1-24-5995
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-24-5995
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Kaljo Mendes süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Silja Seeder
Süüdistatav
Kaljo Mendes – isikukood 50104132212, xxx kodanik, elukoht XXX-i , emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht xxx, õpib xxx, e-post xxx, telefon xxx, varem kriminaalkorras karistatud.
Süüdi tunnistada Kaljo Mendes KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks vangistus 8 kuud. Süüdi tunnistada Kaljo Mendes KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Kaljo Mendes ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Kaljo Mendest süüdistatakse selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 24.-26.05.2022 varastas Keilas, Paldiski mnt 17 asuvas parklas seisnud O.V-le kuuluva sõiduauto Opel Frontera registreerimisnumbriga xxx maksumusega 4300 eurot, milles olid O.V-le kuuluvad esemed : 4 talverehvi maksumusega a 100 eurot, kogumaksumusega 400 eurot, 1 suverehv maksumusega 60 eurot, 2 akut maksumusega a 100 eurot, kogumakusumusega 200 eurot, jalgrattahoidja maksumusega 200 eurot, 2 kohvrit riietega kokku maksumusega 860 eurot, pukseeris selle Keilas, Tuula tee 24 maja juurde ning asus peale kerge remonti sõidukit igapäevaselt kasutama. Sel moel Kaljo Mendes, varem varguse toimepannud isikuna, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 19.07.2022 varahommikul koos 14-aastase xxx, kellele selles kriminaalasjas süüdistust ei esitata, lükkasid Keilas, xxx 12 juurde pargitud International WorkForce OÜ-le kuuluva lukustamata ustega sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx maksumusega 1000 eurot, Keilas, xxx 16a juurde. Sel moel Kaljo Mendes, varem varguse toimepannud isikuna, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isikute grupis pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kaljo Mendese, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.10.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaljo Mendese süüdi tunnistamist ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud ning KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta. Katseajal peab süüdistatav täitma KarS § 75 lg 1 pdest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Opelist leitud päikeseprillid, pruun vutlar, tühi pelmeenipakend, viinapudeli kork, 2 tühja õllepurki (PPA asitõendite laos) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav õpib, ta on töötuna arvel, tal on varasemast võlgnevusi ning ta on hiljuti saanud isaks, seega on isiku sissetulek piiratud ning menetluskulude tasumine täies mahus käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 615 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsetasu summas 197,59 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku
olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.