Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-23-7387
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Tõlk
Riina Palmi
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladislav Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega Vladislav Akulin, isikukood 38905010274, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi)
Süüdimõistetu Kaitsja
Olga Väina-Kesler (volikirja alusel)
Asja läbivaatamise kuupäev
01.07.2024 avalikul videokohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus
Jätta Vladislav Akulin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vladislav Akulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vladislav Akulin tunnistati Harju Maakohtu 07.03.2024 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 10 kuu pikkue vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati 1/6
eelvangistuses viibitud aeg alates 08.11.2023 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 08.11.2023. Kohtule on vangla poolt esitatud kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kokku karistatud kaheteistkümnel korral, neist neli karistust on kehtivad. Vanglas viibib isik seitsmendat korda. Varem on isikut korduvalt karistatud varguste ja röövimiste eest, samuti kehalise väärkohtlemise, põgenemise- ja narkokuriteo eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus ja soov saada materiaalset kasu. Individuaalse täitmiskava kohaselt on isikule planeeritud vanglas töötamine, riigikeele õpe ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine. 17.06.2024 seisuga puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas isik koos elukaaslase ja lastega Maardus asuvas korteris, mis kuulub kinnipeetava emale. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega soovib isik asuda elama enda ema juurde, kes samuti elab Maardu linnas ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja elektroonilise valve paigaldamiseks temale kuuluvas korteris. Nimetatud korteris elab Na. A., kes samuti on nõus kinnipeetava elama asumisega antud korterisse. Kinnipeetaval on kutseharidus puhastusteeninduse erialal. Töötamise registri andmetel on ta ametlikult töötanud kahel korral, mõlemad töötamised olid lühiajalised. Peamiselt on isik töötanud mitteametlikult või vanglas. Töö käigus on isik enda sõnul omandanud teatavad oskused ehitustöölise ja puusepa erialadel. Enda sõnul on tal omandatud ka keevitaja, puutisleri ja maastikudisaineri eriala. Viru Vanglas soovib saada tööd vanglatööstuses. K- Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 936,82 euro ulatuses. Võlgadest vabanemiseks plaanib ta välja kuulutada eraisiku pankroti. Isiku sõnul kulus enamus kriminaalsel teel saadud tulust perekonnale ning väiksem osa narkootikumidele. Vabanemisel soovib asuda tööle ettevõttesse OÜ X. Ettevõtte esindaja on vanglale kinnitanud võimalust võtta kinnipeetav vabanemisel tööle. Lisaks on isiku ema ja vanaema nõus teda rahaliselt abistama. Isiku lähedasteks on tema ema ja kolm alaealist last ning elukaaslane. Lähedastega suhtleb ta telefoni- ning kirjateel. Enda sõnul ei suhtle kinnipeetav enam kuritegeliku taustaga isikutega. Enda sõnul kinnipeetav alkoholi ei tarbi. Ta on narkootiliste ainete tarvitaja, viimane tarvitamine toimus vangla meditsiiniosakonna andmetel 26.06.2023. Varasemate vangistuste ajal on ta läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni programme, kuid sellest hoolimata on hakanud uuesti narkootikume tarvitama. Enda sõnul on ta proovinud peaaegu kõiki narkootikume, peamiselt süstis amfetamiini. Praeguses vangistuses ei pea oluliseks narkootikumidest rääkida, kuna ta ei paikne rehabilitatsiooniüksuses. Programme käesoleva vangistuse ajal läbida ei soovi, kuna leiab, et need ei ole teda aidanud. Soov narkootikumidest loobumiseks on olemas. Vabaduses on esinenud tagasilangust, kuid enda sõnul saab ta tarvitamise vajadusel lõpetada. Isiku käitumine on impulsiivne, ta ei mõtle tegude tagajärgedele. Oma tegusid on põhjendanud sellega, et oli vaja võlgu tasuda ja nende tasumiseks ametlikest sissetulekutest ei piisanud. Hetkel on isiku eesmärgiks elada seaduskuulekat elu ning kasvatada lapsi. Rohkem vanglasse sattuda ei soovi.
