimustele, s.o kas menetlustoiminguks loa taotlemisel ja andmisel ja/või menetlustoimingu käigus leidsid aset rikkumised ja kas need minetused mõjutavad saadud tõendite lubatavust. Arvestades maakohtu otsuse p-des 3-12 kajastatut, ei ole lüngad kohtu argumentatsioonis nii ulatuslikud, et oleks alust rääkida kohtuotsuses põhjenduste puudumisest KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohtul võimalik kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu argumente omalt poolt täiendada.

26.Apellandi arvates esitas prokuratuur advokaadibüroo ja sellele raamatupidamisteenust osutanud äriühingu läbiotsimiseks luba taotledes eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid. Nendeks olid kaitsja hinnangul nii prokuratuuri taotluses kui ka eeluurimiskohtuniku määruses sisalduvad viited koolitustele ja koolitusmaterjalidele. Apellant on seisukohal, et prokurör teadis läbiotsimiseks luba taotledes, et tegelikult selliseid dokumente ei eksisteeri. 26.1 Lihtsustatult alustati käsilolevas asjas kriminaalmenetlust kontrollimaks, kas Kert Kingo kasutas oma Riigikogu liikme kuluhüvitist kolmandate isikute õigusabikulude kinni maksmiseks või mitte. Sellest tulenevalt oli üks alustatud menetluse eesmärkidest tuvastada ka asjaolu, kas vaidlusaluseid arveid võidi võltsida. 26.2 Vastab tõele, et enne taotluse esitamist olid menetlejal (ja seega ka prokuratuuril) olemas advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ esitatud arved, mis Kert Kingo esitas Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks4. Riigiprokuratuuri 20. juuni 2022. a läbiotsimise taotlusest võib järeldada, et menetleja jaoks olid enne menetlustoimingut kindlalt teada järgmised faktid: -

Riigikogu Kantselei finantsosakonna edastatud arvetel olevad selgitused rääkisid Riigikogu tööga seotud õigusalastest konsultatsioonidest;

KoTo kd I tlk 47-47pö, 68-73, 84pö-108, 114-116, 117-126 ja 127-129 KoTo kd I tlk 141pö-142

Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4

-

Riigikogu Kantselei hüvitas Kert Kingole koolituskuludena advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvete alusel 10 071 eurot5.

Arvestades vaidlusaluste arvetel olevat väga üldist selgitust ja paralleelselt üleval olevat kahtlust, et arved olid võltsitud ja nendel märgitud teenus ei olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, vajas menetleja järelikult teavet ja tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber kahtluse, et Riigikogu Kantselei edastatud advokaadibüroo Eipre & Partnerid poolt Kert Kingole esitatud arved võivad olla seotud tsiviilasjadega nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-203847. Loogiline on, et esmajärjekorras täpsustatakse ja selgitatakse välja advokaadibüroo poolt Kert Kingole osutatud teenuse sisu. 26.3 Tegelikult on apellandil õigus, et menetleja pidas enne läbiotsimist võimalikuks, et mitte mingisuguseid koolitusmaterjale ehk tõendeid, mis kinnitaks Riigikogu Kantselei finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist, ei eksisteeri. Menetlustoiminguks luba taotlenud prokurör on taotluses märgitu järgi pidanud koolitusmaterjalide leidmisest märksa olulisemaks nende puudumist6. Fakt, et Kert Kingo ei ole saanud arvetel kajastatud teenust, kinnitanuks kahtlust, et vaidlusalused arved võisid puudutada ka tsiviilasju nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847. Toodu valguses ei pea kolleegium menetluse algfaasis mitte või ebaõigeks seda, kui menetlustoimingu käigus soovitakse mh kontrollida, kas eksisteerivad mingisugused dokumendid, mis kinnitaks Riigikogu Kantselei finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist. Kolleegium ei välista, et teatud juhtudel võib fakt, et mingisugust dokumenti või eset ei leita kohast, kus see peaks olema ning seda läbiotsimise hetkel võib-olla üldse ei eksisteerigi, olla menetleja jaoks samaväärselt kõnekas ning menetlust edasi viiv nagu otsitava leidminegi.

27.Kolleegium ei jaga apellandi arvamust, et menetleja pidanuks pärast VA kuriteoavalduse saamist tegema Martin Traadile teabepäringu selleks, et süüdistatav selgitaks vaidlusaluste arvetega seotud küsimusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et prokuratuur eiras käsiloleva asja kohtueelses menetluses KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust selgitada välja kahtlustatavaid õigustavad asjaolud. 27.1 Kuriteoteate saamisel tuleb menetlejal langetada otsus, kas laekunud teabe põhjal on KrMS § 6 sätestatut silmas pidades põhjust toimetada kriminaalmenetlust või mitte. Otsus tuleb teha võrdlemisi kitsas ajaraamis (vt KrMS § 198 lg 1 ja 1 1) ning olemasolevate andmete põhjal. Peaks teave kogumis viitama võimalikule kuriteole, ei ole kolleegiumi arvates vajalik ja tegelikult ka võimalik, et menetleja hakkab tegema potentsiaalsele kahtlustatavale mingisuguseid päringuid selleks, et selgitada kuriteoteates esitatud väiteid. On ilmselge, et nii toimides võtab menetleja riski, et tõe tuvastamiseks vajalikud tõendid võidakse enne nende leidmist kõrvaldada või hävitada. Kriminaalmenetluse alustamise korral püstitab menetleja kontrollimist vajavad versioonid ja kaardistab tõendamisvajaduse potentsiaalset kahtlustatavat teavitamata. 27.2 Kohtueelse menetluse algfaasis on täiesti tavapärane, et uurimisversioon(id) on pidevas muutumises ja sõltuvad kogutavast tõendusteabest. Läbiotsimine on üks viis tõendite kogumiseks ning toimingu eesmärgiks on leida menetluses püstitatud hüpoteesi kinnitavaid

Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 9, TõTo kd I tlk 9

või ümberlükkavaid tõendeid. Riigiprokuratuuri 20. juuni 2022. a läbiotsimise taotlusest 7 nähtub asjaolu, et enne läbiotsimist oli töös kaks versiooni: 1) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasus kostjate MK, HK ja RJ esindaja, vandeadvokaat Martin Traadi õigusabikulu Kert Kingo, kes esitas pärast arvete maksmist advokaadibüroo Eipre & Partnerid 1. aprilli 2020 arve nr 20200401, 4. mai 2020 arve nr 20200501, 1. juuni 2020 arve nr 20200601, 14. mai 2021 arve nr 20210514, 17. märtsi 2022 arve nr 20220329 ja 1. aprilli 2022 arve nr 20220401 Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks8; 2) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasusid kostjad MK, HK ja RJ kohtuvaidluste tõttu tekkinud õigusabikulu oma esindajale, vandeadvokaat Martin Traadile ise. Kuigi vastavaid ülekandeid Martin Traadile ja/või advokaadibüroole Eipre & Partnerid kostjate arveldusarvetelt ei nähtunud, ei välistanud menetleja sellel hetkel võimalust, et arved maksti sularahas või asus advokaat osutatud teenuste eest tasu sisse nõudma hiljem9. Järelikult ei ole õige apellandi seisukoht, et läbiotsimise eesmärgiks oli ainult süüstavate tõendite leidmine. Riigiprokuratuur ei välistanud võimalust, et läbiotsimisele allutatud kohtadest leitakse tõendeid, mis kinnitavad seda, et MK, HK ja RJ tasusid Martin Traadile õigusabikulud sularahas või asjaolu, et kostjad võisid õigusabikulud tasuda ka pärast teenuse osutamist.10 Fakt, et menetleja pidas seda olemasoleva teabe põhjal pisut ebatõenäolisemaks, ei tähenda, et sellist võimalust poleks kriminaalasjas mitte kunagi kaalutud.

28.Enne järgmise apellandi etteheite juurde minemist märgib ringkonnakohus, et kuigi kaitsja hinnangul olid nii advokaadibüroos kui ka sellele raamatupidamisteenust osutanud äriühingus toimunud läbiotsimised ebaseaduslikud, keskendub apellant advokaadibüroos toimunud läbiotsimisele. OÜ-ga Q on ringkonnakohtu hinnangul seotud ainult üks kaitsja väide – prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikule läbiotsimiseks loa taotlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid. Kuivõrd järgnev OÜ-d Q mitte kuidagi ei puuduta ning ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga, et Riigiprokuratuur esitas läbiotsimisi taotledes teadvalt ebaõigeid andmeid, oli OÜ-s Q toimunud läbiotsimine seaduslik ning toimingu käigus saadud tõendid 11 lubatavad.
29.Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel ultima ratio põhimõtet. 29.1 Mis puudutab apellandi etteheidet, et kohus piirdus valdavalt prokuratuuri läbiotsimistaotluses esitatud argumentide kordamisega, siis võivad kehtiva kohtupraktika kohaselt kohtu põhjendused menetlustoimingu vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri argumentidele, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (viimati RKKKm 1-22-7792). See nõue on antud juhul täidetud. Kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil, sest

TõTo kd I tlk 1-13 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4

Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5

Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5 ülevalt lugedes 2. lõik, TõTo kd I tlk 5

