Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-4035

1-23-4035 Süüdistatav Janek Ivanov talle esitatud süüdistuse kohta ütlusi ei ole andnud. Kohtule on esitatud ja kohus uuris tunnistajate ütlusi: M A (tl 47-49 II kd), A K (tl 52-55, 123-125 II kd), J K (tl 74-76 II kd).

1-23-4035 tõmbas N kuskil kolm meetrit eemale mööda teed. Siis J andis N’ile jalaga selga, ühe korra lõi Helistas 112, jooksis eemale, sest seal lähedal ta ei kuulnud. A K - J läks autost välja, tekkis kohe sõnelus K’iga, karjusid ja sõimasid seal. Seda, et K oleks Janekit löönud või tema poole kaikaga vehkinud, ei näinud, aga arvab, et ei saanudki, sest Janek haaras kohe sellest kaikast või käest kinni K’il. Kaigas oli igatahes nende vahel. Kui Janek ja K tirisid seda kaigast, siis üks meesterahvas lõi Janekit kuhugi tagumiku juurde või selga. Sinna tuli ka I, kõige rohkem jaurasid Janek ja I, kes oli kõige rohkem bravuuri täis. Läks autot ringi keerama. J K sõnades kohaselt ei saanud isegi hoovi sõita kui tee peale tuli vastu üks jässakas mees, kellel oli raudkang käes. Janek läks autost välja ja see mees hakkas Janekit ründama selle kangiga. Selle peale läks autost välja ja tahtis sellelt mehelt kangi ära võtta. Mõlemad tirisid seda enda poole ja kukkus sellest pikali, koos kukkusid. Seal toimus rüselemine, hirmus kisa oli, maas rüseledes said mõlemad selle mehega üksteisele pihta. Tahtlikult seda meest ei löönud. Siis ajas veel juttu ja siis sõitsid ära. Janeki xx karjus ja vehkis seal kangiga ja lõi vastu autot. M A filmis telefoniga sündmust ja andis salvestise politseile (tl 50 II kd, asitõendi vaatlusprotokoll). Salvestiselt on näha, et kolm meest vaidlevad, kaks neist hoiavad kinni raudkangi taolisest esemest. Meeste juurde tuleb madrusesärgis mees, kes püüab raudkangi ära rebida. Madrusesärgis mees ja tumedasse riietatud mees hakkavad rüselema, kangi käest laskmata, kolmas mees, kes kangist lahti lasi, liigub nende järel ja lööb ühe korra jalaga alaselja piirkonda tumedasse riietatud meest. N L on selgitanud, et salvestisel on tema kõige lühem, musta värvi T-särgis, triibulise särgiga mees, kes tuleb ja hakkab raudkangi ise tirima, on J.Ivanov. Kohus leiab, et A K’i ja J K ütlused sündmuste kohta, mida M A on filminud, ei ole salvestisel nähtuga kooskõlas ja on ka omavahel vastuolus. A K ei räägi midagi, et J K oleks kangist esimesena kinni võtnud. J K räägib, et see mees hakkas kohe Janekit raudkangiga ründama. A K väidab, et K ei saanudki rünnata Janekit, sest Janek haaras sellest kohe kinni. J K ütlused nii kangi rebimise põhjuse, kannatanuga sel ajal koos kukkumise kohta, kui ka selle kohta, et ta N L ei löönud tahtlikult, on vastuolus salvestises nähtavaga ja kohus leiab, et J K ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja. Kohus leiab, et N L, I V, A K ütlused kinnitavad, et N L’i ja hoovi tulnud meeste vahel läks sõneluseks. N L, M A ütlused kinnitavad, et J K läks N L juurde ja hakkas temalt kangi ära tirima, oli rüselus. Lisaks näitab salvestis, et sel ajal N L ja J K seisid vastamisi, sõnelesid, kumbki ei tirinud kangi jõuga. M A, N L ütlused ja salvestis kinnitavad kokkulangevalt, et J.Ivanov tuli kõrvalt meeste juurde, haaras kangist kinni (J K lasi kangist lahti) ja J.Ivanov hakkas intensiivselt kangi tirima, väänama, mille tagajärjel ta tiris N L edasi. Nii N L kui I V räägivad Janeki poolt N L löömisest raudkangiga, kuid ütlused on erinevad. N L – selle toru tirimise käigus kuidagi kukkus ja sai löögi selle raudtoruga vastu vasakut säärt. Arvab, et lööja oli Janek, sest toru oli tema käes. Jäi pikali, sest püsti enam ei saanud, jalg oli väga valus. I V – Janek võttis N käest raudkangi ära ja lõi N vastu jalga. Enne seda J peksis N jalgadega, peale raudkangiga löömist kukkus N pikali ja siis J peksis veel N jalgadega, kui ta juba maas oli. N L ei ole rääkinud, et J oleks teda peksnud jalgadega kui ta peale raudkangiga löömist pikali oli.

