Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Maarika Suurkjvi süüdistatakse KarS § 1572 lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse M. Suurkivi selles, et tema ajavahemikul 27.11.2019 kuni 10.06.2020 süüdistuses nimetatud lepingute sõlmimise kuupäevadel oma elukohas xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx, olles enda kasutusse saanud xxxx R.V ID-kaardi koos PIN-koodidega ja seejärel varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi sekkudes, : – sõlmis 27.11.2019 R. V nimel ja tema teadmata Esto AS-iga arvelduskrediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot, mille alusel Esto AS kandis 27.11.2019. a 1020 eurot, 27.12.2019. a 700 eurot ja 20.01.2020. a 330 eurot R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxx. Need summad kandis M. Suurkivi oma R.V kontole xxxxxxxxxxxxx ning omastas; – 28.09.2020 R. V nimel ja tema teadmata sõlmis R. V ID-kaarti kasutades läbi internetipanga läbi Esto AS järelmaksulepingu nr 97291058942 Anderm OÜ-st 799 euro suuruse toote ostmiseks ning omastas toote selle eest tasumata; – 18.02.2020 R. V nimel ja teadmata sõlmis läbi Esto AS järelmaksulepingu 25971307820 Anderm OÜ-st 531 euro suuruse toote ostmiseks ning omastas toote selle eest tasumata; – 23.01.2020 esitas R. V nimel ja tema teadmata, R. V ID-kaarti kasutades isikusamasust tuvastades, BB Finance OÜ internetikeskkonnas www.raha24.ee laenutaotluse ning sõlmis laenulepingu 2101950992, mille alusel kandis BB Finance OÜ samal päeval R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxx 700 eurot, mille M. Suurkivi omastas; – 23.01.2020 esitas R. V nimel ja tema ID-kaardiga isikut tuvastades IPG Digital Estonia OÜ kodulehel www.credit24.ee krediidikonto laenulepingu taotluse ja sõlmis krediidilepingu nr 4705395, mille alusel kandis 23.01.2019 IPF Digital Estonia R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxx 1100 eurot, mille M. Suurkivi omastas; – 21.03.2020 esitas R. V nimel ja tema teadmata, R. V ID-kaarti kasutades isikusamasust tuvastades, BB Finance OÜ internetikeskkonnas www.raha24.ee lisalaenu taotluse ning sõlmis laenulepingu 2101967003, mille alusel kandis BB Finance OÜ samal päeval R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxx 667 eurot, mille M. Suurkivi omastas; – peale seda, kui ta registreeris 01.02.2020 enda R. V nimel ja teadmata R. V ID-kaardiga isikut tuvastades portaalis www.bondora.ee kasutajaks, sisenes ta 05.05.2020 R. V ID-kaarti kasutades Bondora AS keskkonda, kus sõlmis R. V nimel laenulepingu BL 2023714 531 euro saamiseks, mille alusel kandis Bondora samal päeval R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxx 500 eurot, mille M. Suurkivi omastas; – 10.06.2020 sisenes R. V ID-kaarti kasutades Placet Group OÜ keskkonda, kus esitas R. V nimel ja tema teadmata laenutaotluse TL3566170 500 euro suuruse laenu saamiseks, mille tulemusena kandis Placet Group R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxx475 eurot mille M. Suurkivi omastas; – 10.06.2020 sisenes R. V ID-kaarti kasutades Placet Group OÜ keskkonda, kus esitas R. V nimel ja tema teadmata laenutaotluse SR3566153 500 euro suuruse laenu saamiseks, mille

tulemusena kandis Placet Group R. V arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxx 475 eurot, mille M. Suurkivi omastas. Seega pani M. Suurkivi toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva arvutikelmuse. KarS § 1572 lg 1 järgi süüdistatakse M. Suurkivi selles, et tema ajavahemikus 27.11.2019 kuni 10.06.2020 oma elukohas xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx interneti teel kasutas ebaseaduslikult, s.o ilma xxx R. V nõusolekuta, R. V identiteeti, eesmärgiga varjata oma tõelist identiteeti ning kuriteo (kelmuste) toimepanemist. Ta sõlmis R. V isikuandmeid kasutades Bondora AS-iga, IPF Digital Estonia AS-iga, Placet Group OÜ-ga ja Esto AS-iga laenu- ja tarbijakrediidilepinguid, jättes firmadele mulje, et laenuvõtjaks on R. V. Seejärel jättis ta lepingutest tulenevad kohustused laenud tasuda ettekavatsetult täitmata, mille tulemusel hakkasid laenuandjad laenu tagasi nõudma R. V ning avalikustasid R. V nime Maksehäireregistris. Oma tegevusega tekitas M. Suurkivi moraalset kahju kannatanu R. V seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Nimelt ei tohi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 17 järgi teotada kellegi au ega head nime. Seega pani M. Suurkivi toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Maarika Suurkivi ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Suurkivi tuleb süüdi tunnistada KarS § 1572 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega. M. Suurkivi tuleb süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista M. Suurkivi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Suurkivi ei pane 2 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 alusel mõista M. Suurkivilt varalise kahju katteks välja 247 eurot Bondora AS kasuks ja 431,52 eurot BB Finance OÜ kasuks. Mõista M. Suurkivilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 194,40 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 738,15 eurot. Sundraha 543,75 euro ulatuses ja hääleekspertiisi kulu 882 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada M. Suurkivil tasuda menetluskulud summas 738,15 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2024. a algusest on sundraha suurus 1230 eurot, milles palus jätta riigi kanda 681,25 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Kriminaalasjas on menetluskuludeks hääleekspertiisi kulu 882 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 194,40 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 681,25 euro ulatuses, sest M. Suurkivi on töövõimetuspensionär ja tal puuduvad säästud. Kokkuleppe järgi tuleb jätta riigi kanda ka hääleekspertiisi kulu 882 eurot. M. Suurkivilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 194,40 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 738,15 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Suurkivil tasuda menetluskulud kogusummas 738, 15 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kannatanu R.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada teda M. Suurkivi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.