TõTo kd III tlk 10-33

eelkõige peab prokuratuur kohtueelse menetluse juhina oma taotluses kohtule selgitama, miks on asjas vältimatult vajalik koguda tõendeid taotletava menetlustoiminguga (vt RKKKm 3-11-112-16). Lugedes prokuratuuri ja eeluurimiskohtuniku põhistusi ja kõrvutades neid apellandi kriitikaga, ei ole kolleegiumil erinevalt Martin Traadi kaitsjast prokuratuurile ja/või läbiotsimistaotluse lahendanud kohtule mitte midagi ette heita. 29.2 Apellandi hinnangul ei olnud prokuratuuri taotlus ja eeluurimiskohtuniku määrus ultima ratio põhimõttega kooskõlas peamiselt sellepärast, et kaitsja arvates ei selgitanud menetleja enne advokaadibüroos läbiotsimise toimetamist välja, kas otsitavaid tõendeid on võimalik saada mõnel muul, vähem riivaval viisil ehk lihtsustatult on kaitsja seisukohal, et menetleja oleks pidanud enne läbiotsimise taotlemist tegema teabepäringu Martin Traadile ja/või Advokatuurile. Lisaks on kaitsja arvates läbiotsimise vajadus sisustatud prokuröri oletustega. 29.3 Kui alustada viimasest, siis kolleegium leiab, et mõisted oletus (mille tegemist apellant prokuratuurile ette heidab) ja prognoos on kaks eri asja. Kuigi mõlemad on suunatud tulevikku või seotud teadmata asjaolude hinnangu andmisega, põhineb oletus valdavalt intuitsioonil ja piiratud, valdavalt tõendamata andmehulgal. Seevastu prognoosi tegemisel analüüsitakse tõendatud fakte ning tehakse nende põhjal tõenäosuslik ennustus. Antud juhul ei vaidlusta kaitsja prokuratuuri taotluses esitatud faktiväiteid, mille kohaselt täitis Martin Traat tsiviilasjas nr 2-20-3865 antud kohtu korralduse üksnes osaliselt ning ei esitanud Advokatuuri Aukohtule dokumente, mida temalt nõuti. Riigiprokuratuuri hinnangul puudus just nende asjaolude tõttu alus optimismiks, et Martin Traat annab küsitu vabatahtlikult välja ning saadu on täielik ja autentne12. Ringkonnakohtu arvates on tegu konkreetsete asjaolude põhjal tehtud negatiivse prognoosi, mitte oletusega ning arvestades Martin Traadi varasemat käitumist, ei olnudki menetlejal mingit põhjust eeldada, et süüdistatav on valmis küsimise peale kõike edastama. Arvestades Martin Traadi ja tema kaitsja läbivaid ja apellatsioonimenetluseski väljendatud seisukohti, et läbiotsimisega võeti ära ka kutsesaladusega kaetud dokumente, mis on puutumatud (nt K. Kingoga, MKga, RJga ja HKga kliendilepingud), on üpris ilmne, et menetleja poolt enne läbiotsimist tehtud prognoos oli õige. Seda kinnitab lisaks veel tõsiasi, et advokaadibüroo läbiotsimisel leidis menetleja lisaks Martin Traadi välja antud tõenditele ka selliseid, mida süüdistatav eelnevalt üle ei andnud.13 29.4 Mis puudutab apellandi viidatud menetlustoimingu eelseid päringuid, siis ei leia apellatsioonist ühtegi põhjendust, miks pidanuks Advokatuuri valduses olema prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses toodud tõendid14. Lisaks on tõendite rikkumise, kõrvaldamise ja/või hävitamise riisikot silmas pidades vale kaitsja loogika, et menetleja peaks potentsiaalsele kahtlustatavale tegema enne läbiotsimist kirjaliku teabepäringu, milles sisaldub tõendite loetelu ja ettepanek anda need vabatahtlikult välja. Kuna kooskõlas KrMS 91 lg 1 tehakse läbiotsimist rakendades niigi enne läbiotsimist ettepanek otsitav välja anda, pole eelnev teabepäring vajalik juba sellepärast, et läbiotsimisele allutatud isikul on alati seadusest tulenevalt võimalik menetlustoiminguga kaasnevat raskemat riivet ära hoida. Küll aga ei tähenda see viidatud normi teise lause järgi seda, et pärast ettepaneku täitmist tuleks toiming tingimata lõpetada. Iseenesest pole menetlejal keelatud teha ettepanekut otsitava välja andmiseks mõnes muus vormis varem, kuid sellise päringu tegemata jätmine ei muuda

Vt Riigiprokuratuuri määrus lk 9, TõTo tlk 9 Vt tunnistaja MO ütlused, KoTo kd I tlk 92pö-93

Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 1 sisalduv loetelu, TõTo kd I tlk 14-15

läbiotsimist mitte kuidagi ebaproportsionaalseks. Isegi juhul, kui läbiotsimist toimetati advokaadibüroos.

30.Apellant on seisukohal, et prokuratuur ja kohus ei järginud läbiotsimise taotlemisel ning toimingu lubamisel EIK praktikat, mille kohaselt peavad riigisisesed kohtud kaaluma kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest. Lisaks leiab kaitsja, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse kohaselt puutumatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja etteheited põhjendatud. 30.1 Esiteks ei keela EIK praktika advokaadibüroo läbiotsimist (vt EIK 16. novembri 2021. a otsust nr 698/19 Särgava vs Eesti p 89). Teiseks on Tallinna Ringkonnakohus oma varasemas praktikas advokaadibüroo läbiotsimisega seotud probleeme ja menetlustoimingut käsitavat kohtupraktikat põhjalikult analüüsinud lahendi nr 1-21-4033 p-des 140-155 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=371881770). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrigeerida praktikat, mis puudutab asjaolu, et kriminaalmenetluses võib advokaadibüroost otsida ja edaspidi menetletava kuriteo asjaolude tõendamiseks ka kasutada dokumente, mis on kaetud kutsesaladusega. Iseäranis võib selline võimalus ja vajadus tõusetuda juhul, kui kriminaalasjas on kahtlustatavaks vandeadvokaat (vt viidatud kohtuotsuse p 144). Käsiloleval juhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust selle üle, et prokuratuur taotles eeluurimiskohtunikult luba toimetada läbiotsimine vandeadvokaadist kahtlustatava advokaadibüroos ning kahtlustuse kohaselt olid menetletavad kuriteod seotud tema kutsetööga. 30.2 Apellant heidab ette seda, et kohus ei kaalunud läbiotsimiseks luba andes erinevaid huvisid ehk advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust ning vajadust toimetada kriminaalmenetlust. Kolleegium märgib vastuseks kaitsjale, et esiteks teenib advokaadi kutsesaladus üldjuhul siiski tema klientide, mitte advokaadi huve. Eelkõige kliendil (mitte advokaadil) on õigus eeldada, et riik ei kasuta tema vastu teavet, mille ta usaldas advokaadile. Just sel põhjusel ei või advokaadibüroos toimetatava läbiotsimisega menetleja sihilikult ega ka mitte juhuslikult saada enda valdusesse kirjalikult või mõnel muul taasesitataval viisil talletatud kliendisuhtlust, mis ei puuduta läbiotsimise aluseks olevat kriminaalmenetlust. Nõudeid, mis toodu välistaks, on kolleegiumi hinnangul antud juhul järgitud (vt edasi, kohtuotsuse p 30.3). Mis puudutab etteheidet, et prokuratuur ja kohus ei kaalunud läbiotsimise taotlemisel ja menetlustoiminguks loa andmisel erinevaid huve, siis seda on prokuratuur teinud öeldes, et üldsuse huvid kaaluvad üles üksikisiku huvid 15. Maakohtu eeluurimiskohtunik nõustus prokuröri põhjendustega16. Kolleegium märgib täiendavalt, et lihtsustatult soovis riik toimetada kriminaalmenetlust, mille raames püstitatud kahtlustuse kohaselt pani vandeadvokaat toime teod, mis võivad vastata kuriteo tunnustele. Olukorras, kus läbiotsimisel nähakse ette ja rakendatakse advokaadi asjassepuutumatute klientide konfidentsiaalsust piisaval määral tagavad meetmed, on keeruline öelda, et kutsesaladuse kaitse kaalub üles riigi huvi selgitada kriminaalmenetluse käigus välja, kas advokaat on toime pannud kuriteo või mitte. 30.3 Vastab tõele, et kehtiv KrMS ei näe ette kõiki tarvilikke garantiisid, mis tagaksid, et advokaadibüroo läbiotsimisel kaitstaks advokaadi ja tema klientide kutsesaladust osas, millel

Vt Riigiprokuratuuri 20.06.2022 taotluse lk 10 alt 4. lõik, TõTo kd I tlk 10. Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27

ei ole toimetatava kriminaalmenetlusega mitte mingisugust puutumust. Prokurörgi möönis ringkonnakohtus toimunud istungil, et olemasolev regulatsioon ei ole piisav ning viitas ühtlasi ka kavandatavatele KrMS muudatusettepanekutele, mis puudutavad advokaadibüroo läbiotsimist. Kehtiva regulatsiooni puudused ei takista seaduses sätestatust rangemate standardite seadmist. Seda on käsiloleval juhul ka tehtud. Maakohtu määruses on kutsesaladuse kaitse eesmärgil nähtud ette järgmised meetmed: -

otsitav tõendusteave on määratletud võimalikult kitsalt, maakohtu määruse resolutsiooni p 2 sisaldab loetelu dokumentidest, mida läbiotsimisega leida tahetakse (s.o konkreetsed kliendilepingud ja -arved). Lisaks on kohus ära näidanud fraasid ja numbrid, mida võib otsingute läbiviimisel kasutada.17

-

kohus kaasas menetlustoimingule Eesti Advokatuuri määratud sõltumatu vaatleja18.

Määruse põhjendavas osas andis maakohus menetlejale täiendavad juhised selle kohta, mil moel tuleb läbiotsimist toimetada ja kuidas tuleb menetlustoimingu käik protokollida ning fikseeris ühtlasi ka kahtlustatava ning toimingul osaleva vaatleja õigused 19. Seda, et maakohtu määrust täideti, kinnitas maakohtus menetlustoimingul sõltumatu vaatlejana osalenud tunnistaja C.20 Kui vaadata maakohtu määrust, tunnistaja C ja menetlustoimingu läbi viinud Kaitsepolitsei Ameti ametniku MO ütlusi läbiotsimise käigu kohta21, ei ole kolleegiumil alust väita, et advokaadibüroo läbiotsimisel oleks võetud ära midagi, mis pole läbiotsimismäärusega hõlmatud ning seeläbi rikutud asjassepuutumatute klientide konfidentsiaalsust. 30.4 Apellandi seisukoht, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad ning dokumendid, mis on seaduse kohaselt puutumatud, ei ole õige. Esiteks on väär kaitsja viide [advokaadi või advokaadibüroo] andmekandjatele. Kui vaadata 27. juuni 2022. a läbiotsimisprotokolli, siis selle p 6.1 järgi võeti advokaadibüroo läbiotsimise käigus ainult dokumendid ja e-kirjad, mis kopeeriti menetleja mälupulgale.22 Teiseks ei ole kriminaalasjas mitte ühtegi tõendit selle kohta, et läbiotsimisel oleks väljutud eeluurimiskohtuniku 26. juuni 2022. a määruses seatud piiridest ning võetud ära midagi, mida pole seal kajastatud. Järelikult on kaitsja arvates puutumatud need dokumendid, mis on käsilolevas kriminaalasjas ühtlasi ka tõendiks (näiteks kliendilepingud ja e-kirjavahetus HKga, MKga ja RJga ning e-kirjavahetus K. Kingoga). Apellandi arusaam ei ole õige. Kuigi riik peab tagama advokaadi ja tema kliendi kutsesaladuse puutumatuse, on riigil õigus ja ka kohustus toimetada kriminaalmenetlust. Tõe tuvastamiseks tuleb riigil koguda tõendeid. Juhul kui kahtlustus puudutab võimalust, et advokaat võis oma kutsetegevuses käituda viisil, mis vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei saa vajalikke tõendeid jätta kogumata põhjendusega, et need on kaitstud advokaadi kutsesaladusega. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kriminaalasjas on põhimõtteliselt võimalik esitada ka selliseid tõendeid, mis on kaetud kutsesaladusega, kui nende otsimine toimus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, eelkõige advokaadi teiste klientide kutsesaladust austades. Kuna advokaat ei tohi

Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 2, TõTo kd I tlk 14-15 Ibid p 15

Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27-29

Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 86-86pö

Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 92pö-94, 96pö-97

Vt TõTo kd I tlk 31

kutsesaladuse hoidmise kohustuse varjus kuritegusid toime panna, ei saa ka advokaadi poolt kutsetegevuse raames toime pandud kuritegu jääda tõendamata põhjendusega, et kriminaalasjas tähtsust omav tõendusteave on kaetud kutsesaladusega ja sellest tulenevalt puutumatu (TlnRko 1-21-4033 p 144). 30.5 Kaitsja hinnangul toetab väidet, et läbiotsimisel ära võetud dokumendid on puutumatud, Advokatuuri vastus 29. septembri 2022. a prokuratuuri teabepäringule23. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. KrMS § 215 lg 1 alusel saadetud menetleja teabepäring ei ole samastatav advokaadibüroo läbiotsimist lubava kohtumäärusega. Asjaolu, et Advokatuur keeldus osaliselt prokuratuuri päringu täitmisest, ei tähenda, et tõendid, mis saadi KrMS § 91 lg 3 alusel, kohtu loal ja seatud tingimustel, oleks puutumatud ja sellest tulenevalt lubamatud.

