Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 27. november 2023 1-20-5419 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Rustam Konevskihh (ik 39705163715) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. septembri 2023. a määrus Kaitsja advokaat Anne Vissak Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ragnar Plistkin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Rustam Konevskihhile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rustam Konevskihhilt Eesti Vabariigi kasuks välja 216 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rustam Konevskihh tunnistati Viru Maakohtu 7. augusti 2020. a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Samuti tunnistati R. Konevskihh süüdi KarS § 4231 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Arvestades vahi all viibitud aja karistusaja hulka, loeti 4 aasta 9 kuud ja 3 päeva pikkuse vangistuse kandmise algusajaks 11. juuli 2020. Karistuse lõpptähtaeg saabub 14. aprillil 2025.
2.Vangla esitas 14. augustil 2023 maakohtule materjalid R. Konevskihhi vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega ning toetab seda. Prokuratuur soostub vangla arvamusega.
3.Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused R. Konevskihhi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (KarS § 76 lg 2 p 2). Analüüsides materiaalsed aluseid (KarS § 76 lg 4), pidas kohus positiivseks R. Konevskihhi pikaajalist töötamist vangistuses ning nõuete tasumist. R. Konevskihh on omandanud abikoka eriala ja läbinud B1-B2 riigikeele kursused ning „Eluviisitreeningu“ ja „Õige hetke“ programmid, s.o omandanud algteadmised riskiolukordades käitumiseks ning eeldused seaduskuulekaks eluks. Vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning toetavad lähedased.
4.R. Konevskihhil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab ta karistust I astme kuritegude toimepanemise eest. Ta pani kahel järjestikusel päeval toime kolm kuritegu kasutades intensiivset vägivalda (tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused) ning korduva liiklusalase süüteo. Varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust peetakse kohtupraktikas üldjuhul suureks. Varasem elukäik vabastamist ei toeta – eelmisel korral vabanes R. Konevskihh vanglast 27. detsembril 2019, ent juba mõni kuu hiljem pani ta toime uued kuriteod. R. Konevskihh on viibinud käitumiskontrollil, ent rikkus pärast vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritas uued süüteod. Katseajal viibimise ajal tekkisid juba esimesel kuul probleemid alkoholikeelu rikkumisega. Eriliigiliste rikkumiste tõttu pöörati Viru Maakohtu 26. juuli 2017. a määrusega ärakandmata karistus täitmisele. Varasemad mõjutusvahendid, vanglakaristus, läbitud sotsiaalprogrammid ning hirm karistuse täitmisele pööramise ees ei ole R. Konevskihhi õiguskuulekusele mõjutanud.
5.Viimati vabaduses koostati R. Konevskihhi suhtes 18. augustil 2020 sundtoomise määrus ning ta kuulutati tagaotsitavaks teadlikult kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise kahtluse tõttu. Seega on R. Konevskihhi käitumismuster problemaatiline. Lühikeste vabaduses viibimise ajavahemike jooksul on ta uusi kuritegusid toime pannud. Varasema käitumise pinnalt on oht uusi kuritegusid sooritada suur.
6.Kinnipeetava iseloomustuses on täheldatud riski ja ohtlikkust paljudes hinnatavates valdkondades. R. Konevskihhiga on läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid jätkutegevusi, samas on paljud tegevused veel ees. Nende läbimist pidas kohus vajalikuks.
7.Uusi kuritegusid soodustab lävimine kriminaalkorras karistatutega. R. Konevskihh on mõjutatav ja sooritab süütegusid grupis. Riski kujutab alkoholi kuritarvitamine – alkoholist vaba on süüdlane olnud vaid vangistuses. Varasemalt katseajaks määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada, ei ole mõju avaldanud – vähem kui kuu möödudes pani R. Konevskihh toime alkoholiga seotud rikkumise. Viimasel korral hakkas ta karistuse lõpunikandmisel vabaduses taas alkoholi tarvitama.
8.Toimetulekut vabaduses võib mõjutada ka 19 439 euro suurune nõue. Vabanemisjärgne töötasu oleks miinimumilähedane. Isik pani toime varavastaseid kuritegusid, mistõttu on oht tagasilanguseks suur. Eelmise vangistuse ajal andis R. Konevskihh lubadusi asuda tööle ja õppima, ent need tõotused ununesid karistuse kandmiselt vabanemisel ning ta pani toime uued varavastased kuriteod.
9.Lisaks on R. Konevskihhil distsiplinaarkaristus. R. Konevskihhi muutumine vajab kinnistamist.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R. Konevskihh tingimisi ennetähtaegselt.
11.R. Konevskihhil on elu- ja töökoht. Ta on vanglas töötanud koristaja, toidujagaja ja viimistlejana – seega on tal kinnistunud tööharjumused ja ta ei ole omandanud subkultuurseid hoiakuid. Maakohus on lisaks positiivse asjaoluna ära toonud sotsiaalprogrammide läbimise. Planeeritud on neid kinnistavad vestlused. R. Konevskihh on tasunud nõudeid, omandanud riigikeele B2 tasemel ning abikoka eriala. Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele on maakohus pidanud kaalukamaks R. Konevskihhi varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid. Sellega ei saa nõustuda. Karistused on talle mõistetud süü suurust arvestades ning neid pole õige esikohale seada.