1-23-4035 Samuti on I V ja N Li ütlused erinevad, kas N L kukkus enne raudkangiga löömist või löögi tagajärjel. Kohus leiab, et eelnevates vastuoludes tuleb usaldusväärseks lugeda N Li ütlused, sest tegu on toime pandud tema suhtes, ta tundis, millal löök tuli, see tekitas talle suurt valu. N L on öelnud, et arvab, et lööja oli Janek, sest toru oli tema käes. Kaitsja leidis, et ei ole tõsikindlaid tõendideid, et N Li lõi just J.Ivanov. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kui kannatanu ütlused kontekstist välja rebida, siis võib tekkida kahtlus, kas N Li lõi kangiga J.Ivanov. Kui hinnata tõendeid kogumis, siis sellist kahtlust ei teki. Tõendatud on, et N L ja J.Ivanov hoidsid raudkangist kinni, J.Ivanov intensiivselt tiris ja väänas raudkangi. N L kukkus ja siis sai löögi raudtoruga vastu säärt. I V on kinnitanud, et Janek võttis raudkangi N käest ära. Löök N Li jala pihta toimus vahetult peale seda kui J.Ivanov sai raudkangi enda kätte ja N L kukkus. Kohus leiab, et salvestiselt nähtu põhjal on eluliselt usutav, et kui J.Ivanovi väänamise tagajärjel N Li käed kangist (see oli kindlasti koht, kuhu ta toetus ja kuidas sai tasakaalu hoida) lahti tulid, kaotas ta tasakaalu ja kukkus. Löök järgnes kohe. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et nende kahe mehe lähedal oleks olnud keegi kolmas isik, kellel oleks olnud käes raudkang või selle sarnane ese, millega oleks kannatanut löödud. Kaitsja tõstatas versiooni, et võis olla, et olukorras, kus mõlemalt poolt rebiti raudkangi tugevalt mõlemas suunas, siis hetkel kui raudkang N Li haardest vabanes, kaotas kannatanu tasakaalu, kukkus ja raudkang või vabanemisest saadud hooga liikuda suunas, mida pooled ei kontrollinud ja tabada kannatanu säärt, põhjustades sääreluumurru. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud versioon on füüsikaseadustega vastuolus. Kui kaks isikut tirivad nende vahel olevat kangi kumbki oma poole ja üks neist haarde vabastab/haare vabaneb ja kukub, siis see isik kukub hooga tahapoole ja isik, kelle kätte kang jäi, liigub ka inertsist tahapoole. Seega ei ole kaitsja versioon eluliselt usutav. Kohus leiab, et kaitsja versiooni ei toeta ka eksperdiarvamus, milles leitakse, et N Li trauma on tekkinud löögist kõva tömbi esemega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendatud on, et J.Ivanov lõi kukkunud N Li raudtoruga vasaku jala säärepiirkonda.

1-23-4035 suutnud liigutada, sest tal oli väga valus. Siis need mehed laksid kiiresti autosse ja sõitsid ära. A K on kirjeldanud, et kui Janek ja I olid karvupidi koos, siis J sai kuidagi Janeki sealt ära ja sõitsid ära. Seega neli xxx hoovile tulnud meest lahkusid peale konflikti koos.

1-23-4035 Kohus leiab, et I V kirjeldus talle J.Ivanovi poolt tekitatud vigastusest ja tema pool esitatud pilt on kokkulangevad. Kohus leiab, et I V jalal olev hematoom vastab tema pool kirjeldatud J.Ivanovi ründele - üks kõva löök raudkangiga vastu vaasaku jala kintsu. Kohus leiab, et ainult asjaolu, et täpselt ei ole teada pildi tegemise kuupäev, ei tee tõendit lubamatuks. Kohus luges I V ütlused usaldusväärseks osas, mis puudutasid J.Ivanovi poolt tema ründamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et I V jalal olev hematoom oleks tekkinud mingitel muudel asjaoludel. Tervisekahjustuse defineerib Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel (RK 12.11.2019 otsus asjas nr 1-18-7833). Löögi tagajärjel I Vl reiel tekkinud massiivne hematoom näitab, et löök oli sellise intensiivsusega, et rikkus kudede anatoomilist terviklikkust, seega sai I V J,Ivanovi löögi tagajärjel tervisekahjustuse. Süüdistuses on leitud, et I V tervisekahjustus – massiivne hematoom vaasakul jala kestab vähem kui neli nädalat. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole ja kohus leiab, et üldise elukogemuse pinnalt saab sellist seisukohta jaatada. Kohus leiab, et I V ütlused ja foto kinnitavad, et J.Ivanovi tegevuse ja I V’il tekkinud tervisekahjutusel, ka valu saamisel on J.Ivanovi tegevusega põhjuslik seos. Punkti 1.1.2. kokkuvõte Seega on Janek Ivanov oma tegevusega põhjustanud mõlemale kannatanule valu ja tervisekahjustuse(d), N L’ile eluohtliku tervisekahjustuse. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et J.Ivanovi tegevuse tagajärjel on saabunud KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud enamohtlik tagajärg – N L’il eluohtlik tervisekahjustus.