31.Apellant on seisukohal, et läbiotsimisel rikuti Martin Traadi õigusi. Esiteks ei öelnud mitte keegi Martin Traadile selgesõnaliselt, et ta on kahtlustatav, ja teiseks ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Nende minetustega kaasneb kaitsja arvates keeld kasutada läbiotsimisel saadud tõendeid. Martin Traadi kaitsja hinnangul andis läbiotsimist toimetanud Kaitsepolitsei Ameti ametnik MO kohtus valeütlusi ning tegelikult poleks maakohus tohtinudki rahuldada prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotlust tunnistaja ristküsitlemiseks. Kolleegium vastab apellandile nii. 31.1 Ringkonnakohus nendib, et apellatsiooni lahendamisel tuleb lähtuda maakohtu tuvastatud faktidest, sest neid ei ole vaidlustatud. Maakohus leidis, et Martin Traadilt ei võetud kooskõlas KrMS § 351 lg 1 allkirja, mis kinnitaks, et talle tutvustati enne läbiotsimist KrMS § 33 lg 2 sätestatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Kohus möönis, et seda, kas menetleja (tunnistaja MO) Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi selgitas või mitte, ei ole tagantjärele võimalik tõsikindlalt öelda. Ringkonnakohus märgib maakohtuga nõustudes, et nii MO kui ka Martin Traat kinnitasid riimuvalt, et nad vestlesid Cit oodates. Kui vaadata läbiotsimisprotokollis kajastatut, siis kestis süüdistatava ja tunnistaja omavaheline vestlus ca 55 minutit.24 Kolleegiumi hinnangul võivadki vestluse osapooled mäletada mitu aastat tagasi peetud ligi tunniajase vestluse sisu erinevalt. Seda juba põhjusel, et kuigi mõlema asjaosalise sõnul oli vestluse keskmes eesootav menetlustoiming, olid rollid ja sellest tulenevalt ka fookused erinevad. MOt huvitas see, et läbiotsimine oleks edukas ja seaduslik ning M. Traat üritas olukorraga kohaneda. Täit tõde on keeruline ka juba sel põhjusel taastada, et osalised pidid rääkima kohtus sündmusest, mis toimus pea kaks aastat tagasi. Noil põhjustel ei olegi võimalik tagantjärele kindlaks teha kas, kuidas, mil viisil ja vormis MO eelseisva toiminguga haakuvalt Martin Traadile tema õigusi selgitas. Süüdistatava väide selle kohta, et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi, nii nagu seadus ette näeb, on õige, kuid Martin Traadi puhul tuvastas maakohus, et süüdistatava ütlused oma menetlusliku staatuse mittemõistmise kohta ei olnud veenvad (vt siinkohal ka edasi, järgmine punkt). Järelikult pole põhjust öelda, et Martin Traadi ütlused on mööndusteta usaldusväärsed ja kummutavad sel põhjusel tõsikindlalt võimaluse, et MO võis teatud määral Martin Traadi õigusi ja kohustusi vestluse käigus puudutada. Eeltoodu tõttu nõustub kolleegium täielikult maakohtu otsuse p-des 5 - 10 sisalduvate seisukohtadega.

TõTo kd I tlk 51-105 Vt TõTo kd I tlk 32

31.2 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et Martin Traat pidi 26. juunil 2022. a aru saama, et advokaadibürood tuldi läbi otsima, sest teda kahtlustatakse kuriteos. Need asjaolud on selgelt ja läbivalt kajastatud eeluurimiskohtuniku koostatud läbiotsimismääruses, millega Martin Traat enda sõnul ka tutvus. Eeluurimiskohtuniku määrust ei muuda ega tee mitte kuidagi olematuks puudutatud isiku ja/või menetlustoimingul osaleva Advokatuuri vaatleja antav tõlgendus või hinnang kohtu seisukohtadele ja/või menetleja käitumisele. 31.3 Vastab tõele, et tunnistaja MOt ei ole nimetatud süüdistusakti p-s 17 sisalduvas tõendite loetelus25. Prokurör informeeris kohut ja vastaspoolt oma kavatsusest esitada taotlus tunnistaja ristküsitlemiseks KrMS § 297 korras 22. jaanuari 2024. a eelistungil. 26 Taotlust MO kohtusse kutsumiseks arutati 2. aprilli 2024. a kohtuistungil. Tunnistaja küsitlemine oli prokuröri arvates vajalik tõendamaks asjaolu, kas ja mil viisil tutvustati Martin Traadile enne advokaadibüroo läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Taotluse esitamine n-ö täiendavate tõendite voorus aktualiseerus prokuröri väitel pärast vastaspoole tunnistaja Ci ristküsitlemist. Kaitsjad vaidlesid prokuröri taotlusele vastu, sest nende hinnangul pidanuks prokurör taotluse tunnistaja küsitlemiseks kajastama juba süüdistusaktis, kuna prokuratuur teadis alates detsembrist 2022. a, millistele argumentidele tuginedes hakkavad kaitsjad vaidlustama läbiotsimise seaduslikkust.27 31.4 Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus rikkus prokuröri taotlust rahuldades oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium märgib, et kuigi KrMS § 14 lg 1 järgi täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid, ei piira see põhimõte kohtu õigust otsustada selle üle, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel asja lahendamiseks uurida. Siin on kohtule antud võrdlemisi lai otsustusõigus. Kolleegium juhib kaitsja tähelepanu KrMS § 297 lg-le 3, mille kohaselt võib kohus jätta rahuldamata poole taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Sõna võib tähendab, et kohus ei pea KrMS § 2861 loetletud aluste esinemisel täiendava tõendi kogumise taotlusest keelduma. Peaks kohus leidma, et tõend on asjakohane ehk asja lahendamiseks vajalik ning tõendi kogumisele ja esitamisele kuluv aeg mõistlik ning see ka nii on, ei ole kolleegiumi hinnangul tegelikult maakohtule mitte kuidagi etteheidetav, et kohus täiendava tõendi kogumisest ei keeldunud. Toodu tõttu ei pea kolleegium vajalikuks sekkuda maakohtu otsustusse rahuldada prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotlus tunnistaja MO ristküsitlemiseks. 31.5 Apellandi hinnangul rikuti MO küsitlemisega kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei või menetleja jätta menetlusdokumente koostamata ega asuda lünkade täitmiseks ütlusi andma. Kolleegium ei näe põhjust kaitsjaga nõustumiseks. Esiteks ei jäetud antud juhul menetlusdokumenti koostamata: advokaadibüroo läbiotsimine protokolliti.28 Teiseks ei välista kaitsja viidatud RKKKo nr 3-1-1-131-11 võimalust esitada menetlustoimingul osalenud menetlejale küsimusi selle käigu kohta. Vastab tõele, et kohtule ei esitatud tõendit ehk Martin Traadi allkirja selle kohta, et talle tutvustati enne 26. juunit 2022. a advokaadibüroos toimunud läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi, kuid siin jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta. Allkirja puudumine ei tarvitse olla märkimisväärne minetus olukorras, kus isikule tegelikult tema õigusi ja kohustusi talle arusaadaval viisil siiski selgitati.

KoTo kd I tlk 4pö-10pö KoTo kd I tlk 45pö

KoTo kd I tlk 89pö-90pö

TõTo kd I tlk 31-34

31.6 Erinevalt apellandist ei pea ringkonnakohus tunnistaja MO ütlusi ebausaldusväärseks. Kolleegium vastab kaitsjale (vt käsiloleva kohtuotsuse p 21.3.6) nii. -

tunnistaja Ci ütlused ei ole asjakohased hindamaks, kas Martin Traadile õigusi ja kohustusi tutvustati või mitte. Tunnistaja jõudis advokaadibüroosse hiljem ning sellest tulenevalt ta ei välistanud, et seda võidi teha ka varem;29

-

vastab tõele, et MO ei suutnud meenutada, mil viisil ta Martin Traadile vestluse käigus õigusi ja kohustusi selgitas, kuid see ei ole tunnismärk tunnistaja valeütlustest. Süüdistatav kasutas samuti ütlusi andes fraase „ei mäleta“, „ma pole 100% kindel“30. Ka ei mäletanud Martin Traat näiteks ka mõnda olulist momenti, nagu näiteks tõenditest mälupulgale koopiate tegemist.31 Sarnaseid väljendeid – „ei meenu“, „ei mäleta“ -kasutas ka tunnistaja C, kelle ütluste usaldusväärsuses kaitsja ei kahtle.32 Kirjeldatud olukorras ei ole põhjust väita, et kui MO ütles, et ta ei mäleta, siis järelikult ta valetab;

-

asjaolu, et kaitsja hinnangul pole MO peensusteni kursis kehtiva seadusandlusega, puudutab tunnistaja tööalast kompetentsi, mitte tema ütluste usaldusväärsust;.

-

see, mida tuvastas eeluurimiskohtunik uurimiskaebemenetluse raames 16. mail 2024. a, ei ole asja arutava kohtu jaoks käsitatav eelotsustusena ega ole seega siduv. Praktikas pole tavatu, et eeluurimiskohtunik ja asja arutav kohtukoosseis jõuavad samas küsimuses erinevatele seisukohtadele. Eeluurimiskohtunik ja asja arutav kohtukoosseis teevad otsustuse eri menetlusetappides ja sellest johtuvalt ei pruugi küsimuse lahendamise hetkel kohtu käsutuses olev tõendite ring kattuda;

-

väide, et MO valetas kohtus öeldes, et neil oli Martin Traadiga juttu eesseisvast ülekuulamisest, taandub vastuolule süüdistatava ja tunnistaja ütlustes. Tunnistaja C ei puutu asjasse. MO ütles, et ta on suhteliselt kindel, et vestlust Martin Traadiga kuulis ka C ning täpsustas, et ta usub, et C kuulis seda.33 Tunnistaja C ütles kohtus, et võiks Advokatuurile saadetud n-ö jätkumeili põhjal järeldada, et Martin Traadi kahtlustatavana ülekuulamine ei olnud sellel hetkel veel kindel, aga konkreetset vestlust ta ei suuda meenutada.34 Toodu põhjal saab öelda ainult seda, et mõlemad tunnistajad ei kasutanud kindlat kõneviisi ja seega ei sisaldu kummagi ütlustes mitte midagi sellist, mis vastaks tõendi kvaliteedile. Muid tõendeid (v.a Martin Traadi ütlused, kuid selle kohta vt järgmine punkt), mis MO ja/või Ci ebalevat ütlust kinnitaks, kohtu käsutuses ei ole.

