Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-6356

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

1-23-6356

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus Kristofer Põlmi süüdistatakse selles, et tema, viibides 14. mai 2022 kella 01.00 paiku avalikus kohas, so Tallinnas aadressil Xxxx maja juures, kus viibisid ka kõrvalised isikud, kelle turvatunne oli Kristofer Põlmi poolt toime pandud õigusvastasest teost oluliselt häiritud, tungis kallale kannatanule R. R.-S.le ja kannatanule L. R.le. Lõi L. R.t selja tagant peaga vastu pead, peksis peaga ja rusikaga vastu pead ja näopiirkonda, lõi korduvalt vastu paremat silma, lõi kannatanut vähemalt neli korda jalaga vasakule roiete piirkonda. Oma tegevusega tekitas Kristofer Põlm kannatanule L. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: rindkere kontusioon, punetus parema põse piirkonnas, ninal veritsev haav, parema kulmu piirkonnas punetus ja paistetus, paremal põsel marrastused, parema silma all hematoom, vasakul põsel marrastused, hambavigastused. Ka ründas Kristofer Põlm R. R.-S.t, lõi R. rusikaga vastu vasakut silma, mille tõttu kukkus kannatanu selili maha, Kristofer Põlm istus tema peale ja hakkas kannatanu pead vastu maad peksma, ta peksis kannatanut niiviisi 3-4 korda, lõi kannatanut küünarnukiga vastu rinda, löögist kannatanu jälle kukkus selili, Kristofer Põlm istus tema peale ning haaras jälle 3/7

1-23-6356 kannatanut kätega peast kinni ja hakkas kannatanu pead korduvalt vastu asfaldi äärt peksma. Kannatanul õnnestus püsti tõusta, ta jooksis maja trepikoja juurde, Kristofer Põlm jooksis talle järgi, paiskas kannatanu pikali ja jälle hakkas kannatanu pead korduvalt vastu maad peksma. Oma tegevusega tekitas Kristofer Põlm kannatanule R. R.-S.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: vasaku silmakaare piirkonnas kaks lahtist haava, alumiste hammaste vigastus. Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Kristofer Põlm avalikus kohas käitumise üldnõudeid vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 sätestatule. KorS § 55 lg 1 p 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/. Seega pani Kristofer Põlm tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristofer Põlmi süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, 21. detsembril 2022 kella 23.50 paiku Tallinnas Xxxx maja ees tungis kallale M. D. ning lõi teda parema käe rusikaga ühel korral vastu huult. Seejärel haaras Kristofer Põlm M. D.i juustest ja kõrist ning tõukas M. D.i pikali. Pikali olles hoidis Kristofer Põlm M. D.it kõrist ning teise käe rusikat üleval hoides küsis:“ Kas tahad, et ma sind löön?“ Oma sellise tegevusega põhjustas Kristofer Põlm kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: verejooksu huulest ja hematoomi alahuulele. Samuti tema, uuesti, 20. aprillil 2023 kella 18.42-18.45 paiku Tallinnas, aadressil xxxx asuvas kaubanduskeskuses xxxx lõi ühe korra parema küünarnukiga turvatöötajat R. F. vastu vasakut kõrva. Seejärel pani kannatanule jala ette, mille tõttu kannatanu kukkus ning ajal, kui kannatanu oli pikali lõi Kristofer Põlm jalaga kannatanut vastu mõlema reie ja põlve piirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Kristofer Põlm R. F. füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasaku kõrva punetus, vasakul põlvel ja selle ümbruses punetus. Samuti tema, uuesti, 30. septembril 2023 umbes kella 20.00 ajal lõi Tallinnas, xxxx talle vastu kõndinud juhuslikku möödakäijat K. K. ühe korra rusikaga vasaku näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: vastavalt 30. septembril 2023 IdaTallinna Keskhaigla epikriisile nr E261667 on kannatanul tuvastatud vasemal põsel ja alahuulel kerge turse, nahamarrastused. 01. oktoobril 2023 vormistatud isiku läbivaatuse protokolli järgi on kannatanul tuvastatud vasaku põse piirkonnas kriimustus ja verevalumid, paistetus vasaku põse piirkonnas, vasakul poolel huule all verevalum. Samuti tema, uuesti, 30. septembril 2023 kella 20.05 paiku lõi Tallinnas, aadressil xxxx, juhuslikku möödakäijat S. O. kaks korda rusikaga näo piirkonda ja ühe korra jalaga vastu vasakut reie väliskülge, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Seega Kristofer Põlm pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Süüdistatava Kristofer Põlmi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 10. novembril 2023 sõlmitud kokkuleppe järgi taotleb prokurör Kristofer Põlm süüditunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Samuti taotleb prokurör Kristofer Põlm süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, suurendades üksikkaristustest suurimat, mõista liitkaristuseks 4/7

1-23-6356 vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Kristofer Põlmile mõistetav vangistus tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata. Kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 3 päeva, tingimisi mitte pöörata täitmisele vangistust 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. Kantuks lugeda Kristofer Põlmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14. mai 2022 ja 20. aprill 2023 kuni 21. aprill 2023, so kokku 3 päeva. Seega kuulub kohesele ärakandmisele veel vangistus 2 kuud. Tingimisi mitte pöörata täitmisele vangistust 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna Kristofer Põlmile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Osaliselt ärakantava karistuse alguseks lugeda 30. september 2023. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha ning osaliselt kaitsjatasu kokku 1746,30 eurot, mis kuuluvad tasumisele Kristofer Põlmi poolt ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt tekitas Kristofer Põlm kannatanule R. R.-S.le füüsilist, mittevaralist ja varalist kahju. Kannatanu esitas 19. juulil 2022 tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudega 570 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega 2000 eurot väljamõistmiseks Kristofer Põlmilt. Kohus võttis menetlusse kannatanu tsiviilhagi summas 2 000 eurot ja kannatanu on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot, mis mõista Kristofer Põlmilt välja ning kanda R. R.-S. arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Kannatanule L. R.le tekitas Kristofer Põlm füüsilist, mittevaralist ja varalist kahju. Kannatanu esitas 19. juuli 2022 tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudega 2000,08 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega 3000 eurot väljamõistmiseks Kristofer Põlmilt. Kohus võttis menetlusse kannatanu tsiviilhagi summas 3000 eurot ja kannatanu on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot, mis mõista Kristofer Põlmilt välja ning kanda L. R. arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Kristofer Põlm on hagid õigeks võtnud ning nõustunud nende väljamõistmisega. Võtan hagid õigeks ja olen nõus nende väljamõistmisega. Asitõendite osas on kokku lepitud, et roosat värvi pusa ja ruudulised püksid ning musta värvi püksid, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt nr 22ATH18576 ja nr 22ATH18575) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikutega ning kuulanud ära Kristofer Põlmi selgitused ja kaitsja ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Kristofer Põlm on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on Kristofer Põlm väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Kristofer Põlm esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista 5/7

1-23-6356 ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Kristofer Põlmi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kuivõrd kokkuleppe kohaselt tuleb Kristofer Põlmil koheselt ära kanda 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks on tema kinnipidamise kuupäev 30. september 2023, siis tuleb otsuse täitmise tagamiseks jätta Kristofer Põlmi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades Kristofer Põlmi sissetuleku väiksust, menetluskulude suurust ja tsiviilhagide hüvitamise kohustust, käib menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselgelt temal üle jõu. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Liis Suigule õigusabi osutamise eest määratud tasu 97,20 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Argo Küünemäele õigusabi osutamise eest määratud tasu 129,60 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Leelo Viil õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses määratud tasu 118,80 eurot ja 151,20 eurot ning 388,80 eurot kuulub hüvitamisele Kristofer Põlmi poolt. Kaitsjatasu, mis on määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtumenetluses, mille täpne summa on kokkuleppe sõlmimise seisuga teadmata, tuleb jätta riigi kanda. Kohtuistungil 10. novembril 2023 täpsustas kaitsja, et kokkuleppes ei ole välja toodud kaitsjale määratud tasu 86,40 eurot, mis on seotud Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega Kristofer Põlmile kohaldatud tõkendi osas. Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2023 kohtumäärusest nähtuvalt on kohus määranud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks Kristofer Põlmile kriminaalmenetluses osutatud õigusabi eest 86,40 eurot ning arvanud selle KrMS § 187 lg 2 tulenevalt Kristofer Põlmi menetluskulude hulka. Kristofer Põlm, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtuistungil kokkuleppe täiendamist ning palusid kohtul jätta täiendavalt kaitsjale määratud tasu 86,40 eurot riigi kanda. Kohus tuvastas, et kohtueelses menetluses on Kristofer Põlmile määratud kaitsjatele riigi õigusabi osutamise eest määratut tasu 97,20 eurot, 118,80 eurot, 151,20 eurot, 79,20 eurot, 129,20 eurot, 86,40 eurot ja 388,80 eurot. Kohtumenetluses on kaitsjale õigusabi osutamise eest määratut tasu 129,60 eurot ja 604,80 eurot ning 43,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb kohtueelses menetluses kaitsjatele määratud tasu 312,80 eurot jätta riigi kanda ning Kristofer Põlmilt tuleb välja mõista 658,80 eurot. Samas puudub kokkuleppes aga otsustus, mida tuleb teha kohtueelses menetluses kaitsja Argo Küünemäele määratud tasuga 79,20 eurot. Kohus uuendas KrMS § 307 lg 1 p 3 alusel kohtuliku arutamist, et kõrvaldada kokkuleppes määratletud menetluskuludes ilmnenud viga. Kohtuistungil 13. novembril 2023 palusid kaitsja, Kristofer Põlm ja prokurör täiendavalt kokkuleppes märkimata kaitsjale määratud tasu 79,20 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on selliseks kuluks kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7.1-3/385) teostamise kulu 2600 eurot. Ekspertiisi läbiviimist taotles Kristofer Põlmi lepinguline kaitsja Maarika Pähklemäe. Seega on kriminaalasjas teostatud ekspertiis, mille kuluks on 2600 eurot ja kaitsjatele määratud tasusid kokku 1828,80 euro ulatuses. Kohus nõustub kokkuleppes väljendatud seisukohaga, et Kristofer Põlmilt tuleks välja mõista kaitsjatele määratud tasud vaid osaliselt ning samuti tuleks 6/7

1-23-6356 riigi kanda jätta ekspertiisi teostamise kulu. Kohus on seisukohal, et antud ekspertiisi teostamine oli küll tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik, kuid selle tasumine käiks Kristofer Põlmile ilmselgelt üle jõu, kuna tal tuleb veel hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Eeltoodust lähtudes tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisi teostamise kulu 2600 eurot ja kaitsjatele määratud tasu 1170 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on KarS § 4 lg 3 mõttes teise astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Kristofer Põlmil tasuda ka sundraha summas 1087,50 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Kristofer Põlmilt välja mõista menetluskuludena kokku 1746,30 eurot. Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et Kristofer Põlm viibib ka hetkel vahi all, siis tuleb Kristofer Põlmile anda ka võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtueelses menetluses on kannatanu R. R.-S. esitanud 19. juulil 2022 tsiviilhagi varalise kahju nõudes 570 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot. Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrusega võttis kohus menetlusse vaid tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot. Kannatanu L. R. esitas 19. juulil 2022 tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2000,08 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 3000 eurot. Harju Maakohtu 17. märtsi 2023 määrusega võttis kohus menetlusse vaid tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 3000 eurot. Kokkuleppe kohaselt on Kristofer Põlm võtnud tsiviilhagid õigeks TsMS § 440 lg 1 mõttes, seega mõistab kohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kristofer Põlmilt välja kannatanutele tekitatud kahju. Kokkuleppe kohaselt tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendina vaadeldud ja ära võetud roosat värvi pusa, ruudulised püksid ja musta värvi püksid, mis on antud hoiule (akt nr 22ATH18576 ja nr 22ATH18575) Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on R. R.-S. kannatanuna ülekuulamisel 19. juulil 2022 (I kd, tlk 60) menetlejale asitõendiks üle andnud roosat värvi pusa ja ruudulised püksid, kuid kinnitanud oma ütlustes, et soovib riiete tagastamist. Seega tuleb kohtu hinnangul roosat värvi pusa ja ruudulised püksid kohtuotsuse jõustumisel tagastada R. R.-S.le pärast kohtuotsuse jõustumist. Sellisele seisukohale jõudsid 10. novembril 2023 toimunud kohtuistungil ka prokurör, Kristofer Põlm ja tema kaitsja ning palusid kokkuleppe parandamist. Samas on L. R. menetlejale asitõendiks üle andnud musta värvi püksid, kuid kinnitanud 19. juulil 2022 ülekuulamisel (I kd, tlk 146), et ei soovi pükste tagastamist. Seega nõustub kohus, et musta värvi püksid, mis anti aktiga nr 22ATH18575 hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.