Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

pikaajalise kokkusaamise võimalust. Elukaaslane on valmis kinnipeetavat igati toetama ning vajadusel osutama materiaalset abi. Lähedaste poolt on Konstantin Vigovskiy koju oodatud. Vangla meditsiiniandmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes on ta sooritanud vägivallakuritegusid. Käesolev kuritegu alkoholi tarvitamisega seotud ei ole. Narkosõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole, kuid ta on väärteokorras narkootiliste või psühhotroopsete ainete väikeses koguses käitlemise eest korduvalt karistatud. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta narkootikume rohkem siis kui olid probleemid isiklikus elus. Kinnitab, et saab hakkama ka ilma narkootikumideta. Peamiselt tarvitas marihuaanat ja amfetamiini umbes 1 kord kuus enne eelmist karistust. Enne viimast karistust tarvitas kanepit, mida peab pigem tubakalaadseks tooteks. Kuritegelikku käitumist toetavatele hoiakutele viitab korduv karistatus. Isik on varem korduvalt viibinud kriminaalhooldusel (2007-2009, 2016, 2017). Vanglas läbis 14.03.2024-03.06.2024 sotsiaalprogrammi Õige hetk. Enda sõnul soovib isik keskenduda perele ning enda suurimaks motivaatoriks kuritegelikust käitumisest hoidumiseks peab enda last. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev ohtlikkus joobes juhtimises ja võimalikus vägivalla kasutamises, samuti narkootikumide suures koguses edasi müümises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholi- või narkojoobes, samuti majanduslike raskuste puhul. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada Konstantin Vigovskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Konstantin Vigovskiyle katseaeg kuni 26.03.2026 koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Konstantin Vigovskiyle KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tuleks kriminaalhooldaja hinnangul määrata 4 kuud. Karistuse kandmise jätkamisel kriminaalhoolduses plaanitakse süüdimõistetule sotsiaalprogrammi Õige hetk jätkutegevused ning vestlused riskide maandamiseks (sõltuvusainete tarvitamise ja vägivaldse käitumise kohta ning ühiskonnas kehtivatest normides). Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Konstantin Vigovskiy tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Konstantin Vigovskiy ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Konstantin Vigovskiy selgitas kohtuistungil, et ta in oma vigadest aru saanud ja nüüd tema suhtumine elusse muutunud. Ta enam ei seosta ennast kuritegevusega. Vabaduses on talle tagatud töökoht. Tal on pere, laps. Pere teda toetab. Elukaaslane ka töötab, seega toimetuyleks on tagatud. Ta väga klehetseb, et pani narkokuriteo toime ja enam seda ei kordu. Kohtule on esitatud K. Vigovskiy motivatsioonikiri, milles ta kinnitab, et on motiveeritud olle enne tähtaega vabastatud, ta tunnistab oma kuritegu ja lehetseb sügavalt. Kohtule on esitatud J. M. avaldus, milölea ta kinnitab, et K. Vigovskuy on koju väga oodatud, pere vajab teda ja süüdimõistetu on motiveeritud elada peres seadusekuulekat.

3/6

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Konstantin Vigovskiy tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Konstantin Vigovskiy kannab karistust Harju Maakohtu 12.01.2023 otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2022. Seega kannab Konstantin Vigovskiy karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevalt KarS § 76 lg-st 2. KarS § 76 lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pool Konstantin Vigovskiyle karistuseks mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest möödus 26.06.2024 ning see on ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt esitatud V. A. nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohtule iseloomustuse lisana esitatud andmed Konstantin Vigovskiy elukoha kontrollimise kohta. Sellest nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 04.06.2024 Konstantin Vigovskiy elukoha (xxx) sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve tingimustele ning on sobilik selle kohaldamiseks. Korteri omanik on andnud kirjaliku nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nimetatud elukohta. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Järgnevalt analüüsib kohus ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vanglas käitumise kohta on iseloomustuses välja toodud mitmeid positiivseid aspekte. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud tööhõives ja soovib seda jätkata. Läbitud on sotsiaalprogramm Õige hetk ning 19.06.2024 lõpetas süüdimõistetu õpingud keevitaja erialal. Isik 4/6