2/6
Vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev ohtlikkus vägivalla kasutamises, narkootikumide vahendamises, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist elektroonilise valve kohaldamisega kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada Vladislav Akulin vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Vladislav Akulinile katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 08.09.2025 koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladislav Akulinile KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tuleks kriminaalhooldaja hinnangul määrata 1 kuu. Karistuse kandmise jätkamisel kriminaalhoolduses plaanitakse süüdimõistetule sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine, kui see vanglas pooleli jääb. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Vladislav Akulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vladislav Akulini ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Vladislav Akulin selgitas kohtuistungil, et ta palub arvesse võtta, millises olukorras ta praegu on. Septembris on tulemas kohtuistung, kus otsustatakse kas võtta temalt laste hooldusõigus ära. Ta peab selleks ajaks läbima vastava programmmi, et tõendada oma oskusi olla isa. Ta on endale teadvustanud, millised vead on elus tehtud ja mida ei tohi korrata. Isik osutas Sütiku iseloomustusele ( istungi ajaks oli see isikul käes paberivaroandis), et isik sobib programmile ja tema tugiisikuks saab A. U.. 25.06.2024 registreeriti Viru Maakohtus Vladislav Akulini motivatsioonikiri. Kokkuvõtvalt selgitab süüdimõistetu seda, kui tähtis on talle laste elus osalemine. 25.06.2024 registreeriti kohtus ka N. A. pöördumine, milles pöörduja palub kohtul anda võimalus näidata lastekaitsele, et Vladislav Akulin suudab normaalselt elada. Kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku kõne. Ta jäi kohtuistungil oma seisukoha juurde. Eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on loodud. Vabaduses on isikul elu- ja töökoht, ta on motiveeritud loobuda narkoainetest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Vladislav Akulin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Vladislav Akulin kannab karistust Harju Maakohtu 07.03.2024 otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 08.11.2023. Seega kannab Vladislav Akulin karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg-st 1. KarS § 76 lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud:
3/6
1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Vladislav Akulin ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka rohkem kui neli kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt esitatud Vladislav Akulini nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohtule iseloomustuse lisana esitatud andmed Vladislav Akulini elukoha kontrollimise kohta. Sellest nähtuvalt teostas kriminaalhooldusametnik 22.05.2024 elukoha sobimust elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil XXX. Ametniku hinnangul sobib elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteri omanik ja seal elav J.A. on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning Vladislav Akulini elama asumiseks antud korterisse. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Järgnevalt analüüsib kohus ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vanglas käitumise kohta on iseloomustuses välja toodud teatud positiivseid aspekte. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud tööhõives ja soovib seda jätkata. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Küll aga nähtub iseloomustusest, et süüdimõistetule on temast tuleneva riski maandamiseks planeeritud sotsiaalprogramm Õige hetk, millega ei ole iseloomustuse koostamise ajaks algust tehtud. Iseloomustuse kohaselt ei soovi kinnipeetav käesoleva vangistuse ajal programme läbida, kuna varem ei ole need teda aidanud. Kinnipeetav arvab, et suudab vajadusel narkootikumide tarvitamise ise lõpetada. Selline hinnang ei veena kohut süüdimõistetu motivatsioonis loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, arvestades, et Vladislav Akulin, olles kohtuasja nr 1-17-8195 raames vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud Tartu Maakohtu 07.02.2023 määrusega, jätkas vabaduses narkootikumide tarvitamisega (30.05.2023 registreerimise ajal tuvastatud narkootiliste ainete amfetamiin ja kanep tarvitamine, 06.06.2023 juhtis sõidukit olles eelnevalt tarvitanud narkootikume). Positiivne on, et isikul on võimalus ühineda programmiga Sütik, mille raames isikule määratakse tugiisik. Samas kohus näeb, et ka ennetähtaegsele vabastamisele kaasnev range 4/6