Niisiis taandub küsimus MO võimalikest valeütlustest ainult vastuolule süüdistatava ja tunnistaja ütlustes. Ringkonnakohus on juba varem öelnud, et apellandi seisukohta, nagu oleks Martin Traadi ütlused läbiotsimise kohta täielikult usaldusväärsed, pole samuti põhjust toetada. Nii sel põhjusel kui ka kõike eeltoodut silmas pidades jääb seega tagajärjetuks apellandi taotlus tuvastada, et MO andis ristküsitlusel valeütlusi.

Vt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 85pö Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo kd I tlk 101-108

Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo 102pö

Vt tunnistaja C ütlused tervikuna KoTo kd I tlk 85-89

Vt MO ütlused KoTo kd I tlk 97

Vt C ütlused KoTo tlk 85pö

31.7 Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et Martin Traadile nõuetekohaselt ehk KrMS-is sätestatud viisil õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine toob endaga kaasa läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuks tunnistamise. Selles küsimuses jagab kolleegium maakohtu seisukohta. 31.8 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul kaaluda, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit (RKÜKo 1-17-2359 p-d 48-49). Kui alustada viimasest, siis kahtlemata mõjutavad advokaadibüroo läbiotsimisel saadud tõendid – eelkõige Martin Traadi e-kirjavahetus K. Kingo, HK, MK ja RJga – kriminaalasja tulemust. Kolleegiumi hinnangul on viidatud e-kirjavahetus oluline tõend hindamaks süüdistatavatele etteheidetavate teokoosseisude subjektiivset külge ja võimalikku keelueksimust. Rikkumise mõju Martin Traadi jaoks kolleegiumi hinnangul märkimisväärne ei ole. Menetlustoiminguks, millele Martin Traat 26. juunil 2022. a allutati, oli läbiotsimine. Kui vaadata KrMS § 34 sätestatud kahtlustatava õiguste kataloogi, siis enne läbiotsimist on oluline, et inimesele öeldaks lisaks kahtlustuse sisule (millega antud juhul Martin Traat eeluurimiskohtuniku määrust lugedes tutvus) selgelt välja, et tal on 1) õigus kaitsja abile ning 2) õigus kasutada enese mittesüüstamise privileegi. 31.9 Õigus kaitsja abile on olemuslikult selline, mida vandeadvokaadid peaksid hästi teadma. Isegi kui eeldada, et Martin Traat oli ootamatu olukorra tõttu šokis (kuigi MO ja C ütlustest nähtub vastupidine) pidi vestlus Cga talle seda õigust meenutama. Nii menetleja MO kui ka menetlustoimingul osalenud Advokatuuri esindaja C ütlustega on tõendatud, et C tutvus advokaadibüroosse jõudes läbiotsimismäärusega ning selgitas Martin Traadile, et ta ei ole tema kaitsja, vaid Advokatuuri saadetud sõltumatu vaatleja. 35 Kolleegium nendib, et siis, kui C seda asjaolu Martin Traadile selgitas – s.o ta ei ole Martin Traadi kaitsja – pidi Martin Traat kolleegi selgitustest mõistma, et too tema huve ei esinda ja iseenesest on tal võimalik kaasata personaalne kaitsja. Ringkonnakohus peab usutavaks, et vandeadvokaadist Martin Traat seda vajalikuks ei pidanud. 31.10 Mis puudutab enese mittesüüstamise privileegi, siis sellele tuginemine on kolleegiumi arvates käsilolevas asjas ebaõnnestunud. Apellant ei ole ära näidanud selle õiguse selgitamata jätmise tagajärge. Vastupidi: kaitsja rõhutas prokuratuuri taotlust ja eeluurimiskohtuniku määrust kritiseerides läbivalt, et menetleja oleks võinud läbiotsimise ära jätta ja piirduda päringu tegemisega, sest Martin Traadil oli valmidus väljastada läbiotsimismääruses loetletud tõendid vabatahtlikult. Kui vaadata advokaadibüroo läbiotsimise käiku kirjeldanud C ja MO ütlusi, siis hindasid mõlemad menetlustoimingu kulgu sujuvaks ning süüdistatavat koostöövalmiks.36 Martin Traadi väide, et ta käitus nii, kuna MO survestas teda ja nn koostöö ei olnud vabatahtlik37, ei ole tõsiseltvõetav, kuigi MO iseenesest kinnitas, et ta selgitas süüdistatavale võimalust, et tema arvuti võidakse kaasa võtta kaasa 38. Siin tuleb silmas pidada järgmist. Eeluurimiskohtuniku määruse järgi ei võinud MO menetlustoimingut alustada ilma Advokatuuri vaatlejata ning määrus kohustas eelistama seadmete äravõtmisele teisi tõendite hankimise viise. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjust väita, et MO mõistis kohtu määrust

Vt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 85pö ja tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 100pö Vt nt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 86, 88pö ja tunnistaja MO ütlused tlk 92pö, 97.

Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo kd I tlk 101pö

Vt tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 91pö

kuidagi teisiti, seda enam, et tunnistaja jaoks oli väga oluline, et toiming kulgeks seaduslikult.39 Lisaks viitas apellant sellele, et menetlejad ei rakendanud Martin Traadi suhtes täiendavaid meetmeid menetlustoimingu tagamiseks – süüdistataval lubati keset menetlustoimingut lahkuda ja kaasa võtta ka mobiiltelefon. Toodut silmas pidades ei pea kolleegium usutavaks, et menetleja poleks võimaldanud Martin Traadil tsiviilkohtule esitatava vastuse koostamise tarbeks arvutis olevatest failidest koopiaid teha.

32.Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et maakohus ei eksinud öeldes, et kriminaalasjas toimetatud läbiotsimised olid seaduslikud ning toimingute käigus saadud tõendid on lubatavad. II
33.Apellandid on seisukohal, et maakohtu järeldused Kert Kingo petmisteo kohta ei ole õiged. Mõlema süüdistatava kaitsja argumendid taanduvad üldistatult sellele, et Kert Kingo ei viinud Riigikogu Kantselei finantsosakonda eksitusse, sest süüdistatav taotleski selliste kulude hüvitamist, mis olid seotud tema tööga Riigikogus. Kolleegium apellantidega ei nõustu.
34.Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et jagab täielikult Kert Kingo kaitsja seisukohta, et Riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu ning peab esindama rahva huve. Need põhimõtted ei toeta lähenemist, et parlamendiliikme tööülesanded ja tööga seotud kulud tuleks reguleerida senisest jäigemalt. Vaatamata eeltoodule ei nõustu ringkonnakohus väitega, et mitte keegi peale Riigikogu liikmete endi ei tohi sisustada mõisteid Riigikogu liikme töö ja Riigikogu liikme tööga seotud kulud.
35.Maakohus leidis, et norme, sh ka määratlemata õigusmõisteid sisustab ja tõlgendab kohus (vt maakohtu otsuse p 71). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid lisab omalt poolt laiendavalt, et selline õigus on tegelikult absoluutselt kõikidel, kes määratlemata normi rakendavad. Samuti on maakohtul õigus, et Riigikogu liikme tööülesannete sisustamisel ja piiritlemisel tuleb lähtuda PS §-st 65 (vt maakohtu otsuse p 74). Kolleegium lisab omalt poolt seda, et Põhiseadust lugedes on üldistatult Riigikogu ja selle liikmete peamised tööülesanded järgmised:

-

seadusloome (sh osalemine erinevate valdkondadega süvitsi tegelevate komisjonide töös);

-

riigirahandus (nt riigieelarve menetlemine ja kinnitamine, riigile varaliste kohustuste võtmise üle otsustamine);

-

täitevvõimuga seotud ülesanded (nt anda peaministrikandidaadile volitus moodustada valitsus, kontrollida täitevvõimu tööd -esitada arupärimisi ja küsimusi Vabariigi Valitsuse ministritele, otsustada Vabariigi Valitsuse liikmete umbusaldamine);

-

välispoliitika kujundamine (nt anda heakskiit välislepingutele, teha parlamendi nimel ametlikke avaldusi – nt toetusavaldus Ukrainale);

Vt tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 97pö,

-

riigipea ehk Vabariigi Presidendi valimine;

-

riigi toimimise seisukohalt oluliste ametiisikute (nt Riigikohtu esimees ja Riigikohtu liikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, Eesti Panga nõukogu liikmed jt) ametisse määramine ja ametist vabastamine;

-

valijate esindamine, rahvahääletuste korraldamine; oluliste riigi toimimist ja elukorraldust mõjutavate protsesside üle otsustamine (nt erivõi sõjaseisukorra väljakuulutamine).