on huvitatud jätkama riigikeele õpingutega B1 tasemel. Eeltoodu näitab, et isik saab aru vajadusest end hariduslikult täiendada ja seeläbi on tal vabaduses paremad võimalused leida tasuvat töökohta. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda perekonna juurde Sillamäel asuvase korterisse, kus elas ka enne vangistust. Toetavad peresuhted ja kindel elukoht on vaidlusteta igati positiivne asjaolu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Isik on ka ise leidnud, et tema suurimaks motivaatoriks kuritegudest hoidumisel on tema laps. Iseloomustusest nähtub, et kaks ettevõtet on kinnitanud valmisolekut võtta Konstantin Vigovskiy vanglast vabanemise järgselt enda juurde tööle. Arvestades toime pandud kuriteo olemust ja isiku võlgnevusi (üle 18 000 euro iseloomustuse koostamise seisuga) on tööle asumine kahtlemata vajalik. Siinjuures tuleb aga tähele panna, et ka kuriteo toimepanemise ajal töötas isik ametlikult ettevõttes X OÜ. Kohtuotsuse kohaselt käitles isik ebaseaduslikult suures koguses narkootikume vähemalt alates 30.06.2022. See näitab, et ametlikul teel saadav sissetulek ei ole piisav süüdimõistetu vajaduste katmiseks. Arvestades sedagi, et süüdimõistetu on kriminaalkorras kokku karistatud üheksal korral, ei saa otsust panna toime narkokuritegu lugeda erandlikuks. Isik on ka varem pannud toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid ning korduv karistatud, muuhulgas reaalse vangistuse näol, ei ole tema kuritegelikku käitumist muutnud. Nii leiabki kohus, et vaatamata kaalukatele postiviisetele asjaoludele ei saa vaadata mööda süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevat uue kuriteo riski. Konstantin Vigovskiy kuritegelik käitumismuster on pikaajaline. Tema kuriteod on olnud eriliigilised. Samuti ei ole Konstantin Vigovskiyt motiveerinud kuritegude toimepanemisest loobuma varasem tingimisi ennetähtaegne vabanemine Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-15-8920. Kriminaalhooldus möödus küll rahuldavalt, kuid järgmise kuriteo (KarS § 329 järgi) pani isik toime 25.02.2017. Arvestades, et kriminaalhoolduse laiem eesmärk on suunata isik õiguskuulekale käitumisele, ei saa teha Konstantin Vigovskiy suhtes järeldust, et see eesmärk tema puhul täidetud sai. 29.08.2018 anti tema suhtes välja Euroopa vahistamismäärus, kuna ta ei ilmunud temale Viru Maakohtu 16.03.2018 otsusega mõistetud karistust kandma ning politseile teadaolevalt viibis ta Soomes. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Konstantin Vigovskiy puhul ei saa käesoleval ajal jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, valmisolek vanglas töötada ning vabanemisjärgsed elutingimused ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vangla iseloomustusest ja süüdimõistetu selgitustest kohtuistungil ei teki kohtul veendumust, et süüdimõistetu motivatsioon õiguskuulekaks eluks on nüüd tõsikindel ja vankumatu. Ka pärast eelmist ennetähtaegset vabastamist oli süüdimõistetul võimalus tõestada oma suutlikkust elada seaduskuulekalt. Isiku karistusandmed näitavad, et vabaduses jääb motivatsioon kuritegudest hoidumiseks väheseks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul maandatud uute kuritegude risk. 5/6

Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Varasem ametlik sissetulek ei olnud süüdimõistetule piisav ja isik otsustas suurendada sissetulekut kuritegelikul viisil. Varasemad karistused (mh vanglakaristused) ja kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole talle seni piisavat mõju avaldanud. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada teda ka elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega isik tegeleb. Näiteks ei ole elektroonilise järelevalve kohaldamisega võimalik tagada seda, et isik ei tegele oma kodust narkootiliste ainete käitlemisega. Seetõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 jätab kohus süüdimõistetu Konstantin Vigovskiy temale Harju Maakohtu 12.01.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.