Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 (4)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteist) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 25.07.2024. Süüdistus Peeter Rüütlit süüdistatakse selles, et tema 26.09.2023 kella 23.00 paiku ähvardas xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx xx asuva 50 000 euro väärtuse elumaja välisukse taga elumaja valdajat ja elanikku E.R olulises ulatuse vara rikkumise ja hävitamisega. Öeldes talle: „Kui sa mind sisse ei lase, siis viskan kõik aknad sisse ja panen maja põlema, tuleb minna bensiini järele“. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Peeter Rüütel on varasemalt ähvardanud E.R maja põlema panna ning teda on varasemalt ka sama teo eest kohtulikult karistatud. Sellise tegevusega pani Peeter Rüütel toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega ähvardamine. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Peeter Rüütli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Peeter Rüütli eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2023, s.o 1 päev karistusaja hulka ning Peeter Rüütlile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Peeter Rüütlile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2023 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuud ja 23 päeva vangistust võrra ning mõista Peeter Rüütlile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada Peeter Rüütlile mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga 442 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Peeter Rüütlit üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Peeter Rüütlile lähenemiskeeldu E.R suhtes 3 aastaks, keelates Peeter Rüütlil lähenemine E.R teadaolevale elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xx ) ning mujal lähemale kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. E.Rga juhuslikul kohtumisel on Peeter Rüütel kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele. Samuti keelata Peeter Rüütlil suhtlemine E.Rga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. Kohtu järeldused Süüdistatav Peeter Rüütel kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3 (4)

Süüdistatav Peeter Rüütel tuleb süüdi mõista KarS § 120 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb kohaldada Peeter Rüütlile lähenemiskeeldu E.R suhtes 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest kokkuleppes märgitud tingimustel. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära (2024. aastal on palga alammäär 820 eurot) suuruses summas, s.o 1230 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 696,01 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus poole sundrahast, s.o 615 eurot, ning riigi õigusabi tasu ja kulu 396,01 euro ulatuses riigi kanda. Arvestades süüdistatava varalist seisu (on puuduva töövõime ja raske liikumispuudega isik, kelle sissetulekud ei ole suured), peab kohus osa menetluskuludest riigi kanda jätmist põhjendatuks. Ülejäänud menetluskulud, s.o kokku 915 eurot, tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Kokkuleppe tekstist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et süüdistatav tasub menetluskulud ühe aasta jooksul. Kohtuistungil pooled kinnitasid, et kokkuleppe sõlmimisel pidasid nad silmas, et süüdimõistetu tasub menetluskulud ühe aasta jooksul, kuid mitte ositi. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Asitõendiks olev DVD 26.09.2023 häirekeskusesse tehtud kõne ja 27.09.2023 vormikaamera salvestisega on niikuinii juba toimikus, mistõttu puudub kohtul vajadus selle kohta teha eraldi otsustust toimikusse jätmise kohta (vt RKKKo 1-18-5732/226, p 125). KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Kannatanu E.R esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda käesoleva kohtuotsuse resolutiivosas märkida. Seda vaatamata asjaolule, et Peeter Rüütlile karistuseks mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Kui süüdlane paneb toime uue kuriteo, hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või ei järgi käitumiskontrolli nõudeid, võib mõistetud vangistuse täitmisele pöörata edaspidi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.