36.Kolleegium ei pea erinevalt Kert Kingo kaitsjast ekslikuks tõlgendust, mille järgi on Riigikogu liikme tööga seotud PS § 65 ja RKKTS sätestatud ülesannete täitmisega kaasnevad kulutused. Apellandi väide, et nii mõnedki hüvitised ulatuvad PS §-s 65 loetletud ülesannete täitmisest kaugemale ja selle juurde toodud näited RKLS §-des 31 ja 33 sätestatud eluasemekulude ja volituste lõppemise hüvitise kohta, on ebaõnnestunud. Need ei ole kulud, mis on seotud Riigikogu liikme tööülesannete täitmisega. Tegu on Riigikogu liikme sotsiaalsete tagatistega. Kooskõlas PS §-ga 60 võib Riigikogusse kandideerida iga vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Riigikogu ja seega ka parlamendiliikme töökoht asub Tallinnas. Eluasemekulude hüvitamine tagab, et Riigikogu liikmed, kes ei ela pealinnas ja sellega piirnevates omavalitsusüksustes, ei satuks teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Paralleelselt kahe eluaseme ülalpidamine võib esiteks mõjutada kaugemal elavate inimeste motivatsiooni kandideerida Riigikokku. Teiseks ei saa täiendavate kulutuste tegemise kohustuse korral enam rääkida sellest, et kõikide parlamendiliikmete sõltumatust tagab võrdselt RKLS § 29 sätestatud piisav töötasu. RKLS § 33 sätestatud volituste lõppemise hüvitise puhul viitab kolleegium TKindlS § 3 lg 2 p-le 4, mille kohaselt ei ole Riigikogu liige töötuskindlustuse seaduse mõttes kindlustatu ning seega ei laiene Riigikogu liikmele tema volituste korralise või erakorralise lõppemise korral TKindlS-s sätestatud hüvitised. Apellandi viidatud lähetuskulude puhul on tegu otseselt Riigikogu liikme tööga seotud kuluga, sest RKLS § 33 on piisaval määral piiritletud, mida loetakse lähetuseks. Seaduses on selgelt sätestatud, mis juhtudel Riigikogu liige sise- või välislähetusse saadetakse ning milline organ parlamendiliikme lähetamise otsustab. Kõik muud kulud, millele Kert Kingo kaitsja viitab, on hõlpsasti seostatavad PS §-s 65 nimetatud tööülesannetega. Eelkõige on need seostatavad valijate esindamisega, mis omakorda eeldab inimestega suhtlemist. Piltlikult öeldes ei tohiks Riigikogu liige rahvaesindajana kaugeneda kabinetivaikusesse, teadmata ja tundmata huvi näiteks selle vastu, millised on inimeste probleemid, otsustamaks, kas mõni neist vajaks lahendamist seadusandlikul tasandil. Valijatega suhtlemiseks tuleb minna nende juurde ning üldjuhul on inimesed altimad osalema üritustel, kus saab ka tasuta keha kinnitada. Kaitsjal on õigus, et Riigikogu liikme positsiooni ja tööülesandeid (nt välislähetusi) silmas pidades oodatakse parlamendiliikmelt riietusetiketi järgimist. Kolleegium jagab Kert Kingo kaitsja seisukohta, et Riigikogu liikme otsustuspädevus selle üle, mis on tema tööga seotud kulu ja mis mitte, ongi Riigikogu liikme sõltumatust ja vaba mandaati silmas pidades väga avar. Samas ei tähenda toodu, et mõiste Riigikogu liikme tööga seotud kulu sisustamisel ei peaks Riigikogu liige üldse mitte mingisugustest piiridest kinni pidama – kehtiv kohtupraktika on selge: kulu ei saa muutuda palgalisaks (RKÜKo nr 3-4-1-18-08 p 23). Kert Kingo kaitsja viide Riigikohtu lahendile lisatud eriarvamusele tuleb jätta tähelepanuta. Kohtupraktikat kujundab ja suunab Riigikohtu lahend, mitte sellele lisatud eri- või konkureeriv arvamus.
37.Käsiloleval juhul tuvastas maakohus, et Kert Kingo esitas vandeadvokaat Martin Traadi poolt MKle, RJle ja HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabi eest esitatud arved Riigikogu Kantselei finantsosakonnale selleks, et need RKLS § 30 alusel hüvitataks. Kaitsjad on seisukohal, et tegu oli kuludega, mis kaasnesid vajadusega kaitsta Kert Kingo mainet ning see tõsiasi seob need Kingo tööga Riigikogus. Kaitseversiooni kohta märgib ringkonnakohus maakohtu argumente täiendades järgmist.
38.Kolleegium ei pea vajalikuks korrigeerida maakohtu arutluskäiku, mis puudutab asjaolu, et vaidlusalused tsiviilasjad kasvasid välja Kert Kingo tööülesannetest Vabariigi Valitsuse liikmena. Ministri tööga seotud kulutusi olemasolevale või endisele ministrile RKLS § 30 hüvitada ei võimalda. Teiseks - kui vaadata käsiloleva kaasuse asjaolusid, siis siin on kolleegiumi hinnangul ilmselge, et vaidlusalused kulud pole mitte kuidagi seotud PS §-s 65 loetletud Riigikogu liikme tööülesannetega. Tegelikult ei väida seda ka apellandid. Üldistatult on kaitsjate arvates poliitiku jaoks maine professionaalne vara ning selle kaitsmiseks tehtud kulutused on järelikult sellised, mis tuleks RKLS § 30 alusel hüvitada.
39.Iseenesest on põhjust kaitsjatega nõustuda osas, mis puudutab maine olulisust. Tegelikult ei ole hea renomee oluline ainult poliitiku jaoks, see on tähtis praktiliselt igas valdkonnas tegutsevale inimesele. Nii näiteks võib tellimuste maht väheneda ehitajal, kui tellija teda ehitusfoorumis arvustab või jääb advokaat osadest klientidest ilma, kui süüdistatav, kelle õigeksmõistmist ei õnnestunud tal saavutada, süüdistab kaitsjat kokkumängus prokuratuuriga. Toodud näidete puhul võib isik ise maksta maine kaitsmise või säilitamisega seotud kulud, kuid ka ehitusfirma või advokaadibüroo võivad need võtta enda kanda.
40.Kuigi poliitik on avaliku elu tegelane, kelle puhul eeldatakse, et ta talub avalikku kriitikat teistest inimestest paremini (nt RKTSKo nr 2-20-12495 p 15), ei pea kolleegium sarnaselt maakohtuga võimatuks, et teatud juhtudel võibki Riigikogu liikme maine kaitsmine olla vajalik ja selleks tehtud kulutused olla seotud tema tööga Riigikogus. Nii näiteks ei suuda ringkonnakohus tuua ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks mõne seaduseelnõu eest võidelnud Riigikogu liige taotleda maine kaitsmisega seotud kulude hüvitamist juhul, kui tema kohta esitatakse avalikult ebaõige faktiväide, et ta võtab huvigruppidelt altkäemaksu selleks, et seadus läbi suruda. Vaatamata eeltoodule tuleb käsiloleval juhul vaidlusaluste tsiviilasjade puutumust Kert Kingo mainega eitada järgmistel põhjustel.
41.Kulud, mille hüvitamist Kert Kingo taotles, olid tekkinud kolmandatel isikutel selle tõttu, et nad avaldasid VA kohta väiteid, mis olid VA hinnangul valed. Vastus küsimusele - kas antud juhul kaitses Kert Kingo ise oma mainet ebakohaste väärtushinnangute ja/või tõele mittevastavate faktiväidete esitamise tõttu – on selgelt eitav, sest Kert Kingo ei ole tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 menetlusosaliseks. Kui vaadata maakohtu tuvastatud fakte, siis olemuselt on tegu ju väga lihtsa kaasusega: Kert Kingo oli minister, tal tekkis oma nõuniku VAga konflikt ja tüli kohta avaldati artikkel üleriigilise levikuga ajalehes Postimees. Pärast artikli ilmumist kirjutasid MK, RJ ja HK sotsiaalmeediasse VA kohta kommentaare. VA käsitas kirjutatut laimuna ning esitas MK, RJ ja HK vastu hagiavalduse kohtusse selleks, et ebaõiged faktiväited ümber lükataks. Ringkonnakohus nendib, et kirjeldatul ei ole Kert Kingo mainega suurt seost. Inimene, kelle maine väidetavat kahjustamist tsiviilvaidlused puudutasid, oli VA, mitte Kert Kingo (vt siinkohal RKTSKo 220-3847). Ringkonnakohus märgib, et isegi kostjate võidu korral ei oleks kohtulahend

puudutanud K. Kingo mainet. Kohtulahend, milles öeldakse, et n-ö netikommentaatoril oli õigus - VA on korruptant, kellega pole tema isikuomaduste tõttu võimalik normaalselt koostööd teha – mõjutab avalikkuse silmis VA mainet.

42.Ringkonnakohus ei nõustu Kert Kingo kaitsjaga, et kuna maakohus ei lugenud Kert Kingo ütlusi ebausaldusväärseks, on järelikult tõendatud, et tsiviilasjad olid süüdistatava maine kaitsmiseks vajalikud. Asjaolu, millise tähenduse Kert Kingo tsiviilvaidlustele omistas ning kas see on tõendatud, on küsimus Kert Kingole etteheidetavate kuritegude subjektiivsest küljest. Vastab tõele, et maakohus ei ole otsesõnu öelnud, et süüdistatava ütlusi selle asjaolu kohta pole põhjust uskuda. Küll aga on maakohus märkinud, et Kert Kingo arusaama, et teda vaidlusalused tsiviilkohtumenetlused ei puuduta, peegeldab süüdistatava 31. märtsi 2020 ekiri Martin Traadile (vt maakohtu otsuse p 64). Eeltoodust võib järeldada, et maakohtu hinnangul tuleb lähtuda e-kirjas, mitte süüdistatava ütlustes väljendatust ning seega pidas maakohus Kert Kingo ütlusi selle asjaolu kohta ebausaldusväärses. Täiendavalt märgib ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et tegelikult ei toeta mitte ükski asjas esitatud tõend kaitseversiooni selle kohta, et Kert Kingo seostas VA hagiavalduste alusel menetletud tsiviilasju kohe, algusest peale oma maine kaitsmisega. Selle kohta ei ole kohtutele esitatud mitte ühtegi kirjalikku tõendit (eelkõige e-kirja, vt siinkohal ka kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-20-384740), maakohtus üle kuulatud tunnistajate HK, MK ja RJ ütlustest see fakt samuti ei nähtu. Kaitsjate tõlgenduse järgi tõendab kohtuvaidluste seost Kert Kingo maine kaitsmisega see, et Kert Kingo tundis tsiviilasjade käigu vastu huvi ja tahtis, et teda tunnistajana kohtus küsitletaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib soov hoida asjade käik oma kontrolli all ning hoida ennast menetlustega kursis olla ka tunnismärk VAga pöördumatult tülli läinud süüdistatava isiklikust huvist selle vastu, et VA kohtuvaidlusi mitte mingil juhul ei võidaks (vt uuesti protokolli tsiviilasjas nr 2-20-3847).
43.Hindamaks, kas kulu, mille hüvitamist taotletakse, on oma olemuselt seotud Riigikogu liikme tööülesannetega, võib ringkonnakohtu hinnangul kasutada ka mõistliku kõrvalseisja kriteeriumi. Kui objektiivsele keskmisele inimesele on ilmselgelt äratuntav, et kulu pole seotud Riigikogu liikme tööülesannetega, pole põhjust öelda, et sellest ei pidanud aru saama Riigikogu liige ise. Kirjeldatud olukorras ei ole kolleegiumi arvates põhjust rääkida Riigikogu liikme töö ja sellega seotud kulude mõiste kitsendamisega ning määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumisega. Antud juhul on seose puudumine K. Kingo maine ja VA kohta väidetavalt esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise vahel kolleegiumi hinnangul nii ilmne, et see on hõlpsasti äratuntav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kert Kingo kihutas Martin Traati võltsima arveid sellepärast, et tal oleks võimalik nende arvete alusel taotleda Riigikogu Kantseleilt oma tööga seotud kulutuste hüvitamist.
45.Maakohus tuvastas, et Kert Kingo esitas vandeadvokaat Martin Traadi poolt MKle, RJle ja HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabi eest esitatud arved Riigikogu Kantselei finantsosakonnale, et nendel kajastatud summad talle RKLS § 30 alusel hüvitataks. Esimesel neljal arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ ning viimasel, 17.03.2022. a esitatud arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon“ (maakohtu otsuse p-d 91-92). Apellandid ei vaidlusta fakti, et

TõTo kd IV tlk 183-214

kõik need arved puudutasid HK, MK ja RJ õigusabikulusid. Kolleegium jagab maakohtu arvamust, mille kohaselt oleks olnud loogiline, et advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ näidanuks Kert Kingole esitatavatel arvetel ära, et tegu on õigusabikuluga tsiviilasjades nr 220-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865. Maakohus asus seisukohale, et tavapäraselt ja hiljem kahes samas tsiviilasjas (nr 2-20-3856 ja 2-20-3865) nii ka toimiti (vt maakohtu otsuse p 86). Maakohtu loogika on õige ja ka põhjus selleks ju lihtne: menetluskulude hüvitamist taotlev osaline peab selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata kulude põhjendatust ja mõistlikku ulatust, kohtule esitataval kuludokumendil ära tooma vähemalt selle, et kulu on käsitletav menetluskuluna ja ühtlasi ka seotud konkreetse kohtuasjaga. Kokkuvõtlikult jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kui võrrelda arvetel olevaid selgitusi ja tegelikult osutatud teenuste sisu, siis puudub nende vahel absoluutselt igasugune seos.

