Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2024, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-1869 (23261050900)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Aleksei Vassiljev süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1; § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Aleksei Vassiljev (isikukood: 38909205719; elukoht: xxxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx xxxxx , xxxxxxxxx; karistatus: varasem kohtulik karistus kustunud; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
KrMS § 3101 järgi ning VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada Aleksei Vassiljevile lähenemiskeeldu xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx x asuvale korterelamule, s.o J.R elukohale lähemale kui 50 meetrit. Keelata Aleksei Vassiljevil läheneda J.Rle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või menetlusasutustes. Kohustada Aleksei Vassiljevit juhuslikel kohtumistel J.Rga eemalduma temast siseruumides 5 meetri kaugusele ning välitingimustes vähemalt 50 meetri kaugusele. Keelata Aleksei Vassiljevil suhelda J.Rga telefoni teel või muude sidepidamisvahendite vahendusel. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 3 (kolm) aastat.
Lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona KarS § 3312 järgi.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Aleksei Vassiljev toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema sisenes ilma valdaja nõusolekuta 15.11.2023 kella 15:30 paiku xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx x-xx aadressil asuvasse eluruumina kasutatavasse korterisse ning jättis seejärel täitmata korteri valdaja ja elaniku J.R lahkumisnõude. Lahkumisnõude esitas J.R pärast Aleksei Vassiljevi poolt tema korterisse ilma nõusolekuta sisenemist, öeldes Aleksei Vassiljevile: „Palun mine ära“ ning korrates seejärel lahkumisnõude esitamist. Seejärel proovis J.R juhatada korterist füüsiliselt välja Aleksei Vassiljevi, kes oli istunud korteri elutoa diivanile. 2) teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 15.11.2023 kella 15:40 paiku viibides xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx x-xx korteri elutoas lõi ühel korral rusikaga J.R ninapiirkonda. Seejärel tekkis rüselus, mille käigus kannatanu sai parema küünarvarre piirkonnas ulatusliku nahaaluse hematoomi. Oma käitumisega põhjustas kannatanu J.Rle füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksei Vassiljevile liitkaristuseks 6 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksei Vassiljev 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 3101 järgi ning VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada Aleksei Vassiljevile lähenemiskeeldu xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx x 2 asuvale korterelamule, s.o. J.R elukohale lähemale kui 50 meetrit. Keelata Aleksei Vassiljevil läheneda J.Rle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud, kui see on vajalik seonduvalt menetlustega kohtus või menetlusasutustes. Kohustada Aleksei Vassiljevit juhuslikel kohtumistel J.Rga eemalduma temast siseruumides 5 meetri kaugusele ning välitingimustes vähemalt 50 meetri kaugusele. Keelata Aleksei Vassiljevil suhelda J.Rga telefoni teel või muude sidepidamisvahendite vahendusel. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 3 aastat. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aleksei Vassiljevi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 413,18 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle
jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1643,18 eurot: sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 413,18 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 DVD plaati salvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.