kontroll, varasemalt läbitud rehabilitatsiooniprogrammid ei olnud isikule piisavad. Seega risk, et isik jätkab uute süütegude toimepanemisega on üsna suur ka Sütiku programmi ajal ja kohtule ei ole veenev, et see vähendaks seda riski oluliselt just konkreetseid asjaolusid arvestades ja konkreetse isiku suhtes. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda ema juurde. Tal on lähedaste toetus ja abi, mida kohus peab igati positiivseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Positiivseks saab lugeda sedagi, et isikul on vanglast vabanedes garanteeritud töökoht. Küll aga ei kaalu need positiivsed asjaolud kohtu hinnangul üles tema varasemast elukäigust ja sõltuvusprobleemist tulenevat uue kuriteo riski. Viimase (07.03.2024) kohtuotsuse kohaselt jätkas Vladislav Akulin kuriteo toimepanemist ajal, mil kohus oli temale 02.11.2023 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa pööranud täitmisele. Seejuures pani ta varguseid toime korterisse ja ettevõtetele kuuluvatesse hoonetesse sissemurdmise teel. 20.06.2023 karistuse täitmisele pööramise otsustamise menetluses tuvastas kohus, et isik tarvitas jätkuvalt narkootikume. Seejuures oli Vladislav Akulinil kohtuotsuse järgi kaks töökohta. Seega ei takistanud lähedaste ja laste olemasolu, elukoht ja ka töökoht tal varem (viimati 2023.a) kuritegusid toime panemast. Kuigi süüdimõistetu oma sõnades soovib asuda õiguskuulekale teele ja loobuda kuritegude toimepanemisest, räägib tema varasem käitumine, et vabaduses jätkub samalaadne kuritegelik käitumismuster ja seda vaatamata korduvatele võimalustele kanda karistust vabaduses. Tähelepanuväärne on seegi, et pärast eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist ei ilmunud Vladislav Akulin määratud ajaks vanglasse karistust kandma ( küll tuleb arvestada, et isik esitas ka avalduse karistuse kandmise edasilükkamiseks, mis olid jäetud rahuldamata erinevate kohtuinstantside poolt). Isik oli enne tähtaega vabastatud kahel korral - aprillis 2020. a, pöörati täitmisele novembris 2020; veebruaris 2023. a, pöörati täitmisele juuni 2023. Tegemist ei ole nö ammuste sündmustega, vaid see näitab isiku hiljutist suhtumist kriminaalhooldusesse ja käitumiskontrollisse. Isik on pragu vangistuses viibinud alla aasta, et ole alust arvata, et nüüdseks on tema hoiakutes toimunud märkimisväärne muutus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Vladislav Akulini puhul ei saa käesoleval ajal jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine ja valmisolek vanglas tööle asuda ei kaalu üles tema varasemast elukäigust (muuhulgas kriminaalhooldusel) lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vangla iseloomustusest ja süüdimõistetu selgitustest kohtuistungil ei teki kohtul veendumust, et süüdimõistetu motivatsioon õiguskuulekaks eluks on nüüd tõsikindel ja vankumatu. Vangistuses ei soovi süüdimõistetu rohkem tegelda enda sõltuvusprobleemiga, kuigi teadvustab, et pani varguseid toime muuhulgas narkootikumide hankimiseks. Ka pärast eelmist ennetähtaegset vabastamist oli süüdimõistetul võimalus tõestada oma suutlikkust elada seaduskuulekalt, kuid ta jätkas vanaviisi- tarvitas narkootikume ja pani regulaarselt toime varguseid. Seega tõestas ta alles hiljaaegu, et leebema järelevalve tingimustes ei suuda ta alluda 5/6
tema üle kehtestatud korrale. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul maandatud uute kuritegude risk seoses sõltuvusainete tarvitamisega ja varguste toimepanemisega. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarbimisest ja sellega kaasneda võivast uue kuriteo toimepanemisest. Varasemad karistused (mh vanglakaristused) ja kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole talle seni piisavat mõju avaldanud. Kõike eeltoodut arvestades jõuab kohus seisukohale, et Vladislav Akulini soov muutuda ja elada õiguskuulekalt on hetkel paljasõnaline ning puudub tõsiseltvõetav alus tema väidete uskumiseks. Nii on antud juhul põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega isik tegeleb. Näiteks ei ole elektroonilise järelevalve kohaldamisega võimalik tagada seda, et isik ei tarvita narkootilisi aineid ega pane toime järjekordse varguse. Seetõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 jätab kohus süüdimõistetu Vladislav Akulini temale Harju Maakohtu 07.03.2024 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.