46.Kolleegiumi hinnangul ei toeta tegelikult seda, et Riigikogu Kantseleile võikski tegeliku teenusega mitteseotud ja umbmäärase selgitusega kuludokumente esitada, mitte ükski kehtiv õigusakt ning nende alusel kehtestatud rakendusaktid. RKLS § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ringkonnakohtu hinnangul näevad mõlemad süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajal kehtinud ja RKLS § 30 alusel kehtestatud Riigikogu juhatuse otsuse „Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta“ (edaspidi Otsus) redaktsioonid vaieldamatult ette selle, et hüvitamisele kuuluvad kuludokumendid oleks seostatavad Riigikogu liikme tööga. Nii näiteks hüvitatakse ainult need tõlketeenuse kulud, mis on seotud Riigikogu tööga seotud dokumentide ja taustinfo tõlkimisega (Otsuse p 9). Otsuse p 15 kohaselt tuleb otsuse p 8 märgitud esindus- ja vastuvõtukulu korral ära näidata ürituse nimi ja toimumise aeg; otsuse p 11 loetletud uuringute ja ekspertiisikulude puhul tuleb esitada koos kuludokumendiga ka koopia uuringust või ekspertiisist. Üldistatult nägi kehtinud ja näeb ka kehtiv kord ette, et oma tööga seotud kulutuste hüvitamist taotlev Riigikogu liige esitab kuludokumendi, millelt peab nähtuma seos tema tööga Riigikogus. Tunnistaja AM märkis samuti, et on oma fraktsiooni saadikutele soovitanud alati arvetele märkida võimalikult täpselt, mis kuluga on tegemist.41 Seda Kert Kingo vaidlusaluste kuludokumentide puhul ei teinud. Ringkonnakohtule esitatud argument, et Kert Kingo esitatud kuludokumendid on varem olnud kogu aeg korrektsed, ei ole asjassepuutuv. Käsilolevas kaasuses tuleb lahendada küsimus, kas Kert Kingo lõi Riigikogu Kantseleile tsiviilasjadega nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 seotud õigusabikulude hüvitamist taotledes teadvalt ebaõige ettekujutuse või mitte. Varasem korrakohane käitumine võimalust, et Kert Kingo seda käsiloleval juhul tegi, mitte kuidagi ei välista. Lisaks ei saa ringkonnakohus mitte kuidagi võtta tõe pähe seisukohta, et Riigikogu Kantselei korraldataval koolitusel, kus käsitletakse kulude hüvitamisega seonduvat, soovitataksegi kuludokumentidele märkida võimalikult üldine, hägune ning mitmeid tõlgendusvõimalusi kätkev selgitus ja/või kinnitus. Esiteks ei kinnita seda asjaolu AM ütlused, mille kohaselt soovitab ta saadikutel kulu kajastada võimalikult täpselt. Teiseks ei toeta seda kulude hüvitamisega seotud regulatsioonid. Viimaks on meedia huvi saadikute kuluhüvitiste kasutamise vastu olnud alati kõrge ning juba sel põhjusel on mõistlik eeldada, et kuluhüvitistega seonduv proovitakse hoida võimalikult arusaadav ja läbipaistev.
47.Ringkonnakohus on päri maakohtuga, et Kert Kingo palus sihilikult kanda Martin Traadil vaidlusalustele arvetele ebamäärased selgitused, sest Kert Kingo teadis, et teenuse täpsem

TõTo kd III tlk 142

kajastamine võib kaasa tuua kuluarvete tagasi lükkamise. Samuti on kolleegium seisukohal, et Riigikogu Kantselei olekski seda teinud juhul, kui ametnikele oleks öeldud, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, on kolmandate isikute kohtuvaidlustega seotud õigusabikulud.

48.Esiteks on ringkonnakohus juba viidanud asjaolule, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks tuli arvetel teenuse kirjeldus märkida teisiti kui tavaks ehk väga üldiselt. Kriminaalasjas on tõendatud ning puudub ka vaidlus, et sellise palve Martin Traadile esitas Kert Kingo. Teiseks tõendavad asjaolu, et teenuse sisu täpsem selgitamine pärssinuks kuluarvete hüvitamist, tunnistajate AM ja LK ütlused. Tunnistaja AM nentis, et lisas omal initsiatiivil Riigikogu Kantselei finantsosakonnale Kert Kingo kuludokumentide edastamisel märkuse, et tegu on konsultatsiooniga õigusalastes küsimustes, mis puudutavad saadiku tööd Riigikogu õiguskomisjonis. Tunnistaja märkis, et tegi seda sellepärast, et oleks selgemini põhjendatud kulu seotus saadiku tööga. Kuna Kert Kingo oli sellel ajal õiguskomisjoni liige, tundus see selgitus tunnistajale asjakohane. AM märkis, et ta andis oma täiendusest teada ka Kert Kingole.42 Kolleegium nendib, et järelikult tajus AM Kert Kingo kuludokumente saades, et nendel kajastatud selgitus ei pruugi olla kulu seostamiseks Riigikogu liikme tööga piisav ning sel põhjusel tuleks esitada täiendavaid põhjendusi. Ei saa jätta märkimata, et kõrvaltvaatajale (kelleks oli ka Riigikogu Kantselei) jääb AM omaalgatusliku täienduse tõttu mulje, nagu olekski EKRE fraktsioon küsinud kulude kohta Kert Kingolt selgitust ja saanud rahuldava vastuse. Kui vaadata tunnistaja LK ütlusi, siis ütles tunnistaja päris selgelt, et kohtuvaidlustega seotud kuluarvete esitamine oleks tekitanud täiendavaid küsimusi. Lisaks nähtub LK ütlustest, et Riigikogu Kantselei finantsosakond pidas Riigikogu liikme tööga seotuks eeskätt seadusloomega seotud õigusabikulusid.43 See on kolleegiumi hinnangul parlamendi põhilist ülesannet – seadusloomega tegelemist – silmas pidades ka loogiline. Olukorras, kus kuluhüvitistega kokku puutuvate tunnistajate ütlustest võib järeldada, et kuludokumentidel sisalduv viide tsiviilvaidlustele oleks olnud nende jaoks problemaatiline, ei ole kolleegiumil mitte ühtegi pidepunkti, mis annaks aluse väita, et Kert Kingo seda ei teadnud. Kuigi Kert Kingo kaitsja õigustas süüdistatava käitumist – kirjutada kuludokumentidele üldsõnaline selgitus – asjaoluga, et Riigikogu Kantselei koolitustel paluti nii toimida, ei näe ringkonnakohus LK ütluste foonil võimalust, et koolitaja üldse pidas võimalikuks, et Riigikogu liige esitab hüvitamiseks kulud, mis on seotud isikliku - või veelgi enam – kolmandate isikute huvides peetavate kohtuvaidlustega. Varasem praktika ehk eelkõige OL kaasus koosmõjus LK ütlustega annab tunnistust sellest, et Riigikogu Kantselei silmis ei olnud Riigikogu liikme (ja ammugi siis mitte kolmandate isikute) kohtuvaidlusega seotud kulu selline, mis tuleks RKLS § 30 alusel automaatselt hüvitada.
49.Vastab tõele, et Riigikogu Kantselei finantsosakond kontrollib kuludokumentide vastavust kehtestatud korrale ja lähtub kuluhüvitiste väljamaksmisel kuludokumentidele kantud selgitustest44. Eeltoodu ei tähenda, et ametnikud ei pea kontrollima, kas Riigikogu liikme kantud kulu on seotud tema tööga Riigikogus või mitte. Kui vaadata tunnistaja LK ütlusi, siis ametnikud kontrollivad kuludokumentide vastavust kehtivale korrale ja lähtuvad sealjuures eeldusest, et Riigikogu liikme kinnitus selle kohta, et kulu on seotud tema tööga, vastab tegelikkusele45. Usalduspõhimõtte rakendamine ei tähenda, et kontroll oleks formaalne;

TõTo kd III tlk 99 ja 142 Tunnistaja LK ütlused TõTo kd III tlk 138-140

Tunnistaja LK ütlused TõTo kd III tlk 138-140 ja tunnistaja TO ütlused TõTo kd III tlk 144-146

Vt uuesti LK ütlused

esitatud andmete õigsuse eest vastutab Riigikogu liige, mitte Riigikogu kantselei finantsosakond. Käsiloleval juhul oleks keeruline Kert Kingole (ja Martin Traadile) midagi ette heita, kui Riigikogu Kantselei finantsosakond oleks maksnud kuluhüvitise välja olukorras, kus Kert Kingo oleks esitanud Riigikogu Kantselei finantsosakonnale arved, millel oleks ära näidatud, et õigusabikulu on seotud tsiviilasjadega nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-203865 ning põhjendanud vaidluste seost oma mainega. Sellisel juhul oleks Kert Kingo esitanud õigeid andmeid ning edasi oleks olnud juba Riigikogu Kantselei finantsosakonna hinnata, kas selline kulu tuleks kehtiva korra alusel hüvitada või mitte.

50.Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Riigikogu Kantselei tegi varakäsutuse sellepärast, et nad viidi teenuse sisu osas eksimusse. Kert Kingo kaitsjaga ei ole põhjust nõustuda ka selles, et käsiloleval juhul pole välja selgitatud, mida arvas asjast fraktsioon. Ringkonnakohus viitas eelnevalt AM ütlustele ja asjaolule, et Kert Kingo palvel advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ väljastatud arvetel kajastatud selgitus ei olnud tunnistaja käitumist silmas pidades ilmselgelt AM jaoks piisav.
51.Martin Traadi kaitsja väitel ei kandnud Martin Traat ega palunud raamatupidamisteenuse osutajal kanda arvetele ebaõigeid arveid või andmeid, mille ebaõigusest ta oleks olnud teadlik. Kolleegium apellandiga ei nõustu.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei väära fakt, et maakohus tõlgendas 17.03.2022 arvel nr 20220329 kajastatud üldise selgituse „õigusalane konsultatsioon“ Martin Traadi kasuks ja mõistis süüdistatava selle arvega seotud episoodis õigeks, mitte kuidagi kohtu tuvastatud fakte ja järeldusi selle kohta, mis puudutavad ülejäänud nelja arvet selgitusega „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“. Kuivõrd prokuratuur ei ole käsilolevas asjas apellatsiooni esitanud, ei pea ringkonnakohus rohkem vajalikuks 17.03.2022 arvel nr 20220329 peatuda.
53.Maakohus tuvastas järgmised faktid: Martin Traat esitas Kert Kingole arved RJle, MKle ja HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabiteenuse eest ja Kert Kingo tasus arvete eest ning esitas need hüvitamiseks Riigikogu Kantselei finantsosakonnale, et kulu talle RKLS § 30 alusel hüvitataks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi arutluskäigu, mis puudutab seda, et menetluskulusid ei pea tasuma isik, kellel need tekivad. Esitatud etteheidete valguses ei ole see asjakohane – mitte keegi ei heida Martin Traadile ette, et ta koostas Kert Kingo nimele arved kulu eest, mis tekkis kolmandatel isikutel. Martin Traadile heidetakse ette seda, et arvetel kajastatud selgitused olid valed ning maakohus mõistis Martin Traadi süüdi episoodides, mis puudutasid nelja arve võltsimist ja Kert Kingo kelmusele kaasa aitamist. Kõik viidatud arved kandsid selgitust „Õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“. Lisaks eeltoodule pole asjassepuutuvad apellandi viited Tallinna Ringkonnakohtu varasemale praktikale (vt otsuse p 21.6.3), kuna võrdluseks toodud kaasuse asjaolud ei kattu vähimalgi määral käsiloleva kaasuse asjaoludega.
54.Ringkonnakohus on eelnevalt juba käsitlenud seda, et kohtumenetluses hinnatakse menetluskulude hüvitamise otsustamisel mh nende põhjendatust ja vajalikkust (vt siinkohal ka TsMS § 174 lg 1). Sel põhjusel tuleb menetluskulude jaotust otsustavale kohtule esitada kuludokumendid, milles tuleb ära näidata vähemalt see, et kulu tekkis konkreetses kohtuasjas. Menetluskulude väljamõistmist puudutavat regulatsiooni ning kohtupraktikat pidi Martin Traat oma ameti tõttu teadma. Kuna Martin Traat esindas tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-2045