1-23-4035 Kuna süüdistatav ei ole ütlusi andnud, tuleb uurida välist teopilti. Kohus leiab, et tõendid näitavad, et J.Ivanov oli ilmselgelt ärritunud, agressiivne. Seda kinnitab tehtud salvestus – ta hakkas väga aktiivselt raudtoru rebima, sellega koos ka kannatanu N Li tirima ja väänama. Kohus leiab, et kannatanu N L’il J. Ivanovi löögi tagajärjel tekkinud vigastus näitab, et löök oli tugev, mis näitab otsest tahtlust. I V sai raudtoruga löögi kui ta läks N Li kaitsma. Kohus leiab, et J. Ivanov lõi Vi vähemalt kaudse tahtlusega – I V kirjeldas, et J. Ivanov vehkis selle raudtoruga ja sai tugeva löögi vastu jalga, mis oli väga valus. Kohus leiab, et J.Ivanov, vehkides intensiivselt raudtoruga, pidas võimalikuks, et raudtoru tabab lähedal olnud I Vi ja sellises olukorras ei saa loota, et teine isik, kes sel moel raudtoruga pihta saab, ei saa tervisekahjustusi, pigem on sellise tegevuse tavaline tagajärg tervisekahjustus. Kohus leiab, et J. Ivanovi poolt kannatanute löömine oli tahtlik tegevus. Kohus leiab, et olukorras, kus inimest lüüakse tugevalt raudtoruga vastu jalga, on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tervisekahjustuse tekkimine sellise teo tüüpiline tagajärg. Käesoleval juhul ei saa rääkida, et löögi piirkonnast tingituna pidi Ivanov aru saama, et võib saabuda mistahes raskusega tervisekahjustus. Kohus leiab, et seda saab tuletada löögivahendist. Raudtoru on jäik ja raudtoruga tugevasti lüües on arusaadav, et selline tegu võib põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustuse. Siinjuures ei mängi rolli süüdistatava haridustase, teadmised meditsiinist, kuivõrd tegemist on loomulikust elukäsitlusest tuleneva inimliku teadmisega, et teise inimese tervis võib saada kahjustada, kui teda tugevalt raudkangiga lüüa. Seega tegutses Ivanov L’ile valu ja rasket tervisekahjustust põhjustades otsese tahtlusega. Vehkides I V läheduses hoogsalt raudtoruga, pidas ta vähemalt võimaliku, et tabab sellega kannatanut ja vähemalt möönis, et valu ja tervisekahjustus on sellise teo tavaline tagajärg. Seega põhjustas ta I V’ile valu ja tervisekahjustuse kaudse tahtlusega.