12.Põhjendamatu on jätta arvestamata vangla ja prokuratuuri arvamusega. Vangla toetav järeldus põhineb faktidel ja kinnipeetava hoiakutel, käitumisel ning vanglatöötajatele teadaoleval kinnipeetava üldisel suhtumisel.
13.R. Konevskihhi võlaprobleem ei kao ka tähtaegsel vabanemisel. Talle oleks vajalik kriminaalhoolduse tugi. Planeeritud toetavad vestlused saaks R. Konevskihh läbida vabaduses. Muud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on tal täidetud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Riigikohus on leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja 7. märtsi 2019. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18)
15.Praegusel juhul ei tuvastanud ringkonnakohus kaalutlusvigu (diskretsiooni piiride ületamist, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumist või kaalutlusõiguse teostamata ja mõne olulise asjaolu tähelepanuta jätmist), mis annaks alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks R. Konevskihhi varasem elukäik, kuritegude asjaolud, süüdlase isik, osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuse asjaolud) ning vabanemisjärgsed tingimused (suur võlg) ei veennud teda R. Konevskihhi edasises õiguskuulekuses. Kohus ei lähtunud kaalutlusotsust tehes üksnes sisetundest, vaid ka kohtupraktikas täheldatud tõepärast, et varavastaste kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on üldjuhul suur ning suurt uue süüteo toimepanemise riski täheldatakse ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute puhul, kellele pole varasem karistus eripreventiivset mõju avaldanud. Seega põhistas maakohus igakülgselt, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele pidas ta kaalukamaks neid KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid, mis annavad aluse prognoosida R. Konevskihhi mitteõiguskuulekat käitumist tulevikus.
16.Kaitsja toob välja erinevaid R. Konevskihhi tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoht, töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine vanglas, nõuete tasumine ja riigikeele B2 tasemel ning abikoka eriala omandamine). Neid positiivseid asjaolusid on
maakohus kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtnud (vt määruse p 17), mistõttu ei saa öelda, et kohus oleks jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
17.Kaitsja leiab, et on põhjendamatu jätta arvestamata vangla toetavat järeldust, mis põhineb faktidel, kinnipeetava hoiakutel, käitumisel ning vanglatöötajatele teadaoleval kinnipeetava üldisel suhtumisel. Ringkonnakohus soostub selles küsimuses maakohtu seisukohaga ja leiab, et vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Kohus teeb otsustuse, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt või mitte KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel kogumis.
18.Õige on kaitsja sedastus, et R. Konevskihhi võlaprobleem ei kao ka tähtaegsel vabanemisel. Samas ei lükka see kaitseväide ümber maakohtu põhjendatud kahtlust, et märkimisväärsed rahalised kohustused võivad hakata varem varavastaseid kuritegusid toime pannud R. Konevskihhi vabanemisjärgset elu mõjutama, kuivõrd tema töötasu vabanemise korral on miinimumilähedane.
19.Kriminaalhoolduse tugi, mida kaitsja R. Konevskihhi puhul vajalikuks peab, ei pruugi omada uusi kuritegusid ärahoidvat mõju. Maakohus kirjutas pikalt määruse p-s 19, et R. Konevskihhi varasem käitumiskontrollil viibimine (2017) ei andnud soovitud tulemust – ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning hakkas toime panema uusi kuritegusid. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt, tekkisid esimesel katseaja kuul probleemid alkoholi keelu rikkumisega ja eriliigilised üleastumised tingisid viimaks karistuse kandmata osa täitmisele pööramise. Pärast eelmist vanglast vabanemist (27. detsember 2019) pani R. Konevskihh uued kuriteod toime vähem mõne kuu jooksul peale karistusaja lõppu. Kohus nentis, et eelnevad vangistused, mõjutusvahendid ja vanglas läbitud sotsiaalprogrammid ning karistushirm ei ole varem R. Konevskihhi õiguskuulekust mõjutanud: tema retsidiivsusoht on osutunud kõrgeks. 2020. a tehtud sundtoomise määruse, tagaotsitavaks kuulutamise ning vahistamismääruse põhjendusi arvestades hoidis R. Konevskihh teadlikult kriminaalmenetlusest kõrvale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et R. Konevskihhi käitumismuster on osutunud problemaatiliseks ning lühikeste vabaduses viibitud ajavahemike jooksul on ta järjepidevalt uusi kuritegusid toime pannes tõestanud enda suurt retsidiivsusohtu. Kriminaalhooldusel ei oleks seega suurt mõju R. Konevskihhi käitumise suunamisel.
20.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. septembri 2023. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulutas määruse ja vangla iseloomustusega tutvumisele 30 minutit ning määruskaebuse koostamisele ja vormistamisele 120 minutit, millele vastab 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel R. Konevskihhi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.