3856 ja 2-20-3865 kostjaid, teadis ta kohtuvaidluste sisu ning seega ka asjaolu, et need ei olnud mitte kuidagi seotud Kert Kingo tööga riigikogus ning neljal arvel (vt maakohtu otsuse p-d 91 ja 92) märgitud selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ on ilmselgelt ebaõige ega vasta osutatud teenuse sisule (vt siinkohal ka RPS § 7 lg 2 p 2). Kaitsja on seisukohal, et Martin Traadi pädevuses ei olnud hinnata, kas osutatud teenus oli seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Kolleegium leiab, et küsimus pädevusest ja vajadusest midagi hinnata langeb täielikult ära, sest Martin Traat teadis, et osutatud teenused ei puuduta Kert Kingo tööd Riigikogus.

55.Martin Traadi kaitsja heitis maakohtule ette, et kohus ei analüüsinud seda, et võltsituks peetud arvetega oli seotud ka Kert Kingo. Kolleegium nendib, et selle kohta, et Martin Traat osutas tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 paralleelselt mingisugust õigusabi ka Kert Kingole, ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit. Fakt, et advokaat informeerib menetluste käigust inimest, kes on lubanud tasuda kolmandate isikute õigusabikulud, ei tee sellest inimesest veel advokaadi klienti. Ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Martin Traat sõlmis lisaks MKle, HKle ja RJle tsiviilasjades 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-203865 kliendilepingu ka Kert Kingoga. Kui vaadata tsiviilasjas esitatud nõudeid, siis jääb ringkonnakohus varem väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei olnud VA nõuded suunatud Kert Kingo vastu.
56.Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda Martin Traadi kaitsja väidetel, mis puudutavad asjaolu, et advokaat ei peagi kontrollima kliendi poolt esitatud andmete tõesust ehk antud juhul pidigi Martin Traat apellandi nägemuse kohaselt pikemalt mõtlemata kajastama arvel seda, mida Kert Kingo palus. See ei ole nii. Arve ehk RPS § 7 mõttes algdokumendi koostaja peab tagama selle, et arvel kajastatud teenus vastaks tegelikult osutatud teenusele. Olukorras, kus kliendi palve ei ühti ilmselgelt tegelikult osutatud teenusega, saab advokaat tegelikult ju aru, et arvele kantavad andmed ei ole õiged ning kaitsja viidatud eetikakoodeksi ja AdvS asjaomased normid ei õigusta mitte kuidagi kliendi palve täitmist. Antud juhul lasi Martin Traat Kert Kingo palvel koostada neli arvet nii, et nendele kantud selgitus jätab mulje, nagu oleks advokaadibüroo kliendiks olnud Riigikogu liige Kert Kingo, mitte MK, RJ ja/või HK. Kriminaalasjas on tõendatud, et see ei olnud nii. Maakohtu tuvastatud fakt, et Martin Traat nõustas Kert Kingot Riigikogu liikme tööga seotud küsimustes (vt maakohtu otsuse p-d 45-51) näitab, et Martin Traadi jaoks pidi vahetegu – milline õigusabi on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus ja milline mitte – olema ilmselge. Maakohtu seisukoht, et Martin Traat teadis väga hästi enne arvete väljastamist, et arvetel tuleb kajastada Kert Kingo näidatud viisil, sest Kert Kingo esitab need Riigikogu Kantseleile RKLS § 30 alusel hüvitamiseks, põhineb tõenditel.46 Kolleegium nendib, et antud juhul koorub tõenditest välja järgmine: -

Martin Traat ei märkinud Kert Kingole esitatud nelja vaidlusalust arvet koostades sinna teenuse tegelikku sisu (mis antud juhul kooskõlas TsMS §-ga 174 ja menetluskulude väljamõistmist käsitava kohtupraktikaga ja Martin Traadi enda hilisema praktikaga sama kliendi puhul47 oleks tavajuhul sisaldanud vähemalt viidet konkreetsele tsiviilasjale, mille raames õigusabi osutati);

TõTo kd IV tlk 9, 13, 32, 43, 56 Vt maakohtu otsuse p 86 selle kohta, et advokaadibüroo esitas MKle ja H. Kingole tsiviilasjades osutatud õigusabi eest arveid, millel oli ära toodud asja number

-

Martin Traat lisas arvetele Kert Kingo palvel selgituse, mis arve lugeja jaoks ei haaku ilmselgelt mitte kuidagi tegelikult osutatud teenustega;

-

Martin Traat teadis, et Kert Kingo soovis arved esitada Riigikogu Kantseleile selleks, et tasutud summad RKLS § 30 alusel hüvitataks.

Ülaltoodut silmas pidades ei ole põhimõtteliselt võimalik jagada Martin Traadi kaitsja nägemust, et Martin Traat ei pidanud arveid koostada lastes ja väljastades mitte kuidagi võimalikuks, et osutab Kert Kingole kaasabi, et too saaks varjata Riigikogu Kantselei eest tõsiasja, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, pole seotud Riigikogu liikme tööga.

57.Kõike eeltoodut silmas pidades jäävad tagajärjetuks apellantide väited, mis puudutavad Kert Kingole ja Martin Traadile etteheidetud tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu tõendatust ja täidetust. III
58.Apellantide väitel on maakohtu seisukoht KarS § 39 lg 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu puudumise kohta väär. Kolleegium kaitsjatega ei nõustu.
59.Esiteks eeldab süü välistamine KarS § 39 lg 1, et teo toimepanija on õiguslikus eksimuses – ta peab seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. 59.1 Vastab tõele, et prokuratuur on alles hiljaaegu läinud kohtusse kaasustega, mis puudutavad Riigikogu liikmete kuluhüvitisi. Lisaks käsilolevale kaasusele on hetkel näiteks lahendust ootamas küsimused Riigikogu liikmele eluasemekulude ja kütusekulu hüvitamisest jpm. Vaatamata toodule ei nõustu ringkonnakohus, et kaitsjate poolt esitatud näidete varal võiks järeldada, et Riigikogu liikme tööga mitteseotud kulutuste hüvitamise taotlemine selleks teadvalt ebaõigeid andmeid esitades ei võiks olla kuritegu. Vastupidi – asjas vast enim tsiteeritud OL kaasus kinnitab tegelikult seda, et selline käitumine – kajastada tööga seotud kuluna kohtuvaidlusega seotud kulu – ei olnud lubatav. Fakt, et OL suhtes tol korral mitte mingisugust menetlust ei alustatud, ei tee muuda sellist käitumist seaduslikuks. Isegi kui väita, et Kert Kingo (ja Martin Traat) järeldasid prokuratuuri avalikkusele suunatud kommunikatsioonist, et Riigikogu liikme tööga seotud kulu on mõiste, mida saab sisustada ainult Riigikogu liige ise, ei ole kolleegiumi arvates kehtiva kohtupraktika valguses (vt uuesti RKÜKo 3-4-1-18-08) põhjust väita, et Riigikogu liikmed ja laiem üldsus võiks sellest üheselt järeldada: 1) Riigikogu liikmele tuleks hüvitada ka kolmandal isikul tekkinud kulud ning 2) kuriteona pole käsitletav arvete võltsimine ja nende - ehk ebaõigete andmete – esitamine selleks, et saada varalist kasu. 59.2 Kui vaadata AM ütlusi48, siis märkis tunnistaja, et kui Kert Kingo esitas esimest korda hüvitamiseks juriidilise konsultatsiooni kulud, siis tal oli märgitud sellele lihtsalt, et see on seotud Riigikogu liikme tööga. Siis ma lisasin finantsosakonnale dokumente edasi saates, et need on seotud Kert Kingo tööga Riigikogu õiguskomisjonis. Tegin seda omal initsiatiivil, et oleks selgemini põhjendatud kulu seotus saadiku tööga. Kuna Kert Kingo oli sellel ajal õiguskomisjoni liige, tundus see selgitus asjakohane. Andsin sellest minu poolt tehtud

TõTo III tlk 142

täiendusest ka Kert Kingole teada.“ 49 Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Kert Kingo oleks AM omaalgatuslikku täiendust mingilgi moel korrigeerinud – süüdistatav pidi aru saama, et tema esitatud kuludokumentidele kantud selgitus on liiga üldine, seostamaks kulu Riigikogu liikme tööga ning teadis, millise selgituse AM lisas. Mitte mingisugust Kert Kingo algatatud diskussiooni Riigikogu Kantselei finantsosakonnaga AM ebaõigele täiendusele ei järgnenud50. Asjaolu, et Kert Kingo ei tõtanud targu AM väiteid ümber lükkama, näitab tegelikult kolleegiumi arvates üpris ilmekalt, et süüdistatav sai tegelikult väga hästi aru, et kolmandate isikute õigusabikulud ei ole seotud tema tööga Riigikogus.