1-23-4035 Tõendamist on leidnud, et kuriteosündmus leidis aset xxx hoovis. DVD plaadil olevalt salvestuselt (filmitud M A poolt) on näha, et sündmuspaiga puhul on tegemist õuemaaga, ümbruses on maja ja kasvuhooned. Lisaks sellele oli kannatanu sõnade kohaselt hoovi sissesõiduteel ka eramaa silt ja ta ütles, et ei soovi, et mehed, s.h süüdistatav, hoovi peale tuleks. N Li ja I V sõnade kohaselt xxx elavad nad koos I Vi vanematega. I Vi sõnade kohaselt tema xxx J .Ivanov nendega koos ei ela. AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kuna N L elas xxx talus, siis AS § 33 lg 1, 2 kohaselt saab teda pidada valdajaks. AÕS § 41 lg 1 kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kohtus on leidnud N Li, I V, M A, A K ütlustega tõendamist, et 24.06 käisid 4 meest, kelledest üks oli J.Ivanov xxx N Li ja I V elukohas. N L, I V ja M A kokkulangevate ütluste kohaselt tuldi otsima S Fi, sest oli mingi võlateema. N L ja I V kinnitavad, et oli suusõnaline õiendamine ja kisamine. N L kirjeldas, et temale ei meeldinud, et võõrad tulid hoovi (tema tundis vaid J.Ivanovi) ja hakkasid õiendama. Tekkis sõnavahetus, ka Janekiga teemal, kes seal õues võib asju korraldada, lõpuks Janek rahunes ja mehed sõitsid ära. M A ütlustega on tõendatud, et J.Ivanov koos kaaslastega käisid tund varem xxx ja M A sõnul otsisid nad taas S Fi, M A rääkis sellest ka N L’ile. Sellise teadmisega läks N L vastu tema hoovi tulnud meestele ja võttis kaasa raudtoru, selgitades, et see oli kodu kaitsmiseks, kui asja hulluks lähevad. Kohus leiab, et kannatanu N L oli õigustatud kaitsma enda valdust, võttes võimaliku ründe eemalhoidmiseks kaasa raudtoru. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et N L oleks raudtoruga kedagi rünnanud. Sellist kannatanu käitumist ei saa pidada õigusvastaseks ründeks J.Ivanovi vastu, mistõttu ei ole alust rääkida hädakaitsest. Kaitsja on leidnud, et mindi näitama J.Ivanovi xxx, et J.Ivanoviga kaasas olnud mees saaks tulla mõnel teisel päeval ehitusmaterjale ära tooma. Kuigi tunnistajad K ja K on sellisest kavatsusest rääkinud, ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kohapeal keegi seda oleks avaldanud. Ründaja ei tohi omaabi teostava valdaja suhtes kasutada vägivalda ega muud jõudu, sest valdaja käitumine ei ole omavoliline ega õigusvastane. N L teatas J.Ivanovile ja temaga koos olnud meestele, et neil ei ole lubatud hoovi tulla, mispeale autost väljunud J K (kellel peale N Li avaldust ei olnud kindlasti õigust hoovis viibida) läks ja võttis N Li käes olnud kangist, misjärel mõlema suhteliselt rahulikult hoidsid kangist kinni, vesteldi. Siis sekkus J.Ivanov, kes hakkas N Li käes olevat raudtoru intensiivselt sikutama, N Li sel moel väänama, et kannatanu kukkus ja siis lõi Ivanov kannatanut raudtoruga. Kohus märgib, et kuigi M A poolt filmitud salvestisel ei ole Ivanovi rünnakut raudtoruga näha, on sellele eelnenud olukorrast näha, et raudtoru sikutamisel oli initsiatiiv täielikult Ivanovi käes, ta oli agressiivne. Kohtule esitatud tõendid ei näita, et N L oleks kuidagigi J.Ivanovi rünnanud, rääkimata õigusvastsest ründest. Seega ei ole alust rääkida, et J.Ivanov tegutses hädakaitses ja kohus teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

1-23-4035 lg 1 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja J.Ivanov on selle toimepanemises süüdi. Kohus mõistab J.Ivanovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi. 2.Süüdistused KarS § 121 l 2 p 2, 3 järgi Janek Ivanov, olles eelnevalt 05.06.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, tungis 02.04.2023 kella 20.00-21.00 paiku yyy korteris ühise alkoholi tarvitamise käigus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma xxx S N’ile, kellel haaras tugevalt juustest kinni ning tiris neist jõuga, mille tulemusel tekkis osapooltel rüselus. Kui kannatanu oli pikali maas, lõi Janek Ivanov kannatanut ühel korral jalaga keha piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu S N’ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - mitmeid hematoome mõlemale jalale. Sellise tegevusega pani Janek Ivanov lähisuhtes toime teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Peale selle Janek Ivanov tungis 03.04.2023 kella 20.00 paiku yyy korteris kallale oma xxx S N’ile, keda tiris juustest ja lõi jalaga parema jala reie piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Janek Ivanov lähisuhtes toime teisele inimesele valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi.

1-23-4035 Ülekuulamise alguses on avaldanud, et 2.4.2023 ja 3.4.2023 tema ja xxx J.Ivanovi vahel toimunud tüli kohta oma xxx vastu täpsemaid ütlusi anda ei soovi. Kaitsja kohtuistungil avaldas imestust selle üle, miks uurija siiski on ülekuulamist jätkanud. Kohus leiab, et kui kannatanu peale avaldust, et ta ei soovi xxx J.Ivanovi kohta ütlusi anda, on siiski jätkanud 2.4.2023 ja 3.4.2023 sündmustest ja tagajärgedest rääkimist, siis tema ütlused on tõendina kasutatavad. 10.4.23 ülekuulamisel (tl 5-6 III kd) ütleb S N, et ei mäleta, et Janek oleks teda löönud. Tunnistaja K K on rääkinud (tl 28-30 III kd), et 2.4.2023 oli yyy korteris S’il ja Janekul, kes on xxx, külas. Olid kõik alkoholi tarvitanud. Õhtusel ajal S ja Janek tulid kõrvalt toast suurde tuppa, Janek tiris Si juustest, tundus, et tiris kõvasti. Siis Janek tõukas Si toa nurka. Läks kohe peale seda korterist ära. Kohus leiab, et kannatanu 2.4.2023 ütlused ja tunnistaja K Ki ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et 2.4.2023 J.Ivanov süüdistuses märgitud ajal ja kohas tiris kannatanut juustest. Samuti seda, et süüdistatav tõukas kannatanut ja kannatanu kukkus. Kannatanu on avaldanud, et J.Ivanov lõi teda jalaga keha piirkonda kui ta pikali oli. Kohus leiab, et KrMS § 66 lg 2-1 lg 2 alusel on tõendiks ka tunnistaja M L ütlused koos politsei vormikaamera salvestisega. Kannatanu on vahetult peale kuriteosündmust tunnistajale rääkinud süüdistatava poolt tema suhtes vägivalla kasutamist, salvestiselt on näha ja kuulda, et kannatanu korduvalt pöördub tagasi selle juurde, et süüdistatav teda sikutas ja sakutas igatepidi, selgitab, et loomulikult oli see valus. Sellest saab järeldada, et sündmus oli tema jaoks häiriv ja ta oli politseiametnikule sellest rääkimise ajal eelnenud vägivallatsemise mõju all. Kohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, et kannatanu jutust tuleneb, et kannatanu jaoks oli kõige suurem probleem auto kätte saamine. Kohus märgib veelkord, et kannatanu korduvalt ise hakkab uuesti rääkima, et süüdistatav teda sikutas ja sakutas, annab ka hinnangu, et see ei ole okei. Häirekeskuse töötaja annab võimaluse S N’ile mitte avaldust teha, et saab järgi mõelda, kannatanu jätkab kõnet. Kohus leiab, et Häirekeskuse kõnesalvestus, tunnistaja M L ütlused ja politsei vormikaamera salvestus näitavad, et kannatanu on tema suhtes 2.4.2023 J.Ivanovi poolt kasutatud vägivallast rääkinud järjepidevalt sarnast juttu. Tõsi, iga kord ei ole ta rääkinud jalaga löömisest (on seda avaldanud M L’ile ja ülekuulamisel avaldanud). Samas on tunnistaja K kirjeldanud, et süüdistatav lükkas kannatanu toa nurka, seejärel tunnistaja K lahkus. Eelnev on kokkulangev kannatanu kirjeldusega, et peale juustest tirimist oli maas kui süüdistatav teda lõi. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on järjepidevad, kokkulangevad teiste kohtule esitatud tõenditega ja seetõttu kohus loeb kannatanu ütlused usaldusväärseks ja tema ütlustega tõendatuks ka selle, et vägivalla kasutamisele eelnes ühine alkoholitarvitamine ning süüdistatava ja kannatanu omavaheline tüli. Samuti on kannatanu ütlustega tõendatud, et süüdistatav lõi maas olnud kannatanut ühe korra jalaga keha piirkonda. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Ivanov 2.4.2023 süüdistuses märgitud ajal ja kohas haaras S Ni juustest, tiris juustest, millest tekkis rüselus, kannatanu kukkus ja siis J.Ivanov lõi kannatanut ühel korral jalaga keha piirkonda.

1-23-4035 põhjustab valu. Juustest tirimine (tunnistaja K on kirjeldanud, et tundus, et tiris kõvasti) on tegevus, mis tekitab valu. Kohus leiab, et jalalöök ülakeha piirkonda on samuti tegevus, mis tekitab valu, sest on üldteada asjaolu, et jalalöök on tavaliselt tugev ja ülakeha on piirkond, mille jalaga löömisel tavapäraseks tagajärjeks on valu. Kohus on seisukohal, et esineb põhjuslik seos J.Ivanovi poolt kannatanu juustest tirimise, jalaga löömise ja talle valu põhjustamise vahel. J.Ivanovile arvatakse ka süüks, et tema poolt 2.4.2023 kannatanu suhtes kasutatud vägivald põhjustas kannatanule mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused mitmeid hematoome mõlemale jalale. Kannatanu selgitab (tl 6 III kd), et pühapäeval (2.4.23) toimunud tüli järgselt tegi paremal ja vasakul jalal olevatest sinikatest pilti, tekivad sinikad kehale väga kergelt. Tl 7 III kd on kannatanu ülekuulamisele lisatud foto, millel on näha sinikaid. Kohus leiab, et süüdistuses konkreetselt kirjeldatud J.Ivanovi tegevus – kannatanu juustest tirimine ja jalaga ülakeha piirkonda löömine hematoome jalale põhjustada ei saa. Prokurör leidis, et kannatanu võis saada sinikad kui ta kukkus. Kannatanu ei ole kirjeldanud, et ta oleks kukkumisel valu saanud. Kannatanu on küll öelnud, et tal tekivad sinikad kergesti. Süüdistuses on kirjas, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli rüselus. Seejärel - „kui kannatanu oli pikali maas, lõi J.Ivanov kannatanut...“. Kohus leiab, et süüdistuse tekstist ei tulene, et J.Ivanov kannatanu pikali lükkas. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et 2.4.2023 süüdistuses kirjeldatud J.Ivanovi tegevus oleks kannatanul põhjustanud hematoomid mõlemal jalal. Kannatanu on esitanud pildid tema jalgadel olevatest hematoomidest. Kuna kohus peab kriminaalasja arutama vaid esitatud süüdistuse raames, ei hakka kohus analüüsima, millal, millise ja kelle tegevuse tagajärjel võis kannatanu need hematoomid saada. Kohus leiab, et J.Ivanovile esitatud süüdistuse mahtu tuleb vähendada – kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et 2.4.2023 J.Ivanovi tegevus põhjustas S N’ile mitteeluohtlikud vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – mitmeid hematoome mõlemale jalale. See tagajärg tuleb süüdistusest välja jätta. Kohtus on leidnud tõendamist, et J.Ivanov süüdistuses kirjeldatud tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

1-23-4035 näha tema olekust kui ka avaldustest, et on paanikas, šokis. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Ivanov 3.4.2023 süüdistuses märgitud ajal ja kohas tiris S Nt juustest ja lõi jalaga parema reie piirkonda.

3.KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

1-23-4035 J.Ivanov on toime pannud ühe esimese ja kaks teise astme kuritegu, kolm tervist kahjustavat süütegu. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et Janek Ivanovi süü KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem – kuigi J.Ivanov oma tegevusega põhjustas kannatanu N L’ile füüsilist valu ja ka eluohtliku tervisekahjustuse, oli ainult üks löök. Ivanov lõi kangiga ka tülile vahele tulnud I V, kellele põhjustas valu ja tervisekahjustuse reiele, ka sel juhul oli tegemist ühe löögiga. Kohus arvestab süü suuruse juures ka seda, et teo pani ta N Li suhtes toime otsese tahtlusega, I Vi suhtes kaudse tahtlusega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 puhul on J.Ivanovi süü keskmisest väiksem, ta on oma xxx rünnanud otsese tahtlusega kahel korral, samas vägivald ei ole olnud intensiivne ja oma tegevusega ta kannatanule raskeid tagajärgi ei tekitanud, kannatanu sai valu. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kohtus J.Ivanov tunnistas end talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises süüdi. Karistust kergendavaks asjaoluks kehalise väärkohtlemise puhul on samuti see, et kannatanu S N ja süüdistatav on leppinud, S N on avaldanud, et ei soovi J.Ivanovi karistamist (tl 8 III kd). Kaitsja leidis, et karistust kergendavaks asjaoluks N Li suhtes toime pandud kuriteo puhul on kannatanu poolne provokatsioon – läks raudtoruga vastu, karjus, ründas. Kohtus on tõendamist leidnud, et N L läks tema koduhoovi tulnud meestele vastu, raudkang käes. Tõendamist ei ole leidnud, et ta sellega kedagi ründas. Ta ka avaldas meestele, et nad ei ole tema koduhoovi oodatud, juhtis tähelepanu, et hoovi sissesõidul on ka eramaa silt. Kaitsja on leidnud, et olukorras, kus J.Ivanov soovis minna xx tutvustama J K, kes pidi hiljem tulema ehitusmaterjalidele järele (J.Ivanoviga koos olnud A K ja J K selgitused), oli J.Ivanovil õigus oma xx külla minna. Sellises olukorras kannatanu poolt toruga saabujatele vastu minek oli provokatiivne ja sündmusi eskaleeriv. Kohus leiab, et kaitsja on rebinud kuriteosündmuse välja eelmisel päeval ja ka samal päeval eelnevalt toimunust. J.Ivanov oli kaks päeva varem käinud koos kolme kaaslasega xxx ja sealt otsiti S F’ilt, kellelt hakati võlga nõudma. Juba siis avaldas N L, et mehed ei ole seal talus oodatud. J.Ivanov käis koos kaaslastega eelnevalt samal päeval xxx talu juures, kohtusid M A’ga ja avaldasid talle, et otsivad Fi. A rääkis sellest ka N L’ile. N L ei rünnanud kedagi. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et J.Ivanov oleks xxx tallu minnes teada andnud oma väidetavat tuleku põhust - ehitusmaterjalide ära viija tutvustamist oma xx. Ilma mingi põhjuseta läks autost väljunud K ise N Li käest raudtoru ära kangutama, millesse sekkus agressiivselt Ivanov, peale mida mõlemad isikud ründasid N Li. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et puuduvad igasugused tõendid, millest saaks järeldada, et kannatanu eelnev käitumine J. Ivanovi suhtes on hinnatav teadliku süülise provokatsioonina, mis viis lõppastmes teadliku eneseohustamiseni. Karistust raskendavaid asjaolusid kummagi kuriteo puhul ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri teatis (tl 33 III kd) näitab, et Janek Ivanov on kahel korral kriminaalkorras karistatud. 5.6.2019 Pärnu Maakohtu otsusega (tl 34-38 III kd) on J.Ivanov süüdi tunnistatud ka KarS § 121 lg 2 p 2 järgi - karistatud liitkaristusena 6-kuulise vangistusega ja ärakandmata 5 kuu

1-23-4035 28 päevasest vangistusest vabastatud KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult 1-aastase katseajaga. Katseaeg lõppes juunis 2020. Käesolevas kriminaalasjas arvatakse J.Ivanovile uue vägivallakuriteo toime panemist u aasta peale katseaja lõppu, s.o 26.06.2021. Pärnu Maakohtu 7.1.2022 otsusega tunnistas kohus J.Ivanovi süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, karistas vangistusega 6 kuud, millest kantud 2 päeva ja ärakandmata 5 kuu 28-päevasest vangistusest vabastas kohus J.Ivanovi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi, katseaeg lõppes 6.3.2023. Tegemist on küll teiseliigilise kuriteoga, kuid kohtu hinnangul on oluline vaadata, kas katseaeg on mõjutanud J.Ivanovi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevas kriminaalasjas arvatakse J.Ivanovile uute vägivallakuritegude toime panemist aastal 2023 – 2.4 ja 3.4, s.o u kuu peale katseaja lõppemist. Seega J.Ivanov on talle määratud katseaegadel suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, kuid peale katseaja lõppemist on taas toime pannud kuritegusid. Kohus leiab, et kuigi KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse, ei ole J.Ivanovi eripreventiivsetel kaalutlustel võimalik karistada rahalise karistusega. Seega karistab kohus J.Ivanovi mõlema toimepandud kuriteo eest vangistusega. Tõepoolest on J.Ivanov kuriteod toime pannud pereringis – üheks kannatanuks on xxx ning teisteks y ja z. See aga ei tähenda, et karistuse üldpreventiivne eesmärk karistuse mõistmisel arvesse ei tuleks. Ühiskonnas peab saama üldtunnustatud käitumisnormiks, et konfliktide lahendamine vägivallaga, ka pereringis, ei ole aktsepteeritav. Sellist seisukohta on ka seadusandja toetanud sellega, et kehaline väärkohtlemine olukorras, kus see tekitab vaid valu, on tunnistatud kuriteoks ja kuriteole järgnev karistus annab selge signaali, et teise isiku suhtes vägivalla kasutamine on lubamatu. Arvestades eeltoodut karistab kohus J.Ivanovi mõlema toimepandud kuriteo eest vangistusega, mis on sanktsiooni alammäära lähedane. Kuna 26.06.2021 kuriteo pani J.Ivanov toime enne Pärnu Maakohtu 7.1.2022 otsust, tuleb moodustada KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus ja Pärnu Maakohtu 7.1.2022 otsusega mõistetud ärakantud vangistus tuleb liitkaristusest maha arvata. Käeoleva kohtuotsusega J.Ivanovile mõistetud karistustest tuleb KarS § 63 lg 2§ 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, kohus suurendab mõistetud üksikkaristustest raskeimat. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel J.Ivanovile mõistetavat liitkaristust 1⁄3 võrra. Prokurör leidis, et J.Ivanov on võimalik karistusest vabastada tingimuslikult KarS § 73 sätteid kohaldades. Kaitsja toetas seda seisukohta, leides, et pikem katseaeg aitab J,Ivanovil õiguskuulekelt käituda. Kohus leiab, et J.Ivanovi puhul ei esine karistusseadustiku eriosast tulenevaid asjaolusid, mis ei annaks võimalust J.Ivanovi täielikult karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. J.Ivanov on kriminaalkorras kahel korral karistatud, neist ühel korral ka kehalise väärkohtlemise eest. J.Ivanov on mõlemal korral kohtu poolt vabastatud vangistuse kandmiselt tingimuslikult - ühel korral KarS § 73 ja teisel korral KarS § 74 sätete alusel. Mõlema katseaja lõppemisel on ta toime pannud uued kuriteod. Positiivne on aga see, et katseajal ei ole J.Ivanov uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga, et J,Ivanovi puhul võib pikk kateseaeg olla asjaoluks, mis mõjutaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et J,Ivanov on võimalik vabastada talle mõistetava vangistuse kandmiselt tingimuslikult, määrates talle seaduses ette nähtud maksimaalse katseaja, viis aastat. 4.TÕKENDIT kohaldatud ei ole.

1-23-4035

5.TSIVIILHAGI

Kannatanu N L on esitanud Janek Ivanovi vastu tsiviilhagi nõudega hüvitada talle õigusvastselt tekitatud varaline kahju, saamata jäänud töötasu 7000 eurot, sest ei saanud 26.06.2021 sündmuse järgselt käia tööl ajavahemikul 26.06.-1.12.2021 (tl 6-7 I kd). 30.08.2023 eelistungil kannatanu kinnitas, et on kaitseakti kätte saanud ja tutvunud süüdistatava seisukohtadega esitatud tsiviilhagi osas. Kohus selgitas kannatanule, et pool peab ise tõendama oma nõudeid ja esitama tõendeid nõude tõendamiseks. Kannatanu soovis esitada tsiviilhagi tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Pärnu Maakohtu 30.08.2023 kohtu alla andmise määrusega kohus andis kannatanule tähtaja tsiviilhagi täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 29.09.2023. Kannatanu tsiviilhagi ei täiendanud ega täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. 23.10.2023 kohtuistungil prokurör esitas taotluse asja lahendamise lühimenetluses ning süüdistatav ja kaitsja nõustusid lühimenetluse kohaldamisega. Kohus määras arutada asja kohtus lühimenetluse korras. Kohus lühimenetluses teeb otsuse üksnes toimiku materjalide pinnalt.

1-23-4035 Kohus kannatanu seisukohaga ei nõustu. VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kehavigastuse või tervisekahjustuse korral hüvitab Haigekassa (käesolevalt Tervisekassa) ravikindlustatud isikule RakS sätestatud ulatuses saamata jäänud töötasu. Sellisel juhul tekib Haigekassal tagasinõudeulatus kahju tekitaja vastu (RaksS § 26). Haigekassa kantud ulatuses ei saa kannatanu enam ise oma kahjuhüvitusnõuet esitada (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, § 130, p 4.2, lk 691, Tallinn, 2016). Swedbank AS kahjuotsuse (tl 121 III kd) kohaselt N L’ile kuulus väljamaksmisele traumahüvitis vastavalt traumade tabeli punktide 21 ja 32 alusel 27.06.2021 põhjustatud vigastuse eest. Kindlustuse üldtingimuste (lk 114 III kd) pealkirjast nähtuvalt on kindlustusega kaitstavad pere sissetulekud. Kohus on seisukohal, et N L’ile makstud kindlustushüvitis oli väljamakstud seoses J.Ivanovi poolt talle tekitatud tervisekahjustusega ja see tuleb lugeda VÕS § 127 lg 5 tähenduses kasuks, mille L sai temal tekkinud tervisekahjustusega seoses. Kindlustusandjale võib minna tema pool hüvitatava kahju ulatuses nõue üle kahju tekitaja vastu regressiõiguse alusel VÕS § 492 lg 1 alusel, kuid see on eraldi õigussuhe, mida kohus ei analüüsi. Kohtu hinnangul on N L’ile tööandja, Haigekassa ja kindlustuse poolt talle seoses 26.06.2021 tekitatud tervisekahjustusega makstud töövõimetushüvitis ja trauma hüvitis VÕS § 127 lg 5 märgitud kasu, mille ta sai tervisekahjustusega seoses ja see tuleb tema poolt nõutavast saamata jäänud töötasunõudest maha arvata. N Li konto väljavõttest (tl 85-91 II kd) nähtub, et talle on kantud järgmised summad: -09.07.2021 Swedbank Life Insurnce SE – poliis xx, Trauma hüvitis 2363,40 eurot; -09.07.2021 E OÜ – tööandja töövõimetushüvitis 92,31 eurot; - Eesti Haigekassa on N L’ile maksnud töövõimetushüvitist 03.08.2021 839,53 eurot; 13.09.2021 968.69 eurot; 06.10.2021 968,69 eurot; 06.10.2021 161,45 eurot; 02.11.2021 968,69 eurot ja 23.11.2021 710,37 eurot. Kokku on N Lile töövõimetushüvitist makstud 4617,42 eurot, koos kindluste poolt makstud traumahüvitisega on talle makstud 7073,13 eurot.

1-23-4035 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb J.Ivanovilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas 1812,50 eurot, s.o 2,5*725 eurot. Ekspertiisi tasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas menetluses on see kohtuarstiliku ekspertiisi (akt 22E-AOI0029) tasu 84 eurot /tl 33 II kd/. Kohus mõistab J.Ivanovilt riigi kasuks välja menetluskulu 1896,50 eurot. Kaitsja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 28-33 I kd). Süüdistatav on seoses käesoleva menetlusega kandnud menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu 2205 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistab J.Ivanovi talle esitatud süüdistustes süüdi, seega talle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.