60.Teiseks eeldab KarS § 39 lg 1 kohaldamine, et eksimus on eksija jaoks vältimatu. Selle eelduse esinemist tuleb ringkonnakohtu hinnangul selgelt eitada. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Lisaks on kohtupraktika kohaselt keelueksimus üldjuhul välditav ja eeldatakse, et teo keelatuse peab ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole (RKKK nr 3-1-1-33-16, p 21). 60.1 Kolleegium ei näe, et Kert Kingo jaoks oli eksimus vältimatu. Esiteks on tegu kolmandate isikute, mitte Kert Kingo kuludega. Kuna Riigikogu liikmele kuluhüvitiste maksmist reguleerivad aktid näevad sõnaselgelt ette selle, et Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused, on selge, et selle alla ei pruugi käia kellegi teise kulu. Kui võtta aluseks väide, et prokuratuuri kommunikatsioon julgustas Riigikogu liikmeid otsustama ise oma kulude üle, ei ole sellest mitte kuidagi välja loetav asjaolu, et pädevust saaks laiendada nii kaugele, et Riigikogu liige loeb teise isiku kulu enda kuluks. Teiseks pidi Kert Kingo hakkama oma teo õiguspärasuses hakkama kahtlema hiljemalt siis, kui AM andis talle teada sellest, et lisas omaalgatuslikult Kert Kingo esitatud kuludokumentidele märkuse, et kulu on seotud Kert Kingo tööga Riigikogu õiguskomisjonis. On loomulik ja ühtlasi loogiline, et siin oleks Kert Kingo pidanud tõstatama küsimuse AM toimingu vajalikkusest olukorras, kus ta ise pidas kolmandate isikute õigusabikulu seotuks oma tööga. Seda süüdistatav ei teinud.
61.Kõike eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus KarS § 39 lg 1 sätestatud keelueksimuse puudumise kohta on õige. Apellatsioonid jäävad selles osas tagajärjetuks. IV
62.Prokuratuur esitas Kert Kingole süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 2 järgi ning Martin Traadile KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi. Maakohus mõistis Kert Kingo süüdi KarS § 209 lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning Martin Traadi süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi. Nii prokuratuur kui ka süüdistatavate kaitsjad kinnitasid istungil, et maakohtus ei arutanud nendega võimalust, et süüdistatavatele etteheidetav tegu võiks olla korduv, mitte vältav. Maakohtu seisukohast said menetlusosalised teada kohtuotsust lugedes. Kehtiva kohtupraktika valguses peetakse menetlusõiguse rikkumiseks seda, kui kohus ei aruta

Vt siinkohal ka AM 4. aprilli 2020 e-kiri, TõTo kd III tlk 99 Vt siinkohal nt LK ja TO ütlused, TõTo kd III tlk 138-140, 144-146

menetlusosalistega võimalikku kvalifikatsioonimuudatust. Antud juhul oli võimalik maakohtu rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada (vt ka RKKKo 1-21-1421).

63.Ringkonnakohtu küsimusele – kas maakohtu järeldus selle kohta, et KarS § 209 järgi kvalifitseeritud tegu on jätkuv, mitte korduv, on õige – vastasid nii prokurör kui ka kaitsjad eitavalt. Kolleegium nõustub menetlusosalistega. Riigikohtu praktikas (nt 1-19-7473 p 32) on jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutud teoühtsuse põhimõttest, so jätkuva süüteo korral moodustavad üksikteod ajalis-ruumilise loogilise jada, kus iga eelnev tegu on vaadeldav eelmise teo jätkuna. Jätkuva teo puhul on erinevad teod objektiivses mõttes olulises osas kattuvad (asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve) ja subjektiivselt iseloomustab neid ühtne tahtlus (toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist juba järgmist tegu). Käsilolevas asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks maakohtu järeldust, et Kert Kingol ei olnud algusest peale plaanis katta kõik VA kohta kommentaare kirjutanud erakonnaliikmete MK, RJ ja HK tsiviilvaidlustega seotud õigusabikulud oma kuluhüvitiste arvel. Mitte miski ei viita, et Kert Kingo kaalus iga arve puhul eraldi, kas see esitada Riigikogu Kantseleile hüvitamiseks või mitte. Kui panna sündmused ajateljele, siis taotles Kert Kingo kuluhüvitist alates hagide esitamisest kuni MK puhul kostja lahkumiseni erakonnast ning RJ ja HK puhul õigusabikulude hüvitamise teema ülesvõtmiseni ajakirjanduses.51Asjaolu, et mitmel korral oli hüvitiste taotluste esitamisel ca aastane vahe, ei räägi olukorras, kus tsiviilkohtumenetluses võibki istungite ja erinevate menetlustoimingute vahele jääv ajavahemik olla nii pikk, mitte kuidagi ühtse tahtluse puudumise kasuks.
63.Kuigi prokuratuur ja kaitsjad ei nõustunud maakohtu järeldustega, mis puudutab KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo korduvust, ei pidanud mitte keegi vajalikuks kohtu seisukohta vaidlustada. Kolleegiumi küsimusele – kas maakohtu otsuses märgitud kvalifikatsioon võis raskendada süüdistatavate olukorda – vastas jaatavalt Kert Kingo kaitsja. Apellant nentis, et erinevalt süüdistus kajastatust süüdistuses on maakohtu otsuses ühe kvalifitseeriva asjaolu asemel nüüd kaks asjaolu. Kert Kingo kaitsja seisukohaga on põhjust nõustuda. Kuigi antud juhul räägib maakohus süüdistatavatele mõistetud karistusi põhjendades üldiselt episoodide paljususest, võib nii korduvate samalaadsete kuritegude toimepanemine kui ka asjaolu, et isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, mõjutada talle mõistetava karistuse raskust (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13).
64.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas süüdistatavatele KarS § 209 järgi etteheidetavat tegu korduvana käsitledes ebaõigesti materiaalõigust ja sellega raskendas maakohus süüdistatavate olukorda (vt siinkohal ka RKKKo 1-22-3897 p 26). Sel põhjusel väljub ringkonnakohus esitatud apellatsioonide piiridest ja tühistab kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4 Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsuse osaliselt, osas millega Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kelmuse õige kvalifikatsioon on seega Kert Kingo puhul KarS § 209 lg 2 p 2 ja Martin Traadi puhul KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3. Muus osas jääb vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. V

Vt TõTo kd IV tlk 1-158 e-kirjavahetus, MK ja M. Traadi e-kirjavahetus tlk 159-168 ning maakohtu otsuse p 65.

65.Kert Kingo kaitsja hinnangul eksis maakohus menetluskulude jaotamisel. Kolleegium apellandiga ei nõustu, sest maakohtu seisukoht – hüvitada Martin Traadile osalise õigeksmõistmise tõttu 1⁄4 mõistlikust ja vajalikust õigusabikulust – on kõigiti kaitsja argumentide mahtu arvestav52. Mis puudutab kaitsjate omavahelisi arutelusid, siis siin on maakohtul iseenesest õigus, et tegu pole n-ö klassikalise õigusabikuluga, kus advokaat vaatab kitsalt ainult oma kliendi huve. Omavaheliste konsultatsioonide tarvidus võib olla teatud juhtudel mõistlik ja ka aega säästev olukorras, kus eri isikutele esitatud süüdistused on läbi põimunud. Siis ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei võiks nende kaitsjad omavahel nõu pidada ja töölõigud ära jagada selleks, et vältida mõttetut dubleerimist. Kindlasti võib teatud juhtudel osutuda vajalikuks ühtlustada kaitsetaktikat. Kui vaadata Kert Kingole ja Martin Traadile esitatud süüdistust, siis iseenesest võib selle põhjal eeldada, et kaitsjate omavaheline konsulteerimine võis eeltoodut silmas pidades olla tarvilik. Samas pole kolleegiumi arvates võimalik maakohtu otsustust muuta. Martin Traadi kaitsja ei ole oma taotluses ära näidanud seda, miks olid selles kriminaalasjas omavahelised nõupidamised vajalikud.
66.Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus kvalifitseeris Kert Kingo ja Martin Traadi teo KarS § 209 järgi ümber, ei ole põhjust ümber hinnata maakohtu otsustust osas, mis puudutab menetluskulusid. Kaitsjad maakohtu minetusele apellatsioonides ei viidanud, maakohtu süüdimõistvat otsust kolleegium ei muuda. Kvalifikatsioonimuudatusega ei kaasne mitte kummagi süüdistatava puhul süüdimõistmise mahu vähenemist.
67.Apellatsioonimenetluse kuluna paluvad Kert Kingo kaitsjad riigilt süüdistatava kasuks välja mõista valitud kaitsjatele 13 tunni õigusteenuse eest makstud 3098,80 eurot ning Martin Traadi kaitsja taotleb riigilt advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kasuks välja mõista 13 tunni ja 45 minuti õigusteenuse eest makstud 3600,33 eurot. Kert Kingo kaitsjad osutasid õigusabiteenust hinnaga 220 eurot (Oliver Nääs) ja 180 eurot (Elise Altroff). Martin Traadi kaitsja osutas õigusabiteenust hinnaga 140 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabiteenuse tunnihind eeskätt elukalliduse tõusu silmas pidades kõikide kaitsjate puhul mõistlik (vt siinkohal ka RKKKm 1-22-7663). Kert Kingo kaitsjate puhul võib eraldi arvesse võtta asjaolu, et ringkonnakohtule esitatud apellatsioon on hästi jälgitav, ei sisalda tarbetut (sh kordused) ning selles esitatud argumentatsioon konkreetne 53. Nii näiteks ei ole üldjuhul ringkonnakohtule esitatavas apellatsioonis vaja anda põhjalikku ülevaadet menetluse käigust ja maakohtu otsusest, deklareerida, et apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellant, esitada tarbetuid kordusi või suisa selliseid argumente, mille hindamine ringkonnakohtu pädevusse ei kuulugi.54 Hinnates valitud kaitsjatele kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, et kolleegium tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi sõltumata apellatsioonides esitatud argumentidest. Apellatsiooniväidetega ja põhjendustega ringkonnakohus ei nõustunud. Kohtuistungil osalemise kulu tuleb hüvitada, mh pidi ringkonnakohus kõrvaldama maakohtu minetuse ja andma pooltele võimaluse avaldada arvamust kvalifikatsioonimuudatuse kohta. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu hinnangul nii Kert Kingo kaitsjate kui ka Martin Traadi kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Vt näiteks M. Traadi kaitsja kohtuvaidluste kirjalikud teesid p 1.3

M. Traadi kaitsja apellatsiooni p-d 1, 2.1.1, 2.9

Ringkonnakohtu istung algas kell 10.31 ja lõppes kell 13.43 55. Kohtuistung kestis seega 3 tundi ja 13 minutit ning seega tuleb Kert Kingole hüvitada Oliver Nääsi õigusabikulu 872,30 eurot ning advokaadibüroole Eipre & Partnerid OÜ-le Jaak Siimu õigusabikulu 455 eurot. Apellatsioonide koostamise eest peab kolleegium põhjendatuks õigusabikulu, mis on arvestatud 2 tunni eest. Kert Kingo puhul arvestab kolleegium õigusabiteenuse tunnihinnaks kahe kaitsja keskmise ehk 200 eurot (summale lisandub käibemaks).

68.Eeltoodut silmas pidades tuleb kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Kert Kingo kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista apellatsioonimenetluse kulu 1360,30 eurot (summa koos käibemaksuga) ja advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista Martin Traadi apellatsioonimenetluse kulu 735 eurot (summa ei sisalda taotleja toodud põhjendustel käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vt e-toimikust ringkonnakohtu istungi protokoll

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20261-22-7314/268Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 22.05.20261-26-3438/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja